Court initiates bankruptcy and debt relief proceedings for M. S. after verifying no statutory grounds for refusal exist.

Tsiviilasi nr 2-23-12722

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

29. september 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-12722

Tsiviilasi

M. S. i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik M. S. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta M. S. i maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja M. S. (isikukood XXX) pankrot kell 16.00 ja algatada M. S. i kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo

Faktootum;

asukoht

Õpetaja 9a,

51003

Tartu;

telefon

742 0583,

511 8670;

e-post

einar.vallandi@haldur.just.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 23. oktoobril 2023 kell 10.50 Kalevi 1 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada M. S. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 29. septembril 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud M. S. i kanda.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. M. S. (avaldaja/võlgnik) esitas 07.09.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-12722).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tema sissetulekuks on toetus 328 eurot kuus. Igakuised

väljaminekud on 328 eurot: eluasemekulud 100 eurot, toidukulud 150 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 30 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 30 eurot, sidekulud 8 eurot.

Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Oma kohustuste suuruseks on võlgnik

märkinud 7351,49 eurot.

Võlad tekkisid seoses vajadusega tagada XXXle paremaid elamistingimusi. Peale XXX surma XXXX.

aastal sai avaldajast XXX eestkostja. XXX pärandvara inventuurist selgusid võlad, millest avaldaja

enne ei olnud teadlik. Et kuidagi hakkama saada, siis tuli võtta kiirlaene. Sugulastelt tuge ei olnud ja

omamata piisavalt sotsiaalseid oskuseid hakkas avaldaja võtma uusi laene vanade laenude tasumiseks.

Võlgniku olukord halvenes XXXX. aastal peale terviseriket, mis viis töökaotuse ja töövõime

vähenemiseni. Võlgnik jäi töötuks ning tema sissetulekud kahanesid märkimisväärselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et avaldaja maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest ning kohtu poolt

avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad tema võime oma

sissetuleku arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja jooksul rahuldamiseks.

Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole võlgnikuga seotud pooleliolevaid kohtumenetlusi.

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud seitse täiteasja: täiteasi nr XXX,

kohtutäitur Sirje Tael, Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse alusel, nõude jääk 672,37 eurot; täiteasi

nr XXX, kohtutäitur Jaanika Pajuste, Politsei- ja Piirivalveameti otsus nr XXX, nõude jääk 60 eurot;

täiteasi nr XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse alusel, nõude

jääk 1260,68 eurot; täiteasi nr XXX, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX

otsuse alusel, nõude jääk 2332,38 eurot; täiteasi nr 084/2023/3749, kohtutäitur Oksana Kutšmei, Pärnu

Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse alusel, nõude jääk 1285 eurot; täiteasi nr XXX, kohtutäitur Oksana

Kutšmei, Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse alusel, nõude jääk 1059,41 eurot.

3. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

väljaselgitatud kohustuste suuruseks on vähemalt 7351,49 eurot. Võlgnik on pankrotiavalduses oma

majanduslike raskuste peamise põhjusena viidanud kiirlaenude võtmisele, et katta juba eelnevalt

tekkinud laene. Võlgniku suhtes on alates 2016. aastast hulgaliselt läbi viidud maksekäsu

kiirmenetlusi, mis on päädinud maksekäskudega. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on kuritegu. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on

mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlus.

4. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab M. S. i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

5. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse,

algab

see

samal

ajal

pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme

aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

6. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on vajalike erialaste teadmiste ja

kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab

usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 29. septembriks

2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik