3-20-2243/34 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-20-2243

Otsuse kuupäev

29. september 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Aleksei Špalovi kaebus Alutaguse Vallavolikogu 25. juuni 2020. a

otsuse nr 266 tühistamiseks ning selle otsuse alusel tehtud tehingute

tühisuse kindlakstegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksei Špalov

Vastustaja – Alutaguse vald

esindaja Tairi Hütt

Kolmas isik  Tuljaku Veeühing

esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksei Špalovi kaebus rahuldamata.

2. Mõista Aleksei Špalovilt Tuljaku Veeühingu kasuks välja menetluskulud 3135 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 30. oktoober 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-20-2243

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alutaguse Vallavolikogu 25. juuni 2020. a otsusega nr 266 taotleti keskkonnaministrilt

luba Alutaguse vallale kuuluva Katase külas asuva Tuljaku katastriüksuse 13001:001:0045

(pindala 1786 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%) võõrandamiseks ning otsustati, et loa

saamisel võõrandatakse kõnealune katastriüksus otsustuskorras mittetulundusühingule (MTÜ)

Tuljaku Veeühing.

Maareformi seaduse § 25 lõike 3 kohaselt tuli munitsipaalomandisse antud maa

võõrandamiseks saada valdkonna eest vastutavalt ministrilt luba.

Tuljaku kinnistu piirinaabrid moodustasid MTÜ Tuljaku Veeühing (registrikood 80582016),

kes esitas Alutaguse Vallavalitsusele avalduse valla omandis oleva Tuljaku kinnistu

ostmiseks. Kinnistu ostmise eesmärgiks on ühise puurkaevu rajamine lähipiirkonna kinnistute

veega varustamiseks ning ühise reovee kogumismahuti paigaldamine. Alutaguse

Vallavolikogu 25. aprilli 2019. a määruse nr 95 „Alutaguse vallavara valitsemise kord“

(edaspidi lühemalt vallavara valitsemise kord) § 17 lõike 4 punkti 1 kohaselt võib vallavara

võõrandada, kui vallavara ei ole enam avalikuks otstarbeks ega valitsemise otstarbeks vajalik,

ja § 33 punkti 8 kohaselt võib vallavara võõrandamine toimuda otsustuskorras, kui vallavara

võõrandamine on vajalik lähtudes avalikest huvidest. Alutaguse Vallavalitsus on seisukohal,

et kinnistu ei ole vallale vajalik avalikul otstarbel ega ka valitsemiseks ja on otstarbekas

majanduskulude kokkuhoidmiseks ja tulu saamise eesmärgil võõrandada. Tuljaku

katastriüksusel asub pinnastee, mille kaudu saavad juurdepääsu avalikult kasutatavale

Kauksi-Vasknarva teele Rannasalu tee 103, 105, 107 ja 109 kinnistute omanikud. Tee ei ole

kantud riiklikusse teeregistrisse avalikult kasutatava teena. Koos kinnistu võõrandamisega

tuleb seada teeservituut, millega tagatakse juurdepääs kinnistutele Rannasalu tee 103 (kinnistu

registriosa nr 157508), Rannasalu tee 105 (kinnistu registriosa nr 3511008), Rannasalu tee

107 (kinnistu registriosa nr 2122808) ja Rannasalu tee 109 (kinnistu registriosa nr 197508).

2. Keskkonnaminister andis 25. septembril 2020 Alutaguse vallale loa Tuljaku kinnistu

võõrandamiseks MTÜ-le Tuljaku Veeühing.

3. Alutaguse vald ja MTÜ Tuljaku Veeühing sõlmisid 29. oktoobril 2020 Tuljaku kinnistu

müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu punkti 6.1 kohaselt tuli MTÜ-l Tuljaku Veeühing

teha ühe aasta jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates kõik endast olenevad toimingud

ning seada kinnistu nr 157508, kinnistu nr 3511008, kinnistu nr 2122808 ja kinnistu nr

197508 igakordsete omanike kasuks tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut) tagamaks

nimetatud kinnistute omanikele juurdepääsu kinnistutele ja väljapääsu kinnistutelt läbi

Tuljaku kinnistu. Lepingu punkti 6.2 kohaselt tuli pärast ühe aasta möödumist lepingu

sõlmimisest teeservituut seada nimetatud kinnistute omanike kasuks kolme kuu jooksul alates

omanikelt vastava nõude saamisest.

4. Rannasalu tee 107 kinnistu omanik Aleksei Špalov esitas 16. novembril 2020 Tartu

Halduskohtule kaebuse Alutaguse Vallavolikogu 25. juuni 2020. a otsuse nr 266

tühistamiseks ning selle otsuse alusel tehtud tehingute tühisuse kindlakstegemiseks.

