3-23-1347/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.10.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1347

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba X

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad SB

ja AD

Puudutatud isik X, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse peale

haldusasjas nr 3-23-1347.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määrus

muutmata.

3. Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (puudutatud isik) lahkus Moldovas ja Euroopas tunnustamata Transnistriast 29.09.2021

ning saabus erinevate riikide kaudu 30.11.2021 Eestisse. Ta esitas 22.12.2021 Eestis

rahvusvahelise kaitse taotluse, mille Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 16.02.2022

otsusega nr 7002110147-1 rahuldamata. PPA tegi 16.02.2022 otsusega puudutatud isikule

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, määrates vabatahtliku lahkumise tähtajaks 15 päeva, ning

kohaldas sissesõidukeelu Schengeni alale 1,5 aastaks. PPA leidis 16.02.2022 otsuses, et

3-23-1347

2(5)

Moldova vastab turvalise päritoluriigi kriteeriumitele. Haldus- ja ringkonnakohus jätsid

puudutatud isiku kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamata (haldusasi nr 3-22-726).

Riigikohus ei võtnud 15.11.2022 määrusega puudutatud isiku kassatsioonkaebust menetlusse.

Puudutatud isik pidi kehtiva lahkumisettekirjutuse täitma hiljemalt 30.11.2022 ning lahkuma

selleks ajaks Schengeni viisaruumist. Puudutatud isik lahkus Austriasse ja esitas seal uue

rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta anti 14.06.2023 Eestile üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

26.06.2013 määruse (EL) nr 604/2013 alusel.

2. PPA pidas puudutatud isiku välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) alusel 48 tunniks kinni ning esitas Tallinna Halduskohtule 15.06.2023 taotluse anda

luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks

kuuks.

PPA ei ole veel alustanud VRKS §-s 15 sätestatud toimingutega. Puudutatud isiku

kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmiseks, intervjuu läbiviimiseks

ning seejärel asjaolude kontrollimiseks. Puudutatud isik taotles rahvusvahelist kaitset Eestis.

Saades siit keelduva otsuse, liikus ta edasi Austriasse, ehkki oli kohustatud Schengeni

viisaruumist lahkuma, ning esitas Austrias uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse. Puudutatud

isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse selleks, et vältida kodakondsuse järgsesse riiki

saatmist. Esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 1, 6 ja 9

sätestatud põgenemisoht. Puudutatud isik võib asuda end ametivõimude eest varjama, et viibida

jätkuvalt ebaseaduslikult Schengeni viisaruumis. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine

ei ole põgenemisohu tõttu võimalik. Puudutatud isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed sidemed

ning tal ei ole siin elukohta. Isik andis PPA-le mõista, et soovib korraldada oma viibimise Eestis

nii, nagu ise õigeks peab.

3. Puudutatud isik palus 15.06.2023 kohtuistungil jätta taotlus rahuldamata, tuues välja, et

tal on Eestis ukrainlasest elukaaslane, kelle juures elada.

4. Tallinna

Halduskohus

andis

16.06.2023

määrusega

loa

puudutatud

isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 16.08.2023.

Kinnipidamine on lubatav VRKS § 361 lg 2 p 4, kuid mitte p 5 alusel. PPA tugines taotluses

VRKS § 361 lg 2 p 5 vanale sõnastusele. PPA ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et puudutatud

isik esitas Austrias korduva rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta oli kinni peetud

tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmiseks. Samuti on tõendamata PPA väide, et

puudutatud esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kolmandat korda.

VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada

rahvusvahelise

kaitse

taotluse

menetlemisel

tähtsust

omavate

asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Taotluse kohaselt ei ole PPA

korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses veel teinud VRKS §-s 15 sätestatud

menetlustoiminguid. Kuna PPA-l ei olnud halduskohtule taotluse esitamise ajaks võimalik

puudutatud isiku väiteid põhjalikumalt kontrollida, on isiku kättesaadavus vajalik.

PPA põhjendab puudutatud isiku põgenemisohtu VSS § 68 p-des 1, 6 ja 9 sätestatud aluste

kaudu. Praegusel juhul esinevad VSS § 68 p-des 1 ja 6 sätestatud alused. Selles osas puudub

vajadus korrata PPA taotluse põhjendusi. Samas puuduvad tõendid, jaatamaks põgenemisohtu

VSS § 68 p-s 9 sätestatud tingimustel. Pole vaidlust, et kaebajale tehti PPA 16.02.2022 otsuses

lahkumisettekirjutus, mille kohaselt ta oli kohustatud 15 päeva jooksul lahkuma Schengeni

viisaruumi liikmesriikide territooriumilt, kuid selle asemel lahkus ta ebaseaduslikult Austriasse.

Puudutatud isiku käitumine ja tema hoiakud annavad aluse väita, et ta ei soovi täita kehtivat

lahkumiskohustust ning tema tegevus on suunatud sellele, et jääda Schengeni viisaruumi. Ehkki

VSS §-s 68 sätestatud aluste esinemisel ei saa tõsikindlalt väita, et isik võib põgeneda, on

põgenemisohu kindlaks tegemine prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki

3-23-1347

3(5)

käitumise tõenäosust. Praegusel juhul annab puudutatud isiku käitumine aluse arvata, et tema

põgenemise oht on reaalne ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus ega

aitaks kaasa tõhusale ja eesmärgipärasele rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisele.

Puudutatud isik ilmselgelt ei soovi kodumaale naasta ning praegu viibib Eestis ka tema väidetav

ukrainlannast elukaaslane, kes saabus Eestisse pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas. Seega

on usutav, et Moldovasse naasmise hirmus võib puudutatud isik hakata end PPA menetluste

eest varjama, et alustada või jätkata kooselu väidetava elukaaslasega Schengeni viisaruumis.

Ehkki puudutatud isik tõi korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust esitades välja, et tal on

elukaaslane ja laps, ei nähtu nende olemasolu puudutatud isiku esimese rahvusvahelise kaitse

taotluse materjalidest. PPA-l tuleb muu hulgas välja selgitada, kas puudutatud isik võis korduva

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses esitada valeandmeid. Seega pole välistatud

puudutatud isiku põgenemisoht ka seetõttu, et Eestis elab tema väidetav elukaaslane ja laps.

Lisaks nähtub haldusasja nr 3-22-726 materjalidest, et puudutatud isiku eesmärgiks Schengeni

viisaruumi saabumisel ei olnud rahvusvahelise kaitse taotlemine, vaid töötamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 16.06.2023 määrus ning

uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Halduskohtu määrus on põhjendamatu, arvestatud ei ole puudutatud isiku ütluste ega tegelike

asjaoludega. Kohtupraktikat arvestades ei saa nõustuda, et põhjendatud on puudutatud isiku

kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks. Lisaks pole piisavalt põhjendatud põgenemise ohu esinemist VSS § 68 p-

des 1 ja 6 sätestatud alustel. Puudutatud isik on selgitanud, et ta ei saa minna tagasi

Transnistriasse, sest seal ähvardab teda oht elule. Asjaolu, et lahkumiskohustus on täitmata, ei

saa automaatselt olla alus jaatada põgenemisohtu. Puudutatud isiku käitumine ja hoiakud ei

anna alust arvata, et ta ei soovi kehtivat lahkumiskohustust täita ning tema tegevus on suunatud

sellele, et jätkata viibimist Schengeni viisaruumis. VSS §-s 68 nimetatud asjaolusid tuleb

hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Puudutatud isik on menetlusele igati kaasa

aidanud. Seega puudub tema puhul põgenemisoht, soov ennast varjata ja esitada valeandmeid.

PPA pole selgitanud, milliseid tähtsaid menetlustoiminguid isikuga tehakse ja milliseid tähtsust

omavaid asjaolusid peaks PPA isikult teada saama. Puudutatud isik oleks vastustajale

kättesaadav ka varjupaigataotlejate keskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. Kohus ei

ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VRKS § 29 lg-s 1

sätestatud muid järelevalvemeetmeid.

6. PPA palub 25.07.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kohus on põgenemisohu hindamisel arvestanud kõiki isikuga seotud asjaolusid ning oma

seisukohti piisavalt põhjendanud. Puudutatud isik pole viidanud, milliste asjaoludega pole

arvestatud, ega esitanud uusi asjaolusid. Puudutatud isiku eesmärk on mitte lahkuda Schengeni

viisaruumist, sest ta esitas Austrias uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna Schengeni

viisaruumis puudub piirikontroll, ei saa välistada isiku katset lahkuda teise Schengeni

liikmesriiki ilma seadusliku aluseta. Puudutatud isik soovib kuritarvitada rahvusvahelise kaitse

menetlust ning viibida Schengeni viisaruumis talle sobivatel tingimustel ja sobivas riigis.

Puudutatud isik saabus Schengeni viisaruumi 29.09.2021 ja reisis enne Eestisse jõudmist

erinevates riikides. Tema tegutsemisviis näitab, et Schengeni viisaruumi saabumise eesmärk ei

olnud rahvusvahelise kaitse taotlemine, vaid töötamine. Kui tal oleks olnud tõsikindel eesmärk

taotleda rahvusvahelist kaitset Schengeni alale saabudes, olnuks tal võimalus seda teha juba

esimeses Schengeni liikmesriigis ehk Ungaris. Selgusetuks jääb, miks isik ei esitanud

rahvusvahelise kaitse taotlust teist korda Eestis, kui tema arvates esimese taotluse

tagasilükkamine oli põhjendamatu või ilmnesid uued asjaolud, mille alusel oleks võinud esitada

3-23-1347

4(5)

uue taotluse. Seega on kaheldav isiku tegelik soov saada Eestis rahvusvahelist kaitset ja jääda

siia elama. PPA vaatab iga rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult

ning kontrollib esitatud tõendite ja andmete õigsust. Kohus on õiguspäraselt jõudnud

seisukohale, et isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.

PPA lisas 02.10.2023 e-kirjas, et puudutatud isik saadeti 22.08.2023 Eestist välja Moldovasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

8. Kuigi puudutatud isik ei viibi enam kinnipidamiskeskuses, ei takista see määruskaebuse

lahendamist. Ringkonnakohus saab hinnata, kas loa andmine isiku kinnipidamiseks kuni kaheks

kuuks oli põhjendatud Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse tegemise ajal.

9. Halduskohus leidis 16.06.2023 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamine on

põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-i 4 kohaselt ning isiku puhul esineb põgenemisoht VSS § 68 p-

de 1 ja 6 järgi. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga.

10. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selle sätte peamine eesmärk

on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate

asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist

vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega

(nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja

kättesaadavust. Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele.

Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist,

peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika;

Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11).

11. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna

seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa

Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu

kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda

ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus

nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

12. Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul sai jaatada põgenemisohtu VSS § 68

p 1 kohaselt, sest ta ei lahkunud ettenähtud tähtajaks Schengeni viisaruumist. PPA tegi

puudutatud isikule 16.02.2022 lahkumisettekirjutuse, mille kohaselt ta oli kohustatud 15 päeva

jooksul lahkuma Eestist ja laiemalt Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt.

Selle asemel lahkus puudutatud isik ebaseaduslikult Austriasse. Määruskaebuses põhjendab

puudutatud isik lahkumisettekirjutuse mittetäitmist ohuga tema elule Transnistrias, kuid

ettekirjutus oli jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. Puudutatud isik viitas ka esimeses

rahvusvahelise kaitse menetluses, et tema elu võib sattuda ohtu Moldovasse ja sealt

Transnistriasse saatmisel, kuid PPA hindas selle ebatõenäoliseks ning sama leidsid kohtud

haldusasjas nr 3-22-726.

13. Puudutatud isiku põgenemise ohtu võis VSS § 68 p 6 järgi järeldada ka sellest, et tema

hoiakud ja käitumine kogumis andsid aluse arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Halduskohus tugines õigesti kohtupraktikale, mille kohaselt on põgenemisohu kindlaks

3-23-1347

5(5)

tegemise puhul tegemist prognoosotsusega, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise

tõenäosust ning võimalik oht ei pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020

määrus nr 3-21-651, p 20). Ka ringkonnakohtu hinnangul viitab lahkumisettekirjutuse teadlik

täitmata jätmine ning Austrias uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, et isik ei soovinud

lahkumiskohustust täita. Samuti võis väidetava elukaaslase viibimine Eestis ning lapse

olemasolu mõjutada puudutatud isikut Schengeni viisaruumist mitte lahkuma, et elada nendega

koos.

14. Puudutatud isik pole määruskaebuses täpsustanud, milliste oluliste asjaoludega

halduskohus ei arvestanud. Halduskohus võttis arvesse puudutatud isiku poolt kohtuistungil

avaldatut ning PPA 15.06.2023 taotluses ja teiste materjalides kajastuvat informatsiooni.

Halduskohus selgitas, et PPA ei ole VRKS §-s 15 sätestatud menetlustoiminguid veel läbi

viinud, sh kontrollinud puudutatud isiku väidet, et Transnistrias ja Moldovas esineb oht tema

elule. Vajalike menetlustoimingute tegemise tagamiseks tuli puudutatud isik põgenemisohu

tõttu kinni pidada. PPA märkis 15.06.2023 taotluses asjakohaselt, et VRKS § 18 lg 2 kohaselt

tuli PPA-l kontrollida esitatud tõendite ja teiste asjaolude, sh puudutatud isiku väidete õigsust.

Seega oli selge, milliste menetlustoimingute läbiviimise tagamiseks kohaldati isiku suhtes

kinnipidamist.

15. Eespool toodud asjaolud õigustasid ühtlasi VRKS §-s 29 sätestatud leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamata jätmist. VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid tuvastatud asjaolud

puudutatud isiku käitumises ei andnud sellise usalduse tekkimiseks alust.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata.

17. Menetlusabi jätkuvuse korras tuleb tõlkida ringkonnakohtu määruse resolutsioon,

edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.

18. VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel

asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)