2-21-18549/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-18549

Tsiviilasi

G.F hagi Aasa Oy vastu tulemustasu 92 400 eurot ning

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

109 161,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.F (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Kadri Michelson ja vandeadvokaadi abi Dina

Tanaga

Kostja Aasa Oy (Soome registrikood 2326043-8), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Albert Linntam ja vandeadvokaat

RETY ESTORN

Viimase istungi aeg

29.05.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata G.F hagi Aasa Oy vastu 92 400 euro ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud G.F kanda.

3. Määrata kindlaks Aasa Oy-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

G.F-ilt Aasa Oy kasuks välja menetluskulud 23 361,85 eurot (käibemaksuta).

4. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb G.F-il tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (29.09.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. G.F (hageja) esitas 25.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Aasa Oy (kostja) vastu

tulemustasu 92 400 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.04.2018 töölepingu, mille alusel asus hageja

01.05.2018 kostja juures tööle finantsjuhina. 30.06.2019 lõpetasid pooled töölepingu.

Töölepingus leppisid pooled kokku hagejale tulemustasu maksmises. Hageja oli seisukohal, et

kõik eeldused hagejale 2018. a ja 2019. a aasta tulemustasu maksmiseks on täidetud ja

tulemustasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Tulemustasu välja arvutamisel lähtuti nii

ettevõtte kui ka töötaja personaalsetest tulemuslikkuse eesmärkidest proportsioonis 50% – 50%.

Hageja on sellised eesmärgid täitnud.

Hageja on välja toonud, et kostja pidi töölepingu järgi määrama tulemustasu maksmiseks

eeloleva aasta eesmärgid, kuid ta ei ole seadnud hagejale 2018. a ja 2019. a vastavaid eesmärke.

Eesmärkide seadmata jätmisega on kostja rikkunud oma kohustust. Töötajat ei saa panna

vastutama tööandja kohustuse (eesmärkide seadmine) täitmata jätmise eest. Kostja ei saa

õigustada oma kohustuse rikkumist või keelduda oma kohustuse täitmisest olukorras, kus ta ise

on jätnud täitmata selle kohustuse täitmiseks vajaliku ning tema enda poolt täitmisele kuuluvad

eeldused. Tulemustasu kokkuleppe on tühine ulatuses, millega välistatakse kostja vastutus

tulemustasu maksmise eelduste seadmise kohustuse rikkumise eest ja eraldiseisvalt

võimaldatakse kostjal kostja enda töölepingu rikkumise ettekäändel jätta maksmata tulemustasu.

Tulemustasu kokkulepet ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et leping ei anna hagejale õigust

nõuda tasu pärast töölepingu lõppemist.

Tulemustasu tasumise eelduseks on Poola, Soome ja Rootsi ettevõtete majandusaasta aruannete

kinnitamine ja ka see tingimus on täidetud. Tulemustasu nõude eelduseks ei ole ettevõtte head

majandustulemused (kasumlikkus). Hageja teadmine ettevõte ja Aasa grupi „halbadest“

majandustulemustest ei välista tulemustasu nõude olemasolu. Asjaolu, et tulemustasu nõue oli

muutunud sissenõutavaks ja kuulub tasumisele, kinnitab Aasa grupi juhatuse ja nõukogu arutelu,

mis näitab, et tulemustasu nõuete olemasolu on tunnistatud grupiüleselt.

Kostjal ei oleks õigust keelduda tulemustasu maksmisest ka siis, kui kostja oleks vastu võtnud

otsuse, et teatud perioodi eest tulemustasu ei maksta. Kohtupraktika järgi on tööandja kinnitatud

tulemustasu juhend tööandja kehtiva palgakorralduse osa. Seega kuulub tulemustasu

väljamaksmisele nagu töötasu ning kostja ei saa selle maksmisest ühepoolselt keelduda. Lisaks

on kostja ise 25.06.2021 seisukohas kinnitanud, et hagejal on tulemustasu nõue. Hageja ei ole

10.07.2019 kokkuleppe sõlmimisega loobunud tulemustasu nõudest.

Hageja palus välja mõista kostjalt tulemustasu 2018. a eest 52 800 eurot ja 2019. a eest 39 600

eurot, kokku 92 400 eurot ning viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras alates 20.08.2020

kuni põhinõude täitmiseni. Kuna pooled ei ole kokku leppinud muus tulemustasu ulatuses kui

60% aasta töötasust, on hagejal õigus nõuda tulemustasu 60% ulatuses tema 2018. a ja 2019. a

töötasust. Alusetud on kostja väited, et viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega ja

kuulub vähendamine.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja väitel ei olnud täidetud tulemustasu maksmise eeldused. Ainuüksi Aasa grupi ettevõtete

(Poola, Soome ja Rootsi) majandusaasta aruannete kinnitamine ei anna õigust nõuda tulemustasu

maksmist. Tulemustasu arvestamine ja maksmine sõltus tulemuslikkuse eesmärkide täitmisest.

Eesmärkide seadmine oli kostja õigus mitte kohustus. Tulemuslikkuse eesmärke ei seatud ei

2018. a ega 2019. a, kuna oli kostja maksejõuetuse oht ja Aasa grupi ühingute majandusolukorra

osas esines tavapärasest oluliselt suurem prognoosimatus.

Hagejal poleks tekkinud õigust tulemustasule ka eesmärkide seadmise korral, sest Aasa grupi

ühingute majandustulemused olid väga halvad. Tulemustasu maksmine oli aga sõltuvuses

ettevõtte ja grupi headest ärilistest tulemustest. Kokkulepe eesmärk ja kostja tahe ei saanud olla

tulemustasu maksmine, kui äriühingul on halvad majandustulemused. Ettevõte majandustegevus

oli kahjumlik, mistõttu ei tekkinud kostjal kohustust tulemustasu maksta. Lisaks puudus grupi

ühingutel kasum, mille arvelt tulemustasusid maksta. Tulemustasu kokkuleppe järgi sõltus tasu

maksmine üksnes Aasa grupi ühingute objektiivsete majanduseesmärkide täitmisest, mitte hageja

personaalsest tööpanusest. Tõendamata on see, et ainuüksi personaalsete eesmärkide täitmine

oleks tekitanud kohustuse maksta tulemustasu.

Samuti ei tulene töölepingust, et tulemustasu võrdus 60% brutopõhipalgast. Tulemustasu saab

olla kuni 60% majandusaasta brutopõhipalgast ning selleks on vajalik juhatuse (või nõukogu)

otsus tulemustasu suuruse osas. Tulemustasu maksmiseks peaks olema ka juhatuse ja nõukogu

otsus, kuid praegu see puudub. Tulemustasu kokkulepe ei välista ebamõistlikult kostja vastutust,

mistõttu on alusetud hageja väited kokkuleppe tühisuse kohta.

Tööleping ei näinud ette tööandja absoluutset kohustust maksta tulemustasu. Lepingus on eraldi

välja toodud, et finantsjuhile ei ole tagatud õigust nõuda aastast tulemustasu isegi siis, kui

vastavat tulemustasu on varasemalt makstud. Leping ei sätestanud kohustust maksta tulemustasu

ega anna hagejale õigust nõuda aastast tulemustasu maksmist pärast töölepingu lõpetamist.

Hageja viited sellele, et Aasa grupi siseselt arutati tulemustasu, ei tõenda hageja nõude

sissenõutavaks muutumist. Aasa grupi juhtkond ei ole kinnitanud hageja tulemustasu nõuet.

Hageja tõendid ja väited, mis puudutavat hageja uut tööandjat ehk äriühingut Aasa Polska S.A. ei

ole praegu asjakohased.

Kostja ei ole 25.06.2021 kirjas tunnistanud hageja nõuet. Mainitud kirjas on kostja toonud

üksnes välja selle, et juhul kui töölepingu või seaduse alusel peaks kostjal hageja ees olema

võlgnevus, siis tasutakse see võlgnevus sissenõutavaks muutumisel. Kirjas ei ole viidet ühelegi

summale, millises ulatuses võiks hagejal kostja suhtes nõue olla.

Hageja loobus tulemustasu nõudest. 10.07.2019 sõlmisid pooled töölepingu lõpetamise

kokkuleppe seisuga 30.06.2019. Kokkuleppes on hageja kinnitanud, et kostja on talle tasunud

lõpparve ja et hagejal puuduvad nõuded kostja vastu. Kokkuleppe järgi ei pidanud kostja

maksma hagejale täiendavaid tasusid.

Hagejal ei ole õigust nõuda tulemustasult viivist, sest tema nõue ei ole sissenõutavaks muutunud.

Alternatiivselt oleks viivise nõue vastuolus ka hea usu põhimõttega ja tuleks vähendada.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

4. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2

ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



hageja ja kostja sõlmisid 30.04.2018 töölepingu, mille alusel asus hageja 01.05.2018 kostja

juures tööle Aasa grupi/kontserni finantsjuhina (I kd, tl 5–11; tl 90–101);



hageja ja kostja lõpetasid 10.07.2019 töölepingu kokkuleppel ja lugesid viimaseks

tööpäevaks 30.06.2019 (II kd, tl 6). Töölepingu lõpetamise järel asus hageja tööle Aasa grupi

finantsjuhina Aasa Polska S.A.-s (I kd, tl 66–68; II kd, tl 6).

5. Hageja palub välja mõista kostjalt tulemustasu 2018. a ja 2019. a eest. Pooled vaidlevad selle

üle, kas tulemustasu maksmise eeldused on täidetud. Kokkulepe tulemustasu kohta peab vastama

samadele kriteeriumitele nagu kokkulepe töötasu kohta ehk töötaja ja tööandja peavad olema

kokku leppinud tulemustasu maksmise täpsetes tingimustes, arvutamise viisis, maksmise korras,

tasu sissenõutavaks muutumise ajas (töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5).

6. Tulemustasu maksmise kokkulepe sisaldub 30.04.2018 töölepingu p-s 8.3, mis kõlab

järgmiselt:

„Äriühing maksab juhtivtöötajale aastast tulemuspreemiat, mida äriühing hindab ning mille

äriühing arvutab ja tasub 21 päeva jooksul pärast kontserni äriühingute raamatupidamise

aastaaruande lõplikku valmimist, st: Poola, Soome ja Rootsi puhul pärast audiitorite kinnitamist.

Ülemus määrab viivitamata pärast alguskuupäeva ja iga järgneva kalendriaasta alguses

(mõistlikult tegutsedes) kindlaks eeloleva aasta tulemuseesmärgid, mida kasutatakse aastase

tulemuspreemia summa kindlaksmääramisel. Kui ülemus ja juhtivtöötaja ei ole kokku leppinud

teisiti, on aastase tulemuspreemia sihtmäär kuni 60% põhipalga brutosummast asjaomastes

raamatupidamisaruannetes käsitletud majandusaastal ja see makstakse juhtivtöötajale pärast

allpool määratletud eesmärkide saavutamist. Aastase tulemuspreemia kindlaksmääramisel

kasutatavad kaalud on seotud iga riigi tulemustega ning on:



Poola puhul 45%, Soome puhul 45%, Rootsi puhul 10%;



seotud kontserni äriühingu teguriga, mis hõlmab muu hulgas laenude bilansilist väärtust,

kogutulu, tegevustulemust, äritegevuse netorahavoogu ja viivislaenude keskmist osakaalu

laenude väljastamise aastate kaupa.

Aastase tulemuspreemia või mis tahes muud liiki preemia korrapärast ja pidevat maksmist,

olenemata nende aastate arvust, mille jooksul sellist hüvitist on antud, ei saa pidada

juhtivtöötajale tagatud õiguseks ei järgnevatel aastatel ega juhtivtöötajale makstava mis tahes

hüvitise arvutamisel“ (I kd, tl 5–11; tl 90–101). Kohus kasutab hageja poolt esitatud töölepingu

vandetõlget, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud (kostja 31.01.2023 seisukoha p 3 (II kd, tl

1–5).

7. Pooled on asunud menetluses vaidlema tulemustasu maksmise tingimuste üle ja nende

arusaam selles osas on olnud erinev. Selleks et tuvastada tasu maksmise eeldused peaks kohus

kokkulepet tõlgendama (VÕS) § 29 alusel. Kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik

tuvastada poolte ühist tegelikku tahet (VÕS § 29 lg 1) ning tõlgendada kokkulepet selliselt, nagu

üks lepingupool seda mõistis (VÕS § 29 lg 3). Seetõttu tuleks kokkulepet tõlgendada nii, nagu

lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4).

8. Tõlgendades töölepingu p-i 8.3 VÕS § 29 lg 4 kohaselt leiab kohus, et tulemustasu

kokkulepe sisu oli järgmine:

8.1.

Tasu maksmise tingimuseks oli see, et:

8.1.1. Ülemus määrab kalendriaasta alguses kindlaks eeloleva aasta tulemuseesmärgid, mida

kasutatakse aasta tulemuspreemia summa kindlaksmääramisel;

8.1.2. Saavutatud on järgnevad eesmärgid ning aastase tulemuspreemia kindlaksmääramisel

kasutatavad kaalud on seotud iga riigi tulemustega ning on:



Poola puhul 45%, Soome puhul 45%, Rootsi puhul 10%;



seotud kontserni äriühingu teguriga, mis hõlmab muu hulgas laenude bilansilist väärtust,

kogutulu, tegevustulemust, äritegevuse netorahavoogu ja viivislaenude keskmist osakaalu

laenude väljastamise aastate kaupa.

8.2.

Tulemustasu suuruseks oli kuni 60% põhipalga brutosummast asjaomastes

raamatupidamisaruannetes käsitletud majandusaastal.

8.3.

Tööandja arvutab ja maksab tulemustasu 21 päeva jooksul pärast kontserni äriühingute

raamatupidamise aastaaruande lõplikku valmimist, st: Poola, Soome ja Rootsi puhul pärast

audiitorite kinnitamist.

9. Eeltoodust nähtub, et tulemustasu maksmise tingimuseks oli tulemuseesmärkide määramine

tööandja poolt. Pooled ei vaidle, et tööandja ei ole 2018. a ega 2019. a määranud hagejale

kindlaks tulemustasu eelduseks olevaid tulemuseesmärke (nt kostja 04.04.2022 seisukoha p 11 (I

kd, tl 62–65) ja hageja 13.08.2023 seisukoha p 3.2.1.1 (II kd, tl 102–109). Tuvastades hagejale

tulemuseesmärkide kindlaksmääramata jätmist peaks tunnistama, et tulemustasu maksmise

eeldus ei ole täidetud.

10. Hageja on menetluses väitnud ka seda, et tulemustasu välja arvutamisel lähtuti nii ettevõtte

kui ka töötaja personaalsetest tulemuslikkuse eesmärkidest proportsioonis 50% – 50% ning et

hageja on need eesmärgid täitnud (hageja 13.03.2023 seisukoha p 3.2.1.2 (II kd, tl 102–109).

Sellest väitest järeldub, et tulemustasu maksmise eelduseks olevad tulemuseesmärgid olid 2018.

a ja 2019. a ikkagi olemas (st eesmärgid olid seatud) ja et hageja oli need täitnud. Eeltoodud

järeldus eesmärkide olemasolu/seadmise kohta läheb vastuollu mh hageja poolt vaidlustamata

asjaoluga, et tööandja ei ole hagejale tulemuseesmärke määranud, kuid kohus peab vajalikuks

seda väidet käsitleda. Lisaks toob kohus välja, et kostja on hageja eeltoodud väited vaidlustanud.

11. Hageja andis 29.05.2023 istungil järgmiseid ütlusi: töölepingu sõlmimisel tulemustasust

pikalt ei räägitud. Hageja sai aru ja eeldas, et see mis pakkumises oli, vastas tõele. Oli määratud

aastane tulemustasu erinevate ettevõtete proportsioonides. Läbirääkimiste käigus ei olnud juttu

sellest, kes määrab eesmärgid. Hageja arusaamise järgi pidi tema otsene juht K R panema talle

eesmärgid ja vastavalt täitmisele hinnatakse tema tulemust ja vastavalt sellele määratakse

tulemustasu. Hageja sai aru, et ettevõte peab määrama isiklikud ja ettevõtete eesmärgid. Kui

hagejale näidati, kuidas on varasemalt ettevõttes või grupis tulemusi määratud, siis neid määrati

kahes osas: 50% määrati isiklikud tulemused ja 50% eesmärkidest olid määratud grupi ettevõtete

näitajate pealt. Kui hageja tuli tööle, siis temale teadaolevalt ei olnud ettevõtte eesmärgid seatud.

Hageja on tuletanud oma juhile meelde, et tulemustasu asjad on määramata (III kd, tl 144–148).

12. Kohus on eelnevalt välja toonud, et tulemustasu saamise eelduseks on see, et ülemus oli

määranud kindlaks tulemuseesmärgid (otsuse p 8.1.1). Samas puudub vaidlus, et tööandja ei ole

2018. a ja 2019. a tulemuseesmärke seadnud. Hageja eeltoodud ütlustest ei nähtu, et lepingu

sõlmimisel oleksid pooled leppinud kokku tulemuseesmärkide jaotamises hageja välja toodud

viisil, st 50% isiklikud tulemused ja 50% ettevõtte tulemuslikkus. Hageja on küll väitnud, et talle

on näidatud, kuidas on toimunud varem eesmärkide seadmine (sh nende proportsioon isiklike ja

ettevõtete tulemuslikkuse osas), kuid esitatud ei ole tõendeid, et töötaja ja tööandja tahteks oli

leppida kokku eesmärkide seadmises hageja väidetud viisil. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu

ka see, et tööandja oleks seadnud hagejale 2018. a ja 2019. a eesmärgid hageja välja toodud

viisil. Oma ütlustes möönis hageja ise, et kui ta tuli tööle, ei olnud ettevõtte eesmärgid seatud.

Esitatud ei ole tõendeid hagejale isiklike eesmärkide seadmise kohta.

13. Hageja on soovinud tõendada enda väidet tulemuslikkuse eesmärkide proportsioonide

jaotamise kohta G T 05.05.2023 kirjalike selgitustega (III kd, tl 69-70). Mainitud selgituses

tuuakse küll välja, et seeniorijuhtide eesmärkide jaotus oli järgmine: 50% tulemusest määrasid

Aasa Oy tulemusnäitajad ja 50% tulemusest isiklikud tulemusenäitajad. Mainitud tõend ei

kinnita aga seda, et töötaja ja tööandja oleksid lepingu sõlmimisel nendes tingimustes

tulemustasu saamise tingimusena kokku leppinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle

kohta, et pooled oleksid konkludentselt töölepingu kehtivuse ajal eeltoodud tulemustasu

maksmise tingimustes kokku leppinud.

14. Hageja on väitnud, et tulemuslikkuse eesmärkide proportsiooni on menetluses kinnitanud ka

kostja (hageja 31.07.2023 seisukoha p 1.1.1.1 (III kd, tl 170–174). Tõepoolest on kostja

04.04.2022 hagivastuses väitnud, et tulemustasu arvestamine ja maksmine sõltus tulemuslikkuse

eesmärkide (nii firmaülesed kui ka personaalsed) täitmisest (kostja 04.04.2022 seisukoha p 11 (I

kd, tl 62–65). Samas kostja on 08.02.2023 istungil täpsustanud, et tasu maksmise eelduseks olid

kontserni majandustulemused, mitte personaalsed tulemused (08.02.2023 istungi protokoll,

ajalõik 00:06:15 ja 00:12:35 (II kd, tl 90–95). Menetlusosalisel on menetluse kestel õigus enda

seisukohti ja väiteid asjaolude kohta täpsustada ning kohus saab lähtuda poole viimasest

seisukohast. Pärast eeltoodud istungit esitatud menetlusdokumentides on kostja järjekindlalt

vaidlustanud hageja väiteid tulemuseesmärkide jaotamise kohta ning et üheks tasu maksmise

aluseks olid personaalsed eesmärgid (nt kostja 13.04.2023 seisukoha p-d 5, 14-15 (II kd, tl 119–

122). Seega ei ole kostja nõustunud, et tulemustasu kokkuleppe järgi pidi tulemustasu olema

arvestatud hageja väidetud tulemuseesmärkide proportsioonis ning et tasu arvestamisel pidi

arvestatama isiklikke eesmärke.

15. Hageja on soovinud tõendada enda väidet tulemuslikkuse eesmärkide proportsioonide

jaotamise ja nende saavutamise kohta K Ri 12.03.2023 e-kirjas esitatud kirjalike selgitustega (II

kd, tl 112-113). Kohus leiab, et mainitud selgitusi ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks

järgmistel põhjustel. Kirja alguses tõi K R välja, et: „Aasaga tegelemisest on juba mõnda aega

möödas ja see teema on üldiselt mul peas suletud, kuid püüan sinu küsimustele vastata nii nagu

mäletan“. Eeltoodud kirja osa näitab, et K R ei pruugi mäletada tulemustasu maksmise

seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Kirjalikud selgitused on üles ehitatud küsimus-vastus

vormis ehk hageja oli palunud K Ril vastata enda küsimustele. Seejuures on hageja esitanud K

Rile suunavad küsimused, tuues täpselt välja asjaolud, mille kohta palutakse vastust anda. Seega

puudub praegu võimalus veenvalt tuvastada, kas vastates küsimustele andis K R selgitusi

faktiliste asjaolude kohta, mida ta tõesti mäletas, või kas tema vastused olid mõjutatud talle

esitatud küsimustes sisalduva teabe poolt, tekitades temal arusaama, et küsimustes sisalduvad

andmed vastasid tegelikult eksisteerinud asjaoludele. Asjaolule, et küsimuste sõnastus (sh

küsimustes sisalduv teave) oli mõjutanud vastuseid, viitavad K Ri kasutatud väljendeid nagu

„usun“, „ma arvan“ või „ma ei mäleta“. See näitab, et vastaja ei mäletanud täpselt asjaolusid,

mille kohta paluti tal vastused anda. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades jätab kohus K Ri

12.03.2023 e-kirja ebausaldusväärse tõendina arvestamata.

16. Hageja on soovinud tõendada tulemuslikkuse eesmärkide proportsiooni jaotamist Aasa

kontserni juhtivtöötajate vahel oktoobris-novembris 2018 toimunud kirjavahetusega, mis oli

seotud ettevõtte Aasa Polska töötajatele tulemustasu maksmisega 2017. a eest (III kd, tl 7–32).

Selles kirjavahetuses on hageja küll teinud ettepaneku arvestada tulemustasu vastavalt

käesolevas asjas välja toodud eesmärkide proportsioonile, kuid kogu kirjavahetus puudutab teist

ettevõtet, kes ei ole praeguses vaidluses hageja tööandja, lisaks maksti tulemustasu perioodi eest

(2017. a), mis erineb praeguses asjas vaidluse all olevast ajast (2018. ja 2019. a) ning tõendist

nähtuvalt olid töötajatele seatud tulemuseesmärgid ja neid loeti täidetuks. Seega ei ole mainitud

kirjavahetus praegu asjakohane.

17. Hageja esitas G T 05.05.2023 kirjalikud selgitused, kus ta avaldas järgmist: „Usun, et 2017.

aasta boonused maksti välja eeldusel, et 100% isiklikest tulemusnäitajatest täideti, kuna Aasa

Group ei suutnud luua nõuetekohast protsessi selle kohta, kuidas neid tuleks luua ja hiljem

mõõta. Aasa Oy tulemusnäitajad määrati 2017. aastal, nii et need põhinesid lihtsalt arvutustel“

(III kd, tl 69-70). Kohtule esitatud hageja ja kostja töölepingust nähtub, et Aasa gruppi kuuluvad

erinevad ettevõtted, mistõttu tuleks tulemustasu maksmise tingimusi ja tasu maksmist hinnata iga

ettevõtte osas eraldi. Kohus on eelmises punktis käsitlenud oktoobris-novembris 2018 toimunud

kirjavahetusega seoses Aasa Polska töötajale tulemustasu maksmist. Teise äriühingu kohta

esitatud kirjavahetus ja teise äriühingu töötajale tasu maksmine ei kinnita hageja õigust saada

tulemustasu hageja väidetud tingimustel. G T selgitus puudutab 2017. a tulemustasu. Hageja aga

asus kostja juures tööle 2018. a, mistõttu aasta varem toimunud väljamaksetega ei ole võimalik

sisustada tulemustasu maksmise tingimusi hageja töölepingu kehtivuse ajal.

18. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamata on, et pooled oleksid

töölepingus leppinud kokku hageja väidetud tulemuslikkuse eesmärkide proportsioonide

jaotamises. Isegi juhul, kui möönda vastava kokkuleppe sõlmimist, tõendamata on eesmärkide

saavutamine hageja poolt. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, millised võiksid olla

hageja isiklikud eesmärgid vaidlusalusel ajal ja et hageja oleks neid täitnud. Puuduvad andmed

ka selle kohta, millised võiksid olla ettevõtte tulemuslikkuse näitajad ja et need oleksid

saavutatud. Kui möönda, et ettevõtte tulemuslikkuse näitajateks olid töölepingus välja toodud

ettevõtte majandustegevust iseloomustavad tunnused (vt otsuse p 8.1.2 teine alapunkt), siis

tõendamata on, et ettevõtte tegevus vastaks vaidlusalusel ajal nendele tunnustele.

19. Hageja väitel on Aasa grupi üleselt tunnistatud tulemustasu nõue. Kohtule esitatud

kirjavahetusest nähtub, et Aasa grupi nõukogu ja juhatus on küll arutanud novembris 2020–

jaanuaris 2021 toimunud kirjavahetuses tulemustasu (I kd, tl 12–20), kuid sellest dokumendist ei

nähtu, et kostja oleks tunnistanud hageja nõuet tulemustasu saada. Grupi tasemel toimunud

arutelud ei ole kostjale kui eraldi juriidilisele isikule siduvad.

20. Hageja väitel on kostja 25.06.2021 vastuses tunnistanud tulemustasu nõude olemasolu.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja saatis 17.06.2021 Aasa Polska S.A-le ja kostjale

nõudekirja, milles palus kostjal tasuda tulemustasu 99 000 eurot (I kd, tl 26). Aasa Polska S.A ja

kostja avaldasid vastuseks hageja nõudele 25.06.2021 seisukohas järgmist: „Nii AASA Polska

S.A. kui ka AASA Oy teevad õigel ajal, st kui see kohustus G.F-i viimasel tööpäeval tekib, kõik

hr G.F-ile tasumisele kuuluvad maksed, nagu nõuavad kohaldatavad seadused ja sõlmitud

lepingu sätted, ega esita ühtegi vastulauset seoses nende põhjendatuse ega ulatusega“ (I kd, tl 27-

28, tl 78). Eeltoodud vastusest nähtuvalt on kostja avaldanud, et kui tööandjal tekib seaduse ja

töölepingu järgi kohustus, teeb ta töötajale kõik väljamaksed. Vastus ei sisalda kostja selget tahet

tunnustada hageja tulemustasu nõuet. Tööandja on üksnes nentinud, et ta teeb töötajale kõik

väljamaksed, kui vastav kohustus tekib. Kostja on aga järjekindlalt vaidlustanud hageja õigust

saada tulemustasu, mistõttu ei saa 25.06.2021 vastuse alusel väita, et kostja oleks tunnistanud

töötaja tulemustasu nõuet.

21. Hageja oli seisukohal, et see asjaolu, et kostja jättis täitmata enda töölepingus sätestatud

kohustuse määrata tulemuslikkuse eesmärgid, ei saa olla aluseks hageja tulemustasu maksmisest

keeldumiseks. Olukord, kus kostja jätab eesmärgid seadmata eesmärgiga vältida töölepingus

kokkulepitud tulemustasu, on hageja hinnangul lubamatu VÕS § 101 lg 3 ja § 106 lg 2 alusel.

Kohus toob välja, et esitatud ei ole tõendeid selle kohta, et kostja oleks jätnud vaidlusalusel ajal

tulemuseesmärgid seadmata eesmärgiga (st tegutsedes tahtlikult (VÕS § 104 lg 4) vältida

tulemustasu maksmist. Kohtu hinnangul ei kohaldu praegu (sh analoogia korras) hageja viidatud

VÕS § 101 lg 3 ja § 106 lg 2, sest käesolev vaidlus erineb olukorrast, mida reguleerivad

mainitud sätted. Praegu ei tugine võlausaldaja kohustuse rikkumisele võlgniku poolt olukorras,

kus rikkumise põhjustas võlausaldaja tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus. Samas on

kohus seisukohal, et töösuhtes kehtib üldine põhimõte, mis paneb tööandjale kohustuse täita

töölepinguga võetud kohustused, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 1 lg 1 ja §

76 lg-d 1 ja 2). Praegu ei ole kostja täitnud töölepingust tulenevat kohustust määrata hagejale

2018. a ja 2019. a tulemuseesmärgid tulemustasu saamiseks. Sellises olukorras saanuks hageja

nõuda kohustuse täitmist ehk eesmärkide seadmist. Eesmärkide määramata jätmine ei anna aga

hagejale õigust nõuda tulemustasu maksmist. Kui eesmärgid on jäänud seadmata, ei ole võimalik

kontrollida nende täitmist, mis on tasu maksmise eelduseks lepingu järgi. Lisaks näeb tööleping

ette tööandja õiguse maksta tulemustasu kuni 60% põhipalga brutosummast. Otsustades

väljamaksmisele kuuluva tasu suuruse üle arvestab tööandja lepingus välja toodud tingimusi (vt

otsuse p 8.1.2). Eeltoodust nähtub, et tasu täpne suurus on tööandja kaalutlusotsus, mille

tegemisel võtab ta arvesse lepingus kokkulepitud tingimusi. Lepingust nähtuvalt on võimalik, et

tööandja otsustab mitte maksta tulemustasu või maksta see välja väiksemas summas kui 60%

palga brutosummast sõltuvalt sellest kas ja mil määral on täidetud lepingujärgsed tasu maksmise

tingimused. Kohus ei saa enda otsusega tööandja kaalutlusotsust asendada. Ka sellepärast, et

täpse tulemustasu suurus jääb tööandja otsustada, ei ole põhjendatud hageja käsitlus, et tal on

õigus nõuda tulemustasu kõige maksimaalsemas ulatuses.

22. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja tulemustasu saamise nõude eeldused ei

ole täidetud. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu puudub vajadus

käsitleda poolte muid väiteid tasu maksmisega seoses.

23. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

24. Kostja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 31.07.2023. Kostja

menetluskuludeks on õigusabikulud 38 859,50 eurot (käibemaksuta), tõlkekulud 735 eurot ja

transpordikulu 41,90 eurot. Kostja on kinnitanud, et taotluses nimetatud kulud on katnud seoses

kohtumenetlusega praeguses asjas. Kostja on välismaa äriühing ning ei nõua menetluskulude

hüvitamist käibemaksuga.

25. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

26. 31.07.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks tõlkekulud

(dokumentide tõlkimise kulud) summas 735 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kostjaks välisriigi

äriühing. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud menetluse kestel dokumentaalsete

tõendite tõlkeid. Kohus on seisukohal, et kostja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud tõlkekulude

näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 1), milline

tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja mõista.

27. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ka transpordikulu 41,90 eurot

(transport 27.04.2022 kohtumisele hageja esindajaga; transport 08.02.2023 ja 29.05.2023

kohtuistungitele). Kohus asub seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuv transpordikulu

käesolevas tsiviilasjas põhjendatud ei ole. Kohus selgitab, et kuivõrd TsMS-is ei ole

menetlusosalise esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, on analoogia

korras kohaldatav sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude

kohta sätestatu. Vabariigi Valitsuse määruse „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 4 kohaselt sõidu- ja majutuskulusid ei hüvitata, kui riigi

õigusabi on osutatud samas linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus,

mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd nii kostja esindaja

büroo asukoht kui ka tsiviilasjas toimunud istungite toimumise kohaks on olnud Tallinn, kus

asub ka kostjate esindajate büroo, ei ole sõidukulud vajalikud ja põhjendatud ega kuulu

menetluskulude hulka, mille vastaspool peaks hüvitama.

28. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks ka õigusabikulud 38

859,50 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi

kokku 176,3 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale õigusabiteenust

osutanud vandeadvokaat Albert Linntam tunnihinnaga 290 eurot (käibemaksuta) kuni

kuupäevani 24.03.2023 ja edaspidi tunnihinnaga 310 eurot (käibemaksuta) kokku 37,1 tunni

ulatuses ning vandeadvokaat RETY ESTORN tunnihinnaga 230 eurot (käibemaksuta) kokku

101,30 tunni ulatuses. Lisaks nähtub, et menetlustoiminguid on teinud ka kostja esindajate büroo

jurist(id) mahus 37,6 tundi keskmise tunnihinnaga 124,3 eurot (käibemaksuta).

28.1.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjat käesolevas menetluses esindanud

vandeadvokaadid Albert Linntam ja RETY ESTORN.

TsMS § 175 lg 3 järgi mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on

tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Mitme lepingulise esindaja

kasutamist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Seejuures ei viita asja tavapärasest

suuremale keerukusele mitme esindaja kasutamine, vaid see peab tulenema asja olemusest ja

mahust. Kohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine käesolevas

tsiviilasjas TsMS § 175 lg 3 kohaselt põhjendatud. Tegemist ei ole erakordselt keeruka või

spetsiifilise vaidlusega, mis õigustaks avaldajale mitme esindaja kulude hüvitamist. Samuti ei

olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja vahetamise vajadusest.

Kohus märgib, et kostjal on õigus valida, mitme lepingulise esindaja õigusabi teenuseid või

millise tunnihinnaga ta kasutab, kuid sellega seotud menetluskulude tekkimisel ja nende teistelt

menetlusosaliselt välja mõistmisel tuleb kohtul lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest

konkreetses vaidluses.

28.2.

Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihindadega

290 eurot, 310 eurot (käibemaksuta, vandeadvokaat Albert Linntami pool) ning tunnihinnaga

230 eurot (käibemaksuta, vandeadvokaat RETY ESTORN-i poolt). Kohus leiab, et arvestades

vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kostja

lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks lugeda

tunnitasumäära 230 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasumäär

kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud

tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Kohus leiab, et käesoleva vaidluses

tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasumääraks lugeda 230 eurot (ilma

käibemaksuta) kõigi lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute osas (st nii

esindaja Albert Linntami poolt kui ka esindaja RETY ESTORN-i poolt osutatud õigusabi osas).

28.3.

Lisaks nähtub kostja menetluskulude nimekirjas, et menetlustoiminguid on teinud ka

advokaadibüroo jurist(id) keskmise tunnihinnaga 124,3 eurot. Kohus leiab, et kostjat esindava

advokaadibüroo juristi(de) poolt tehtud õigusabi tunnihind 124,3 eurot (käibemaksuta) on

mõistlik, vajalik ja põhjendatud. Kohus selgitab, et kohtu hinnangul ei ole lepingulisel esindajal

keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo töötajate abi ning ainuüksi

põhjusel, et nimetatud kulud ei ole otseselt seotud menetlusdokumentides kajastuvate

esindajatega, ei ole põhjendatud nende kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata

jätmine. Advokaadibüroo töötaja poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav esindajale, kes

lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas, lisaks on väiksema

tunnihinnaga advokaadibüroo töötajate poolt lihtsamate menetlustoimingute tegemine

menetluskulude suuruse mõttes kasumlikum ka vastaspoolele.

29. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjale lisatud spetsifikatsioonis välja

toodud kostja lepinguliste esindajate menetlustoiminguid maakohtu menetluses ja neile kulunud

aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude

nimekirjas kajastuvad maakohtu menetluses tehtud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg

on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

29.1.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 04.03.2022 ja 07.03.2022 menetlustoimingutele

kulunud kokku 2,2 tundi (sh 1,3 tunni ulatuses on tööd teinud jurist ja 0,9 tunni ulatuses

vandeadvokaadist esindaja). Hageja on nimetatud menetlustoimingute osas esitanud vastuväite.

Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega ning leiab, et kostja 07.03.2022

menetlusdokumendi (taotlus tähtaja pikendamiseks) sisu ja mahtu arvestades tuleb põhjendatuks

ja vajalikuks ajakuluks nimetatud dokumendi koostamiseks pidada 0,5 tundi. Kuivõrd

menetlustoimingut on teinud mitu isikut, peab kohus põhjendatuks, et 0,25 tunni ulatuses on tööd

teinud jurist ning 0,25 tunni ulatuses vandeadvokaadist esindaja.

29.2.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale perioodil 27.04.2022 kuni 20.05.2022

osutatud õigusabiteenust kokku 2,5 tundi. Hageja esitas nimetatud perioodil tehtud

menetlustoimingute osas vastuväite, leides, et nimetatud perioodil tehtud tegevustega seotud

kulusid ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja rõhutab, et kostja lepingulised esindajad

ei ole käesoleva vaidluse raames kunagi kohtunud hageja lepinguliste esindajatega mistahes

kompromissi arutamiseks. Hageja märgib, et kostja poolt välja toodud J S ei ole kunagi olnud

hageja lepinguliseks esindajaks käesolevas tsiviilasjas. Hageja selgitab, et vastav kohtumine küll

toimus, kuid seda teiste poolte vahel käimas olnud tsiviilasja raames.

Arvestades asjaolusid, et kohtul ei ole võimalik kontrollida perioodil 27.04.2022 kuni

20.05.2022 tehtud menetlustoiminguid, nimetatud toimingute tegemine ei nähtu tsiviilasja

materjalidest ning hageja on kinnitanud, et kostja lepingulised esindajad ei ole käesoleva

vaidluse raames kunagi kohtunud kompromissi arutamiseks ega pidanud kirjavahetust J Siga, ei

ole kostja menetluskulude nimekirjas perioodil 27.04.2022 kuni 20.05.2022 menetlustoimingute

tegemisega seotud kulud põhjendatud ja vajalikud.

29.3.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 17.05.2022 ning 17.08.2022

menetlusdokumendid (hageja seisukoht kostja 04.04.2022 hagi vastuse osas ning hageja täiendav

seisukoht ja taotlus menetlustähtaegade ja istungi määramiseks). Kostja esitas täiendava

seisukoha 31.01.2023. Hinnates ja analüüsides eelnimetatud kuupäevadel poolte poolt esitatud

menetlusdokumentide koos lisadega sisu ja mahtu, arvestades seejuures mõistlikku aega

kliendiga suhtluseks, vastaspoole poolt esitatu analüüsimiseks, tõendite kogumiseks ja

31.01.2023 menetlusdokumendi koostamiseks, peab kohus kostja menetluskulude nimekirjas

väljatoodud menetlustoiminguid perioodil 23.05.2022 kuni 31.01.2023 põhjendatuks ja

vajalikuks kokku mahus 17 tundi. Kohus selgitab, et arvestas nimetatud ajakulu hulka ka ajakulu

kohtuga suhtlemiseks seoses istungi ajaga (s.o 29.09.2022 ja 06.10.2022 menetlustoimingud

mahus 0,2 tundi). Kuivõrd menetluskulude nimekirja kohaselt on menetlustoiminguid teinud

mitu isikut (vandeadvokaadist esindajad mahus 20,6 tundi ja jurist 2,9 tunni ulatuses), peab

kohus põhjendatuks ja vajalikuks lugeda, et 17-tunnisest põhjendatust ja vajalikust ajakulust on 2

tunni ulatuses tööd teinud jurist ning 15 tunni ulatuses vandeadvokaadist esindaja.

29.4.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on 05.02.2023 menetlustoimingule (menetluskulude

nimekirja koostamine kohtule esitamiseks. Õigusabikulude kannete tõlkimine) kulunud 1,6

tundi. Lisaks on menetluskulude nimekirja koostamiseks tehtud menetlustoiminguid järgnevalt:

07.02.2023 mahus kokku 1 tund (juristi poolt tehtud töö mahus 0,2 tundi ja vandeadvokaadist

esindaja poolt tehtud töö 0,8 tundi), 17.05.2023 mahus 1,7 tundi, 13.07.2023 mahus 1 tund,

14.07.2023 mahus 0,6 tundi, 18.07.2023 mahus 3 tundi. Seega kokku on menetluskulude

nimekirja koostamiseks teostatud toiminguid mahus 8,9 tundi. Hageja on nimetatud

menetlustoimingutele kulunud aja osas esitanud vastuväited. Kohus nõustub osaliselt hageja

vastuväidetega ning asub seisukohale, et 8,9 tunni ulatuses tehtud menetlustoiminguid seoses

menetluskulude nimekirja esitamisega, ei saa pidada osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud käesolevas tsiviilasjas oma menetluskulude

nimekirja 31.07.2023. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu,

samuti arvestades, et menetluskulude nimekirja koostamine ei ole keerukas toiming, tuleb kohtu

hinnangul pidada menetluskulude nimekirja koostamisega seotud menetlustoiminguid

põhjendatuks, mõistlikuks ja vajalikuks mahus kokku 2 tundi. Kuivõrd menetluskulude

nimekirja kohaselt on eelnimetatud kuupäevadel menetlustoiminguid teinud mitu isikut

(vandeadvokaadist esindaja mahus 2,4 tundi ja jurist 6,5 tunni ulatuses), peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks lugeda, et 2-tunnisest põhjendatust ja vajalikust ajakulust on 1 tunni

ulatuses tööd teinud jurist ning 1 tunni ulatuses vandeadvokaadist esindaja.

29.5.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt sisalduvad kostjale õigusabiteenuse osutamisel

tehtud menetlustoimingutes ka menetlustoimingud, mis on seotud istungitele sõitudega ja sellele

kulunud ajaga. Sellised menetlustoimingud nähtuvad menetluskulude nimekirjast järgmistel

kuupäevadel: 08.02.2023 (transport 08.02.2023 eelistungil osalemiseks) kokku mahus 0,9 tundi,

29.05.2023 (transport kohtuistungile) kokku mahus 1,5 tundi.

Riigikohus on leidnud, et sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (Riigikohtu 29.09.2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-14-63261/149, p 12). Korra § 17 järgi määratakse kindlaks hüvitatavad

sõidukulud. Nimetatud norm näeb ette, et sõidukulud hüvitatakse üksnes juhul, kui õigusabi on

osutatud mujal kui linnas, kus asub advokaadibüroo, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab.

Alates 29. jaanuarist 2018. a näeb korra § 151 ette hüvitise sõidule kulutatud aja eest, kuid

täiendavat tasu makstakse selle normi järgi üksnes siis, kui õigusabi osutamise koht jääb

advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit. Samuti on Riigikohus märkinud, et

sõidukulu hüvitamist saab nõuda eelkõige siis, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole asja menetleva

kohtu tööpiirkonnas (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Kuna

kostja lepinguliste esindajate tegevuskohaks olev advokaadibüroo asub Tallinna linnas ja ka

istungid toimusid Tallinna linnas, siis ei ole kohtu hinnangul alust sõidule kulutatud aja eest

hüvitist vastaspoolelt välja mõista. Nimetatud kulusid ei saa kohtu hinnangul pidada

põhjendatuks ja vajalikuks.

29.6.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel 08.02.2023

eelistungil osalemiseks kokku 3,2 tundi. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et

käesolevas tsiviilasjas ei saa põhjendatuks pidada kahe lepingulise esindaja teenuse kasutamist,

ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kahe lepingulise esindaja ajakulu seoses istungil

osalemisega. Seega peab kohus põhjendatuks 08.02.2023 eelistungil osalemisega seotud aega

mahus 1,6 tundi.

29.7.

Arvestades Harju Maakohtu 14.03.2023 kirja, käesolevas tsiviilasjas 08.02.2023

toimunud istungil arutletut ja kohtu poolt määratut täiendavate tõendite ja seisukohta

esitamiseks, hageja poolt 13.03.2023 ja kostja poolt 13.04.2023 esitatud menetlusdokumendi sisu

ja mahtu ning analüüsides ja hinnates kõiki kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid

menetlustoiminguid perioodi 14.03.2023 kuni 13.04.2023 kohta, asub kohus seisukohale, et

nimetatud perioodil on menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 20 tundi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus perioodil 14.03.2023 kuni 13.04.2023

menetlustoimingutele kokku 40,3 tundi. Kohus selgitab, et arvestas seejuures ka lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni, mõislikku aega kliendiga suhtluseks, tsiviilasja õiguslikku keerukust

ning asja mahtu. Kuivõrd menetluskulude nimekirja kohaselt on käesolevas punktis nimetatud

perioodil menetlustoiminguid teinud mitu isikut (vandeadvokaadist esindaja mahus 30,8 tundi ja

jurist 9,5 tunni ulatuses), peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks lugeda, et 20-tunnisest

põhjendatust ja vajalikust ajakulust on 4,5 tunni ulatuses tööd teinud jurist ning 15,5 tunni

ulatuses vandeadvokaadist esindaja.

29.8.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on perioodil 08.05.2023 kuni 19.05.2023 (v.a.

17.05.2023 menetluskulude nimekirja koostamisega seotud menetlustoiming, mille osas on

kohus seisukoha juba võtnud käesoleva kohtulahendi p-s 32.4) menetlustoiminguid tehtud kokku

mahus 30,3 tundi. Hageja on nimetatud perioodil tehtud menetlustoimingutele kulunud aja osas

esitanud vastuväite leides, et hageja 05.05.2023 menetlusdokumendi ja täiendavate tõendite

analüüsimiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja seisukoha koostamiseks (sh vastuväide

kohtu tegevusele) ei saa lugeda tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu, mis on

menetluskulude nimekirjas välja toodud (üle 28 tunni). Hageja hinnangul tuleks lugeda

põhjendatuks hageja 05.05.2023 menetlusdokumendi analüüsiga ja selle osas seisukoha

koostamisega seotud menetlustoiminguid 10 tunni ulatuses. Kohus nõustub osaliselt hageja

vastuväidetega. Arvestades kohtu 08.05.2023 kirjade, hageja poolt 05.05.2023 ja kostja poolt

19.05.2023 esitatud menetlusdokumentide koos lisadega sisu ja mahtu ning analüüsides ja

hinnates kõiki kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid menetlustoiminguid perioodi

08.05.2023 kuni 19.05.2023 kohta (v.a. 17.05.2023 menetluskulude nimekirja koostamisega

seotud menetlustoiming), asub kohus seisukohale, et nimetatud perioodil on menetlustoimingud

põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 15 tundi. Kuivõrd menetluskulude nimekirja kohaselt

on käesolevas punktis nimetatud perioodil menetlustoiminguid teinud mitu isikut

(vandeadvokaadist esindaja mahus 26,4 tundi ja jurist 3,9 tunni ulatuses), peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks lugeda, et 15-tunnisest põhjendatust ja vajalikust ajakulust on 2 tunni

ulatuses tööd teinud jurist ning 13 tunni ulatuses vandeadvokaadist esindaja.

29.9.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel 29.05.2023

kohtuistungil osalemiseks kokku 5,4 tundi. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et

käesolevas tsiviilasjas ei saa põhjendatuks pidada kahe lepingulise esindaja teenuse kasutamist,

ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada kahe lepingulise esindaja ajakulu seoses istungil

osalemisega. Arvestades seejuures kohtuistungi kestust, peab kohus seega põhjendatuks

29.05.2023 kohtuistungil osalemisega seotud aega mahus 2,7 tundi.

29.10. Arvestades välja 13.07.2023, 14.07.2023 ja 18.07.2023 menetlustoimingud, mis on seotud

menetluskulude nimekirja koostamisega, on perioodil 09.06.2023 kuni 31.07.2023

menetluskulude nimekirja kohaselt menetlustoiminguid tehtud kokku mahus 26,7 tundi. Hageja

on nimetatud perioodil tehtud menetlustoimingute osas esitanud vastuväited ning leidnud, et

ajakulu kohtutoimikuga tutvumiseks ning kohtukõne kirjalike teeside koostamiseks on osaliselt

põhjendamatu. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega. Esmalt märgib kohus, et osaliselt

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu 4,9 tundi kohtutoimikuga kohtus koha peal

tutvumiseks. Kohus nõustub sellega, et olukorras, kus eksisteerib e-toimik, on põhjendamatu

toimikuga tutvumise ajakulu 4,9 tundi. Samas asub kohus seisukohale, et kohtutoimikuga

tutvumist ei saa pidada täielikult põhjendamatuks ja ebavajalikuks toiminguks (arvestada tuleb,

et eelduslikult on kohtutoimikuga tutvumise eesmärgiks materjalide olemasolu kontroll,

kohtutoimiku lehekülgedele viitamine vms), ning arvestades tsiviilasja mahtu (pabertoimik III

köites), peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kohtutoimikuga tutvumise aega mahus 3 tundi.

Arvestades aga tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning kostja 31.07.2023 menetlusdokumendi

sisu ja mahtu, peab kohus perioodil 09.06.2023 kuni 31.07.2023 tehtud menetlustoiminguid (v.a.

13.07.2023, 14.07.2023, 18.07.2023 menetluskulude nimekirja koostamisega seotud

menetlustoiminguid ning 26.06.2023 menetlustoiming seoses kohtutoimikuga tutvumiseks)

põhjendatuks ja vajalikuks mahus kokku 15 tundi. Kuivõrd menetluskulude nimekirja kohaselt

on käesolevas punktis nimetatud perioodil menetlustoiminguid teinud mitu isikut

(vandeadvokaadist esindaja mahus 18,3 tundi ja jurist 3,5 tunni ulatuses), peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks lugeda, et 15-tunnisest põhjendatust ja vajalikust ajakulust on 2 tunni

ulatuses tööd teinud jurist ning 13 tunni ulatuses vandeadvokaadist esindaja.

29.11. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning hinnates ja analüüsides

kõiki ülejäänud kostja 31.07.2023 menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid

ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kõik ülejäänud

menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul ei saa ülejäänud menetlustoiminguid või nende

ajamahtu pidada ebamõistlikuks, põhjendamatuks, ebavajalikuks või ülepaisutatuks.

29.12. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja vandeadvokaadist

lepingulise esindaja poolt käesoleva tsiviilasja menetluses tehtud menetlustoiminguid kokku

mahus 87,65 tundi ning advokaadibüroo töötaja (juristi) poolt tehtud menetlustoiminguid mahus

kokku 19,85 tundi.

29.13. Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

29.14. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud õigusabi osutamise

tunnihindadega, tuleb kostja õigusabikulusid pidada põhjendatuks ja vajalikuks summas kokku

22 626,85 eurot [(87,65 x 230) + (19,85 x 124,3)].

30. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 23

361,85 eurot (tõlkekulud 735 eurot + õigusabikulud 22 626,85 eurot).

31. Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

32. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik