2-23-5224/25 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2023, Rapla Tsiviilasja number 2-23-5224 Tsiviilasi R V hagi J V vastu elatise nõudes J V vastuhagi R V vastu isaduse vaidlustamiseks

Tsiviilasja hind Vastuhagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Vastuhagis hageja (edaspidi nimetatud hageja) J V (isikukood xxx)

Vastuhagis hageja lepinguline esindaja Monika Sulg, OÜ HUGO, e-post monika@hugolegal.ee

Vasuhagis kostja (edaspidi nimetatud kostja) R V (isikukood xxx)

Vasuhagis kostja seaduslik esindaja K I, e-post xxx Asja läbivaatamine Kohtuistungi toimumise aeg 28.09.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta J V vastuhagi R V vastu isaduse vaidlustamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud neid kandnud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-23-5224

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Hageja on kantud kostja sünniakti kostja isana. Hagejal on tekkinud kahtlused, et kostja ei ole tema bioloogiline laps alates juulist 2022, kui kostja ema teatas veebivestluses, et kui hageja soovib, siis ta võib kostjast loobuda. Lapsest loobumise teema tekkis kuna lapse isa oli eelnevas vestluses juhtinud tähelepanu lapse erinevusele vanematega – pruunid silmad, jumekam nahk. Veebivestluses lapse ema otseselt ei kirjutanud, et hageja ei ole kostja laps kuid vihjas sellele telefonivestluses. 01.08.2022 teavitas lapse ema teistkordselt, et kostja võib kohtu kaudu oma pojast loobuda. Lapse ema ei too kirjas otsesõnu välja, et kosta ei ole lapse isa kuid telefonivestlustes on ta vihanud sellele viimase aasta jooksul korduvalt. Hageja esitas taotluse DNA-ekspertiisi läbiviimiseks.

Kostja vastuväited

2. Kostja leiab, et vastuhagiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on nõus ekspertiisi läbiviimisega.

Menetluse käik

3. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 19.07.2023 määrusega.

4. Kohus määras 25.07.2023 asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi, tuvastamaks, kas kostja põlvneb hagejast.

5. 25.08.2023 esitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule ekspertiisiakti xxx, mille lõppjäreldustest nähtub, et Hageja bioloogiline isadus kostja suhtes ei ole välistatud. Hageja saab 99,99999% tõenäosusega olla kostja isa.

6. 28.09.2023 toimus asjas kohtuistung. Hageja hagist ei loobunud, vaid taotles vastu hagi osas otsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu isaduse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 lg 1 kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Hagile lisatud sünnitunnistusest nähtuvalt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja vanemateks hageja ja K I. Vastuhagiavalduses palus hageja tuvastada, et kostja ei põlvne temast.

2-23-5224

9. PKS § 91 lg 1 näeb ette, et isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 95 kohaselt otsustab kohus isaduse vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Hageja väite järgi ei ole ta kostjat eostanud, mistõttu on kostja sünniakti kanne isa kohta ebaõige ning hageja ei ole tegelikult kostja isa. PKS § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kohtu hinnangul on hagiavaldus esitatud tähtaegselt.

10. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud uuringuaktiga nr xxx on tõendatud, et hageja saab 99,999999999% tõenäosusega olla kostja bioloogiline isa. Seega ei ole hageja kohta tehtud kanne kostja sünniaktis ebaõige ja hageja on kahtlusteta kostja isa. Kohus jätab hagi rahuldamata ja märgib, et puudub õiguslik alus isaduse kande muutmiseks.

Menetluskulude jaotus

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg kohtunik