2-22-5626/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5626

Kohtuasi

Sockmann Group OÜ saneerimisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sockmann Group OÜ (registrikood 11717422),

seaduslik esindaja juhatuse liige VS

Puudutatud isik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

(registrikood 90006012),

lepinguline

esindaja

Kalev

Aavik

Saneerimisnõustaja Urmas Ustav

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.10.2022 määrus muutmata.

2. Jätta Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

Ettevõtluse

ja

Innovatsiooni Sihtasutuse kanda. Menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-5626

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sockmann Group OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 18.04.2022 Harju Maakohtule avalduse

saneerimismenetluse

algatamiseks.

Kohus

algatas

19.04.2022

kohtumäärusega

saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks U. Ustavi.

2. Saneerimisnõustaja esitas kohtule saneerimiskava ja arvamuse 20.06.2022. Saneerimiskava

vastuvõtmise hääletamisel jäi avaldaja saneerimiskava kinnitamata. Saneerimiskava

hääletamisel osalesid kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad. Saneerimiskava poolt

hääletanud võlausaldajatele kuuluvate nõuetega oli esindatud vähem kui nõutav 2/3 häältest.

Seega saneerimiskava jäi võlausaldajate poolt vastu võtmata. Saneerimiskava vastuvõtmise

vastu hääletas ainsana Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (puudutatud isik, võlausaldaja).

3. Avaldaja esitas 05.08.2022 kohtule saneerimisseaduse (SanS) § 29 lg 1 kohase avalduse

vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Avalduse kohaselt palub avaldaja kohtul

saneerimiskava kinnitada. Saneerimiskavas on välja toodud avaldaja majandusliku seisundi

kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa

toonud avaldaja saneerimisvajaduse, avaldaja prognoositav majanduslik seisund pärast

saneerimist, rakendatavate saneerimisabinõude kirjeldus ja analüüs ning saneerimiskava

täitmise tähtaeg ja saneerimiskava mõju avaldaja töötajatele. Seega on täidetud SanS § 30 lg 1

p-st 3 tulenev tingimus.

4. Puudutatud isik esitas kohtule 05.08.2022 SanS § 26 kohase avalduse saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks.

5. Maakohus tegi 29.08.2022 kohtumäärusega avaldaja saneerimiskava hindamise ekspertiisi

ülesandeks ekspertidele UVle ja LKle.

6. Ekspert UV arvamuse kohaselt on saneerimine võimalik ja põhjendatud. Ekspert leidis, et

võlausaldajate õigustega arvestamise seisukohalt võib esile tõsta kahte asjaolu: a)

rahasaldo on 2028. a lõpus piisav selleks, et tasuda mitteseotud isikutest võlausaldajate nõuete

jääk (13 720,38 eurot) ning b) kui puudutatud isiku nõuet tagava käenduse alusel on võimalik

saada vastutavalt isikult maksimaalne summa ehk 50 000 eurot, võib tõstatada küsimuse, kas

saneerimiskavale peaks allutama üksnes käendusega katmata osa 315 890 eurot (365 890 - 50

000). Viimasena nimetatud asjaolu annaks rahavoogude ning võlausaldajatele makstavate

summade samaks jäädes puudutatud isikule täiendavad 10 475 eurot, sest kõikide ülejäänud

võlausaldajate (sh puudutatud isiku käendusega tagamata osas) nõudeid tuleks vähendada 31%

asemel 32,59%. Puudutatud isiku paremus saab realiseeruda teiste võlausaldajate arvel seetõttu,

et nende nõuet tagab teatud ulatuses avaldaja juhatuse liikme käendus. Eksperdi hinnangul on

mõlemad eelnimetatud asjaolud (mitteseotud isikutest võlausaldajate nõuete jäägi ühe aasta

võrra kiirem täitmine ning puudutatud isiku nõude veidi suuremas ulatuses täitmine)

saneerimiskava seisukohalt asjaolud, mis ei peaks tooma kaasa kava kinnitamata jätmist. Lisaks

eeltoodule on mõistlik tagada, et avaldaja tavapärasest majandustegevusest väljuvad tehingud

(põhivara müük, laenude võtmine, tagatiste andmine jne) saaksid teatud summast (näiteks 10

000 eurot) alates saneerimisnõustaja heakskiidu. Selline meede on vajalik, et välistada, et

avaldaja majanduslik seisund saaks halveneda enne, kui tuleb hakata tegema saneerimiskavas

kirjeldatud makseid.

