3-22-2271/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohtuasja number

3-22-2271

Otsuse kuupäev

29. september 2023

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19. septembri 2022. a

otsuse nr 1.9-20/166-1 ja 17. oktoobri 2022. a vaideotsuse nr

1.9-20/166-3 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti

kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus ATS § 49 lg 6 alusel

hüvitise saamiseks

Kohtuistungi kuupäev

10. august 2023

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada haldusasjas menetlus kinniseks

dokumendi Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

14. novembri 2019. a käskkirjaga nr 1.1-1/108

kinnitatud „Välitöö kord“ (tl 41-48 osas.

2. Rahuldada kaebus ja tühistada Politsei- ja

Piirivalveameti 19. septembri 2022. a otsus nr 1.9-

20/166-1 ja 17. oktoobri 2022. a vaideotsus nr 1.9-

20/166-3.

3. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit X-i 5. juuli

2022. a taotlust rahuldama.

4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. oktoober

2023. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja

läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Asjaolud ja menetluse käik

1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullitalituse

Põlva patrullgrupp II patrullpolitseinik X teavitas 29.12.2021. a ettekandes (tl 25) Lõuna

prefektuuri prefekti haiguslehele jäämisest seoses samal päeval kella 16.00 paiku Põlva

jaoskonna arestimaja ukseesisel parema jala põlve väänamisega ja Põlva erakorralise

meditsiini osakonnas parema põlve meniski venituse diagnoosimisega.

2.PPA koostas 09.02.2022. a tööõnnetuse raporti (tl 23-24), milles oli tööprotsessina

märgitud – liikumine Kagu politseijaoskonna territooriumil.

3.Eesti Töötukassa 04.07.2022. a otsusega nr TVH/22/026678 (tl 33-34) tuvastati X-il

osaline töövõime perioodil 23.06.2022-22.06.2023. a. Töövõime ulatuse hindamisele Eesti

Töötukassa kaasatud Dorpat Tervis OÜ ekspertarst Anneli Poola 27.06.2022. a

dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu (tl 28-32) kohaselt on taotlejal

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.

4.X esitas 05.07.2022. a PPA-le taotluse (tl 26-27) avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49 lg

6 alusel hüvitise saamiseks teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel

tuvastatud osalise töövõime tõttu.

5.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teavitas 05.08.2022. a kirjaga X-i (tl 35), et ekspertarst

Aune Tamme 05.08.2022. a arvamuse kohaselt on X-il tuvastatud töövigastusest tingitud

töövõime kaotus 20% ulatuses, kogu töövõime kaotus 40% ulatuses.

6.PPA jättis 05.07.2022. a otsusega nr 1.9-20/166-1 (tl 36-37) X-i taotluse rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei täitnud X õnnetuse toimumise hetkel teenistusülesandeid.

7.X esitas PPA otsusele vaide (tl 5), mille PPA jättis 17.10.2022. a vaideotsusega nr 1.9-

20/166-3 (tl 6-7) rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei täitnud vaide esitaja

õnnetuse hetkel vahetult teenistusülesandeid.

8.X esitas 24.10.2022. a Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes PPA 17.10.2022. a otsuse

tühistamist ja PPA kohustamist tasuma ATS § 49 lg 6 alusel hüvitis.

9.Tartu Halduskohus võttis 02.11.2022. a määrusega halduskohtu menetlusse X-i kaebuse

Politsei- ja Piirivalveameti 19.09.2022. a otsuse nr 1.9-20/166-1 ja 17.10.2022. a vaideotsuse

nr 1.9-20/166-3 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks rahuldada

kaebaja taotlus ATS § 49 lg 6 alusel hüvitise saamiseks.

10. PPA esitas 02.12.2022. a vastuse kaebusele, paludes jätta X-i kaebus rahuldamata.

11. PPA esitas kohtu nõudel 31.03.2023. a ning 28.04.2023. a täiendavad vastused koos

tõenditega.

Menetlusosaliste seisukohad

12. Kaebaja taotleb PPA otsuste tühistamist ja PPA kohustamist tasuma kaebajale ATS §

49 lg 6 alusel hüvitis.

13. ATS § 49 lg-st 6 tulenevalt on hüvitise saamise eeldused praeguses asjas täidetud:

1) ametnikuks olemine – selle üle vaidlust tööandjaga pole;

2) õnnetusjuhtumi toimumine – vaidlust ei ole, tööõnnetus on fikseeritud, PPA on korduvalt

nõustunud, et tegemist on tööõnnetusega;

3) õnnetusjuhtum on aset leidnud teenistusülesannete täitmise käigus;

4) tuvastatud on osaline töövõime – vaidlust selles osas pole, olemas on vastav otsus;

5) töövõime vähenemise ja õnnetuse vahel on põhjuslik seos – SKA on oma otsuses selle

välja ütelnud, et osaline töövõime on tingitud komistamise tagajärjel saadud vigastuse tõttu.

14. Kaebaja selgitab kaebuses, et 29.12.2021. a kella 16-17 ajal oli ta Põlva linnas ja

teostas avaliku korra tagamist (Kagu patrulltoimkondade päevakäsk 29. detsember). Kuna

abipolitseinikud vajasid tööpäeva alustamiseks varustust, paluti kaebajal koos paarimehega

minna ja anda neile vajalik. Kaebaja on korduvalt märkinud, et ta ei viibinud hoones, ajades

enda eraasju, vaid tegutses tööandja huvides ja täitis tööülesandeid.

Kaebuse kohaselt pandi koroonakriisis tihti lisateenistusülesandeid. Seda on kinnitanud

välijuht Cardo Selg ametnikele kinnises sotsiaalmeediagrupis, peale juhtide nõupidamist

28.09.2021. a. Koroonakriisis oli töökoormus suurenenud ning abipolitseinikke kaasati

igapäevaselt. Detsembris anti COVID-19 kontrollülesanne suuresti abipolitseinikele.

Abipolitseinikel puudub ligipääs relvaruumi, kus asub osaliselt varustus, mis on vajalik

tööülesannete täitmiseks. Relvaruumi ei pääse ka politseimajas kabinettides tööd tegevad

ametnikud. Nii on patrullide abi olnud abipolitseinikele hädavajalik. Tegemist oli

tööülesandega ehk kohustusega, mille tööandja oli pannud (abipolitseinik Merilin Juhkami

selgitus 29.12.2021 juhtunu kohta; Meelis Räime selgitus 29.12.2021 juhtunu kohta).

15. Vaideotsuses tõi PPA välja, et seletuskirjad on tõendina esitatud alles vaide menetluse

käigus, seega umbkaudu üheksa kuud pärast õnnetusjuhtumit ning pole eluliselt usutav, et

üheksa kuud pärast õnnetusjuhtumit mäletavad seletuskirja andnud isikud täpsemalt antud

päeva sündmusi ja tegevusi, kui vaide esitaja ise õnnetusjuhtumiga samal päeval kirjeldas.

16. Kaebaja selgitas kaebuses, et seletuste eesmärk oli näidata, mis põhjusel nad majja

tagasi läksid ning näitamaks, et kaebaja täitis vahetult teenistusülesandeid. Paljasõnaline on

väita, et isikud seda ei mäletaks. Pigem ei ole eluliselt usutav, et isikud, kes on

politseiteenistuses olnud aastakümneid, annaksid valeütlusi, teades, mis on selle tagajärjed.

Pealegi on tõendite hindamine kohtu ülesanne. Asjaolu, et kaebaja kohe tööõnnetuse raportis

ei märkinud põhjuseid, miks ta majas viibis, ei olnud siis määrav ning seetõttu pidas ta

vajalikuks oma täiendavaid ütlusi tunnistajate seletustega tõendada. Kummastav on hoopis

asjaolu, et PPA pole vahetult kohal olnud isikute käest ise selgitusi küsinud.

17. Vastustaja ei nõustu kaebuses esitatuga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

18. Vastustaja leiab, et kaebaja on jätnud täielikult tähelepanuta SKA ekspertarsti

seisukohta, mille järgi SKA arstlikul ekspertiisil puudub pädevus hinnata, kas isik täitis

tervisekahju saamise hetkel tööülesandeid või mitte ning seda, kas tegemist on

teenistusülesannete täitmisel saadud tervisehäirega, saab otsustada tööandja, mitte SKA.

19. Politsei ja piirivalve seaduse § 1 lg 6 sätestab, et politseiteenistusele laieneb avaliku

teenistuse seadus PPVS-st tulenevate erisustega. ATS § 49 lõike 6 punkt 1 sätestab, et kui

ametnikul tuvastatakse seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud

vigastuse või tekkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv

töövõime, makstakse talle hüvitist, lähtudes Eesti Töötukassa poolt töövõime esmakordsel

hindamisel tuvastatud töövõime ulatusest. Osalise töövõime korral on hüvitise suurus

ametniku kahe aasta keskmine palk.

20. Seega selleks, et kaebajal oleks õigus hüvitisele ATS § 49 lg 6 p 1 alusel peab

tööandja tuvastama, et õnnetusjuhtum toimus teenistusülesannete täitmise tagajärjel ning

hüvitise määramiseks ei piisa lihtsalt töövõime vähenemise ja õnnetuse vahel põhjusliku seose

tuvastamisest SKA poolt, nagu kaebaja on oma kaebuses ekslikult väitnud. Vastustaja on

kõiki tõendeid ja asjaolusid arvesse võttes leidnud, et kaebajaga toimunud õnnetusjuhtum ei

olnud põhjustatud teenistusülesannete täitmisest ning on oma seisukohta põhjendanud nii

19.09.2022. a otsuses kui 17.10.2022. a vaideotsuses.

21. Vastustaja selgitab täiendavalt, et Tartu Halduskohus on kohtuasjas nr 3-22-1188

31.05.2022. a määruses riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta nõustunud PPA-ga

asjaolus, et kaebajale ei ole ATS § 49 alusel kulude hüvitamine võimalik, sest temaga

juhtunud õnnetus ei olnud ühegi selles sättes nimetatud sündmuse tagajärg ning puuduvad

ATS §-s 49 nimetatud alused taotlejale hüvitise maksmiseks (sh ATS § 49 lg-st 6 tulenev

alus).

22. ATS § 49 lg-t 6 saab kohaldada töövõime vähenemise hüvitamiseks üksnes juhul, kui

haigus või vigastus on tekkinud teenistusülesannete täitmise tõttu ja õnnetusjuhtumi

tagajärjel. Sellist tõlgendust kinnitab ka töövõimetoetuse seaduse eelnõu nr 678 seletuskiri,

kus rõhutatakse järgmist: „Ametniku vigastus või haigus peab olema tekkinud just

teenistusülesannete täitmisega seotud õnnetusjuhtumi tagajärjel.“

23. Samuti on Riigikohtu (17.05.2022. a otsus asjas nr 3-20-1231) seisukoht, et ATS § 49

lg 6 alusel saab kindlas suuruses hüvitist maksta vaid juhul, kui ametnik on hukkunud või

surnud õnnetusjuhtumi tagajärjel või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo

tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjel.

24. Käesoleval juhul on kaebaja ise õnnetuse toimumise päeval kirjutanud seletuskirja ja

selgitanud selles järgmist: „29.12.2021 olin tööl graafikujärgselt Põlva maakonnas koos

patrullpolitseinik Meelis Räimega. Kella 16.00 paiku tegime Põlva jaoskonnas kiire

kohvipausi. Jaoskonna hoovis, arestimaja ukseesisel trepiastmel astusin kuidagi halvasti trepi

äärele, mille tulemusena väänasin parema jala põlve.“ 29.12.2021 on kaebaja koostanud

õnnetuse kohta ettekande, milles märgib, et „Jaoskonna hoovis, arestimaja ukseesisel

trepiastmel astusin kuidagi halvasti trepi äärele, mille tulemusena väänasin parema jala

põlve“. Seega ei täitnud kaebaja õnnetuse toimumise ajal teenistusülesandeid.

25.

09.02.2022. a koostatud tööõnnetuse raportis on märgitud: „X hinnangul oli trepi

seisukord igati rahuldav ja kukkumise põhjuseks hindab õnnetu juhuse, kus ta astus trepi

äärele halvasti.“

26. Vastustaja märgib, et ringkonnakohtu arvates (14.03.2018. a otsus asjas nr 3-17-742)

saab tõdeda, et keskmine mõistlik inimene, kes asub talvel libedal pinnal kõndima, peab

endale sealjuures aru andma, et sellega võib kaasneda risk libastuda ja kukkuda ning ka viga

saada. Ei ole mõistlik tõlgendada, et PPA tööandjana vastutab ametniku tööpäeva kestel iga

hooletult astutud sammu eest ATS § 49 sätestatud ulatuses, eriti olukorras, kus kaebaja on

oma hooletust ise tunnistanud ja nimetanud tekkinud olukorda „õnnetuks juhuseks, kus ta

astus trepi äärele halvasti“. Ka halduskohus (29.09.2017. a otsus asjas nr 3-17-742) on samas

kohtuasjas oma varasemas otsuses väljendanud seisukohta, et igal isikul lasub

hoolsuskohustus olla liikumisel ja astumisel ettevaatlik oma turvalisuse huvides.

27. Vastustaja nõustub Riigikohtu varasema seisukohaga, et ATS § 49 annab aluse nõuda

hüvitist n-ö soodustingimustel, mille kohaselt ei ole vaja hüvitist taotleval ametnikul tõendada

kahju ulatust. Selliselt saab hüvitist nõuda vaid erandlikel juhtudel. ATS § 49 lõike 6 alusel ei

saa kindlas suuruses hüvitist nõuda mitte kõik ametnikud, kellel tuvastatakse töövõime

vähenemine, vaid üksnes need, kelle töövõime vähenemine on tekkinud õnnetusjuhtumi

tagajärjel seoses teenistusülesannete täitmisega. Seos teenistusülesannetega ATS § 49 lõike 6

tähenduses on eelkõige ametniku asutusele pandud põhiülesannete täitmisel. ATS §-s 49

sätestatud eriregulatsioon võrreldes töölepingu seaduse alusel töötavate töötajatega on ette

nähtud seetõttu, et ametnikud tegutsevad potentsiaalselt ohtlikemates tingimustes – riiklik

järelevalve, riigi julgeoleku tagamine, süütegude menetlemine jne.

28. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebaja ei täitnud õnnetusjuhtumi

toimumise ajal teenistusülesandeid, mistõttu puudub põhjuslik seos teenistusülesannete

täitmise ja õnnetusjuhtumi tagajärje vahel ning seega ei ole võimalik talle ATS § 49 lg 6

alusel hüvitist maksta.

29. Lisaks on kaebaja oma kaebuses väitnud, et PPA menetlus on olnud pinnapealne ning

ei ole võtnud arvesse tõendeid. Vastustaja sellega ei nõustu ning kinnitab, et suhtub igasse

õnnetusjuhtumisse ja kaebusesse täie tõsiduse ja äärmise hoolikusega. Kõiki tööõnnetusi

uuritakse ja kaebuseid menetletakse põhjalikult ning samu põhimõtteid on vastustaja järginud

ka kaebaja õnnetusjuhtumit uurides ja kaebuseid menetledes, võttes arvesse kõiki kaebaja

esitatud ja vastustaja kogutud tõendeid. Vastustaja on seisukohal, et PPA 19.09.2022. a otsuse

ja 17.10.2022. a vaideotsuse õiguspärasuse eeldused on antud juhul täidetud, sest need on

antud pädeva haldusorgani poolt, kelleks on Politsei- ja Piirivalveamet, haldusaktid vastavad

vorminõuetele, sest need on selged ja üheselt mõistetavad, antud kirjalikus vormis, millesse

on märgitud haldusorgani juhi volitatud isiku nimi ja digitaalallkiri, haldusakti väljaandmise

aeg. Haldusaktid on piisavalt põhjendatud ning antud kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas. Haldusaktides on vaidlustamisviide. Vaidlus puudub selles, et haldusaktid on

kaebajale kätte toimetatud. Vastustaja on seisukohal, et PPA 19.09.2022. a otsus on

õiguspärane, sest on kaalutlusvigadeta ja HMS §-ga 54 kooskõlas, seega puudub alus selle

tühistamiseks.

Kohtu seisukoht

30. Kohus jääb eelmenetluses võetud seisukoha juurde, et kaebaja on käesolevas

kohtuasjas esitanud õige nõude, taotledes sisuliselt halduskohtult PPA otsuse ja vaideotsuse

tühistamist ja PPA kohustamist kaebaja taotluse rahuldamiseks.

31. Kohtupraktikas on sedastatud, et avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 49 lg 6 alusel ei

saa kindlas suuruses hüvitist nõuda mitte kõik ametnikud, kellel tuvastatakse

teenistusülesannete täitmisega seotud töövõime vähenemine, vaid üksnes need, kelle

töövõime vähenemine on tekkinud õnnetusjuhtumi tagajärjel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. mai 2022. a otsuse asjas nr 3-20-1231, p 15). Seetõttu ei ole käesolevas

vaidluses kohane ka riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kahju hüvitamise nõude

(hüvitamiskaebuse) kohtule esitamine. Nimelt on ka Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2018. a

otsuse asjas nr 3-17-747 p-s 33 sedastatud, et: „…seadusandja on erinormi kehtestamisega

loonud hüvitise taotlemise sooduskorra, kuna erinevalt RVastS-s sätestatud kahju hüvitamise

üldkorrast ei ole hüvitise saamise õiguse tekkimiseks vaja tõendada vastustaja õigusvastast

tegevust, põhjuslikku seost kahjuliku tagajärje ja kahju vahel ega vastustaja süüd mittevaralise

kahju korral. Hüvitise nõudmiseks on vaja tuvastada püsiva töövõimetuse tinginud

tervisekahjustuse tekkimine ametiülesande täitmisel. /…/“. Kaebaja poolt õige nõude

esitamist toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023. a otsus asjas nr 3-20-2419, milles

menetleti tühistamis- ja kohustamiskaebust, mis halduskohtule teadaolevalt pole küll

praeguseks jõustunud.

32. Käesolevas asjas on PPA ja SKA tuvastanud kaebajal töövigastusest tingitud töövõime

kaotuse 20% ulatuses, kogu töövõime kaotuse 40% ulatuses. PPA on õnnetuse 09.02.2022. a

raporti kohaselt tunnistanud kerge raskusastmega tööõnnetuseks.

33. Kaebaja on PPA-le vastava hüvitise saamise taotluse kohtueelselt esitamisega

kasutanud talle erinormist tulenevat õigust hüvitise taotlemiseks, nagu on kohtud ka viidatud

otsustes kohaseks pidanud.

34. Käesolevas asjas on seega vaidluse all, kas ATS § 49 lg 6 alusel esitatud nõude

rahuldamata jätmine PPA 19.09.2022. a otsusega oli õiguspärane või mitte (vrdl Tallinna

Halduskohtu 20.01.2023. a otsus asjas nr 3-22-328). Õigusselguse huvides on kohane ka

vaideotsuse tühistamise nõue, kaebaja õiguste kaitseks on eesmärgipärane kohustamiskaebus.

35. Asjakohase õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel tuleb aga PPA-l ja halduskohtul

lähtuda kohtupraktika valitsevast seisukohast, mille kohaselt kuulub majandus- ja

sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine seadusandja pädevusse ning seadusandjal on nii

avalikus teenistuses ametisse nimetatud ametnike õiguste kui ka sotsiaalsete tagatiste süsteemi

kujundamisel avar otsustusruum (vrdl Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

29. mai 2015. a otsus asjas nr 3-4-1-1-15, p 58).

36. Ka varajane kohtupraktika ei toeta õigusnormide kitsendavat tõlgendamist avaliku

teenistuse ja tööõnnetuse õiguses teenistusülesannete täitmisel (RKHKo 3-3-1-26-08, RKHKo

3-3-1-30-06).

37. Halduskohus lähtub vaidluse lahendamisel nendes kohtuasjades oluliseks peetust

asjakohaseid materiaalõiguse norme tõlgendades.

38. Kaebaja on kaebuse põhistamiseks tõenditena esitanud patrullpolitseiniku

ametijuhendi, vaide, vaideotsuse, ekspertarsti 12.09.2022. a täiendava arvamuse ekspertarsti

hinnangule, Merilin Juhkami seletuse koopia, Meelis Räime seletuse koopia, Kagu

patrulltoimkondade 29. detsembri päevakäsu koopia, PPA ametnike sotsiaalmeediagrupis

29.09.2021. a toimunud vestluse kuvatõmmise.

Vastustaja tõendab kaebusele esitatud vastuväiteid 09.02.2022. a tööõnnetuse raportiga,

kaebaja 29.12.2021. a ettekandega, kaebaja 05.07.2022. a taotlusega, Dorpat Tervis OÜ

27.06.2022. a ekspertarvamusega, Eesti Töötukassa 04.07.2022. a otsusega ja ekspertarsti

05.08.2022. a hinnanguga ja PPA 19.09.2022. a otsusega.

Vastustaja esitas vastuseks kohtunõudele tõenditena PPA välitöö korra ja selle kinnitamise

käskkirja, PPA 29.06.2022. a käskkirja volituste andmise kohta, samuti PPA peadirektori

asetäitja allkirjaga heakskiidetud PPA 19.09.2022. a otsuse.

39. Vastustaja esitas koos 31.03.2023. a vastusega kohtunõudele PPA peadirektori

14.11.2019. a käskkirjaga nr 1.1-1/108 kinnitatud „Välitöö kord“, mille osas taotles piirata

menetlusväliste isikute õigust toimikuga tutvuda, sest kohtule esitatud siseakti puhul on

tegemist teabega, mille suhtes kehtib kogu ulatuses juurdepääsupiirang tulenevalt avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-st 51.

AvTS § 35 lg 1 p 5¹ kohaselt on teabevaldaja kohustatud asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks tunnistama teabe uurimisasutuse tegevuse meetodite ja taktika kohta, kui

selle avalikuks tulek võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende

toimepanemist.

HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks

kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 1 järgi kuulutab kohus

menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see

on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või

salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

40. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et PPA peadirektori 14.11.2019. a käskkirjaga nr

1.1-1/108 kinnitatud „Välitöö kord“ on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teabeks, kuulutab kohus nimetatud dokumendi (tl 41-48) osas menetluse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks,

piirates ühtlasi menetlusväliste isikute õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga.

41. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on

seisukohal, et nii tühistamis- kui kohustamiskaebus kuulub rahuldamisele.

42. Vastustajal oli vaidlustatud otsuse tegemisel haldusorganina õigus teha otsus

seadusega ettenähtud piirides oma äranägemisel. Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse

tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise

või toimingu tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

43. PPA vaidlustatud 19.09.2022. a otsuse (tl 37p) põhjenduse kohaselt: „X-iga juhtus

29.12.2021 õnnetus, kui ta Kagu politseijaoskonna hoonest väljudes trepil astudes komistas.

X on 29.12.2021 juhtunu kohta samal päeva koostanud ka seletuskirja, milles on märkinud

järgmist: „29.12.2021 olin tööl graafikujärgselt Põlva maakonnas koos patrullpolitseinik

Meelis Räim´ega. Kella 16.00 paiku tegime Põlva jaoskonnas kiire kohvipausi. Jaoskonna

hoovis, arestimaja ukseesisel trepiastmel astusin kuidagi halvasti trepi äärele, mille

tulemusena väänasin parema jala põlve.“ /…/ Seletusest nähtub, et X ei täitnud õnnetuse

hetkel teenistusülesandeid, vaid tegemist oli puhkepausiga ja tema liikumine politseihoone

territooriumil ei olnud seotud Politsei- ja Piirivalveametile pandud põhiülesannete täitmisega,

mistõttu on täitmata hüvitise maksmiseks vajalik tingimus.“.

44. Vaideotsuses (tl 6-7) on vaide esitaja taotlus (tl 5) asjas tähtsust omavate asjaolude

kohta tõendite kogumiseks ja asjaolude analüüsimiseks tähelepanuta jäetud ja piirdutud

vaidlustatud otsusest kaebaja 29.12.2021. a ettekande (seletuse) tsiteerimisega.

45. Vahemärkusena, kohtule on vastustaja esitanud üksnes kaebaja 29.12.2021. a

ettekande. Sama kuupäevaga dateeritud kaebaja seletust vastustaja tõendina kohtule esitanud

ei ole.

46. ATS § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse käesolevat seadust riigi ja kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel

riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele. Sama paragrahvi 2. lõige

täpsustab, et politseiametnikele kohaldatakse käesolevat seadust eriseadustes sätestatud

erisustega.

47. ATS § 5 defineerib avaliku teenistusena riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse

avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhte ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis

on avaliku võimu teostamine (p 1) ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõigusliku

töösuhte isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist

toetav töö (p 2).

48. ATS § 7 lõike 1 kohaselt on ametnikuks isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse

üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt

nimetatakse ametnik ametiasutuses ainult sellisele ametikohale, millel teostatakse avalikku

võimu. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt võetakse töötaja ametiasutuses ainult sellisele

töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist

toetavat tööd, kusjuures töötab töötaja töölepingu alusel.

49. ATS § 7 lõike 3 kohaselt loetakse avaliku võimu teostamiseks mh riikliku ja

haldusjärelevalve teostamine ja riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine (p-d 2 ja 3),

samuti tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda

ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.

50. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1 lõigete 2 ja 5 kohaselt on politsei kui

täidesaatva riigivõimu institutsiooni põhiülesanneteks mh avaliku korra kaitsmine, kusjuures

avaliku korra kaitsel kohaldatakse korrakaitseseadust, arvestades käesolevast seadusest

tulenevaid erisusi.

51. PPVS § 3 lõike 1 punkt 1 sätestab politsei ülesandena mh avaliku korra kaitse

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. PPVS § 33 kohaselt loetakse

politseiteenistuseks mh teenistust Politsei- ja Piirivalveametis ja sedastatakse, et

politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik. PPVS § 34 lõike 1 kohaselt loetakse

politseiametnikuks mh Politsei- ja Piirivalveametis politseiametniku ametikohal teenistuses

olev isik.

52. Patrullpolitseiniku ametijuhendi (tl 3-4) kohaselt on kaebaja puhul ATS ja PPVS

eelviidatud sätete kohaselt tegemist teenistuja, s.o ametnikuga, kelle kui politseiametniku

teenistuskohaks on Tartu politseijaoskonna patrulli -ja liiklusjärelevalvetalitus, ja millisel

ametikohal töötamne loetakse PPVS § 35 lõike 1 kohaselt politseiteenistuseks.

53. Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 defineerib korrakaitsena avalikku korda ähvardava ohu

ennetamise, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamise, ohu tõrjumise ja avaliku korra rikkumise

kõrvaldamise (lõige 1) ja riikliku järelevalvena korrakaitseorgani tegevuse eesmärgiga

ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine (lõige 4).

54. Kagu patrulltoimkondade 29.12.2021. a päevakäsu (tl 11) kohaselt oli kaebajast

politseiametniku teenistusülesandeks kella 15.00 kuni 16.00 teostada Põlva vallas, s.o Põlva

lähiümbruses piirkiiruse järgimise ja joobes juhtimise välistamise alast kontrolli (vt ka

kohtuistungi protokoll 00:15:19, tl 72 p). Vastustajale esitatud vaides (tl 5) on kaebaja

sarnaselt kohtuistungile selgitanud ka vastustajale, et päevakäsu kohase avaliku korra

tagamise teenistusülesande täitmise ajal, paluti kaebajal minna politseijaoskonda ja väljastada

teenitust alustavatele abipolitseinikele avaliku korra kaitseks vajalik varustus, mille kohta tegi

kaebaja sissekande varustusruumi raamatusse. Kohtuistungil antud kaebaja seletuse kohaselt

on politseimajja minek tuvastav politseisõiduki liikumisandmetest, ka politseimaja

valvekaameratest ja uksekaartide kasutamise fikseerimise andmetest, kuna kaebaja pidi

sisenema patrulli relvaruumi, kuhu on juurdepääs ainult patrullametnikel (tl 72 p).

55. Kohus loeb uuritud tõenditega tõendatuks, et kaebaja täitis 29.12.2021. a kella 16.00

paiku politseimajas politseiametnikuna avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes

teenistusülesandeid teostades avalikku võimu avaliku korra kaitsel korrakaitse raames

avalikku korda ähvardava terviseohu kõrvaldamise ja ennetamise eesmärgil, tegevuses, mida

ei saa avaliku võimu kindlustamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus

töösuhtes oleva isiku pädevusse.

56. Päevakäsu (tl 11) kohaselt oli kaebajast politseiametniku teenistusülesandeks kella

16.00 kuni 17.00 tagada avalik kord Põlva vallasiseses linnas (vt kohtuistungi protokoll

00:15:19, tl 72 p). Vaidlustatud haldusaktides ei ole jälgitav ja tavainimesele PPA

kaalutlustest arusaadav, miks kaebaja nimetatud kaitsevesti ja vormi erivahendite vöö

abipolitseinikele politseihoone relvaruumist väljastamine ei ole kaebajast politseiametniku

teenistusülesandeks olukorras, kus kaebaja sisestas PPA arvutisüsteemi märke pärast

politseimaja trepil toimunud õnnetust politseimajas tehtud nn kohvipausi, mis vastustaja

arvates välistab teenistusülesande täitmisel olemise. Seda olukorras, kus PPA siseaktid

vastavaid vastustaja põhjendusi õigusliku aluse näol ei toeta. PPA napi arutluskäigu

põhjendatus ei ole halduskohtule äratuntav muus, kui PPA eelarveliste vahendite säästmiseks.

57. Kaebaja poolt 05.07.2022. a vastustajale esitatud taotluse (tl 26-27) kohaselt taotles

kaebaja vastustajalt ATS § 49 lg 6 alusel hüvitist teenistusülesannete täitmisega

õnnetusjuhtumi tagajärjel tuvastatud osalise töövõime kaotuse tõttu.

Vastustaja on seega vaidlustatud haldusaktid (tl 55-56, 6-7) andnud HMS § 14 lõike 1

esimese lauses nimetatud taotluse alusel HMS § 35 lg 1 korras alanud ja toimetatud

haldusmenetluses. Kohtu hinnangul vastab kaebaja taotlus HMS § 14 lõikes 3 sätestatud

nõuetele. Vastupidist pole vastustaja tuvastanud ka haldusmenetluses ega väitnud ja

tõendanud kohtumenetluses.

58. Kohtule esitatud tõendite alusel on kohtu hinnangul järeldatav, et vastustaja eiras

kaebaja taotluse alusel toimetatud haldusmenetluses uurimispõhimõtet (HMS § 6) jättes välja

selgitamata asjas tähtsust omada võivad asjaolud (HMS § 38), ära kuulamata taotluse esitajast

menetlusosalise (HMS § 40), mis viis kaebaja õigusi rikkuva materiaalõigusega vastuolus

oleva otsuseni (HMS § 3, § 4 ja § 54).

59. Avaliku teenistuse seadus ei reguleeri õnnetusjuhtumi mõistet.

60. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 15 lõike 1 kohaselt, käesolevas

seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal.

Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või

muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.

61. PPA 09.02.2022. a tööõnnetuse raporti (tl 23-24) kohaselt toimus patrullpolitseinikust

X-iga kui täistööajaga teenistujaga 29.12.2021. a kell 16.00 Kagu politseijaoskonna

territooriumil jaoskonna hoonest väljudes tööõnnetus, sest politseimaja trepil kukkudes

väänas paremat põlve ja tekkis parema põlve liigese sidemete venitus.

SKA arstliku ekspertiisi ekspertarsti 12.09.2022. a hinnangu (tl 8) kohaselt jääb SKA arstlik

ekspertiis seisukohale, et tegemist on tõendatud tööõnnetusega (toimus töökohal ja tööajal),

mis põhjustas töövõime vähenemise.

62. Kohus on uuritud tõenditele tuginedes seisukohal, et ATS § 5 punkti 1 kohaselt toimus

seega kaebajaga tööõnnetus ametnikuna ametiasutuses (ATS § 6 lg 1 ja lg 2 p 1)

teenistusülesandeid täites.

63. Kohus nõustub kaebaja järeldusega, et vastustaja ei ole kaebaja hüvitistaotluse

lahendamise haldusmenetluses kaebaja kui politseiametniku poolt teenistusülesannete täitmise

asjaolude kohta tõendeid kogunud ega uurinud täiendavalt sellele eelnenud kaebajaga

toimunud tööõnnetuse asjaolude tuvastamise menetlusele.

64. Kohus ei nõustu vastustajaga, et käesoleval juhul sai kaebaja 05.07.2022. a hüvitise

taotluse (tl 26-27) lahendamisel piirduda üksnes kaebaja 29.12.2021. a prefektile tehtud

ettekandega.

65. Kohtu hinnangul on 29.12.2021. a ettekanne (tl 25) tehtud politseiametniku poolt

haiguslehele jäämise vajadusest prefekti informeerimiseks. Vastustaja muud järeldused

ettekande tähendusest ei ole kohtu hinnangul asjakohased ja ei vabastanud vastustajat hüvitise

taotluse korrakohase menetlemise kohustusest.

66. Vastustaja kaebajat koormavate haldusaktide põhiargumendiks on, et kaebaja ei

täitnud teenistuskohustusi olles kohvipausil (puhkepausil), mitte teenistusülesannete täitmisel.

67. Välitöö korra punkti 58 kohaselt võib patrull pidada iga kolme tunni kohta ühe kuni

10-minutilise puhkepausi (edaspidi puhkepaus), lähtudes järgnevatest põhimõtetest: algusaega

ei planeerita varasemaks kui 1 tund pärast tööaja algust; algusaega ei planeerita hilisemaks kui

1 tund enne tööaja lõppu; lõunapausi ja puhkepausi vahele peab jääma vähemalt 1 tund;

puhkepaus ei vabasta väljapanekus patrulli väljasõidukorralduse täitmisest. Korra punkti 59

kohaselt, lõuna- ja puhkepaus arvestatakse tööaja hulka.

68. PPA ei ole kaebaja poolt puhkepausi pidamise kohta vaidlusalusel ajal ja kohas

kohtule tõendeid kaebaja 29.12.2021. a ettekande kõrval esitanud, seega on vastustaja

põhiargumendi asjakohasus vaidlustatud haldusaktides tõendamata.

69. PPA peadirektori 14.11.2019. a käskkiri ja selle alusel kehtestatud „Välitöö kord“

reguleerib kohtu hinnangul Politsei- ja Piirivalveametile pandud põhiülesannete täitmisega

seonduvat, mistõttu ei ole vastustaja kohtumenetluses tõendanud, et kaebaja puhul on täitmata

hüvitise maksmiseks vajalik tingimus.

70. Kaebaja on teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud vigastuse

tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise töövõime tekkimise asjaolude kohta

esitanud kohtule abipolitseinik Merilin Juhkami ja patrullpolitseinikuna kaebajaga

teenistusülesandeid täitnud Meelis Räime kirjalikud seletused (tl 9 ja 10). Kusjuures

nimetatud isikute osalemisele teenistusülesannete täitmisel juhtunud tööõnnetuse juures viitas

kaebaja ka 20.09.2022. a PPA-le esitatud vaides (tl 5).

71. Merilin Juhkami seletuse kohaselt, 29.12.2021. a COVID-patrulli Põlva politseimajas

kell 16.00 alustades, kutsus ta kaebaja patrulli majja turvavarustuse väljastamiseks. Varustuse

saamisel, nägi ta mõni hetk varem majast väljunud kaebajat põlve kinni hoides pingil majast

väljas istumas.

72. Meelis Räime seletuse kohaselt, läks ta 29.12.2021. a teenistusülesandeid täites kell

16.00 politseijaoskonda abipolitseinikele erivahendeid väljastama ruumist, millisele polnud

abipolitseinikel ligipääsu. Politseimajast väljudes nägi trepil pingil istuvat põlve kinni hoidvat

kaebajat.

73. Kaebaja X-i kohtuistungil antud ütluste kohaselt (tl 72p-73) oli tema

teenistusülesandeks tööõnnetuse toimumise päeval patrullis olles Põlva lähiümbruses kiiruse

ja joobes juhtimise kontroll, kella 16-17ni avaliku korra tagamine Põlva linnas. Abipolitseinik

Merilin Juhkami telefonikõne peale suundus patrull ca 15.40-15.50 politseimajja, kuhu minek

on auto liikumisandmetest, kaameratest ja ukse läbipääsu kaartide kasutamise andmetest näha.

Abipolitseinikel, kelle nimed kaebaja nimetab, polnud kolmandat varustuse komplekti, see

asus patrulli kasutatavas relvaruumis, millele on juurdepääs patrullametnikel, mille tõttu pidi

kaebaja selle väljastama nimetades igale abipolitseinikule läinud erivahendid. Kukkumine oli

mõni minut enne nelja. Relvaruumi arvestust peetakse paberkandjal. Kaitsevest ja vormi

erivahendite vöö on need asjad, mis on asusid relvaruumis. Kohvipausi pani kaebaja Kilp

süsteemi kirja juba autos viibides, pärast kella 16.00 Põlva linnas patrullides. Auto asukoht on

elektrooniliselt tuvastatav igal ajahetkel. Ettekande tegi 29.12.2021. a õhtul prefektile kui oli

selge, et jalaga toimunud õnnetuse tõttu järgmisel päeval teenistusse ei jõua ja tuleb EMO

arstlikul otsusel jääda haiguslehele.

74. PPA peadirektori käskkirjaga (tl 41) kinnitatud välitöö korra punkti 59 kohaselt

arvatakse lõuna- ja puhkepaus tööaja hulka, kusjuures punkti 58.4 kohaselt ei vabasta

puhkepaus väljapanekus patrulli väljasõidukorralduse täitmisest (tl 45p). Kohtu arusaamisel

seega teenistuskohustuste täitmisest.

75. Kagu patrulltoimkondade 29. detsembri päevakäsu (tl 11) kohaselt oli kaebaja

teenistus (töö)ülesandeks vastavalt välitöö korra punktile 20 (tl 43) enne ja pärast

teenistusülesannete täitmisel juhtunud tööõnnetuse toimumist avaliku korra tagamine. Samuti

kuulub politseiametnike poolt abipolitseinikel teenistusülesannete täitmise kindlustamine

vajalike erivahendite väljastamisega ilmselgelt politsei põhiülesannete hulka, kuna tegemist

on riigi sunni kohaldamise valdkonna meetmega.

76. Nimelt sätestab abipolitseiniku seaduse § 2 lõige 31, et politsei tegevuses osalemise

ajal, sealhulgas siis, kui abipolitseinik rakendab meetmeid või kohaldab vahetut sundi,

tegutseb ta Politsei- ja Piirivalveameti nimel.

77. Seetõttu puudub kohtu hinnangul vastuolu vastustaja viidatud politsei ja piirivalve

seaduse § 3 lõikes 1 sätestatuga, mis vastustaja arvates välistas kaebaja hüvitise taotluse

rahuldamise.

78. PPA 09.02.2022. a tööõnnetuse raportiga (tl 23-24) ja Eesti Töötukassa 04.07.2022. a

otsusega nr TVH/22/026678 (tl 33-34) ei piiratud kaebaja õigusi. Vastupidi, neist viimane oli

kaebaja jaoks soodustav haldusakt, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime perioodil

23.06.2022 kuni 22.06.2023. a. HMS § 56 lõike 4 kohaselt ei oma isiku õigusi soodustava

haldusakti põhjendused ja kaebaja prefektile tehtud ettekanne sellist tähendust, nagu on neile

omistanud haldus- ja kohtumenetluses vastustaja. Ekspertarst-metoodik dr Tammik on

12.09.2022. a muu hulgas järeldanud, et tegemist on tõendatud tööõnnetusega (toimus

töökohal ja tööajal).

79. Kaebaja on kohtu hinnangul käesolevas asjas vaidluse all olevate haldusaktide neid

asjaolusid, millel põhineb tema nõue, tõendanud (HKMS § 59 lg 1). Sama ei saa väita

vastustaja suhtes.

80. PPA ei ole kohtule kaebaja viidatud kohvi(puhke)pausi kohta tehtud kannet selleks

kaebaja sõnul ettenähtud andmebaasist-Kilp esitanud. On ilmselge, et asjaolud, mille kaebaja

tõi välja hiljemalt vaidemenetluses on samad, mis kaebuses.

81. Kaebaja on eluliselt usutavalt ja veenvalt alates vaidemenetlusest kuni kohtuistungil

avaldatuni samade argumentide alusel veennud vastustajat ja kohut PPA vaidlustatud

otsustega kaebaja õiguste rikkumisest.

82. Vastustaja haldus- ja vaidemenetluses kaebajat ära ei kuulanud ja ei lahendanud

korrakohaselt kaebaja taotlust täiendavate tõendite kogumiseks ja nende alusel oma seisukoha

muutmiseks.

83. Kohtule ei ole vastustaja positsioonist arusaadav, miks vastustaja ei pea

usaldusväärseks kaebajast politseiametniku ja temaga riigiga sarnases ametniku usaldussuhtes

oleva isiku (politseiametniku) seletusi, mida omakorda kinnitab abipolitseiniku seletus ja mis

ei ole vastuolus omavahel ega teiste asjas kogutud tõenditega tõendatuga. Kaebajast

politseiametniku, tema paarimehe ja abipolitseiniku seletustes toodud faktid on tänapäevaste

PPA kasutuses olevate tehniliste vahendite kaudu kontrollitavad ja võimalikud valeväited

kummutatavad. Vastustaja on omapoolsete vastuväidete kinnitamiseks tõendite esitamise

asemel, valinud tuimalt eitava positsiooni ja väidab sisuliselt kuid paljasõnaliselt, et kaebaja

on vaides ja kaebuses esitanud asjas tähtsust omavad asjaolud vääralt (valetanud). Kohus

vastustajaga nõustumiseks tõendikogumi alusel võimalust ei näe.

84. Sõltumata sellest, kas kaheteistkümne tunnises teenistusvahetuses olnud kaebaja võttis

paar tundi enne vahetuse lõppu politseimaja kohviautomaadist kosutava kohvilonksu

erivahendite väljastamise järgselt enne politseimaja trepile minekut või trepil kukkumise

järgselt politseisõidukis patrullimist jätkates, täitis ta PPA siseaktides politseiametnike

välitööd reguleerivate normide kohaselt politseimajas patrullpolitseiniku teenistusülesandeid,

mille täitmisega seotult toimus kaebajaga ka õnnetusjuhtum.

85. Töövõimetoetuse seaduse eelnõu nr 678 (Riigikogu XIII koosseis) seletuskirja

{https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b-841339be10cf}

kohaselt: „Ametniku vigastus või haigus peab olema tekkinud just teenistusülesannete

täitmisega seotud õnnetusjuhtumi tagajärjel.“.

86. Pädevad haldusorganid on korrakohaselt tuvastanud, et kaebajast politseiametniku

vigastus tekkis just teenistusülesannete täitmisega seotud õnnetusjuhtumi tagajärjel (ATS §

491, Vabariigi Valitsuse 01.04.2016. a määruse nr 41 § 2 lg 2, § 2 lg 3 p 2). Kehtiva

haldusakti resolutsioon on kohtu kõrval täitmiseks kohustuslik ka riigiorganitele (PPA)

vastavalt HMS § 60 lõikele 2.

87. ATS § 49 lõigete 6 ja 7 dispositsioonid ei ole samased, nagu püüab kohut ja kaebajat

menetlusdokumentides (tl 20p-21) veenda vastustaja, mistõttu jätab kohus vastustaja vastavad

arutlused tähelepanuta.

88. Vastustaja viidatud kohtulahendite asjaolud on määravalt erinevad käesolevast asjast.

89. Kohtuasjas nr 3-20-1231 taotles kaebaja hüvitist füüsilise ülekoormuse ja psüühilise

pinge eest, mitte õnnetusjuhtumi tagajärjel. Kohtuasjas nr 3-22-1188 lahendas kohus isiku

taotlust saada õigusabi isiku esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p

6), mitte halduskohtule esitatud kahjunõuet. Kohtuasjas nr 3-17-742 vaieldi, kas vangla

tekitas vangistust kandvale süüdimõistetule süüliselt mittevaralist tervisekahju. Käesolevas

asjas ei tugine kaebaja hüvitist soovides vastustaja süülisele õigusvastasele tegevusetusele,

vaid politseiteenistuses toimunud õnnetusjuhtumile.

90. Kaebaja on vastuseks kohtunõudele 13.07.2023. a menetlusdokumendis (tl 60-61)

kinnitanud töövõime taastumist.

91. Eelnevast lähtudes rahuldab halduskohus kaebuse ja tühistab PPA otsused. Kaebaja

palub lisaks kohustada vastustajat hüvitise tasumiseks, mille tõttu kohustab kohus vastustajat

kaebaja 05.07.2022. a taotlust uuesti otsustama ilma asjaolude täiendava kaalumiseta (HKMS

§ 41 lg 3), sest ATS § 49 lõike 6 punkt 1 ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust küsimuses,

kas hüvitist maksta ja vastustajal ei ole kaalutlusõigust hüvitise suuruse osas. Seega saab

kohus vastustajat kohustada hüvitist välja maksma, sest kaebaja töövõime vähenemine tekkis

teenistusülesannete täitmisel ja õnnetusjuhtumi tagajärjel.

92. Seoses kaebuse rahuldamisega peab poolte menetluskulud kandma vastustaja (HKMS

§ 108 lg 1). Kaebaja ei ole kohtult menetluskulude hüvitamist korrakohaselt (HKMS § 109 lg

1) taotlenud, seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

93. Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tartu Halduskohtu 29.09.2023 lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2024

lahendiga.