3-20-2243

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja selgitas, et tal oli ehitusluba oma kinnistul maja ehitamiseks ja ta sai vallalt loa

ladustada ajutiselt ehitusmaterjale Tuljaku kinnistul. 9. novembril 2020 saatis MTÜ Tuljaku

Veeühing kaebajale teate, et Tuljaku kinnistu tuleb kiiremas korras vabastada

ehitusmaterjalidest või vastasel juhul tuleb maksta kinnistu kasutamise eest renti. Kuigi vald

teadis, et kaebaja ladustab oma ehitusmaterjale Tuljaku kinnistul, ei teavitanud vald kaebajat

kinnistu müümisest, et kaebaja oleks saanud aegsasti kinnistult ehitusmaterjalid ära viia. Kui

valla eesmärk Tuljaku kinnistu müümisel oli see, et seda saaksid kõik naabrid kasutada, siis

oleks pidanud vald ka kõikide naabritega ühendust võtma ja otsust arutama. Kaebaja ei

teadnud, et MTÜ Tuljaku Veeühing on moodustatud. Kaebaja tahtis ka koos teiste

piirinaabritega Tuljaku kinnistut osta. Kaebaja esitas pärast Tuljaku kinnistu müümist

avalduse MTÜ Tuljaku Veeühing liikmeks saamiseks, kuid sai eitava vastuse. Tuljaku

kinnistul on kõik ehitised ja rajatised püstitatud ja toimingud tehtud ilma kaebajat kaasamata.

Kaebajaga ei ole keegi teeservituudi lepingut sõlminud. Kui kaebajal ei lubata rasketehnikaga

üle Tuljaku kinnistu sõita, siis ei saa kaebaja ka oma maja ehitada.

6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidluse all oleva otsuse

vastuvõtmisel lähtuti vallavara valitsemise korra § 33 punktist 8, mille järgi võõrandatakse

vallavara otsustuskorras siis, kui see on vajalik avalikes huvides. Antud juhul on avaliku huvi

olemasolu tõendatud, kuna MTÜ Tuljaku Veeühing kavatses osta maaüksuse selleks, et rajada

sinna ühine puurkaev lähipiirkonna kinnistute veega varustamiseks ja ühine reovee

kogumismahuti. Samuti pidas keskkonnaminister Alutaguse Vallavalitsuse taotlust Tuljaku

kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks MTÜ-le Tuljaku Veeühing kaalutletud ning

põhjendatud otsuseks ning andis loa kinnistu võõrandamiseks MTÜ-le. Vallavara valitsemise

kord ei näe ette võimalust võõrandada naaberkinnistu omanikele otsustuskorras vallavara.

Tuljaku maaüksusel asuvat pinnasteed kasutavad Rannasalu tee 103, 105, 107 ja 109

kinnistute omanikud oma kinnistutele juurdepääsuks. Seega on vaidlusaluse otsusega pandud

kinnistu omandajale kohustus seada eelpool nimetatud kinnistute kasuks teeservituut.

7. Kolmas isik on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt ei

riku kaebaja õigusi, mistõttu ei pidanud ta olema haldusmenetlusse kaasatud. Pigem on selle

otsuse alusel tehtud tehing kaebajale soodne, kuna ka tema on avaldanud soovi liituda

kinnistule rajatava puurkaevuga. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kinnistu

võõrandamist iseendale. Kaebaja õigusi ei saa riivata ka see, et tal oli ajalooliselt valla suuline

nõusolek Tuljaku kinnistul ehitusmaterjalide ajutiseks ladustamiseks. Selline suuline lubadus

ei muuda vallale kuuluva vara võõrandamist otsustavat haldusakti ebaseaduslikuks. Kaebajal

on ka kinnistu uue omanikuga võimalik kokku leppida, kas ja millistel tingimustel on kaebajal

võimalik ajutiselt ehitusmaterjale ladustada võõral kinnisasjal. Kuid see õigussuhe on

võlaõigusliku iseloomuga ega ole õiguslikult seotud läbiviidud haldusmenetlusega ega

kinnisasja võõrandamisega. Vaidlustatud haldusaktiga on ka pandud kohustus seada

teeservituut naaberkinnistute omanike (sh kaebaja) kasuks. Kolmas isik edastas 14. oktoobril

2021 kaebajale kirjaliku ettepaneku teeservituudi lepingu sõlmimiseks notari juures 22.

oktoobril 2021 või 29. oktoobril 2021 ja saatis lepingu projekti, mille koostas notar kolmanda

isiku palvel. Kaebaja keeldus servituudi seadmise lepingu sõlmimisest, viidates vajadusele ära

oodata praeguse kohtuvaidluse tulemus. Sellele vaatamata ei ole kolmas isik ega keegi teine

takistanud kaebaja juurdepääsu oma kinnistule. Kolmas isik on kaebajale selgitanud, et tee

kasutamiseks rasketehnikaga tuleb leida sobiv aeg (nt külmad ilmad) ja rasketehnikaga tee

kasutamine tuleb kinnistu omanikuga kooskõlastada. Kinnistu ostmine MTÜ poolt teenib ka

3-20-2243

kaebaja huve vaatamata sellele, et tema MTÜ asutajaliikmete hulka ei kuulunud. Kaebajal on

alati võimalik taotleda MTÜ liikmeks vastuvõtmist. Juunis 2022 oli puurkaev ja soojustatud

pumbamaja koos trassidega valmis ehitatud. Kaebaja kinnistu piirile on toodud sõltumatu

veetrass. Puurkaevu rajamisel on arvestatud kaebaja teatatud veetarbimise mahtudega.

Tuljaku kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingud ei ole tühised.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8. Kolmas isik on 18. juuli 2023. a seisukoha punktis 51 leidnud, et kaebaja ei ole

tehingute tühisuse tuvastamise nõuet kohtule esitanud ja kaebust ei saa sellisena ka

tõlgendada. Lisaks viitas kolmas isik HKMS § 45 lõikes 2 sätestatud kaebeõiguse piirangule,

et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus tuvastuskaebuse esitamise õigust ei

anna.

HKMS § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on algses kaebuses palunud kohtul

kontrollida, kas tehing on õiguspärane. Kuna kaebaja on õiguslikult suhteliselt kogenematu

ega kasuta kvalifitseeritud õigusabi, ei pruugi ta suuta sõnastada õiguslikult korrektseid

nõudeid ega viidata HKMS vastavatele sätetele. Sellises olukorras tuleb kohtul kaebaja

nõudeid tõlgendada, arvestades kaebaja tegelikku tahet. Kaebaja soovist kontrollida tehingu

õiguspärasust saab järeldada tahet tehingut vaidlustada. Tehingu vaidlustamine on võimalik

HKMS § 5 lõike 2 kohaselt ning sellest sättest kohus kaebuse tõlgendamisel ka lähtus.

Kaebaja ei ole kohtu sellisele tõlgendusele kogu menetluse jooksul vastu vaielnud. Vastupidi,

kaebaja on 20. juuli 2023. a seisukohas üle kinnitanud, et soovib tehingu tühiseks

tunnistamist. Kolmas isik ei ole osutanud, milline nõue võiks praegusel juhul tehingute

tühisuse tuvastamise nõudest kaebaja õiguste kaitseks tõhusam olla ning sellise nõude

olemasolu ei ole äratuntav ka kohtule. Seega on tehingute tühisuse tuvastamise nõude

esitamine lubatav ning kohus on kaebuse nõudeid vastavalt kaebaja tahtele tõlgendanud.

Menetlusosalistel on kogu menetluse jooksul olnud võimalik tehingute tühisuse tuvastamise

nõudele vastata ning kolmas isik on seda võimalust ka kasutanud.

9. Kaebaja ei ole kohtumenetluses kahtluse alla seadnud neid põhjendusi, miks vastustaja

pidas vajalikuks Tuljaku kinnistu võõrandada MTÜ-le Tuljaku Veeühing (ühise puurkaevu

rajamine lähipiirkonna kinnistute veega varustamiseks ning ühise reovee kogumismahuti

paigaldamine, kinnistu ei ole vallale vajalik avalikul otstarbel ega ka valitsemiseks ja on

otstarbekas majanduskulude kokkuhoidmiseks ja tulu saamise eesmärgil võõrandada), ega

vastavaid õiguslikke aluseid (vallavara valitsemise korra § 17 lõike 4 punkt 1 ja § 33 punkt 8).

Seega ei kontrolli kohus vastavas osas vastustaja 25. juuni 2020. a otsuse õiguspärasust, sest

vaidlustatud otsuse õiguspärasust saab kohus kontrollida üksnes osas, milles see väidetavalt

rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (vrd Riigikohtu 19. märtsi 2012. a määrus asjas

nr 3-3-1-87-11, punkt 28).

10. Kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks seda, et vastustaja ei võtnud temaga kui Tuljaku

kinnistu ühe piirinaabriga otsuse arutamiseks ühendust ega kontrollinud, kas kaebaja on ka

MTÜ Tuljaku Veeühing liige, et kaebaja oleks saanud teistega koos Tuljaku kinnistu ostmises

osaleda. Samuti peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks seda, et vald ei teavitanud teda Tuljaku

kinnistu müümise plaanist, et kaebaja oleks saanud aegsasti sellelt kinnistult valla loal

ajutiselt ladustatud ehitusmaterjalid ära viia. Valla selline tegevusetus põhjustas kaebaja sõnul

3-20-2243

olukorra, kus ta ei saanud enam Tuljaku kinnistut ehitusmaterjalide ladustamiseks kasutada

ning MTÜ Tuljaku Veeühing nõudis materjalide äraviimiseks antud lühikese tähtaja ületamise

korral ladustamise eest renti. Lisaks viitas kaebaja probleemidele Tuljaku kinnistul asuva tee

kasutamisega, mis on ainus juurdepääsutee tema kinnistule.

11. Asja materjalidest nähtuvalt esitas MTÜ Tuljaku Veeühing 9. juunil 2020 vastustajale

taotluse Tuljaku kinnistu omandamiseks (dtl 219220). Taotluse on allkirjastanud E. Themas

ja A. Lebedev, kes on taotluses märkinud, et on MTÜ Tuljaku Veeühing asutajaliikmed ning

nende omandis on Tuljaku kinnistu naabruses asuvad kinnistud Rannasalu tee 103, Rannasalu

tee 105 ja Rannasalu tee 109. Taotluses on kirjeldatud eelmainitud kinnistute veevarustuse

probleeme. Taotluses on märgitud, et MTÜ Tuljaku Veeühing liikmeks võetakse vastu iga

huvitatud potentsiaalne veetarbija, kelle tarbimiskoht asub vahetult Tuljaku kinnistu

naabruses. Taotluses on osutatud, et näiteks puudub veeallikas ja kanalisatsioon ka Rannasalu

tee 107 kinnistul.

1.1.

MTÜ Tuljaku Veeühing 9. juuni 2020. a taotluse põhjal pidi vastustajal tekkima

vähemalt kahtlus, et kaebaja ei ole MTÜ liige. Samas ei tähenda see kohtu hinnangul, et

vastustaja oleks pidanud tegema täiendavat kontrolli MTÜ liikmete üle ja kaebaja puudumisel

liikmete nimekirjast kaebaja menetlusse eraldi kaasama. MTÜ Tuljaku Veeühing 9. juuni

2020. a taotluses on kirjas, et MTÜ on moodustatud ühiste eesmärkide realiseerimiseks ja

Tuljaku kinnistu naabrid saavad selle MTÜ liikmeks astuda. Seega, ehkki kaebaja ei kuulunud

9. juuni 2020. a taotluse esitamise hetkel ega ka vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ

liikmete hulka, ei ole kaebajal olnud välistatud saada hiljem MTÜ liikmeks. MTÜ Tuljaku

Veeühing põhikirja (dtl 1619) punkti 2.1 kohaselt võib peale asutajaliikmete olla ühingu

liikmeks vabatahtlikkuse alusel iga kinnistu omanik, kes soovib oma majapidamise

ühendamist vee- ja/või kanalisatsioonitrassiga, kui see on tehniliselt võimalik, ja kes kohustub

lisaks sisseastumistasule tasuma vastava trassi ehitamise kulud. Põhikirja punkti 2.2 järgi

otsustab juhatus ühe kuu jooksul liikmeks astumise avalduse esitamise hetkest ühingu

liikmeks vastuvõtmise. Seega on kaebajal võimalik esitada MTÜ-le Tuljaku Veeühing

avaldus liikmeks saamise sooviga. Kaebaja on ise kaebuses selgitanud, et on vastustajaga

varem arutanud Tuljaku kinnistule ühise puurkaevu ja kogumismahuti rajamise küsimust ning

kaebaja arvates oli see väga hea idee. Järelikult oli varasemate vestluste põhjal vastustajale

teada, et sel eesmärgil Tuljaku kinnistu võõrandamine MTÜ-le, millega saab ka kaebaja

liituda, teenib teiste hulgas ka kaebaja huve. Kaebaja õigusi ei riku see, et ta ei kuulunud juba

vaidlustatud otsuse tegemise ajal MTÜ liikmete hulka ega saanud seeläbi tehingus osaleda.

Kaebaja õiguste kaitse seisukohalt on oluline, et kaebajal oleks tegelik võimalus ühingu

liikmeks astuda ning seeläbi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kasutada.

1.2.

Kaebaja sõnul esitas ta pärast Tuljaku kinnistu müümist avalduse MTÜ Tuljaku

Veeühing liikmeks saamiseks, kuid sai eitava vastuse. Kaebaja väide on paljasõnaline, sest ta

ei ole kohtule esitanud tõendit, mis kinnitaks, et on keeldutud teda MTÜ Tuljaku Veeühing

liikmeks vastu võtmast. Kaebaja on kohtule esitanud e-kirjavahetuse MTÜ-ga Tuljaku

Veeühing (dtl 3237), kust nähtub, et kaebaja on tõepoolest 16. ja 17. novembril 2020

väljendanud soovi saada MTÜ liikmeks. Samas ei nähtu kirjavahetusest, et MTÜ juhatus

oleks keeldunud kaebajat liikmeks võtmast, vaid kaebaja sellekohasele soovile pole lihtsalt

vastatud. Kohus peab võimalikuks, et kaebaja soov jäi n-ö kahe silma vahele, sest

kirjavahetus puudutas hoopis Tuljaku kinnistul ehitusmaterjalide ladustamisega seonduvat.

Kaebajal on võimalik esitada MTÜ-le Tuljaku Veeühing selge ja eraldiseisev avaldus tema

liikmeks vastuvõtmiseks, mis tuleb juhatusel lahendada ühe kuu jooksul. Kohtul ei ole alust

arvata, et MTÜ juhatus jätaks kaebaja liikmeks vastu võtmata, kui kaebaja täidab kõik

3-20-2243

tingimused (tasub sisseastumistasu ja trassi ehitamise kulud). Kolmas isik on kohtule esitanud

tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja huvidega on Tuljaku kinnistu arendamisel arvestatud

hoolimata sellest, et kaebaja MTÜ liige veel ei ole. Kaebaja kinnistu piirile on toodud

sõltumatu veetrass ning puurkaevu rajamisel on arvestatud kaebaja teatatud veetarbimise

mahtudega.

1.3.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et asjaolu, et vastustaja ei kontrollinud, kas kaebaja on

MTÜ Tuljaku Veeühing liige, ega kaasanud liikmeks mitteolevat kaebajat eraldi menetlusse,

ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust ega tühistamist. Vastustaja arvestas sellega, et

kaebajal on reaalne võimalus soovi korral MTÜ liikmeks saada. Samuti oli vastustajale teada,

et kaebaja huvid kattuvad MTÜ huviga (huvi rajada Tuljaku kinnistule ühine puurkaev ja

reovee kogumismahuti). Kaebaja ei ole väitnud, et tema eraldi menetlusse kaasamisel oleks

tulnud teha teise sisuga otsus.

12. Ehitusmaterjalide ladustamisega seoses ei tugine kaebaja sellele, et vastustaja oleks

pidanud ta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõike 1 kohaselt enne otsuse tegemist ära

kuulama ning tema arvamuse ja vastuväidetega otsuse tegemisel arvestama. Kaebaja

põhjendustest ei nähtu, et kaebaja leiaks, et selles osas tema ära kuulamata jätmine oleks

mõjutanud vaidlustatud otsuse sisu. Kaebaja leiab hoopis, et teda oli vaja teavitada, et ta

jõuaks piisavalt varakult ehitusmaterjalid ära viia. Kohtu hinnangul viitab kaebaja selline

põhjendus sellele, et kaebaja arvates on vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet, jättes

kaebaja kui puudutatud isiku juba haldusmenetluse käigus teavitamata kavatsusest anda

vaidlustatud otsus ehk müüa Tuljaku kinnistu MTÜ-le Tuljaku Veeühing ja võttes sellega

kaebajalt võimaluse viia ehitusmaterjalid varakult ära.

1.1.

Isiku õigus heale haldusele tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 14 (Riigikohtu

17. veebruari 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-1-03, punkt 16). Hea haldus on kõik see, mis pole

halb ehk väärhaldus. Väärhalduse all tuleb mõista hea halduspraktika ja heade tavade

eiramist, näiteks töö tegemata jätmist, hooletust, lohakust, põhjendamata viivitamist,

ebaviisakat käitumist, hämamist, valeteabe andmist ja muud taunitavat käitumist ametnike kui

teenindajate puhul. Selleks et öelda, kas haldusorgani tegevus vastab hea halduse põhimõttele,

ei piisa üksnes normide formaalsest järgimisest – hea halduse põhimõte on midagi enamat.

Lisaks õigusaktide järgimisele on hea halduse osaks ka ametnikupoolne hoolimine inimesest,

viisakus, abivalmidus, sõbralikkus, kohusetundlikkus ja väärikus. (Vt S. Allikmets „Tuntud

või tundmatu hea halduse põhimõte“, Juridica III/2014, lk 221 koos sealsete viidetega.)

1.2.

