2-22-126207/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-126207

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

953,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja jurist Dmitri Santašev (e-post

Dmitri.santasev@okincure.ee)

Kostja: A. B. (isikukood xxxx; elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OK Incure OÜ hagi A. B.i (isikukood xxxx) vastu

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. B. hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks

laenulepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 656,94 eurot.

3. Jätta rahuldamata hagi intresside, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõudes.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Jätta

menetluskulud

poolte

endi

kanda.

Rahaliselt

kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale osas, milles kohus rahuldas kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792

AS LHV Pank. Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ esitas 19.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 860,62 euro saamiseks. Kohus tegi 21.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond

lõpetas 14.12.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule 03.01.2023 hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmis

kostja portaalihaldur OÜ O vahendusel 22.12.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai

kostja laenu summas 700 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud

intressimääras 33% aastas, viivisemääras 33,37% aastas, krediidi kulukuse määras 52,1%.

Krediidilepingu osaks oleva maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tagasimakseid teostama

12 kuu jooksul kokku summas 845 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja

ühtki osamakset krediidiandjale ei tasunud. Krediidiandja ütles laenulepingu üles ja loovutas

olemasoleva nõude 02.05.2022 kostja vastu hagejale OK Incure OÜ-le.

3. Kohus võttis 04.01.2023 OK Incure OÜ hagiavalduse menetlusse. Menetlusse võtmise

kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud teadaande avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded kaudu 20.04.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastust

esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata. Hageja taotles lahendada asi tagaseljaotsusega kohtuistungit

pidamata vastavalt TsMS 407 lg 1 juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud

tähtajaks.

5. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o

sissenõutavaks muutunud põhivõla osas summas 656,94 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hagile

vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

6. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

8. Esmalt selgitab kohus välja, kas tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Kohus palus hagejal selgitada, portaalihaldur O OÜ (xxxx) lepingulist suhet kostjaga. Hageja

selgitab, et O OÜ on teenusepakkuja (portaalihaldur), kelle ülesanne on krediidivahendusega

seotud teenuste osutamine portaali kasutajatele vastavalt üldtingimustele. Kasutajad

sõlmivad portaalis lepinguid üksteisega ja omal vastutusel. Portaalihaldur ei ole portaalis

sõlmitavate lepingute pooleks, kuid võib üldtingimustes või laenulepingus otseselt sätestatud

juhtudel tegutseda laenusaaja või laenuandja esindajana või astuda laenulepingusse

laenuandja asemele. Lisaks märgib hageja, et lepingu üldtingimustest tulenevalt

üldtingimustega

nõustumisega

sõlmib

kasutaja

portaalihalduriga

ühtlasi

krediidivahenduslepingu. VÕS § 4011 sätestab, et krediidivahendusleping on leping, millega

üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele

isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub

krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid

krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Lepingu üldtingimuste punkt 11.6 näeb ette, et

üldtingimuste allkirjastamisega kinnitavad laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad alates

01.03.2014 sõlmitud laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile (O OÜ-le) koos kõigi

nendest laenulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga momendist kui

konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui

90 (üheksakümmend) päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Hageja

edastas kohtunõudele teatise, mille kohaselt O OÜ (xxxx) kinnitab, et on loovutanud OK

Incure OÜ -le nõude A. B.i (isikukood xxxx) vastu, mis tuleneb krediidilepingust nr xxxx.

9. Kohus asub esitatud selgituste ja dokumentide järgi seisukohale, et kostjaga 22.12.2021

sõlmitud krediidileping on tarbijakrediidileping. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu tema majandus-ja kutsetegevusega. VÕS § 402 lg 1 kohaselt

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja selgituste

kohaselt on portaalihaldur O OÜ krediidivahendaja. Krediidiandjate- ja vahendajate seaduse

(KAVS) § 2 lg 2 ja 3 kohaselt kui krediidivahendaja vahendab tarbijale krediiti, mida annab

osaliselt või täielikult tarbija, kohaldatakse krediidilepingule käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Eeltoodust tulenevalt 22.12.2021

kostjaga sõlmitud krediidileping on tarbijakrediidileping.

10. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS §

4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate

kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–

7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6

kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral

krediidiandja ehk hageja.

11. Kohus kontrollib järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja selgitab 29.05.2023 vastuses kohtunõudele, et O OÜ on

krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kliendilt endalt ja teinud kliendi

poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt

peetavatesse andmekogudesse. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks olevate

väikelaenulepingute puhul ei ole tegemist elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid

lühiajalise ja väikses mahus oleva tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on

nende kahe krediidi osas erinevad parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava

informatsiooni maht. Samuti lasub tarbijal kohustus esitada krediidiandjale hindamiseks

vajalik teave, s.t. tarbijal lasub kohustus esitada krediidiandjale õige ja täielik teave, mis on

vajalik krediidivõimelisuse hindamiseks

12. Hageja on seisukohal, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet on järgitud. 29.05.2023

vastuses kohtunõudele on hageja selgitanud, et kostja krediidivõimelisust on hinnatud

laenutaotluses esitatud andmete ja pensioniregistri päringu alusel. Krediidivõimelisuse

analüüsimisel kasutati ka avalikest andmebaasidest saadud andmeid. Kostjal puudusid

varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ning karistused. Pensioniregistri

andmetel on kostja keskmine neto sissetulek 2900 eurot. Kostja enda andmetel olid kuu

sissetulekud 1500 eurot ja kulud 100 eurot. Krediidiotsus tehti laenu väljastamiseks

automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades. Kogutud andmete pinnalt jõuti järeldusele, et

kostja koondreiting oli aktsepteeritav ja kostja oli krediidivõimeline ning ta oli suuteline

tasuma igakuisest sissetulekust laenuosamakseid.

13. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud konkreetseid arvutusi, sh analüüsi, mille

alusel krediidiandja kostja krediidivõimelisuse tuvastas. Kohtule jääb ebaselgeks, millistest

konkreetsetest andmetest krediidiandja lähtus ning selgitamata on koondreitingu kujunemine.

Kohus leiab, et kostja enda poolt esitatut, avalikke registriandmete kontrollimist ja

otsustusmootori mooduli poolt aluseks võetud teavet ei saa lugeda piisavaks

krediidivõimelisuse kontrollimiseks. Krediidiandja oleks pidanud kostjalt nõudma vähemalt

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud

varasem praktika), mida krediidiandja teinud ei ole. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimine oli krediidiandja kohustus ja krediidiandja pidi aktiivselt tegutsema selleks, et

omandada teavet kostja krediidivõime kohta. Kohtule esitatud dokument pensioniregistrist ei

sisalda ühtki viidet kostja nimele ning hageja ei ole täiendavaid dokumente esitanud. Hageja

ei ole ka täpsustanud, milliseid avalikke andmebaase kostja kohta teabe saamiseks kasutati.

14. Krediidiandja siseanalüüsist ( Menetlusandmed ) nähtub, et kostjal on maksehäirete arv 2 ja

värvus kollane, maksuvõlg on 199 998 eurot. Lisaks on kostjal 1 ülalpeetav. Igakuiseks

majapidamiskulude suuruseks on kostja andmete alusel märgitud 100 eurot, kostja igakuiseks

sissetulekuks on märgitud 1500 eurot. Pensioniregistri dokumendina esitatud dokumendil oli

sissetulek 2900 eurot kuus. Eeltoodud andmed on kohtu hinnangul piisavalt vastuolulised, et

krediidiandja ei oleks saanud selliste andmete alusel anda taotlejale krediiti täiendavalt kostja

krediidivõimelisust kontrollimata. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja rakendanud

seadusest tulenevalt vajalikku hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamisel.

15. Krediidiandjal ei saanud nii vähestele ja vastuolulistele andmetele tuginedes tekkida VÕS §

4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt

on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis

krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

16. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud.

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

18. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal

õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid.

19. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja

ei ole teinud vaidlusaluse lepingu alusel ühtegi tagasimakset ning krediidiandja on lepingu

üles öelnud VÕS § 416 lg 1 sätestatud eeldusi järgides, st pärast seda, kui kostja oli viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja 14-päevase täiendava tähtaja

andmisega.

20. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

hageja kostjale krediidilepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja krediidilepingu

alusel tagasi maksnud. Hageja on kohtunõudele esitatud vastuses 31.07.2023 vastanud, et kui

kohus asub seisukohale, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja nõuab

tagasimaksete arvestust VÕS § 4034 lg 7 alusel, mille kohaselt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, mis oli lepingu sõlmimise

ajal 0% aastas, siis sellisel juhul tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed arvestada

põhisumma katteks. Võttes arvesse, et kostja sai krediiti kogu summas 700,00 eurot ja tasus

tagasi üksnes intressi katteks kokku 11,56 eurot, siis kostja on endiselt hagejale võlgu 688,44

eurot, mida hageja palub kohtul alternatiivselt kostjalt välja mõista vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral. Tarbijakrediidilepingu nr xxxx alusel on

kostjale kantud 668,50 eurot. Krediidiandja on laenusummast maha arvestanud 14 eurot

lepingutasu ja 17,50 eurot tagatisfondi makse. Kostja on tasunud intressi summas 11,56,

seega on kostja põhivõlgnevus 656,94 eurot (668 eurot – 11,56 eurot).

21. Hageja taotleb põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 järgi alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 03.05.20222 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.01.2022 summas 37,12

eurot. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud

arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub

nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a

otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Hageja ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut

teatanud, mistõttu ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Kohust jätab hageja

viivisenõude summas 37,12 eurot rahuldamata.

22. VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu, mistõttu jätab kohus

sissenõudmiskulu nõude rahuldamata.

23. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi

hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus

ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

24. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult

menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on

käesolevas vaidluses õiglane, kuivõrd käesolev vaidlus oleks olnud olemata ja hagejal ei

oleks tekkinud menetluskulusid, kui algne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

25. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, puuduvad rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud.

26. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik