3-22-2715/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. oktoober 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2715

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Töötukassa

04.10.2022

otsuse

nr

TVH/22/038911, 05.10.2022 otsuse nr TVT/22/050021 ja

30.11.2022 vaideotsuse nr VO/22/2813 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.11.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 29.08.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise

taotluse1.

2. Vastustaja leidis 04.10.2022 otsuses nr THV/22/0389112, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud, kuna tema töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise

ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Kaebaja

kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas tualettruumi toimingute

1 Vastustaja esitatud lisa 1.

2 Kaebaja esitatud lisa „Otsus-TVH--22--038911 (2), 4.10.22“.

3-22-2715

2(13)

osas on raviga kompenseeritud ega ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet

mõjutavad. Piirangud söömise osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud

piirangud liikumise, käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega

kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise valdkondades ning muude tervisehäirete osas ei leidnud

TIS-i andmetel kinnitust. Töövõime ulatuse tuvastamisel võetakse aluseks kaebaja

enesehinnang oma tegutsemisvõime ja piirangute esinemise kohta ning TIS-i kantud

terviseandmed. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema

ütlusi kinnitama ka TIS-i terviseandmed.

3. Vastustaja jättis 05.10.2022 otsusega nr TVT/22/0500213 kaebajale töövõimetoetuse

määramata, sest tema töövõime ei ole vähenenud.

4. Kaebaja esitas 04.10.2022 ja 05.10.2022 otsuste peale vaide.

5. Vastustaja jättis 30.11.2022 vaideotsusega nr VO/22/28134 vaide rahuldamata.

Põhjendused:

5.1. Kaebaja hinnati töövõimeliseks, sest tal ei tuvastatud töövõimet mõjutavaid piiranguid

üheski hinnatud valdkonnas. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis veelkord

kaebaja terviseandmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi esialgse arvamuse juurde, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleks töötamine

osaliselt takistatud või täiesti välistatud. Samuti analüüsis vastustaja töövõime hindamise

ekspertarst vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides

kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et

eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise

metoodikale ja faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.

5.2. Kaebaja kirjeldatud liikumise piirangute kohta puuduvad TIS-is andmed, puuduvad

diagnoosid. Kaebaja ei ole vajanud pildidiagnostikat ega valuravi. TIS-is puuduvad andmed

käelise tegevuse piirangute kohta, söömise ja joomise osas olevate piirangute kohta, õppimist

mõjutavate piirangute kohta, muutustega kohanemise osas esinevate piirangute kohta ja

vaimsete piirangute kohta, samuti muude tervisehäirete kohta. Kaebaja kirjeldatud piirangud

tualettruumi toimingute osas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Gastroenteroloogi

andmetel on haigus ravi foonil edukalt ohjatud.

5.3. Töövõime hindamisel ei piisa isiku poolt esitatavatest kaebustest. Neid peavad kinnitama

ka TIS-is objektiviseeritud andmed. Gastroenteroloogi 30.08.2022 sissekande andmetel on

haavandiline koliit bioloogilise ravi foonil kenasti ohjatud. Viimati tehti kaebajale koloskoopia

2021. a-l, mil selgus, et haavandiline koliit on remissioonis. Teisi kaebusi ei ole võimalik

kinnitada objektiivsete andmete puudumise tõttu. Puuduvad diagnoosid, uuringute ja ravi

vajadus. Vaidemenetluses TIS-i lisandunud perearsti 05.10.2022 epikriis hinnangut kaebaja

töövõimele ega piirangutele ei mõjutanud, sest see ei kirjelda objektiivset terviseseisundit.

Samuti ei mõjutanud hinnangut perearsti 07.11.2022 epikriis, sest see käsitleb ägedat

haigestumist (hingamisteede viirusnakkus), mis püsivaid piiranguid ei põhjusta. Seega ei ole

kaebaja töövõime vähenenud. Kaebajal ei ole vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks

püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja

enesehinnangulisi

kaebusi

määral,

mis

vähendaksid

püsivalt

töövõimet.

Kaebaja

terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu

kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse

isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega.

3 Vastustaja esitatud lisa 6.

4 Kaebaja esitatud lisa „Vaideotsus ( 30.11.22“.

3-22-2715

3(13)

Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid

töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebajal tuleb töö valikul lähtuda personaalsest

võimekusest. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too

veel kaasa üldist töövõime vähenemist. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid

andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud

töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad

või muul moel tõendatavad terviseandmed, on tal võimalik esitada vastustajale uus töövõime

hindamise taotlus.

5.4. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudus alus talle töövõimetoetust maksta.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 04.10.2022 ja 05.10.2022

otsuste ning 30.11.2022 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebajal on krooniline haavandiline

ileokoliit

ehk

niudesoole-käärsoole

põletik,

krooniline

verekaotusjärgne

teisene

rauavaegusaneemia, artropaatia haavandilise jämesoolepõletikuga. Tegemist on kroonilise

põletikulise autoimmuunse soolehaigusega, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. Haigus

põhjustab püsivat põletikku sooles, mis tüsistub haavanditega ja mida ei ole võimalik välja

ravida. Kaebaja on alates 2014. a-st bioloogilisel ravil. Haigus on stabiliseerunud, esineb

ägenemisi, mille intensiivsus on toetusraviga tagasihoidlikum. Kaebaja on regulaarsel

gastroenteroloogi jälgimisel 3-4 korda aastas. Sagedaste ägenemiste oht muudab oluliseks

psühhosotsiaalse teguri – sotsiaalne isolatsioon ja piinlikkus oma haiguse sümptomite pärast.

Krooniliselt kulgev haigus on dieedi, režiimi ja toetusraviga ohjatav. Kaebaja ei nõustu

eksperthinnanguga. Ta tunneb füüsilise jõudluse olulist langust pideva tuima kõhuvalu ning

vahelduva kõhulahtisuse ja -kinnisuse tõttu. Kõht valutab tihti ja tööpäeva jooksul tuleb tihti

tualetti kasutada. See takistab tööülesannete täitmist. Esinevad ka teised seedehäired

(kõhugaasid, hoovalud, iiveldus), ajaseljavalud, hommikused seljakangused, raskus jalgades,

peavalu ja -ringlus, mis raskendavad liikumise alustamist. Kehaasendi muutmine

(püstitõusmine)

leevendab

vaevusi.

Häiritud

on

kükitamine

ja

kummardamine.

Koormustaluvust vähendavad alakaal ja krooniline aneemia. Raskendatud on tööülesannetega

toimetulek. Põhjuseks on soolestiku, liigeste ja immuunsüsteemiga seotud struktuuride häired.

Bioloogiline ravi vähendab immuunsust, seetõttu haigestub sagedamini grippi või

külmetushaigustesse. Pärast viimast haigestumist 2022. a novembris hakkas süda peksma (see

haigus on kaebajal ammu diagnoositud).

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst vaatas kohtuasja raames kõik kaebaja

terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ja koostas 25.01.2023

seisukoha, milles jäi oma varasema seisukoha juurde. Olemasolevate TIS-i andmete põhjal ei

ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. Kuna

kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus ka töövõimetoetusele.

7.2. Kaebajal on diagnoositud haavandiline koliit, mis adekvaatse ravi foonil kaebaja töövõimet

ei mõjuta. Kaebaja on aastaid regulaarselt gastroenteroloogi jälgimisel ja alates 2014. a juunist

bioloogilisel ravil. Tegemist on krooniliselt kulgeva haigusega, mis on dieedi, režiimi ja raviga

TIS-i andmetel kenasti ohjatud. Viimane kerge ägenemine (ilma veritsuseta) leidis aset 2021. a

jaanuaris. Ägenemiste korral kasutatava ravimi retsept on koostatud ka 05.10.2022, kuid seda

ei ole välja ostetud. Viimati on kaebajale tehtud koloskoopia 12.07.2021, mil uuring kinnitas

haiguse remissiooni.

7.3. Varasemalt on kaebajal esinenud rauavaegusaneemiat, kuid 06.07.2022 gastroenteroloogi

poolt määratud analüüsides on olnud aneemia markerid normi piires. Ka 05.10.2022 võetud

3-22-2715

4(13)

analüüsides on olnud hemoglobiin, ferritiin ja punaliblede arv normi piires. Rauavaegusaneemia

on asendusraviga korrigeeritav ega põhjusta kaebajale püsivaid piiranguid.

7.4. Terviseandmetel on kaebaja asteeniline ja alakaaluline, mis võib põhjustada kiiremat

väsimist ja seada teatud piiranguid töökoha valikule, kuid ei põhjusta püsivat üldise töövõime

langust. Tegutsemisvõime säilitamise seisukohalt on olulise tähtsusega õige toitumine ja

lihasjõudlust suurendavad harjutused. Karjääri valikul tuleks haiguse olemasolu arvesse võtta.

Raske füüsiline töö ja ebakorrapärane vahetustega töö, mis ei võimalda regulaarset toitumist,

võib kaasa tuua probleeme ja seisundi halvenemist.

7.5. Kaebajal esineb teatud ebamugavust seoses terviseseisundiga, kuid see ei ole igapäevaselt

väljendunud ulatuses, milles see mõjutaks kaebaja üldist töövõimet. Pideva kõhuvalu, iivelduse

ja kõhulahtisuse esinemist terviseandmed ei kinnita. Retseptipõhiseid ravimeid ei ole kaebaja

vajanud. Gastroenteroloogi 05.10.2022 sissekande kohaselt iste 2-4 korda päevas, verd

väljaheites ei ole ja kaebaja on ise iste sagenemist seostanud toiduga. Remissiooni ajal saavad

haavandilise koliidiga inimesed üldjuhul tavapäraselt toituda. Ükski toit otseselt ei põhjusta

ägenemist. Mõni toit võib siiski individuaalselt põhjustada seedetraktis ebamugavust tekitavaid

sümptomeid, kuid tavaliselt piisab sellest, kui sümptomeid tekitavat toitu süüakse vähem. Kui

selleks on toit, mis on oluline toitumisallikas, tuleb sellele leida asendusvariant.

7.6. Haiguse ägenemist bioloogilise ravi foonil terviseandmed ei kinnita. Töövõime hindamise

käigus hinnatakse piiranguid sellisena, nagu nad esinevad käesolevalt, mitte nagu nad võiksid

olla (potentsiaalselt) tulevikus. Sotsiaalseks isolatsiooniks objektiivset alust ei ole.

Terviseandmed ei kinnita vaimsete häirete olemasolu ega ravivajadust.

7.7. Kaebaja viited alaseljavalule, hommikusele seljakangusele, raskustele jalgades, peavalule

ja -ringlusele on uued tegutsemispiirangud, mis ei olnud töövõime hindamisel teada. Esitatud

kaebusi terviseandmed ei kinnita, sest puuduvad vastavad diagnoosid. Kaebaja ei ole antud

kaebustega vajanud uuringuid, eriarsti konsultatsiooni, ravi ega ajutist töövabastust. 29.05.2018

teostatud läbivaatusel autojuhi tervisetõendi uuendamise raames on kaebaja liikumine,

motoorika ja närvisüsteem olnud normis.

7.8. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt

meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete

tegutsemispiirangute põhjal. Töövõimet takistavad piirangud, mis on püsivad (s.o kestavad üle

6 kuu) vaatamata adekvaatsele ravile. Piiranguid hinnates ei ole oluline ka see, et haigus võib

tulevikus korduda. Hingamisteede nakkused, sh gripp, on üldjuhul ajutiselt töövõimet

mõjutavad terviseseisundit ega põhjusta püsivaid piiranguid. Kaebaja kuulub riskirühma,

mistõttu on soovituslik grippi ja Covidisse haigestumise ennetamiseks end vaktsineerida.

Terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja oleks vaktsineeritud (Covidit põdes 2021. a oktoobris).

Terviseandmete kohaselt ei ole kaebajal esinenud sagedast ja töövõimet püsivalt mõjutavat

haigestumist hingamisteede nakkustesse. Terviseandmete kohaselt on kaebaja vajanud ajutist

töövabastust kord aastas.

7.9. Terviseandmed ei kinnita töövõimet mõjutavat ja püsivat südamepekslemist. Meditsiinis

loetakse normaalseks südame löögisageduseks 60-80 lööki minutis ja tahhükardiaks

(südamepekslemiseks) löögisagedust alates 100 korda minutis. Kaebajal on 2022. a suvel

esinenud rütmihäire episood (20.05.2022 EKG-s registreeritud kodade virvendusrütmia 88-112

korda minutis), mis raviga möödus ja hiljem pole kordunud. Viimati on südame löögisagedust

kontrollitud perearsti poolt 10.11.2022 vastuvõtul ja see oli normis (64 korda minutis). Seoses

rütmihäire esinemisega teostati kaebajal täiendavad kardiaalsed uuringud (ehhokardiograafia

31.05.2022), mille käigus struktuurset südamehaigust ei leitud. Ehhokardiograafial oli südame

üldine süstoolne funktsioon normis, segmentaarse kontraktiilsuse häiret ei esinenud, kojad olid

3-22-2715

5(13)

normaalse suurusega ja klapid hemodünaamiliselt ebaoluliste muutustega. Varasemalt võis

kaebajal südamepekslemist esineda seoses anamneesis esinenud rauavaegusaneemiaga, kuid

käesolevalt aneemiat ei esine ja seega ei ole tegemist kaebaja töövõimet piirava asjaoluga.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega tuvastati, et tema töövõime ei ole vähenenud,

otsust, millega ei määratud kaebajale töövõimetoetust, ja nende otsuste kohta tehtud

vaideotsust.

9. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

10. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja

töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst.

Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi

on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja

kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist

tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime

on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole

ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema

igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline

kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

11. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

3-22-2715

6(13)

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue

võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine

või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb

ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil

töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete

kohaselt arstide poolt tuvastamist.

12. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa

osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused.

13. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3-22-2715

7(13)

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute

raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema

terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas

TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi

piirangute raskusastmeid.

14. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel SA Arstikeskus Confido

ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Kaido Kanguri 11.09.2022 koostatud dokumendipõhisele

töövõime hindamise eksperthinnangule5. TTO ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja

terviseandmed uuesti üle vaadanud ja koostanud 30.10.2022 eksperthinnangu6. Lisaks on asjas

esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Lembi Augi 25.01.2023 arvamus7 kaebaja

töövõime kohta. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste

asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused.

15. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise

tegevuse valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ja suhtlemise

valdkonnas, lisaks muude tervisehäirete all. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist

välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.

16. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“, leides, et tema piirangud on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei suuda

raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Vahel läbib vahemaa sirgjooneliselt ilma raskusteta,

vahel on jalgades valud ja väsimus, umbes kord 2 nädala jooksul. Trepist 4. korrusele ronides

tekib õhupuudus, jalgade väsimine, väsimus, südamekloppimine. Vajab hingetõmbeaega.

16.1. TTO ekspertarst leidis 11.09.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Esitatud kaebuste kohta puuduvad digiloos

andmed. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.10.2022 eksperthinnangus.

16.2. Vastustaja

ekspertarst

selgitas,

et

kaebaja

on

kaebuses

kirjeldanud

uusi

tegutsemispiiranguid, mida töövõime hindamisel ei olnud teada. Töövõime hindamise taotluses

ei kirjeldanud kaebaja tegutsemispiirangutena seljakanguse, -valu, peavalude ja -ringluse

esinemist. Esitatud kaebusi terviseandmed ei kinnita, sest puuduvad vastavad diagnoosid

(lülisamba ja alajäsemete liigeste haigustega seonduvad diagnoosid), kaebaja ei ole antud

kaebustega vajanud uuringuid, eriarsti (neuroloog) konsultatsiooni, ravi ega ajutist

töövabastust. 29.05.2018 teostatud läbivaatusel autojuhi tervisetõendi uuendamise raames

liikumine, motoorika ja närvisüsteem normis. Kardiopulmonaalselt on kaebaja seisund

5 Kaebaja esitatud lisa „eksperthinnang 11.09.22“.

6 Vastustaja esitatud lisa 4.

7 Vastustaja esitatud lisa 5.

3-22-2715

8(13)

käesolevalt kompenseeritud ja ei põhjusta piiranguid liikumisel. Kaebajal on 2022. a suvel

(03.06.2022 epikriis) esinenud rütmihäire episood (29.05.2022 EKG-s registreeritud kodade

virvendusarütmia 88-112 korda minutis), mis raviga möödus ja hiljem pole kordunud.

31.05.2022 EKG-s siinusrütm 58 korda ja 01.06.2022 EKG-s löögisagedus 68 korda normaalse

rütmi juures. Viimati on südame löögisagedust kontrollitud perearsti poolt 10.11.2022

vastuvõtul ja see oli normis (64 korda minutis). Seoses rütmihäire esinemisega teostati

täiendavad kardiaalsed uuringud (ehhokardiograafia 31.05.2022), mille käigus struktuurset

südamehaigust ei leitud. Ehhokardiograafial südame üldine süstoolne funktsioon normis, (EF

64%), segmentaarse kontraktiilsuse häiret ei esinenud, kojad normaalse suurusega ja klapid

hemodünaamiliselt ebaoluliste muutustega. Ei saa eitada, et varasemalt võis esineda

südamepekslemist ja kiiremat väsimist seoses anamneesis esinenud rauavaegusaneemiaga, kuid

praegu aneemiat ei esine ja hetkel ei ole tegemist töövõimet piirava asjaoluga. 06.07.2022

gastroenteroloogi poolt määratud analüüsides aneemia markerid (hemoglobiin, punaliblede arv

ja ferritiin) normi piires. Ka 05.10.2022 võetud analüüsis on need on normi piires.

Rauavaegusaneemia on asendusraviga korrigeeritav ega põhjusta püsivaid piiranguid.

Terviseandmetel on tegemist asteenilise ja alakaalulise isikuga (24.03.2021 arvutuslikult KMI

18,22 ja 10.11.2022 KMI 16,36, normkaal alates KMI 19), mis võib küll põhjustada mõnevõrra

kiiremat väsimist ja seada teatud piiranguid töökoha valikule, kuid ei põhjusta püsivaid

liikumispiiranguid ja püsivat üldise töövõime langust.

16.3. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei võimalda kaebajal selles valdkonnas

töövõimet mõjutavaid piiranguid tuvastada. Kaebajal ei ole diagnoositud jalgade, puusade või

seljaga seotud haigusi, mis liikumist takistaksid. Töövõime hindamisel vaadatakse, kas taotleja

suudab ühe trepivahe üles või alla liikuda. Kaebaja suudab ronida treppidest 4. korrusele, mis

näitab, et tal ei ole liikumisega olulisi raskusi. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma

kiiresti või väga kaugele või kaua kõndida. Hingetõmbepausidega treppidest ronimine ei näita

veel töövõime puudumist. Kaebajal on võimalik valida töö, mis ei eelda kaua või pikalt

kõndimist või kõrgele ronimist ja kus tal on võimalik vajadusel puhata. Väsimust põhjustavat

rauavaegust on võimalik ravimitega kompenseerida. Peavalusid ja -ringlust on kajastanud vaid

perearst kaebaja kaebusena, mitte objektiivse terviseseisundina. Seda ei ole meditsiiniliselt

uuritud, diagnoositud ega ravitud. Seega ei saa olla tegemist kaebaja igapäevaelu ja töötamist

oluliselt segava asjaoluga. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja oleks haigestunud tihti grippi või

külmetushaigustesse. Gripi vastu saab end vaktsineerida. Tegemist on ajutiste tervisehäiretega,

mis üldist töövõimet ei mõjuta. TIS-i andmed ei kinnita kaebajal püsivate probleemide

olemasolu südametööga.

17. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte

sirutamine“, kus tema piirangud on muutlikud (raskustase 9), ja „käteosavus“, kus tal on kerge

piirang (raskusaste 1). Kaebaja ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Mõnikord käte tõstmisel

liigesed ragisevad. Põhjuseks on ealised iseärasused. Kaebaja ei suuda raskusteta käsi ega sõrmi

kasutada. Mõni aeg tagasi oli raske kriiti käes hoida. Praeguseks on valu jäänud, kuid tunneb

end natuke paremini.

17.1. TTO ekspertarst leidis 11.09.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad neis

võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TIS-is puuduvad andmed käelise tegevuse

piirangute kohta. TTO ekspertarst jäi sama seisukoha juurde ka 30.10.2022 eksperthinnangus.

17.2. Vastustaja ekspertarst nõustus, et taotluses kirjeldatud piirangud käelise tegevuse

valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Terviseandmed ei kinnita püsivate ja töövõimet

mõjutavate piirangute esinemist. Käelise tegevuse valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis on

seotud käte peen- ja jämemotoorikaga, käte ja ülakehaga teostavate tegevustega. Kaebajal ei

3-22-2715

9(13)

ole diagnoositud ülajäsemete luude- ega liigeste patoloogiat, närvi- ega lihaskahjustust.

Terviseandmetes ei kirjeldata kätes lihasjõu langust, randmeliigese ja sõrmelülide vaheliste

liigeste liikumisamplituutide piiranguid.

17.3. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei kinnita kaebajal kätega seotud

piirangute olemasolu. Terviseprobleemide tuvastamine on arstide pädevuses. Vastustaja saab

töövõime hindamisel lähtuda vaid arstide poolt tuvastatud terviseprobleemidest. Kaebaja ei ole

oma väidetavate käe- ega sõrmevaludega arstide poole pöördunud, arstid ei ole kaebaja

väidetud terviseprobleeme uurinud, diagnoose ega ravi määranud. Seega puudub vastustajal

alus kaebaja väidetud terviseprobleemidele tuginedes töövõimet mõjutavaid piiranguid

tuvastada. Kui kaebaja ei ole arstide poole pöördunud, siis võib järeldada, et tegemist ei ole

püsiva ja kaebaja igapäevaelu oluliselt segava terviseprobleemiga, seega puudub alus ka

järeldada, et see terviseprobleem saaks kaebaja töövõimet mõjutada.

18. Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „tualettruumi toimingud“ ning „söömine ja joomine“. Mõlemas olevad

piirangud on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei suuda soolt ega põit raskusteta kontrollida.

Soolte töö on häiritud. Vahel tekib tung igal ajal ja ootamatult roojata. Kaasnevad kõhuvalud.

Kaebaja ei suuda raskusteta süüa ega juua. Teatud toitude tarbimisel võivad tekkida kõhuvalud,

tung roojamiseks ja sooleärritus.

18.1. TTO ekspertarst leidis 11.09.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad neid

võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud sooletöö osas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Gastroenteroloogi andmetel

on haigus ravi foonil kenasti ohjatud. Muud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust,

TIS-is puuduvad andmed antud valdkonna piirangute kohta. TTO ekspertarst jäi samale

seisukohale ka 30.10.2022 eksperthinnangus.

18.2. Vastustaja ekspertarst nõustus, et tualettruumi toimingutes piirangud puuduvad. Antud

võtmetegevuses käsitletakse tahtele alluvat soole ja põie sisu kinnipidamist ja väljutamist.

Võtmetegevuse hindamisel tuleb arvestada, et põie ja soole kontrollimisega seotud raskused

peavad esinema teadvusel/ärkvel olles. Arvestada tuleb funktsiooni raskust: soole- või põiesisu

leke peab olema nii suur, et inimene peab seetõttu end pesema ja/või riideid vahetama. Väikeste

(mähkmete või pesukaitsetega kontrollitavate) lekete korral, mis ei nõua riiete vahetamist, on

selles võtmetegevuses kerge piirang või piirangut ei ole. Kaebajal on diagnoositud haavandiline

koliit, mis hetkel adekvaatse ravi foonil töövõimet ei mõjuta ja piiranguid antud

võtmetegevuses ei põhjusta. Metoodika kohaselt ei hinnata seisundit, mis ise oma loomu

poolest on püsiv, kuid ravi foonil ei põhjusta püsivat soorituse halvenemist. Kaebaja on aastaid

regulaarsel gastroenteroloogi jälgimisel ning alates 2014. a juunist on kaebaja bioloogilisel

ravil. Tegemist on krooniliselt kulgev haigusega, mis on dieedi, režiimi ja raviga kenasti

ohjatud. Gastroenteroloogi 30.08.2022 epikriisi andmetel on haavandiline koliit bioloogilise

ravi foonil ohjatud (remissioonis). Viimane kerge ägenemine (ilma veritsuseta) terviseandmete

alusel 2021. a jaanuaris. Ägenemise korral kasutatava ravimi retsept on koostatud ka

05.10.2022, kuid seda ei ole välja ostetud (kontrollitud 14.01.2023). Viimati on kaebajal tehtud

koloskoopia 12.07.2021, mis kinnitas haiguse remissiooni. Abivahendite (mähkmed,

pesukaitsmed) vajadust terviseandmed ei kinnita. Pideva kõhuvalu, iivelduse ja kõhulahtisuse

esinemist terviseandmed ei kinnita. Retseptipõhiseid ravimeid kõhuvalu, iivelduse osas ei ole

vajanud. 05.10.2022 gastroenteroloog sissekande kohaselt iste 2-4 korda päevas, verd

väljaheites ei ole ja isik on iste sagenemist seostanud toiduga. Remissiooni ajal saavad

haavandilise koliidiga inimesed üldjuhul tavapäraselt toituda. Ükski toit ise otseselt ei põhjusta

ägenemist. Mõni toit võib siiski individuaalselt põhjustada seedetraktis ebamugavust tekitavaid

sümptomeid, kuid tavaliselt piisab sellest, kui sümptomeid tekitavat toitu süüakse vähem. Kui

3-22-2715

10(13)

selleks on toit, mis on oluline toitumisallikas, tuleb sellele leida asendusvariant. Söömise ja

joomise võtmetegevuses piirangud puuduvad, sest antud võtmetegevuse all hinnatakse

võimekust suuga toitu haarata, mäluda ja neelatada. Mälumis- ega neelamisfunktsiooni häireid

terviseandmete kohaselt kaebajal ei esine.

18.3. Kohus märgib, et TIS-i andmed kinnitavad, et kaebajal on diagnoositud haavandiline

krooniline ileokoliit ehk niudesoole-käärsoolepõletik. Kaebaja on gastroenteroloogi järjepideva

järelevalve all, tema tervist kontrollitakse regulaarselt, talle on määratud ravi ja TIS-i andmetel

on ravi aidanud hoida haigust kontrolli all, haigus on remissioonis. Kaebajat ei ole küll terveks

ravitud, kuid koos ravimitega on kaebaja tervis olnud talumisväärne. TIS-i andmetel ei ole

kaebajal olnud viimasel ajal selle haiguse ägenemist, ta ei ole viibinud haiglaravil (v.a uuringute

tegemiseks), talle ei ole tehtud operatsioone, määratud valuravi, muudetud varasemat ravi,

olnud veritsust. Seega on kaebaja saanud määratud ravi abil oma igapäevaeluga normaalselt

jätkata. Kohus möönab, et haigus saab mõningal määral kaebaja igapäevaelu häirida, kuid pole

põhjust arvata, et kaebaja ei suudaks selle haiguse tõttu talle sobivat tööd teha. TIS-i andmed ei

kinnita, et kaebaja ei jõuaks õigeaegselt tualetti kasutada, et tal oleks esinenud riiete

määrdumist, et ta vajaks või kasutaks mähkmeid. Tavapärasest tihedam tualeti kasutamine

iseenesest töövõimet ei mõjuta. Kaebajale lihtsalt ei sobi tööd, kus tal ei ole võimalik vastavalt

vajadusele tualetti kasutada. Samuti ei kinnita TIS-is andmed, et kaebajal esineks pidevalt

kõhulahtisust, kõhukinnisust või häirivaid kõhuvalusid. Aeg-ajalt võib nende esinemist kaebaja

haiguse tõttu pidada tõenäoliseks. Samas ei anna haiguse ajutine ägenemine alust töövõime

puudumise tuvastamiseks. Ajutise töövõimetuse perioodiks väljastatakse haigusleht. TIS-i

andmed ei kinnita, et kaebajal esineks söömise või joomisega kui füüsilise tegevusega mingeid

probleeme. Küll aga võib kaebajal esineda vajadus piirata või vältida teatud toiduainete

tarbimist, et sooleärritust ära hoida. Kui kaebaja on neist toiduainetest teadlik, siis on tal

võimalik neid vältida või asendada. Dieedi pidamine või teatud toiduainete vältimine ei ole

iseenesest töövõimet mõjutav. Vitamiinide ja toitainete puudust saab kompenseerida ravimite

või asendustoitainetega. Vajadusel saab kaebaja pöörduda toitumisspetsialisti poole. Seetõttu

tuleb nõustuda ekspertarstidega, et praegusel juhul puudub põhjus tuvastada kaebajal töövõimet

mõjutavat piirangut.

19. Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses

„õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“, leides, et tal esinevad piirangud

on muutlikud (raskusaste 9). Mõnikord kõht valutab ja tekib tung roojamiseks. Need protsessid

häirivad toimingute sooritamist.

19.1. TTO ekspertarst leidis 11.09.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Esitatud kaebuste kohta digiloos andmed

puuduvad. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.10.2022 eksperthinnangus.

19.2. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud ei

kinnitunud terviseandmetega. Kõhuvalud ja seedehäired on hinnatavad kehalise võimekuse

valdkonnas. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas hinnatakse lihtsate ja keerulisemate

tegevuste omandamist ja selgeksõpitu korduvat kasutamist, mille all mõistetakse tavapäraste

igapäevaste tegevuste sooritamist oskuste, motivatsiooni ja tahte seisukohast. Siia ei kuulu

haridustase ega tavalise vaimse potentsiaali varieeruvus inimeste vahel nagu näiteks võõrkeele

omandamise lihtsus. Vaimse võimekuse häireid ei ole kaebajal diagnoositud ja ravi ei ole

vajanud.

19.3. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas töövõimet

mõjutavad piirangud. Tegemist on vaimse võimekuse valdkonnaga, kus hinnatakse isiku

3-22-2715

11(13)

võimet uusi tegevusi õppida ja õpitut oma igapäevaelus kasutada. TIS-i andmed ei kinnita, et

kaebajal oleks vaimse võimekusega, sh õppimisvõimega või mäluga mingeid probleeme.

Kaebaja viidatud kõhuprobleeme on hinnatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas.

Õppimise valdkonnas ei põhjusta need tervisehädad täiendavaid piiranguid.

20. Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangu

võtmetegevuses „toimetulek muutustega“, leides, et tal on mõõdukas piirang (raskusaste 2).

Kaebaja ei saa raskusteta hakkama muutustega igapäevaelus. Muudatused tuleb ette planeerida,

kuna ootamatud muutused suurendavad väsimust, ärevust, see mõjutab soolte tööd, tekivad

valud kõhus ja tung roojata.

20.1. TTO ekspertarst leidis 11.09.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Esitatud kaebuste kohta digiloos andmed

puuduvad. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.10.2022 eksperthinnangus.

20.2. Vastustaja ekspertarst nõustus, et piirangud ei kinnitunud terviseandmetega. Töövõime

hindamise eksperdiarvamuse andmise juhendi kohaselt käsitletakse nimetatud võtmetegevuses

isiku toimetulekut igapäevaharjumuste muutustega. Võtmetegevuses võib piiranguid olla

inimestel, kellel on ajukahjustus, mõõdukas kuni raske õppimishäire, erinevad autismi vormid,

obsessiiv-kompulsiivne häire, ärevushäire, psühhoosid jne. Vaimse võimekuse häireid ei ole

kaebajal diagnoositud ja ravi ei ole vajanud.

20.3. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei ole selles valdkonnas töövõimet

mõjutavaid piiranguid. Tegemist on vaimse võimekuse valdkonnaga. TIS-i andmetel ei ole

kaebajal vaimse tervise probleeme tuvastatud. Kaebaja ei ole käinud psühhiaatri ega

psühholoogi juures. Kaebaja viidatud kõhuprobleeme on hinnatud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas need

täiendavaid töövõimet mõjutavaid piiranguid ei põhjusta.

21. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega

hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“, leides, et tal on neis võtmetegevustes mõõdukas

piirang (raskusaste 2). Kaebaja ei suuda suhtlemisega hakkama saada, tundmata liigset ärevust

või hirmu. Tuttavate inimestega saab kohtuda mõõdukate raskustega. Võõraste inimestega saab

kohtuda suurte raskustega, peaaegu võimatu. Inimestega kohtudes ja suheldes tekib ärevus,

ebakindlus, hirm. Põhjuseks oskamatus ennast hinnata, madal enesehinnang. Kaebaja ei suuda

kontrollida enda emotsioone ja käitumist. Kaotab vahel kontrolli oma emotsioonide ja

käitumise üle. Kui miski ei õnnestu, läheb endast välja ja valab viha teiste peale välja või tekib

pisaravool, depressioon.

21.1. TTO ekspertarst leidis 11.09.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad neis

võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TIS-is puuduvad andmed vaimsete piirangute

kohta. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.10.2022 eksperthinnangus.

21.2. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud ei leidnud

TIS-i andmetel kinnitust. Suhtlemisega hakkamasaamisel hinnatakse võimekust suhelda teiste

inimestega näost näkku, ent raskusi võib esineda ka suhtlemisel telefonitsi, skype’i vms teel.

Sageli esineb suhtlemise võime langust raskete ärevushäirete, autismi, psühhoosidega

kulgevate häirete ja ka ajukahjustuste korral. Piirangut põhjustav ärevus/hirm on normaalsetest

reaktsioonidest tugevam (kuni surmahirmuni), kutsudes esile ka märgatavaid füüsilisi

reaktsioone. Suhtlemisega hakkamasaamist kirjeldavad ühistranspordi kasutamine; pangas,

postkontoris või teistes ametiasutustes asjaajamine; kollektiivis töötamine; poes käimine;

3-22-2715

12(13)

naabritega suhtlemine; perekonnaliikmetega suhete hoidmine ja lävimine. Terviseandmetes

puudub

ärevushäire

diagnoos

ja

ravivajadus.

Terviseandmed

ei

kajasta

raskusi

tervishoiutöötajatega näost-näkku suhtlemisel, raskusi tervishoiuasutusse tulemisel. Täiesti

võõra inimesega suhtlemisel esinev kerge ärevus on normaalne tundeelu reaktsioon, eriti kui

eeldatav suhtlemine ei ole väga positiivse sisu või tulemusega. Kohase käitumise juures

hinnatakse kontrollimatute agressiivsuse või vihaepisoodide esinemist igapäevastes

situatsioonides; olukordi, kus isiku käitumine inimestevahelises suhtluses ei vasta

üldtunnustatud normidele. Ebakohase käitumise episoodide iseloom ja sagedus peavad olema

terviseandmetes täpsustatud, et hinnata piirangu raskusastet. Terviseandmed ei kajasta

ebakohast käitumist, puuduvad diagnoosid ja ravivajadus.

21.3. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei kinnita kaebajal selles valdkonnas

töövõimet mõjutavate piirangute olemasolu. Kaebajal ei ole vaimseid probleeme diagnoositud

ega ravitud. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja ei saaks suhtlemisega hakkama ja et tal oleks

raskusi eneseohjamisega. Kaebaja on käinud korduvalt erinevate arstide vahet, saanud

suhtlemisega hakkama, ei ole enesevalitsust kaotanud. Depressioon on haigus, mida tuleb

diagnoosida. Pelgalt väsimust, pettumust või halba meeleolu ei saa depressiooniks nimetada.

Kaebajal ei ole depressiooni diagnoositud. Ta ei ole käinud psühhiaatri ega psühholoogi

vastuvõtul, talle ei ole määratud antidepressantravi. Pelgalt piinlikkust oma haiguse pärast või

soovimatust suhelda ei saa pidada suhtlemist takistavaks teguriks. Suhtlemist saab reaalselt

takistada psüühiline haiguslik seisund, mida kaebajal ei esine. Seega ei kinnita TIS-i andmed

kaebajal selles valdkonnas piirangute olemasolu.

22. Kaebaja tõi muude tervisehäirete juures välja, et tal esineb sagedane unisus päeva jooksul,

eriti monotoonsete tegevuste sooritamisel. Kiire väsimine.

22.1. TTO ekspertarst leidis 11.09.2023 eksperthinnangus, et kaebaja esitatud kaebuste kohta

puuduvad andmed. Ekspertarst jäi sama seisukoha juurde ka 30.10.2022 eksperthinnangus.

22.2. Kohus ei leia samuti, et TIS-i andmed võimaldaks siinkohal töövõimet mõjutavaid

piiranguid tuvastada. Unisust on võimalik leevendada püsti tõusmise ja ringi liikumisega.

Väsimust saab leevendada vitamiinide tarvitamisega, toitumise ja magamisrežiimi

korrigeerimisega, puhkamisega. Ilmselt ei sobi kaebajale töö, mis nõuab kiirust ja jõudu, kuid

see ei tähenda, et kaebaja puhul oleksid välistatud kõikvõimalikud tööd. Kaebajal on võimalik

otsida enda tervislikule seisundile sobivam töö, kus ta ei väsi kiiresti, kus tal on võimalik

vajadusel puhata või ringi liikuda.

23. TTO ekspertarst tõi 11.09.2022 eksperthinnangu kokkuvõttes välja, et kaebaja on

töövõimeline, piiranguid ei esine, töövõime ei ole vähenenud. Töö valikul tuleb lähtuda

personaalsest võimekusest. TTO ekspertarst jäi sama seisukoha juurde ka 30.10.2022

eksperthinnangus.

24. Vastustaja ekspert nõustus, et kaebaja üldine püsiv töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja

enda hinnangud tegutsemisvõimele ja viimase 5 aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes

ei ole käesoleval hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime.

Kaebaja põhiliseks tegutsemispiiranguid põhjustavaks terviseseisundiks on haavandiline koliit,

mis hetkel adekvaatse ravi (bioloogilise ravi) foonil ohjatud (remissioonis) ja töövõimet ei

mõjuta. Kaebaja kuulub riskirühma, mistõttu on soovituslik grippi ja Covidisse haigestumise

ennetamiseks end vaktsineerida. Terviseandmetel on tegemist asteenilise kehaehitusega

isikuga, mis võib küll põhjustada mõnevõrra kiiremat väsimist ja seada teatud piiranguid

töökoha valikule, kuid ei põhjusta püsivat üldise töövõime langust. Tegutsemisvõime

säilitamise seisukohalt on olulise tähtsusega õige toitumine ja lihasjõudlust suurendavad

harjutused. Karjääri valikul tuleks haiguse olemasolu arvesse võtta ‒ raske füüsiline töö ja

3-22-2715

13(13)

ebakorrapärane vahetustega töö, mis ei võimalda regulaarset toitumist, võib kaasa tuua

probleeme ja seisundi halvenemist.

25. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus ekspertarstidega, et kaebaja puhul ei ole

terviseandmetest tuvastatavad töövõimet püsivalt mõjutavaid tervisehädasid. Kaebaja

tervisehädad võimaldavad tal teha talle sobivat tööd. Ajutiste tervisehädade olemasolu või

olemasolevate terviseprobleemide ajutine ägenemine ei too kaasa püsivat töövõime kaotust.

Seetõttu puudub alus kaebajal osalist või puuduvat töövõimet tuvastada. Kui kaebaja tervislik

seisund peaks tulevikus muutuma ja see leiab ka meditsiiniliselt kinnitust, on kaebajal võimalik

esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus. Vastustaja 04.10.2022 otsus on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

26. Kuna kaebaja on töövõimeline, siis puudub tal õigus töövõimetoetusele (TVTS § 11) ja

vastustaja jättis talle õiguspäraselt toetuse määramata. Vastustaja 05.10.2022 otsus on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

27. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka vastustaja 30.11.2022 vaideotsus, mis tuleb

samuti kehtima jätta.

28. Kohus jätab kaebuse terves ulatuses rahuldamata.

29. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega

taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/