7. Ekspert LK on seisukohal, et avaldaja makseraskuste ületamiseks on vaja võlausaldajate

nõudeid ümber kujundada – nõudeid osaliselt vähendada, pikendada kohustuste täitmise

tähtaega, võimaldada kohustuste täitmine osamaksetena. Lisaks on vaja avaldaja

majandustegevust optimeerida, eelkõige suurendada käivet ja vähendada laojääke ning

tootmiskulusid. Saneerimisabinõudeks on kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, rahaliste

nõuete osamaksetena täitmine ning võlausaldajate põhinõuete osaline vähendamine ja

2-22-5626

kõrvalnõuete vähendamine nullini. Nõuete ümberkujundamisel on lähtutud võlausaldajate

nõuete võrdse kohtlemise põhimõttest – kõikide saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate

põhinõuded vähendatakse võrdselt 31% ning kõrvalnõuded võrdselt 100%. Kõikide

võlausaldajate põhinõuded tasutakse 8 a jooksul alates kava kinnitamisest. Põhinõuete

vähendamine 31% on vajalik kava edukaks täitmiseks tulenevalt koostatud rahavoo

prognoosist. Avaldaja on rahavood prognoosinud võimalikult realistliku, eelnevat käekäiku ja

juhtkonna plaane arvestades kõige tõenäolisema stsenaariumi alusel. Maksepuhkus kestusega

2 a alates saneerimiskava täitmisest on vajalik, et võimaldada avaldajal tegeleda makseraskusi

põhjustava probleemi lahendamisega. Võib hinnata, et avaldajal on 2 a jooksul võimalik läbi

viia kõik vajalikud muudatused oma igapäevases äritegevuses, tootmisprotsessides, korraldada

lõplikult pikaajalist koostööd välismaa partneritega ja platvormidega.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus kinnitas 14.10.2022 määrusega avaldaja saneerimismenetluses 05.08.2022

kohtule esitatud võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava (resolutsiooni punkt 1), tegi

sellega seotud menetluslikud korraldused (resolutsiooni punktid 26, 8, 10-11), lahendas

puudutatud isiku avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (resolutsiooni punkt 9) ja

määras UV eksperditasuks 5000 eurot, mis kuulus väljamaksmisele kohtu deposiiti kantud

tagatise arvelt (resolutsiooni punkt 7).

9. Maakohus märkis, et saneerimisavaldus on esitatud enne 2022. a 1. juulit, seega kohaldub

kuni 2022. a 30. juunini kehtinud saneerimisseaduse (SanS) redaktsioon.

10. SanS § 36 kohaselt kinnitab kohus võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava, kui:

1) ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid; 2) ekspertide hinnangul on ettevõtte

saneerimine tõenäoliselt edukas; 3) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma

kuuluvate võlausaldajatega; 4) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga.

11. Saneerimiskava hinnanud ekspert on seisukohal, et avaldaja saneerimine on võimalik ja

tõenäoliselt edukas, sest eksperdile esitatud info toetab avaldaja võimekust täita kava alusel

võetavaid kohustusi. Avaldaja saneerimine annab parema tulemuse võrreldes pankrotiga.

Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teistega.

Kavas ei ole võlausaldajaid rühmitatud, kõik kuus saneerimiskavale allutatud võlausaldajat on

kajastatud ühes rühmas ning võlausaldajaid on ka rühmasiseselt koheldud võrdselt.

12. Ekspert UV on e-krediidiinfo põhjal tuvastanud, et avaldajaga samal põhitegevusalal (suka-

ja sokitootmine) tegelikkuses Eestis ükski teine äriühing ei tegutse. 2021. a andmete põhjal

nimetab e-krediidiinfo kolme äriühingut, milliste käive on tegelikkuses olematu.

13. Kohus nõustub nõustaja hinnanguga, et avaldaja näol on tegemist vajaliku tööandjaga.

Avaldaja tegutseb sokitootmise turul üle 100 a ning on üks vähestest allesjäänud Eesti tekstiili

tootjatest ning ainuke Eesti soki- ja sukatootja. Avaldaja on unikaalne oma tehnoloogiliste

võimaluste poolest. Enamikul konkureerivatest tootjatest üle maailma ei ole võrreldavat

seadmeparki ega tootmisvõimekust. Euroopas ei ole ühtegi ettevõtjat, kelle toodete sortiment

oleks sama lai. Avaldaja on unikaalne ka töötajate poolest. Hetkel töötab seal 73 ainulaadse

väljaõppega töötajat: kudujad, tehnikaspetsialistid, õmblejad, müügispetsialistid jne. Töötajate

väljaõpe toimub kohapeal. Saneerimise tulemusel tagatakse avaldaja senistele töötajatele nende

töökohad, samuti on tõenäoline tarvidus täiendavate töötajate järele, saavutamaks avaldaja

eesmärke. Säilitatud töökohtadel tööle jäänud töötajate seaduslikud õigused on

saneerimismenetluses tagatud. Kohus asub seisukohale, et avaldaja on oluline ettevõtja, sh

oluline tööandja.

2-22-5626

14. Puudutatud isik on esitanud vastuväiteid saneerimiskavale. Puudutatud isik on arvamusel,

et (I) saneerimiskavas ette nähtud maksepuhkus on liiga pikk, (II) pandiga tagatud nõuete

omanike õigusi on rikutud võlausaldajate rühmitamata jätmisega, (III) kava pankrotianalüüsis

väljatoodud järeldused on põhjendamatud ning (IV) avaldaja majandusliku seisundit

kajastatavad andmed ei ole piisavalt kontrollitavad ega arusaadavad.

15. Puudutatud isik väidab, et saneerimiskavas ette nähtud maksepuhkus kaks aastat on liiga

pikk. Maakohus eeltoodud väitega ei nõustu. Eksperdid on välja toonud, et maksepuhkus

kestusega 2 a alates saneerimiskava täitmisest on vajalik, et võimaldada avaldajal tegeleda

makseraskusi põhjustava probleemi lahendamisega. Võib hinnata, et avaldajal on 2 a jooksul

võimalik läbi viia kõik vajalikud muudatused avaldaja igapäevases äritegevuses,

tootmisprotsessides, korraldada lõplikult pikaajalist koostööd välismaa partneritega ja

platvormidega. Maksepuhkus kestusega 2 a on vajalik avaldaja edukaks saneerimiseks.

Saneerimiskava koostamisel on saneerimisabinõude valikul ja ulatuse määramisel lähtutud

avaldaja

rahavoo

prognoosist.

Avaldaja

rahavoo

prognoosi

koostades

analüüsis

saneerimisnõustaja koos avaldajaga äärmiselt põhjalikult kõiki võimalikke saneerimisabinõude

kogumeid, sh erinevaid maksepuhkuse perioode. Analüüsi tulemusena jõudsid avaldaja ja

saneerimisnõustaja järeldusele, et maksepuhkuseta või lühema maksepuhkuse korral ei ole

avaldaja edukas saneerimine tõenäoline, arvestades, et kava täitmise tähtajaks on kaheksa

aastat.

16. Puudutatud isik heidab ette, et pandiga tagatud nõuete omanike õigusi on rikutud

võlausaldajate rühmitamata jätmisega. Kohus nõustub saneerimisnõustaja poolt märgituga, et

saneerimiskava koostamise hetkel kehtinud SanS-i järgi oli võlausaldajate rühmade

koostamine avaldaja ja saneerimisnõustaja diskretsioon. Seega on käesolevas menetluses

rühmade moodustamine õigus, mitte kohustus. Ühtlasi on kavaga hõlmatud vaid kuus

võlausaldajat, kelle rühmadesse jagamine oleks üleliigne. Lisaks, lähtudes võrdse kohtlemise

põhimõttest, rakendas avaldaja kõikide võlausaldajate nõuete suhtes samu saneerimisabinõusid,

mille puhul ei ole rühmitamine nõutud.

17. Puudutatud isik heidab ette ka, et saneerimiskava pankrotianalüüsis väljatoodud järeldused

on põhjendamatud. Kohus märgib, et seadusega ei ole sätestatud kohustuslikke erisusi erinevate

õigustega võlausaldajate suhtes saneerimisabinõude määramisel. Seadus ei sätesta piirangut,

mis keelaks erinevate õigustega võlausaldajate nõuetele ühetaolisi saneerimisabinõusid

rakendamist. Seega puudutatud isiku arusaam, et pandiga tagatud ning pandiga tagamata

nõuetele ei saa saneerimisabinõusid ühetaoliselt rakendada, on ebaõige. Oluline on, et

saneerimismenetluses ei või pandipidajast võlausaldajaid kohelda oluliselt halvemini, kui neid

koheldaks pankrotimenetluses.

18. Puudutatud isik heidab ka ette, et pankrotianalüüsis on esitatud kontrollimatuid väiteid.

Asjaolu, et analüüs ei lasku kõikidesse võimalikesse detailidesse, ei tähenda, et see oleks

kontrollimatu. Kohus leiab, et pankrotianalüüs on koostatud saneerimiskava koostamiseks

piisava

detailsusega,

arvestades

saneerimisnõustaja

ülesandeid

ja

pädevust,

saneerimismenetluse kiireloomulisust ning avaldaja varaga seotud elulisi asjaolusid.

Pankrotivara moodustamine, hindamine, hoidmine ja realiseerimine on mahukas protsess

pankrotimenetluses. Ei ole võimalik eeldada, et paralleelselt saneerimiskava koostamisega

algatab saneerimisnõustaja protsessi, mis oleks sarnane pankrotivara moodustamisele ja

realiseerimisele või teeb sarnaseid toiminguid, saamaks teada veelgi täpsemalt, millises

ulatuses on võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotimenetluses võimalik. Selline

lähenemine ei oleks saneerimisnõustaja pädevusega ega saneerimismenetluse eesmärgiga

kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on saneerimiskavas esitatud pankrotianalüüs koostatud piisava

detailsusega ning on piisavalt põhjendatud ja kontrollitav.

2-22-5626

19. Puudutatud isiku väide, et avaldaja majandusseisu kirjeldavad andmed ei ole üheselt

arusaadavad ega kontrollitavad, on kohtu hinnangul paljasõnaline. Saneerimisnõustaja on kava

koostamise käigus tutvunud kõikide dokumentidega, suhelnud avaldajaga ja avaldaja

raamatupidajaga. Avaldaja raamatupidamine ei tekita küsimusi ning on piisavalt arusaadav.

Seda kinnitab asjaolu, et eelmiste aastate majanduslikud aruanded olid audiitori poolt kinnitatud

ning äriregistrile õigeaegselt esitatud. Väide, et suure tõenäosusega ei ole 2021. a

majandusaruanne audiitori poolt kinnitatud, kuna audiitori arvates ei ole raamatupidamises

majandusseis kajastatud õigesti ja õiglaselt, on väär. Avaldaja on kohtule esitanud vastuse,

milles vandeaudiitor kinnitab, et lükkas aruande osas arvamuse kujundamise edasi, kuna

avaldaja on saneerimise protsessis. Audiitor ei pea võimalikuks aruande osas lõpliku arvamuse

andmist enne saneerimiskava kinnitamist.

20. Kohus asub seisukohale, et saneerimiskava on realistlik ja täitmine realiseeritav, SanS § 36

nimetatud tingimused vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks on täidetud ning

saneerimiskava saab vastu võtta. Kavas on välja toodud avaldaja majandusliku seisundi

kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja põhjuste analüüs, mis tõid kaasa

saneerimise vajaduse, avaldaja prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist,

rakendatavate abinõude kirjeldus ja analüüs ning kava täitmise tähtaeg ja saneerimiskava mõju

avaldaja töötajatele. Saneerimiskava kinnitamist toetavad arvamuse esitanud eksperdid. Seega

on täidetud vastu võtmata saneerimiskava kinnitamise eeldused. Puuduvad alused kava

kinnitamata jätmiseks. Puudutatud isiku õigusi ei ole kava koostamise käigus ega kavaga

rikutud.

Määruskaebus

21. Puudutatud isik esitas 07.11.2022 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada.

22. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-25-11 (punktides 45-46) selgitanud, et saneerimismenetluses

saab reeglina ümber kujundada üksnes saneerimismenetluse algatamise ajaks sissenõutavaks

muutunud nõudeid. Puudutatud isiku krediidilepingutest tulenevad nõuded olid muutunud

saneerimismenetluse algatamise ajaks 19.04.2022 sissenõutavaks vaid 6235,87 euro ulatuses.

Ülejäänu ehk 359 654,34 euro ulatuses muutuvad nõuded sissenõutavaks igakuiste

osamaksetena 4 a vältel. Eeltoodule vaatamata on saneerimiskavaga kujundatud ümber kogu

puudutatud isiku 365 890 euro suurune nõue.

23. Tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist ei ole sissenõutavaks mitte muutunud nõuete osas

rakendatud abinõud (põhinõuete vähendamine 31%, intressi vähendamine 100%, maksepuhkus

kaks aastat) lubatavad. Samuti on Riigikohus selgitanud, et kõrvalnõudeid saab

saneerimiskavas ümber kujundada sarnastel põhimõtetel teiste nõuetega ning puudub mõistlik

põhjus käsitada kõrvalnõudeid erinevalt põhinõuetest, v a osas, milles kõrvalnõue on vastuolus

seaduse või heade kommetega. Sellele vaatamata on puudutatud isiku intressinõuded ühegi

selgituse ja põhjenduseta vähendatud 100% ulatuses, sisuliselt tühistatud.

24. Pandiga tagatud nõudeid omavate võlausaldajate suhtes eraldi rühma moodustamata

jätmine on õigusvastane. Asjaolust, et rühmitamine toimub kava koostaja diskretsiooni alusel,

ei tulene, et rühmade moodustamine või mittemoodustamine võiks olla meelevaldne.

Diskretsioon on kava koostajale antud selleks, et ta moodustaks eri võlausaldajate rühmad

juhul, kui see on põhjendatud nende õiglase kohtlemise tagamiseks ning jätaks moodustamata,

kui selleks puudub vajadus. Rühmitamata jätmist ei saa põhjendada kavast nähtuva

seisukohaga, mille järgi puudutatud isiku kommertspant oleks pankrotiolukorras väärtusetu,

kuna kogu üürniku vallasvara koormab üürileandja pandiõigus. Väide on mittekontrollitav, sest

esiteks võidakse üürileandja pandiõigus üürilepingus välistada. Teiseks ei nähtu kavast,

2-22-5626

millised on avaldaja võlgnevused esinduskaupluste pindade üürileandjate ees. Kui võlgnevused

esinduskaupluste üürileandjate ees on oluliselt väiksemad kui üüripindadel oleva vallasvara

väärtus, rakendub üürileandja pandiõiguse lõppemisel puudutatud isiku kommertspant. Seega

ei ole saneerimiskavas olevate andmete põhjal võimalik kontrollida, milline on puudutatud

isiku kommertspandi väärtus.

Menetluse edasine käik

25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus

rahuldamata (TsMS 657 lg 1 p 1 ja § 659).

27. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks

järeldada, et saneerimiskava kinnitamiseks puudub alus. Ringkonnakohus selgitab, et

saneerimiskava kinnitamine on kohtu diskretsiooniotsustus, mille kohus teeb ettevõtja ja

võlausaldajate huve kaaludes (RKTKm 18.11.2009, 3-2-1-122-09, p 19; RKTKm 15.12.2010,

3-2-1-131-10, p 19). Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu sellisesse otsustusse

sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire

ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohtu

järeldused on vaidlustatud määruses nõuetekohaselt põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena puudutatud isiku määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku ümberkujundatavateks nõueteks

krediidilepingutest tulenevad nõuded. Puudutatud isik leiab, et saneerimismenetluse algatamise

ajaks sissenõutavaks mitte muutunud nõudeid ei saanud saneerimiskavas ümber kujundada ning

rakendatud abinõud (põhinõuete vähendamine 31%, kõrvalnõuete vähendamine 100%,

maksepuhkus kaks aastat) ei olnud käesoleval juhul lubatud.

29. Esmalt märgib ringkonnakohus, et võlausaldajal, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga

ümber kujundada ja kes ei nõustu saneerimisteate andmetega, tuleb SanS § 13 lg 1 järgi esitada

saneerimisnõustajale kirjalik avaldus, milles tuleb märkida, mis osas ta saneerimisteates

nimetatud nõudega ei nõustu, ja esitada neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse

tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.

Olukorras, kus võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud, ei saa ta hiljem tugineda sellele, et

tegelikult ei olnud kogu nõue selle seisuga veel sissenõutav (TlnRnKm 16.11.2021, 2-20-5011,

p 13.2.4). Praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja toimikust, et puudutatud isik oleks kasutanud

võimalust oma nõude suurusele tähtaegselt vastu vaielda.

30. Teiseks märgib ringkonnakohus, et SanS-i kohaldatav regulatsioon ei näinud nõude

ümberkujundamise eeldusena ette, et nõue peab olema saneerimismenetluse algatamise hetkeks

muutunud sissenõutavaks. Samuti on Riigikohus jaatanud võimalust erandlikult saneerimise

huvides sekkuda kestvuslepingutesse (sh krediidilepingutesse), kui vastasel korral ei oleks

saneerimisega taotletavat eesmärki (ettevõtte äritegevuse jätkumist) võimalik saavutada ja see

ei kahjusta ebaproportsionaalselt võlausaldajate huve (RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11,

p 46). Kolleegium möönab, et Riigikohus on viidatud lahendis andnud suunised

2-22-5626

kestvuslepingutest tulenevate nõuete ümberkujundamiseks. Samas osundab Riigikohus ka

sellele, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise ettevõtja ja võlausaldajate

huve kaaludes. Saneerimismenetluses on ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui

võlausaldaja huvid, mis annab mõnetise õigustuse ka võlausaldajate õiguste kahjustamisele.

Siiski ei tohi võlausaldajaid seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid

tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral. Nii tulebki kohtul kontrollida, kas vähemalt

kava kinnitamata jätmist taotlenud võlausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava

täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida neil oleks

tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses, st anda tuleb n-ö pankrotihinnang.

31. Seega leiab ringkonnakohus, et seni kuni ettevõtja pankrotihinnang annab võlausaldaja

jaoks positiivse tulemuse saneerimismenetluses ning esinevad kõik SanS §-s 36 sätestatud

eeldused, mille puhul võib kohus erandina kinnitada ka võlausaldajate enamuse poolt

kinnitamata jäänud saneerimiskava, ei ole võlausaldaja huve saneerimismenetluses oluliselt

kahjustatud.

32. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on saneerimisnõustaja ja eksperdid adekvaatselt

hinnanud puudutatud isiku olukorda avaldaja võimaliku pankrotimenetluse korral. Eksperdid

ja saneerimisnõustaja on pankrotihinnangus jõudnud tõdemusele, et saneerimismenetluses

suudab avaldaja rahuldada puudutatud isiku nõuded suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses.

Puudutatud isiku nõue on tagatud kommertspandiga summas 285 100 eurot ja avaldaja juhatuse

liikme käendusega summas 50 000 eurot. Saneerimisnõustaja ja eksperdid on märkinud, et

puudutatud isik ei saa oma nõudeid kommertspandi arvel realiseerida. Kogu avaldaja vallasvara

asub üüritavatel pindadel – Tiigi Keskuse ja esinduskaupluste ruumides. Seega on kogu

avaldaja

vallasvara

koormatud

üürileandja

pandiõigusega,

millele

tulenevalt

kommertspandiseaduse (KomPS) § 2 lg 3 p-st 2 kommertspant ei laiene. Ka ringkonnakohus

leiab, et käesoleval juhul tuleb eeldada üürileandjate pandiõigust, sest seaduse järgi tekib

üürileandjal üürilepingu sõlmimisega pandiõigus kogu üüripinnal asuvale üürniku varale.

Selliselt tuleb jaatada seda, et puudutatud isiku nõuete rahuldamine on avaldaja pankroti

olukorras esmajoones võimalik avaldaja juhatuse liikme käenduse sissenõudmise teel. Kuivõrd

saneerimismenetluses saab puudutatud isik oma nõuded rahuldatud 252 464 euro ulatuses, on

see oluliselt suuremal määral kui avaldaja pankroti korral.

33. Samuti saab saneerimisnõustaja ja ekspertide arvamustest järeldada, et isegi kui puudutatud

isikul oleks võimalik kommertspanti realiseerida, ei ole avaldaja pankrotivara (masinad ja

seadmed, kontori sisustus, tooraine ja valmistoodang) piisav, et rahuldada pandiga tagatud

võlausaldajate nõuded terves ulatuses. Saneerimisnõustaja toob välja, et pankrotiolukorras on

nt Tiigi Keskuse AS-i poolt avaldajale üüritava kontori sisustuse ja tööriistade

realiseerimismaksumus tõenäoliselt marginaalne. On vähe tõenäoline sellise ostja leidmine, kes

oleks nõus maksma vähegi arvestatavat summat avaldaja kontori sisustuse eest, kuna tegemist

on vananenud ja kulunud sisustusega. Saneerimisnõustaja märgib ka, et pankroti korral oleks

avaldaja seadmepargi võõrandamisel raamatupidamisliku jääkmaksumuse saamine välistatud,

sest Eestis puuduvad samal tegevusalal tegutsevad ettevõtjad. Ühtlasi oleks keeruline

võõrandada mõistliku hinnaga toorainet ja materjali ning valmistoodangut, mille ostust oleks

samuti huvitatud samal tegevusalal tegutsev ettevõtja. Laos oleva valmistoodangu

realiseerimine laoväärtusega on samuti vähetõenäoline. Selleks, et avaldaja põhilaos olev kaup

realiseerida,

peaks

toodete

hinda

oluliselt

alandama.

Kokkuvõttes

peavad

nii

saneerimisnõustaja kui ka eksperdid avaldaja pankrotivara väheväärtuslikuks.

34. Praegusel juhul ei saa saneerimisabinõude rakendamisel rääkida ka vastuolust SanS § 22

lg-ga 1, sest lubatavate saneerimisabinõude loetelu on seaduses lahtine. Ringkonnakohus

märgib, et kuigi saneerimismenetluste üheks eesmärgiks on võlausaldajate huvide kaitse, on

abinõud suunatud siiski eelkõige ettevõtja olukorra parandamisele, tema makseraskuste

2-22-5626

ületamisele. Sellest lähtuvalt tuleb sobivad saneerimisabinõud valida igal üksikjuhtumil eraldi

lähtudes ettevõtte eripäradest ning rakendada tuleb abinõusid, mille tulemusel on tõenäoline, et

ettevõtja majanduslik olukord paraneb ja kasumlikkus taastub. Saneerimisnõustaja ja eksperdid

on selgitanud, et abinõude valikul ja ulatuse määramisel on lähtutud ettevõtja rahavoo

prognoosist ja läbiviidud pankrotivõrdlusest. Nii nõustaja kui eksperdid on märkinud, et

saneerimisabinõusid rakendamata ei ole ettevõtja majandustegevuse jätkamine mõistlikult

võimalik ning püsiva maksejõuetuse tekkimine on tulevikus pigem tõenäoline.

35. Maakohus on hinnanud ka SanS § 36 eelduste olemasolu ning tuvastanud mh, et avaldaja

on oluline tööandja ja ettevõtja ning ekspertide hinnangul on avaldaja saneerimine edukas.

Ühtlasi on saneerimiskavaga usutavaks muudetud, et avaldaja jätkaks tegevust ka peale

saneerimiskava täitmist. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas kogutud asjaolude ja

tõendite alusel ei saanud maakohus teha järeldust, et saneerimist ei saa sobivate

saneerimisabinõude rakendamisel pidada tõenäoliselt edukaks.

36. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleval juhul oleks pidanud eraldi rühmitama

võlausaldajad, kelle nõuded olid pandiga tagatud. SanS § 21 lg 2 annab ettevõtjale

valikuvõimaluse, kas esitada kava vastuvõtmiseks võlausaldajate üldsusele või rühmitada nad

eelnevalt ja panna kava hääletamisele igas rühmas eraldi. Sellist arusaama toetab ka Riigikohtu

praktika. Siiski on Riigikohus viidanud, et olukorras, kus kavas koheldakse erinevate õigustega

võlausaldajaid oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes rakendatavate saneerimisabinõude

olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja, nõude rahuldamise protsendi vms osas, ei tohiks

vältida rühmadeks jagamist (RKTKm 09.05.2011, 3-2-1-25-11, p 40). Seega annaks käesoleval

juhul rühmitamiseks alust asjaolu, kas saneerimiskava järgi koheldakse pandiga tagatud

nõudega võlausaldajaid erinevalt muudest võlausaldajatest. Praegusel juhul on kõigile

ümberkujundatavatele nõuetele kohaldatutud identseid saneerimisabinõusid. Seega ei ole

ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus tuleks sarnaste õigustega, erinevalt

koheldud võlausaldajate huve kaitsta sellega, et tagada neile võimalus hääletada saneerimiskava

eraldi rühmas.

37. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus saneerimisnõustajaga, et isegi kui kavas oleks

moodustatud eraldi pandiga tagatud nõuete võlausaldajate rühm, ei oleks puudutatud isiku

olukord muutunud. Puudutatud isiku asetamine eraldi pandipidajate rühma annaks kokkuvõttes

samaväärse tulemuse, kuivõrd sellisel juhul tuleks pandipidajate rühma asetada ka AS Tiigi

Keskus. See omakorda tähendaks, et pandipidajate rühmas oleks kaks võlausaldajat, kellest AS

Tiigi Keskus hääletas saneerimiskava vastuvõtmise poolt, mistõttu eksisteeriks ikkagi alus

vastuvõtmata kava kohtule kinnitamiseks esitamiseks (SanS § 30 lg 1 p 6, § 29 lg 1 p 2).

38. Tuginedes eeltoodule leiab kolleegium, et puudutatud isiku poolt vaidlustatud

saneerimiskava kinnitamisega on kõikide osapoolte huvid ja õigused tasakaalus ning

eesmärgipäraselt kaitstud arvestades, et täidetud on SanS § 36 eeldused ning seda, et puudutatud

isikut ei ole saneerimiskavaga koheldud halvemini kui avaldaja võimalikus pankrotimenetluses.

Eeltoodud põhjendustel ei ole alust määruskaebust rahuldada ja maakohtu määrus tuleb jätta

muutmata.

39. Saneerimismenetlusele kohaldatakse SanS § 4 järgi TsMS-s hagita menetluse kohta

sätestatut. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust

lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Järelikult olukorras, kus

ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse muutmata, saab ringkonnakohtu määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu määruse.

Seega saab üksnes puudutatud isik esitada kaebuse käesoleva ringkonnakohtu määruse peale,

millega jäeti määruskaebus rahuldamata.

2-22-5626

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tekkinud kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Kuivõrd avaldaja ja saneerimisnõustaja vastasid

määruskaebusele isiklikult, ei ole neil hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)