Kaebusele lisatud vastustaja 16. novembri 2020. a vastusest nähtub, et kaebaja sai 29.

juulil 2019 vastustajalt suulise nõusoleku ehitusmaterjalide hoidmiseks Tuljaku kinnistul seni,

kuni need ei takista valla tegevust (dtl 9). Seega oli vald kõnealuse haldusmenetluse

läbiviimisel teadlik, et kaebaja hoiab ehitusmaterjale Tuljaku kinnistul. Kuna vastustajal pidi

MTÜ-lt Tuljaku Veeühing kinnistu ostmise taotluse saamisel tekkima vähemalt kahtlus, et

kaebaja ei ole veel MTÜ liige ega pruugi seetõttu vastavast taotlusest teadlik olla, siis nõustub

kohus kaebajaga, et hea halduse põhimõtte kohaselt oleks vastustaja pidanud MTÜ-lt taotluse

saamisel võimalikult varases menetlusetapis teavitama ka kaebajat, et kaebaja saanuks

arvestada vajadusega teha ettevalmistusi ehitusmaterjalide äraviimiseks.

1.3.

Samas ei too igasugune menetlusnõuete rikkumine kaasa haldusakti tühistamist. HMS

§ 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ehkki kohus nõustub kaebajaga selles osas,

3-20-2243

et vastustaja on rikkunud kaebaja teavitamata jätmisega hea halduse põhimõtet, ei ole siiski

tegu sellise rikkumisega, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise, sest kaebaja ei ole

ära näidanud, et teavitamata jätmine oleks mõjutanud lõplikku tulemust, st vaidlustatud otsuse

sisu. Pigem nähtub kaebaja põhjendustest, et tema hinnangul võib vastustaja olla tema

võimalikult varakult teavitamata jätmisega tekitanud talle varalist kahju. Sellisel juhul saab

kaebaja soovi korral vastustaja vastu esitada kahjunõude. Sellist kahjunõuet ei ole kaebaja

praeguses asjas esitanud, mistõttu kohus seda lähemalt ei analüüsi. Samuti ei saa kohus

siinses asjas vastata kaebaja küsimusele, kas kolmandal isikul oli õigus tema käest

ehitusmaterjalide ladustamise eest renti nõuda. Rendiküsimus on eraõiguslik, kuid

halduskohus ei lahenda eraõiguslikke vaidlusi.

13. Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel arvestanud ka kaebaja huviga kasutada

Tuljaku kinnistul asuvat teed oma kinnistule juurdepääsu tagamiseks. Nimelt on vastustaja

vaidlustatud otsuses märkinud, et kaebaja kinnistu kasuks tuleb seada Tuljaku kinnistule

teeservituut. Vastustaja ja MTÜ Tuljaku Veeühing vahel 29. oktoobril 2020 sõlmitud Tuljaku

kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 6.1 kohaselt tuli MTÜ-l Tuljaku Veeühing

teha ühe aasta jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates kõik endast olenevad toimingud

ning seada muu hulgas Rannasalu tee 107 kinnistu igakordsete omanike kasuks tasuta ja

tähtajatu teeservituut. Lepingu punkti 6.2 kohaselt tuli pärast ühe aasta möödumist lepingu

sõlmimisest teeservituut seada kolme kuu jooksul alates kinnistu omanikult vastava nõude

saamisest. Asja materjalidest on näha, et MTÜ Tuljaku Veeühing edastas 14. oktoobril 2021

kaebajale kirjaliku ettepaneku teeservituudi lepingu sõlmimiseks notari juures 22. oktoobril

2021 või 29. oktoobril 2021 ja saatis lepingu projekti, mille koostas notar kolmanda isiku

palvel. Kaebaja aga keeldus pakutud aegadel teeservituudi lepingu sõlmimisest, viidates

soovile oodata ära praeguse kohtuvaidluse tulemus (dtl 87). Seega on kaebaja ise keeldunud

teeservituudi lepingu sõlmimisest. Sellest hoolimata on kaebajal võimalik igal ajal MTÜ-le

Tuljaku Veeühing vastav sooviavaldus esitada ning sellisel juhul tuleb MTÜ-l kaebajaga

teeservituudi leping sõlmida kolme kuu jooksul. Kolmas isik on kohtumenetluses selgitanud,

et teeservituudi lepingu sõlmimata jätmisest hoolimata on kaebajale tagatud võimalus

kasutada Tuljaku kinnistul asuvat teed. Samuti on kolmas isik selgitanud, et kaebajal ei ole

keelatud kasutada vajaduse korral ka rasketehnikat, kuid seda tuleb pinnastee säästmise

huvides kasutada sobival ajal (nt külma ilmaga). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku selline

nõue mõistetav.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja 25. juuni 2020. a otsuse tühistamiseks ei

ole alust. Seda arvestades ei ole alust pidada ka selle otsuse alusel tehtud tehinguid tühiseks.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

15. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. HKMS § 108 lõike 8 esimese lause järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud

tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Praegusel juhul on otsus tehtud

kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulude kandmise kohustus on kaebajal. Kuna

kolmas isik asus menetluses kaebaja suhtes vastaspositsioonil, tuleb kaebajal hüvitada ka

kolmanda isiku menetluskulud.

1.1.

Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ega

kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS §

109 lõige 1).

3-20-2243

1.2.

Kolmas isik on palunud kaebajalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 7497

eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabikulude tõendamiseks esitas kolmas isik kohtule

Advokaadibüroo NOVE OÜ 3. novembri 2021. a arve nr 20210681, 7. detsembri 2021. a arve

nr 20210767, 21. märtsi 2022. a arve nr 20220106 ja 18. juuli 2023. a arve nr 20230636.

Kolmanda isiku esindajal kulus kokku 36 töötundi ja tunnihind oli 165180 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kolmanda isiku õigusabikulud seisnevad täpsemalt järgnevas (summad

on toodud ilma käibemaksuta):

-

8. oktoober 2021, kohtuasja materjalide analüüs, määruskaebuse perspektiivide

hindamine, 1 h, 165 eurot;

-

12. oktoober 2021, määruskaebuse koostamine Tartu Halduskohtu 22. septembri 2021. a

määrusele, 2 h, 330 eurot;

-

13. oktoober 2021, määruskaebuse koostamine Tartu Halduskohtu 22. septembri 2021. a

määrusele, 2 h 330 eurot;

-

15. oktoober 2021, määruskaebuse täiendamine, lõpetamine, kohtule edastamine, 30 min,

82,50 eurot;

-

20. oktoober 2021, kohtupraktika ja õigusteooria analüüs kinnistu võõrandamisega seotud

küsimustes, 3 h, 495 eurot;

-

21. oktoober 2021, Riigikohtu praktika analüüs ja vastuse koostamine kohtunõudele

kaebeõiguse võimalikkuse osas halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale, 3 h 30 min,

577,50 eurot;

-

15. november 2021, määruskaebuse koostamine Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2021.

a määrusele, 2 h, 330 eurot;

-

16. november 2021, määruskaebuse koostamine Tartu Ringkonnakohtu 2. novembri 2021.

a määrusele, 1 h, 165 eurot;

-

17. november 2021, taotluse koostamine kaebusele vastamise tähtaja pikendamiseks, 30

min, 82,50 eurot;

-

28. veebruar 2022, menetlusliku olukorra analüüs pärast Riigikohtu poolt määruskaebuse

menetlusse mittevõtmise määruse tegemist (kaebuse tähtaegsus), 1 h, 180 eurot;

-

28. veebruar 2022, alustamine vastuse koostamisega kaebusele, 1 h, 180 eurot;

-

7. märts 2022, kliendilt saadud tõendite ja materjali analüüs, vastuse koostamine

kaebusele, 3 h, 540 eurot;

-

8. märts 2022, vastuse koostamine kaebusele, 4 h, 720 eurot;

-

9. märts 2022, vastuse koostamine kaebusele, 3 h, 540 eurot;

-

10. märts 2022, vastuse täiendamine, lõpetamine, lisade komplekteerimine ja kohtule

edastamine, 1 h, 180 eurot;

-

4. juuli 2023, Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2023. a määruse täiendav analüüs, kliendi

täiendava sisendinfo analüüs, võrdlus 10. märtsil 2022 esitatud vastuses esitatud

seisukohtadega, alustamine täiendava kirjaliku seisukoha koostamisega, 1 h, 180 eurot;

-

5. juuli 2023, täiendava seisukoha koostamine kohtule, 4 h, 720 eurot;

-

6. juuli 2023, uuema õiguskirjanduse analüüs tehingu tühisusega seonduvalt ja kohtule

esitatavate seisukohtade täiendamine, 2 h 30 min, 450 eurot.

1.3.

Arved on esitatud ESFITECH OÜ-le. Kolmas isik selgitas, et ESFITECH OÜ tasus

arved tema eest, sest kolmandal isikul kui MTÜ-l puudus selline raha, et kulusid ise tasuda.

Kolmas isik selgitas, et tema ja ESFITECH OÜ vahel on kokkulepe, et kolmas isik peab

kaebajalt välja mõistetud menetluskulud ESFITECH OÜ-le hüvitama.

Kohus leiab, et kolmanda isiku ja ESFITECH OÜ vahel sõlmitud kokkulepe on piisav selleks,

et kolmanda isiku menetluskulud oleksid kaebajalt väljamõistetavad. Menetluskulude

3-20-2243

hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109

lõige 5).

1.4.

Käibemaksu saab menetluskuluna välja mõista siiski vaid juhul, kui menetlusosaline

ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt Riigikohtu

11. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-663, punkt 23). Kui menetlusosalise eest on

menetluskulud tasunud muu isik, tuleb kohtule esitada kinnitus, et muu isik ei saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2023. a otsus

asjas nr 3-21-1806, punkt 18). Kuna kolmas isik ei ole esitanud kohtule

kinnitust, et ESFITECH OÜ ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb esindajakulud kolmandale isikule välja mõista

käibemaksuta.

1.5.

HKMS § 109 lõike 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulude summa ülepaisutatud.

1.6.

Kolmanda isiku esindajal on 12., 13. ja 15. oktoobril 2021 kulunud Tartu

Halduskohtu 22. septembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebuse koostamiseks ja

esitamiseks 4 tundi 30 minutit. Määruskaebuse sisulised põhjendused moodustasid natuke üle

5 lehekülje. Kohus leiab, et määruskaebuse sisu ja pikkust arvestades tuleb sellele kulunud

ajast põhjendatuks pidada 3 tundi. Kohus arvestab põhjendatud ajakulu hindamisel ka seda, et

esindaja oli juba 8. oktoobril 2021 kulutanud tund aega (mille kohus loeb põhjendatuks)

kohtuasja materjalide analüüsile ja määruskaebuse perspektiivide hindamisele, st eeltööle

määruskaebuse koostamiseks. Tunnihind oli sel ajal 165 eurot.

1.7.

Kohtule jääb arusaamatuks esindaja 20. oktoobril 2021 tehtud toimingu

„Kohtupraktika ja õigusteooria analüüs kinnistu võõrandamisega seotud küsimustes“

vajalikkus. Selleks ajaks oli kolmas isik vaidlustanud määruskaebe korras halduskohtu

määruse kaebuse tähtaegseks lugemise kohta ning oli ebaselge, kas kaebuse sisulise

läbivaatamiseni üldse jõutakse. Määruskaebemenetluses osalemiseks puudus vajadus uurida

kinnistu võõrandamisega seonduvat. Kohus loeb selle toimingu ja sellele kulunud aja

põhjendamatuks.

1.8.

Kolmanda isiku esindaja on 21. oktoobril 2021 kulutanud 3 tundi 30 minutit

ringkonnakohtu kohtunõudele vastuse koostamiseks. Vastuse sisulise osa pikkus on umbes 3

lehekülge. Kohtu arvates tuleb selle vastuse koostamisele kulunud ajast põhjendatuks pidada

2 tundi. Tunnihind oli sel ajal 165 eurot.

1.9.

Kolmanda isiku esindajal on 15. ja 16. novembril 2021 kulunud Tartu

Ringkonnakohtu 2. novembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebuse koostamiseks 3

tundi. Määruskaebus kattub suures osas eelnevalt ringkonnakohtu kohtunõudele koostatud

vastusega, mistõttu saab kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks pidada 30 minutit. Tunnihind

oli sel ajal 165 eurot.

1.10.

17. novembril 2021 kulutatud 30 minutit kaebusele vastamise tähtaja pikendamise

taotluse koostamiseks loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Tunnihind oli sel ajal 165 eurot.

1.11.

Kolmanda isiku esindaja on 28. veebruaril 2022 ja 7.10. märtsil 2022 kulutanud

menetlusliku olukorra analüüsile ning kaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks 13

3-20-2243

tundi. Vastuse sisuline osa moodustas umbes 9,5 lehekülge. Kohus leiab, et vastuse sisu ja

pikkust arvestades on põhjendatud ajakulu 7 tundi. Tunnihind oli sel ajal 180 eurot.

1.12.

4.6. juulil 2023 on esindajal kulunud analüüsile ja täiendava seisukoha koostamisele

7 tundi 30 minutit. Täiendav seisukoht kattus arvestatavas osas juba vastuses kaebusele

väljendatud seisukohtadega, mistõttu tuleb kohtu arvates põhjendatud ajakuluks lugeda 4

tundi. Tunnihind oli sel ajal 180 eurot.

1.13.

Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kaebajalt tuleb kolmanda isiku kasuks välja mõista

menetluskulud summas 3135 eurot (4×165+2×165+0,5×165+0,5×165+7×180+4×180).

1.14.

Ülejäänud kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda.

1.15.

Kolmas isik on palunud kohustada kaebajat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõike 4 kohane menetluskuludele viivise

määramise regulatsioon halduskohtumenetluses kohaldamisele ei kuulu (vt ka Riigikohtu 3.

novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-37-16, punkt 26). Seega puudub alus määrata

menetluskuludelt viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)