2-22-115131/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-115131

Tsiviilasi

Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu

avaldus AS-i DIVA vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i DIVA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu

(registrikood 80019002), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kuldar-Jaan Torokoff

Puudutatud

isik

AS DIVA

(registrikood

10304988),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu 25. augustil

2023 esitatud tõend (10. augusti 2021. a nõudekiri), 19. septembril 2023 esitatud tõend

(AUi kinnituskiri) ja 25. septembril 2023 esitatud tõend (andmed korteriühistu

liikmete kohta).

2. Jätta Harju Maakohtu 17. augusti 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-22-

115131muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse põhjendusi.

3. Jätta AS-i DIVA määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud AS-i DIVA kanda.

5. Mõista AS-ilt DIVA Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu kasuks

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

välja

2010 eurot.

Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb AS-il DIVA tasuda Tallinn,

Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 (13)

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas

29. aprillil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS-ilt DIVA

(puudutatud

isik)

võlgnevuse

5592,18 euro

saamiseks.

Puudutatud

isik

esitas

makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 25. mai 2022. a määrusega

avaldajat esitama nõuetekohane avaldus.

2. Avaldaja esitas 14. juunil 2022 maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 5567,09 eurot ja viivise 25,09 eurot. Menetluskulud

palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

2.1. Avalduse kohaselt võeti 21. septembril 2021 toimunud korteriomanike üldkoosolekul

vastu otsus järgneva aasta majanduskava kinnitamiseks, millega muuhulgas suurendati

remondifondi maksete suurust. Alates viidatud otsuse vastuvõtmisest on puudutatud isik

tasunud talle esitatud majandamiskulude arveid osaliselt. Seejuures ei ole puudutatud isik

korteriomanike

üldkoosoleku

otsust

vaidlustanud.

Tulenevalt

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-st 3 on möödunud ka kõnealuse otsuse vaidlustamise

tähtaeg.

2.2. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud kokkukutsumise korda,

mistõttu ei ole üldkoosolekul vastu võetud otsus tühine. KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 3 kohaselt on koosoleku kokkukutsumise õigus

korteriomanikel, kellele kuulub vähemalt 10% korteriomanditest. Kuna korteriühistu põhikirja

punkt, mis näeb ette viidatud sättest kõrgema esindatuse nõude (25%), on vastuolus seadusega,

tuleb

lähtuda

MTÜS § 20

lg-st 3.

Seejuures

kutsuti

üldkoosolek

kokku

piisava

etteteatamisajaga. Lisaks olid üldkoosoleku kokkukutsujate seas ka kaks juhatuse liiget, kellel

oli igal juhul õigus korteriomanike üldkoosolek kokku kutsuda.

2.3. Korteriomanike üldkoosoleku kutsele oli lisatud revisjoni akt, 2020. a majandusaasta

aruande projekt, 2021. a majanduskava projekt ning volikirja põhi. Ka oli üldkoosolek

otsustusvõimeline, kuivõrd koosolekul osales 56 liiget 65-st. Avaldaja selgitas täiendavalt, et

majandustegevuse aruanne puudutab möödunud aasta perioodi, majanduskava aga tulevat

aastat. Seega ei saa möödunud aasta kulude maht ja tuleva aasta hinnanguliselt vajalike

investeeringute maht numbriliselt kattuda. Majanduskavas on välja toodud, milliste

kavandatavate investeeringute teostamiseks raha kogutakse ja loodavat reservi kasutatakse.

2.4. Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuseid tõendab üldkoosoleku protokoll.

Protokollis kajastatud päevakord kattub üldkoosoleku kutses avaldatud päevakorraga.

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

3.1. Kuivõrd avaldaja poolt viidatud üldkoosoleku otsus on tühine, on puudutatud isik

täitnud avaldaja ees nõuetekohaselt kõik enda kohustused. Puudutatud isik on avaldajale juba

12. oktoobri 2021. a saadetud kirjaga selgitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumisel on

rikutud kokkukutsumise korda, mistõttu on sellel vastuvõetud otsused tühised.

3 (13)

3.2. Korteriühistu põhikirja kohaselt on võimalik korteriomanike üldkoosolek kokku

kutsuda 25% korteriomanike poolt. Üldkoosoleku kutse kohaselt tegid 26. augustil 2021

kaheksa korteriomanikku (kes ei moodusta ¼) teistele korteriomanikele ettepaneku kutsuda

üldkoosolek kokku 2. septembril 2021. Sellisel viisil üldkoosoleku kokkukutsumine oli

vastuolus korteriühistu põhikirjaga, kuna põhikirjas oli ette nähtud võrreldes MTÜS § 20 lg-

ga 3 suurem liikmete arv, kes võivad üldkoosoleku juhatuse asemel kokku kutsuda. Seejuures

ei jäänud kutse ja soovitud koosoleku toimumise vahele nõutavat seitset kalendripäeva.

Asjaolu, et üldkoosoleku kokkukutsumisel osalesid ka kaks avaldaja juhatuse liiget, ei muuda

üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuse kutseks. Ka ei ole avaldaja tõendanud, et

üldkoosolekul üldse majanduskavaga seotud hääletus toimus.

3.3. Üldkoosoleku kutses ei olnud ära näidatud koosoleku kokkukutsumise põhjust. Ka ei

olnud kutsele lisatud korteriühistu põhikirja p-s 27 ettenähtud revidendi akti. Majanduskavas

esinesid vastuolud, kuivõrd majanduskava kohaselt soovitakse remondifondi koguda

29 384,16 eurot, kuid 2021. a majandustegevuse aruandes on tööde mahuks märgitud vaid

4469 eurot.

3.4. Avaldaja on jätnud tähelepanuta, et vastavalt KrtS § 41 lg 1 p-le 4 nähakse

majandamiskavas ette reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. Seega ei

saanud üldkoosoleku otsus majandamiskava kinnitamise kohta otsustada „remondifondi“

suurendamist, vaid sai üksnes käsitada reservfondi (reservkapitali).

3.5. Lisaks on puudutatud isikul õigus keelduda kulude kandmisest KrtS § 40 lg 3 alusel.

Puudutatud isik on palunud avaldajalt korduvalt teavet seoses korteriühistu tegevuse ja

dokumentidega, kuid avaldaja ei ole puudutatud isikule vastanud. Arvestades, et vaidlusalune

üldkoosoleku otsus on tühine ning avaldaja ei täida KrtS § 25 lg-s 1 sätestatud teabe andmise

kohustust, on puudutatud isikul õigus keelduda kulude kandmisest.

3.6. Ka viitas puudutatud isik MTÜS § 19 lg 1 p-le 4 ning palus kohtul kontrollida avaldaja

lepingulise esindaja esindusõigust. Avaldaja ei ole esitanud sellekohast üldkoosoleku otsust,

kus vandeadvokaat oleks määratud avaldaja esindajaks kohtule avalduse esitamiseks.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus rahuldas 20. juuni 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse,

mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 5592,18 eurot ning jättis

menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja menetluskulude hüvitise 1967,77 eurot ning neilt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isik tulenevalt KrtS § 29 lg-st 3

minetanud õiguse tugineda üldkoosoleku otsuse tühisusele, kuivõrd vastuväite üldkoosoleku

otsuse tühisuse kohta esitas puudutatud isik 5. septembril 2022 vastuses avaldusele, s.o rohkem

kui 60 päeva pärast otsuse vastuvõtmist. Seega on üldkoosoleku 21. septembri 2021 otsus

kehtiv.

4.2. Maakohus asus seisukohale, et isegi, kui puudutatud isik oleks oma vastuväite esitanud

tähtaegselt, oleks täitmata ka teine seadusest tulenev eeldus. Nimelt pidanuks puudutatud isik

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 4 järgi esitama üldkoosolekul protokollilise

vastuväite.

4.3. Ka leidis maakohus, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud põhikirjas või

seaduses sätestatud nõudeid. 21. septembri 2021. a üldkoosoleku protokollist nähtub, et

4 (13)

üldkoosolek kutsuti kokku juhatuse liikmete poolt. Üldkoosoleku kutses oli kutsujatena

märgitud kaheksa korteriühistu liiget, kelle hulgas oli juhatuse liige AU. Asjaolu, et

kokkukutsujate hulgas oli ka juhatusse mittekuuluvaid isikuid, ei muuda kehtetuks juhatuse

liikmete esindusõigust. Kutse oli avaldatud/saadetud 1. septembril 2021 ning koosolek toimus

21. septembril 2021, mistõttu on kutse avaldatud varem kui seitse või 15 päeva koosoleku

toimumisest (KrtS § 20 lg 1, MTÜS § 20 lg 5, põhikirja p-d 34 ja 35). Kutses oli märgitud

koosoleku päevakord, millest nähtub ka kokkukutsumise põhjus. Põhikirja p 27 sätestab, et

majandusaasta aruandele lisatav audiitori järeldusotsus ja revisjoniaruanne esitatakse

Maksuametile, mitte üldkoosolekule.

4.4. Üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid tõendab üldkoosoleku protokoll, millest nähtub

hääletamistulemus. Puudutatud isiku väited hääletamise mittetoimumise kohta on

paljasõnalised. Puudutatud isiku väited vastuoludest 2021. a majanduskavas ja 2021. a

majandustegevuse aruandes tulnuks läbi arutada üldkoosolekul, kus viibis ka puudutatud isiku

esindaja. Samuti saanuks üldkoosolekul arutada, mida sisaldavad ja kuidas arvetel kajastada

erinevaid kuluartikleid. Puudutatud isik esitas dokumentide esitamise nõude pärast

üldkoosolekut ning see ei saa puudutada üldkoosoleku otsuse kehtivust.

4.5. Kuna avaldajal on remondifondi maksete nõudmiseks õiguslik alus ning vaidlustada saab

seda praegu vaid matemaatilises mõttes (nt arvel märgitud summa on ruutmeetrite suhtes

arvestatud valesti), kuid ka see vaidlus puudub, on puudutatud isikul kohustus avaldaja esitatud

arved tasuda. Samuti asus maakohus seisukohale, et puudutatud isikul puudub õigus tugineda

KrtS § 40 lg-le 3. Esmalt, puudutatud isik ei ole üldkoosolekul remondifondi suurendamise

otsusele vastu vaielnud, sest vastuhääled protokolli järgi puudusid. Teiseks, puudutatud isik ei

ole esile toonud, milles seisneb remondifondi maksete suuruse 1 eurot/m2 vastuolu hea usu

põhimõttega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

5.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus eristanud korteriomanike üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamise nõuet otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest. Seejuures on puudutatud

isikul õigus otsuse tühisusele tugineda vastuväite esitamisega kohtumenetluses.

5.2. Puudutatud isik leiab jätkuvalt, et vaidlusalune korteriomanike üldkoosoleku otsus on

tühine, korrates oma varasematest seisukohtades esitatud põhjendusi. Täiendavalt märkis

puudutatud isik, et üldkoosolekut ei ole nõuetekohaselt kokku kutsunud korteriühistu juhatus

ega ka korteriomanikud. Korteriomanike poolt üldkoosoleku kokkukutsumisel tuleb lähtuda

korteriühistu põhikirjast. KrtS § 13 lg 1 võimaldab korteriomanikel kokkuleppel korraldada

korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt, välja

arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Seega võisid korteriomanikud sätestada põhikirjaga

MTÜS-ist erineva regulatsiooni. Samuti märkis puudutatud isik, et ta ei saa tõendada

negatiivset asjaolu, milleks on üldkoosolekul hääletamise mittetoimumine.

5.3. Puudutatud isikul on õigus tugineda KrtS § 40 lg-le 3 sõltumata sellest, kas ta on

vaidlustanud korteriomanike üldkoosoleku otsuse või mitte. Puudutatud isikul on õigus

VÕS § 110 alusel keelduda arvete tasumisest, sest hea usu põhimõttega oleks vastuolus

võimaldada kohustuse täitmise nõudmist, mis seisneb soorituses, mille nõude esitaja muul

õiguslikul alusel peaks võlgnikule tagastama. Kui tuginemine VÕS §-le 110 on õigustatud,

tähendab see mh seda, et võlausaldaja ei või VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda võlgniku

kohustuse rikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendit. Puudutatud isik on

5 (13)

jätnud avaldaja arved VÕS § 110 lg 1 alusel õiguspäraselt tasumata, kuivõrd vastamata on tema

KrtS § 45 lg 1 alusel esitatud teabenõuded korteriühistu tegevuse kohta.

5.4. Maakohus ei ole käsitanud puudutatud isiku väiteid seonduvalt 26. augusti 2021. a

korteriomanike üldkoosoleku kutsega. Ka ei ole maakohus analüüsinud puudutatud isiku väidet

VÕS § 6 lg 2 alusel. Nõude rahuldamata jätmist õigustab avaldaja enda õigusvastane ja

VÕS § 6 lg 2 ning KrtS § 12 lg 2 sätestatud hea usu põhimõtte vastane käitumine. Lisaks ei ole

maakohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele kontrollinud avaldaja esindaja esindusõigust.

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada.

9. Praeguses asjas on korteriühistu esitanud nõude majandamiskulude, s.o remondifondi

maksete võlgnevuse tasumiseks. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud perioodi 6. november

2021 kuni 12. aprill 2022 eest arveid vastavalt korteriomanike 21. septembri 2021. a

üldkoosoleku otsusega vastu võetud majanduskavale, millega suurendati remondifondi maksete

suurust. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on avaldajale tasunud arvetel

märgitud remondifondi maksed osaliselt, s.o vastavalt varasema (enne 21. septembrit 2021

kinnitatud) majanduskavaga kehtestatud remondifondi maksete suurusele.

10. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ning ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust. Siiski ei ole maakohtu rikkumised kaasa toonud ebaõiget lahendit

ning ringkonnakohus saab maakohtu rikkumised kõrvaldada, muutes ja täiendades maakohtu

määruse põhjendusi praeguse määruse põhjendustega. Seejuures on ringkonnakohus

menetlusosalistele selgitanud menetluslikku olukorda ja võimaldanud neil esitada täiendavaid

seisukohti ning uusi tõendeid (dtl 316–318).

11. Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, et kuigi praegune vaidlus tuleb TsMS § 613

lg 1 järgi lahendada hagita menetluses, siis ei tulene TsMS § 5 lg 3 esimesest lausest ega § 477

lg-st 7 asja lahendamisel kohtule kohustust väljuda nende eluliste asjaolude piiridest, mis

menetlusosalised on esile toonud. Seejuures on Riigikohus hagita menetluses uurimisprintsiibi

osas selgitanud, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni

kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks

olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud

ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis

(vt TsMS § 200 lg-d 1 ja 2) tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et esile

tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks

tähtsad (vt RKTKm 22.09.2021 2-20-110080, p 11). Kolleegium lähtub asja lahendamisel

eeltoodud põhimõttest.

12. Järgnevalt otsustab ringkonnakohus esitatud uute tõendite asja materjalide juurde võtmise.

Menetlusosalised on saanud esitada uute tõendite kohta oma seisukohad.

6 (13)

12.1. Avaldaja on 25. augustil 2023 esitanud uue tõendina korteriomanike 10. augusti 2021. a

pöördumise korteriühistu juhatuse poole. Puudutatud isik on viidatud tõendi usaldusväärsuse

seadnud kahtluse alla ja palunud jätta selle TsMS § 238 lg 5 alusel tõendina vastu võtmata.

Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Avaldaja on selgitanud, et

nõudekiri anti sellel märgitud kuupäeval isiklikult üle korteriühistu juhatuse liikmele AUile.

Kuna selle esitanud isik oli juhatuse liikmele tuttav, ei tekkinud viimasel kahtlust nõudekirja

ehtsuses. Täiendavalt selgitas avaldaja, et nõudekirja käsikirjaline originaal on juhatuse liikme

käes (dtl 348–349). Avaldaja on oma väidete kinnitamiseks 19. septembril 2023 esitanud uue

tõendina juhatuse liikme AU kinnituskirja, milles AU kinnitab avaldaja väiteid. Kuna tõendid

on asjakohased ja lubatavad, võtab ringkonnakohus mõlemad tõendid asja juurde (TsMS § 238

lg 1).

12.2. Lisaks on avaldaja 25. septembril 2023 esitanud uue tõendina Exceli tabeli kujul andmed

korteriühistu liikmete arvu kohta seisuga 10. august 2021. a. Puudutatud isik on vaielnud tõendi

vastuvõtmisele vastu, leides, et tegemist on vaid poole seletusega ning palunud kohtul lähtuda

asja lahendamisel vaidlusaluse aja kinnisturaamatu andmetest.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus hagita

menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas

menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Teiseks on avaldaja selgitanud, et andmed

on tellitud Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt. Kolmandaks ei ole puudutatud isik kohtu

ette toonud ühtegi asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla tõendi usaldusvääruse, mille tõttu

peaks kohus omal algatusel tõendeid koguma (s.t lähtuma kinnistusraamatu andmetest). Kuna

tõend on asjakohane ja lubatav, võtab ringkonnakohus ka selle tõendi TsMS § 238 lg 1 alusel

asja materjalide juurde.

13. Puudutatud isik on määruskaebemenetluse jätkuvalt seisukohal, et korteriomanike

21. septembri 2021. a üldkoosoleku otsus majanduskava kinnitamise kohta, millega suurendati

remondifondi maksete suurust, on tühine. Maakohus asus vaidlustatud määruses seisukohale,

et puudutatud isik on KrtS § 29 lg-st 3 tulenevalt minetanud õiguse tugineda korteriomanike

üldkoosoleku otsuse tühisusele.

Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole juriidilise isiku organi otsuse

vaidlustamisel eristanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõudest otsuse tühisuse tuvastamise

nõuet. Nii on maakohus vaidlustatud määruses ebaõigesti kohaldanud KrtS § 29 lg-t 3 ja

leidnud, et puudutatud isik on minetanud õiguse tugineda üldkoosoleku otsuse tühisusele.

Praegusel juhul on puudutatud isik TsÜS § 38 lg 7 esimese lause kohaselt korteriomanike

üldkoosoleku otsuse tühisusele tuginenud vastuväite esitamisega kohtumenetluses (vt RKTKm

21.12.2022 2-20-11256/51, p 11.2). Seejuures ei ole otsuse tühisusele tuginemise võimalus

piiratud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtajaga, sest eelviidatu kohaldub üksnes korteriomanike

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel (KrtS seletuskiri, lk 56 esimene

lõik). Ringkonnakohus on eelpool toodut menetlusosalistele ka 2. augusti 2023. a kirjas

selgitanud (dtl 316). Kuivõrd puudutatud isik ei ole esitanud korteriomanike üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet, siis ei kohaldu ka TsÜS § 38 lg 4 (vastuväite

protokollimise kohustus) nagu maakohus ekslikult leidis. Eeltoodu osas tuleb maakohtu

määruse põhjendusi muuta.

14. Kuigi maakohus leidis vaidlustatud määruses ekslikult, et puudutatud isik ei saa tugineda

korteriomanike üldkoosoleku otsuse tühisusele, andis maakohus siiski osaliselt hinnangu

puudutatud isiku väidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et

üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumist ei esinenud ning üldkoosoleku võis kokku

kutsuda ka juhatuse liige, mistõttu on korteriomanike 21. septembri 2021. a üldkoosoleku otsus

7 (13)

majanduskava kinnitamise kohta, millega suurendati remondifondi maksete suurust, kehtiv.

Kolleegiumi hinnangul tuleb aga maakohtu määruse põhjendusi täiendada selles osas, miks ei

saanud korteriühistu liikmed praegusel juhul MTÜS § 20 lg-te 3 ja 4 alusel ise koosolekut

kokku kutsuda, kuivõrd puudutatud isik asus seisukohale, et koosoleku kutsusid kokku

korteriühistu liikmed ning avaldaja leidis, et asjaolusid arvestades said kokkukutsujateks olla

ka korteriühistu liikmed.

15. Erinevalt avaldajast leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei olnud korteriühistu

liikmetel õigust korteriomanike 21. septembri 2021. a üldkoosolekut kokku kutsuda. Nimelt

läheb MTÜS § 20 lg 4 alusel korteriühistu juhatuselt koosoleku kokkukutsumise õigus

korteriomanikele üle vaid juhul, kui korteriomanikud on vastavalt MTÜS § 20 lg-le 3 esitanud

üldkoosoleku kokkukutsumise nõude juhatusele ning juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsu (vt

ringkonnakohus 2. augusti 2023. a kiri ja selles viidatud RKTKm 10.07.2023 2-21-16466/48,

p 16 jj). Seejuures sätestab MTÜS § 20 lg 3, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui

seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja

põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud

korteriühistu liikmete esindatuse nõue täidetud.

16. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustuda ei saa puudutatud isiku väitega, et esindatuse

nõude tuvastamisel tuleb lähtuda korteriühistu põhikirja p-st 35, mille kohaselt peab

üldkoosolekut juhatuselt nõudma vähemalt veerand (1/4) korteriomanikest. Viidatud põhikirja

punkt näeb ette suurema esindatuse nõude kui MTÜS § 21 lg 3, mistõttu on põhikirja p 35

viidatud osas vastuolus MTÜS § 20 lg-ga 3, sest seadus võimaldab põhikirjaga ette näha vaid

väiksema esindatuse nõude. Olukorras, kus põhikiri on vastuolus seadusega, tuleb KrtS § 17

lg 2 kohaselt lähtuda seaduses sätestatust.

17. Samas leiab kolleegium, et ka juhul, kui lähtuda MTÜS §20 lg-st 3, ei olnud täidetud selles

ette nähtud juhatusele nõude esitamise 1/10 korteriühistu liikmete esindatuse nõue.

17.1. Avaldaja poolt tõendina esitatud korteriomanike 10. augusti 2021. a nõudekirjast

nähtuvalt nõudsid korteri 13 omanik GÕ, korteri 15 omanik SS, korterite 19 ja 20 omanikud SS

ja AS, korteri 24a omanik AS ning korterite 24b ja 25b omanik LU korteriühistu juhatuselt

üldkoosoleku kokkukutsumist (dtl 336). Avaldaja esitatud andmetest (Exceli tabel, dtl 368)

nähtuvalt on korteri 15 omanik SS, korterite 19 ja 20 omanik AS KAS, korteri 24a omanik AS

ning korterite 24b ja 25b omanik Osaühing GATE.

17.2. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on

kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Riigikohus on

viidatud sätte osas selgitanud, et olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu

korteriomandit, ei ole selline isik käsitatav ühistu mitme liikmena. See tähendab, et iga isik saab

olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub (vt RKTKm

29.01.2020 2-19-10326/24, p 10, vt ka ringkonnakohtu 20. septembri 2023. a kiri

menetlusosalistele).

17.3. Kuna ringkonnakohus palus avaldajal esitada andmed korteriühistu liikmete kohta

10. augusti 2021. a nõudekirja esitamise ajal, võtab kohus nõudekirjas toodud esindatuse nõude

täitmise tuvastamisel aluseks avaldaja 25. septembril 2023 esitatud andmed. Avaldaja on

tõendanud, et nõudekirja saatmise hetkel oli korteriühistul 59 liiget (vt andmed korteriühistu

liikmete kohta, dtl 368). Kuna korterite 19 ja 20 omanikud, samuti korterite 24b ja 25b

omanikud kattuvad, on 10. augusti 2021. a nõudekirjaga pöördunud juhatuse poole viis

korteriühistu liiget, s.o GÕ (korter 13), SS (korter 15), AS KAS (korterid 19 ja 20), AS (korter

24a) ja Osaühing GATE (korterid 24b ja 25b). Arvestades, et korteriühistul oli nõudekirja

saatmise hetkel 59 liiget, siis pidanuks 1/10 nõude täitmiseks juhatuse poole pöörduma

8 (13)

vähemalt kuus liiget (59/10=5,9). Kuna juhatuse poole pöördus viis korteriühistu liiget, ei ole

täidetud MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud nõue.

17.4. Kolleegium ei nõustu avaldaja käsitusega, mille kohaselt tuleks nõudekirja saatjate hulka

arvestada ka AU, kes koos teiste korteriühistu liikmetega üldkoosoleku kutse saatmisega ühines

ja nõudekirjas esitatuga nõustus. MTÜS § 21 lg 4 näeb ette, et kui juhatus ei kutsu

üldkoosolekut sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad

üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Seega saavad üldkoosoleku kokku

kutsuda vaid need isikud (sättes viidatud kui taotlejad), kes on esialgse nõudekirja juhatusele

saatnud.

18. Küll aga nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul sai korteriomanike

21. septembri 2021. a üldkoosoleku kokku kutsuda juhatus, keda esindas juhatuse liige AU.

18.1. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud

juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Korteriühistu põhikirja p 34

esimese lause kohaselt kutsub juhatus korralise üldkoosoleku kokku üks kord aastas

majandusaasta esimesel poolel. Korteriühistu põhikirja p 35 järgi kutsub juhatus kokku

erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuavad ühistu huvid. Avaldaja on esile toonud, et juhatuse

poolt oli korteriühistu põhikirja p 34 järgi kokku kutsumata korraline koosolek majandusaasta

esimeses pooles ning korteriühistute registrile KrtS § 51 lg 4 järgi esitamata kinnitud

majandusaasta aruanne. Samuti on avaldaja esile toonud, et korteriühistul puudusid vahendid

heakorratööde teostamiseks ning kogunenud oli võlgnevus eelneva aasta remonditööde eest.

18.2. 1. augusti 2021. a üldkoosoleku kutsest nähtuvalt oli selle saatjate (s.t koosoleku

kokkukutsujate) seas ka AU, kes on äriregistrist nähtuvalt olnud korteriühistu juhatuse liige

alates 29. detsembrist 2017. TsÜS § 34 lg 2 esimese lause kohaselt saab juriidilist isikut tehingu

tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei

ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada

juriidilist isikut üksnes ühiselt. Kolleegium nõustub avaldajaga, et iga juhatuse liige võis

esindada korteriühistut eraldi, kuivõrd korteriühistu põhikiri (põhikirja p 62) ei näinud ette

ühise esindamise nõuet antud küsimuses (sama põhimõtte näevad ette ka KrtS § 24 lg 1 kaudu

kohalduvad MTÜS § 27 lg-d 1 ja 2). Seega on põhjendamatu ka puudutatud isiku viide

põhikirja p-le 55, sest üldkoosoleku kokkukutsumine ei eeldanud juhatuse otsust.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et isegi kui kokkukutsujate hulgas oli juhatusse

mittekuuluvaid isikuid, ei muutnud see asjaolu juhatuse liikme esindusõigust olematuks.

Kolleegiumi hinnangul ei saa KrtS § 29 lg 1 mõttes pidada üldkoosoleku kokkukutsumise korra

oluliseks rikkumiseks seda, kui kutse kohaselt olid kokkukutsujateks korteriühistu liikmed.

Praegusel juhul on määravaks asjaolu, et kutse saatjate seas oli korteriühistu juhatuse liige,

kellel oli üldkoosoleku kokkukutsumise õigus (vaja oli valida uus juhatus, kinnitada

majandusaasta aruanne ja majanduskava). Ka korteriomanike 21. septembri 2021. a

üldkoosoleku protokollist nähtub, et see kutsuti kokku korteriühistu juhatuse poolt (dtl 38–39).

Seega vastas üldkoosoleku kokkukutsumine igal juhul korteriühistu juhatuse tahtele. Isegi, kui

puudutatud isik lähtus üldkoosoleku kutse kättesaamisel sellest, et selle kutsuvad kokku

korteriühistu liikmed, ei takistanud see puudutatud isikul üldkoosolekul osaleda ega selleks ette

valmistada. Seejuures puudub vaidlus, et puudutatud isik on esindaja kaudu üldkoosolekul

osalenud.

19. Arvestades menetlusosaliste esile toodud asjaolusid, ei tuvastanud kolleegium ka muid

üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulisi rikkumisi. Koosoleku kokkukutsumise korda

käsitavad peamiselt KrtS § 20 lg 4 ning sama paragrahvi esimese lõike kaudu kohalduvad

9 (13)

MTÜS § 20 lg-d 5–7. Korteriühistu põhikirja p 34 kordab seadusest tulenevaid nõudeid,

sätestades, et kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et koosoleku kokkukutsumise reeglid on sätestatud

eesmärgiga tagada osalejatele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida

seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning informeeritult hääletada

(vt osanike koosoleku kohta RKTKo 12.04.2017 3-2-1-10-17, p 13; see põhimõte kohaldub

teistegi juriidiliste isikute, samuti korteriomanike üldkoosoleku kohta, vt RKTKo 03.03.2021

2-17-13391/43, p 37).

20. Üldkoosoleku kutsest nähtub päevakord, koosoleku toimumise aeg ja koht. Kutsele oli

muuhulgas lisatud revisjoni akt, 2020. a majandusaasta aruanne ja 2021. a majanduskava

(vt kutse, dtl 214). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kutsel märgitud päevakorrast nähtub

ühtlasi ka koosoleku kokkukutsumise põhjus, s.t oli vaja valida uus juhatus, kinnitada

majandusaasta aruanne ja majanduskava.

21. Ka on üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitud sellest etteteatamise nõudeid. MTÜS § 20

lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu põhikirja p 34 teise lause kohaselt

peab juhatus korralisest üldkoosolekust ette teatama vähemalt 15 päeva enne koosoleku

toimumist. Põhikirja p 35 viimase lause kohaselt peab erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumisest ette teatama seitse päeva (dtl 257). Praegusel juhul saadeti kutse

1. septembril 2021 ning üldkoosolek toimus 21. septembril 2021, mis tähendab, et kutse ja

üldkoosoleku toimumise vahele jäi 20 päeva. Seega, olenemata sellest, kas tegemist oli

korralise või erakorralise üldkoosolekuga, ei ole etteteatamisel rikutud põhikirjas ega seaduses

sätestatud nõudeid. Puudutatud isiku määruskaebuse p-s 2.7 esitatud väite korteriomanike

26. augusti 2021. a teate osas jätab kolleegium hindamata, sest puudutatud isik on 25. augusti

2023. a seisukohas täpsustanud, et teatele on määruskaebuses viidatud üksnes seetõttu, et

täiendavalt põhistada asjaolu, et üldkoosoleku kutsusid kokku korteriühistu liikmed (vt dtl 329

ja 330).

22. Puudutatud isik väidab määruskaebuses jätkuvalt, et korteriomanike 21. septembri 2021. a

üldkoosolekul toimus hääletamine vaid päevakorra p 2 osas, s.o juhatuse liikmete valimine.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja esitatud 21. septembri 2021. a üldkoosoleku

protokolliga on tõendatud, et hääletamine toimus ka päevakorra teiste punktide osas.

KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduva MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse protokolli muuhulgas

hääletustulemused ja vastuvõetud otsused. Õiguskirjanduses on selgitatud, et otsus puudub, kui

selle olemasolu ja sisu ei ole võimalik üldse vajalikul määral tõendada. Seejuures tõendab

protokoll koosoleku toimumist ja otsuse olemasolu, kuna protokoll peab mh sisaldama

vastuvõetud otsuseid ja hääletustulemusi. Samas ei ole välistatud koosoleku toimumise ja

vastuvõetud otsuste tõendamine ka muude tõenditega (vt TsÜS komm (2023), § 33, p 3.4

ja § 38, p 3.1.2). Praegusel juhul kajastab 21. septembri 2021. a üldkoosoleku protokoll nii

hääletustulemusi kui ka vastuvõetud otsuseid päevakorra punktide osas (dtl-d 38 ja 39).

Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis seaksid protokolli

ehtsuse kahtluse alla.

23. Ka viitab puudutatud isik määruskaebuses MTÜS § 21 lg 6 nõuete rikkumisele, sest

viidatud sätte kohaselt tuleb protokoll allkirjastada nii juhataja kui ka protokollija poolt, kuid

selle on allkirjastanud vaid AU. 21. septembri 2021. a üldkoosoleku protokolli päevakorra p-

st 1 nähtuvalt on koosolekut juhatanud kui ka protokollinud AU, kes on ühtlasi protokolli

allkirjastanud. Seega on puudutatud isiku etteheide põhjendamatu.

24. Eelnevast tulenevalt on korteriomanike 21. septembri 2021. a üldkoosolekul vastuvõetud

10 (13)

otsus majanduskava kinnitamise kohta kehtiv ning avaldajal oli õigus esitada puudutatud isikule

majandamiskulude arveid vastavalt üldkoosolekul vastu võetud majandamiskavale ning selles

kinnitatud remondifondi maksete suurusele.

25. Puudutatud isiku määruskaebuse kohaselt oli tal KrtS § 40 lg 3 alusel õigus keelduda

suurendatud remondifondi maksete tasumisest, kuivõrd avaldaja ei täitnud KrtS § 45 lg-st 1

tulenevat teabe andmise kohustust. Avaldaja viitab ka VÕS §-le 110, leides, et hea usu

põhimõttega oleks vastuolus võimaldada nõuda kohustuste täitmist, mis seisneb soorituses,

mille nõude esitaja muul õiguslikul alusel peaks võlgnikule tagastama. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et puudutatud isikul puudus praegusel juhul KrtS § 40 lg-st 3 tulenev õigus

remondifondi maksete tegemisest keeldumiseks, kuid peab vajalikuks maakohtu põhjendusi

täpsustada.

25.1. KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei

ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isik ei ole esile toonud, milles seisneb

remondifondi 1 eurot/m2 vastuolu hea usu põhimõttega. Ka ei ole puudutatud isik kohtu ette

toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust pidada temalt remondifondi maksete

kandmise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja võimaldaksid tal korteriühistu

üldkoosoleku otsuste täitmisest keelduda (vt RKTKo 13.02.2012 3-2-1-116-11, p 24).

Puudutatud isik viitab vaid korteriühistu poolt KrtS § 45 lg-st 1 tuleneva teabe andmise

kohustuse täitmata jätmisele. Kolleegium leiab, et asjaolu, et juhatus ei ole puudutatud isiku

pöördumistele reageerinud või on seda teinud ebapiisavalt, ei anna kulude kandmisest

keeldumiseks alust. Kui juhatus ei täida KrtS § 45 lg-st 1 tulenevat teabe andmise kohustust,

on korteriomanikul õigus kasutada KrtS § 45 lg-st 3 tulenevat õiguskaitsevahendit ja pöörduda

avaldusega korteriomanike üldkoosoleku või kohtu poole (vt ka TlnRnKm 20.01.2022 2-20-

16708, p-d 52 ja 53).

25.2. Ka ei saanud puudutatud isik praegusel juhul keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 110

lg 1 alusel, kuivõrd korteriühistu teabe andmise kohustuse ja puudutatud isiku remondifondi

maksete tasumise kohustuse vahel ei ole piisavat seost, s.t et nõuded ei ole konneksiteedisuhtes.

Kuigi seadus ei täpsusta piisava seotuse mõistet, on õiguskirjanduses leitud, et konneksiteedi

jaatamise aluseks saab olla põhimõte, et ühe nõude maksmapanek ja realiseerimine teist

arvestamata oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS I komm (2016) § 110, p 5.4, alap a).

Selliseid asjaolusid aga kohtu ette toodud ei ole.

Kolleegium leiab täiendavalt, et olukorda, kus korteriühistu ei vasta puudutatud isiku

pöördumistele, kuid samas nõuab majandamiskulude tasumist, ei saa praegusel juhul pidada

hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Korteriühistu on nõudnud remondifondi maksete

tasumist suuruses, mis kinnitati korteriomanike üldkoosolekul. Puudutatud isik on nii enne

kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse ajal olnud seisukohal, et otsus, millega kinnitati

majanduskava (millega omakorda suurendati remondifondi makset), on tühine. Seega, isegi kui

korteriühistu oleks kõikidele puudutatud isiku pöördumistele koheselt reageerinud, ei oleks see

tõenäoliselt täitnud puudutatud isiku eesmärki vabaneda uue tariifiga remondifondi maksete

tasumise kohustusest, sest vastupidiselt puudutatud isiku arvamusele on avaldaja olnud

seisukohal, et kõnealune üldkoosoleku otsus on kehtiv.

26. Puudutatud isik on maakohtule ette heitnud ka VÕS § 6 lg 2 alusel esitatud vastuväite

hindamata jätmist. Määruskaebuse väidetest võib aru saada nii, et avalduse rahuldamata jätmist

õigustab avaldaja õigusvastane ja KrtS § 12 lg-s 2 sätestatud hea usu põhimõtte vastane

käitumine, mis seisneb KrtS § 45 lg-s 1 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumises.

Kolleegium nõustub puudutatud isikuga selles, et maakohus ei ole puudutatud isiku väitega

11 (13)

arvestamata jätmist põhjendanud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise

kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi

hinnangul kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades

maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see

oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 6

lg 2 võimaldab õiguste teostamise kuritarvitamise piiramist (VÕS komm I (2016) § 6, p 4.5.1).

See tähendab, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui

tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu

eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite

seisukohast (nt on ülekohtune) (RKTKo 01.10.2008 3-2-1-67-08, p 13). Kolleegiumi hinnangul

ei ole praeguses asjas kohtu ette toodud asjaolusid, mis võimaldaksid jaatada puudutatud isiku

õigust keelduda remondifondi maksete tasumisest VÕS § 6 lg 2 alusel. Isegi, kui asuda

seisukohale, et avaldaja rikub KrtS § 45 lg-s 1 sätestatud teabe andmise kohustust, ei anna see

puudutatud isikule hea usu põhimõttest tulenevat alust keelduda remondifondi maksete

tasumisest.

27. Ka on puudutatud isik maakohtule ette heitnud avaldaja lepingulise esindaja esindusõiguse

olemasolu kontrollimata jätmist, kuigi puudutatud isik on seda kohtult TsMS § 226 lg 1 alusel

taotlenud. Puudutatud isik on viidanud seejuures MTÜS § 19 lg 1 p-le 4.

Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et maakohus ei ole puudutatud isiku väite osas

seisukohta võtnud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust

(TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine ei ole

aga määruse tühistamise aluseks, kuivõrd kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades

maakohtu määruse põhjendusi praeguse määruse põhjendustega.

MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu põhikirjaga

ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste

määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses

mittetulundusühingu esindaja määramine. Puudutatud isik viitab seejuures, et kohtule ei ole

esitatud korteriomanike üldkoosoleku otsust, millega oleks avaldaja lepinguline esindaja

määratud avaldajat esindama. Kolleegium märgib, et MTÜS § 19 lg 1 p 4 praeguses asjas ei

kohaldu, kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja juhatuse liige, samuti muu põhikirjaga

ettenähtud organi liige. MTÜS § 19 lg 1 p 4 kohaldub üksnes juhul, kui korteriühistu ise soovib

juhatuse liikmega või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega õigusvaidlust pidada.

Praegusel juhul on korteriühistu esitanud nõude puudutatud isiku kui korteriühistu liikme vastu

(vt

mittetulundusühingute

seaduse,

sihtasutuste

seaduse,

tulundusühistuseaduse

ja

äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (271 SE)

seletuskiri, lk 6).

28. Puudutatud isik on 25. augusti 2023. a seisukohas ringkonnakohtule kinnitanud, et ta on

avaldajale maksete tegemisel lähtunud varasema majanduskavaga kehtestatud remondifondi

makse suurusest (dtl 329). Avaldaja on nõude kujunemise ja suuruse tõendamiseks esitanud

puudutatud isikule esitatud arved perioodi 16. november 2021 kuni 12. aprill 2022 eest (dtl-

d 114–154) ning korteriühistu arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvad puudutatud isiku

laekumised talle esitatud arvete alusel (dtl-d 163–166). Puudutatud isik ei ole määruskaebuses

esitanud vastuväiteid nõude kujunemisele. Ka ei ole puudutatud isik maakohtus esile toonud

asjaolusid, mis annaksid kohtule alust kahelda nõude suuruses ja selle kujunemises. Kohtul ei

ole kohustust igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui

menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust (vt RKTKm 03.10.2018 2-16-3663/95,

12 (13)

p 23). Seega ei kontrolli ringkonnakohus korteriühistu esitatud arve aluseks olevaid

teenusepakkujate arveid ega omakorda nende arvete aluseks olevaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole

alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi puudutatud isik on

palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude

kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud.

30. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

31. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

32. Avaldaja 19. ja 29. septembri 2023. a menetluskulude nimekirjade kohaselt on

määruskaebemenetluses kantud menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 3795 eurot ning

dokumentaalse tõendi (Lastekodu tn 1 // Tartu mnt 24 korteriomandite omanike nimekiri

seisuga 10. august 2021. a) saamise kulu 110 eurot (TsMS § 143 p 2).

33. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja dokumentaalse tõendi saamise kulu praegusel juhul

põhjendatud. Ringkonnakohtul oli asja lahendamiseks vaja korteriomanike nimekirja

10. augusti 2021. a seisuga. Puudutatud isik on selgitanud, et kinnistusregistri elektrooniline

andmebaas ei võimalda tavakasutajatel sellist andmetöötlust. Nii puudutatud isikule kui ka

kohtule oleks oluliselt koormavam, kui avaldaja oleks esitanud kohtule vaid kinnistusraamatu

väljavõtted.

34. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjade

järgi tegi lepinguline esindaja avaldajat esindades tunnitasuga 220 eurot (käibemaksuta)

toiminguid kokku 17,25 tunni ulatuses. Lepinguline esindaja on kinnitanud, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kolleegium leiab, et avaldaja menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

34.1. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu,

et vastuses määruskaebusele korratakse ka varasemaid seisukohti, on kolleegiumi hinnangul

määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebuse ja vaidlustatud

kohtumäärusega tutvumise ning nende analüüsimise vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 5,5

tundi. 25. augusti 2023. a seisukoha koostamisega seotud toimingute (sh ringkonnakohtu

suuniste analüüsimine, puudutatud isiku seisukohaga tutvumine, kliendi poolt edastatud

dokumentidega tutvumine ning seisukoha koostamine ja edastamine kohtule) põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks loeb ringkonnakohus 4,5 tundi. Ka viidatud seisukohas kordab avaldaja

osaliselt varasemalt esitatud seisukohti. Kolleegiumi hinnangul ei saanud ka 25. augustil 2023

esitatud tõendi, s.o korteriühistu liikmete nõudekiri juhatusele, kogumisele ülemäära aega

minna. 29. septembri 2023. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulisel esindajal

kulunud Registrite ja Infosüsteemide Keskuselt saadud korteriomandite omanike nimekirja

kontrollimisele, parandamisele ja täiendamisele 1,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kirjeldatud toiming selline, mida oleks ilmtingimata pidanud tegema vandeadvokaadist esindaja

tunnihinnaga 220 eurot. Korteriühistu liikmete nimekirja kontrollimine, parandamine ja

13 (13)

täiendamine ei ole selline tegevus, mis eeldaks õigusteadmisi, mistõttu oleks saanud seda teha

ka korteriühistu juhatuse liige. Seetõttu ei pea ringkonnakohus toimingule kulunud ajakulu 1,5

tundi põhjendatuks.

34.2. Kolleegiumi hinnangul tuleb vähendada ka lepingulise esindaja tunnitasu suurust.

Praegusel juhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama ega ka mahuka tsiviilasjaga, mistõttu

peab ringkonnakohus mõistlikuks tunnitasuks 190 eurot (käibemaksuta). Sellist tunnitasu

suurust on mõistlikuks pidanud ka maakohus. Praegusel juhul puuduvad põhjendused, miks

peaks lepingulise esindaja tunnitasu suurus olema ringkonnakohtus kõrgem võrreldes maakohtu

omaga.

35. Eeltoodut arvestades on avaldaja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu

ringkonnakohtus 1900 eurot (=10 x 190). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks

menetluskuludena välja mõista 2010 eurot (=1900 + 110). Avaldaja ei ole taotlenud kulude

hüvitamist käbemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Lisaks peab puudutatud isik tulenevalt avaldaja

taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)