Legislator Case Law & Legislation
2-23-8988/25 AI generated

2-23-8988/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-8988/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 21.06.2023 Harju 40 päevani. 20.06.2023 kell 18:32 rakendati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi

Legislator headnote

AI generated

2-23-8988/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 20.06.2023 kell 18:32 rakendati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi

Keywords

AI generated
paranoid schizophrenia schizoaffective disorder borderline personality disorder delusional disorder recurrent depressive disorder psychological impairments
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8988

Kohtuasi

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus X (X) paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann

Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23.06.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2-23-8988

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 21.06.2023 Harju

Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X suhtes esialgse

õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi pikendamist

40 päevani. 20.06.2023 kell 18:32 rakendati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi

vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.

2. Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite KT ja KE ning arst-residendi

psühhiaatria erialal KP arvamuse.

2.1. Arvamuses kirjeldatakse, et puudutatud isik viibib Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliinikus ravil 14-ndat korda. Tal on varem diagnoositud krooniline raske

psüühikahäire püsikujuline paranoidne skisofreenia F20.00. Puudutatud isik haigestus

psüühiliselt 2002. aastal. Viimati viibis haiglaravil haiguse ägenemise tõttu 21.02.2023 -

13.03.2023. Püsikululise haiguse tõttu on tema toimetulek raskendatud, mistõttu elab

ööpäevaringselt hooldekodus.

2.2. Puudutatud isik toodi psühhiaatriakliiniku valvetuppa 20.06.2023 Rapla hooldekodu

juhataja poolt. Puudutatud isiku seisund oli ägenenud viimase kahe kuu jooksul. Puudutatud

isik oli olnud luulumõtete tõttu rahutu ja ettearvamatu käitumisega. Näiteks andis ära oma riided

ja väitis, et need on tema arvates Kaitsepolitsei omad. Ta oli kuri ja verbaalselt agressiivne

hooldekodu personali ja teiste klientide vastu. Tekitas neis hirmu. Puudutatud isik keeldus ka

söögist ja ravimitest. Öösiti ei maganud ja karjus teisi hirmutava häälega. Puudutatud isik tegi

veidraid avaldusi väites, et ta pole tema ise ja teda on seksuaalselt ahistatud. Juunikuu jooksul

teostati korduvalt kiirabi väljakutseid puudutatud isiku ebakohase käitumise tõttu. Puudutatud

isik on ka ise endale kiirabi kutsunud. Psühhiaatriakliiniku vastuvõtutoas oli puudutatud isik

vaenulik hooldekodu töötaja suhtes ja eitas kõike ülal kirjeldatut ning oli süüdistava ja kurja

olekuga. Haiguse esinemist ja ravivajadust eitas. Valvepsühhiaater hospitaliseeris puudutatud

isiku tahtest olenematu ravi otsusega 20.06.2023 kell 18:32.

2.3. Puudutatud isiku seisund ei ole paranenud. Puudutatud isiku mõttekäik on raskesti jälgitav

ja rohkete luulumõtetega. Avaldab suurusluulu ja tagakiusamisluulu. Räägib, et ta on ansambli

W laulja ja teenib albumite pealt raha ning on 8 aastat Jaapanis õppinud võitluskunsti salajase

organisatsiooni mägitemplis. Samuti esinevad kuulmismeelepetted ja mõjustusluuluelamused.

Paar nädalat tagasi pani onu talle mobiiltelefoni pähe paremasse kõrva ja nüüd saab rääkida

onuga. Alice, kes on tema tugiisik, sõimab teda tema peas ja öösiti tuleb puudutatud isiku

voodisse ja kuritarvitab teda seksuaalselt. Puudutatud isikul puudub igasugune haiguskriitika

enda seisundi osas ja haigeks ennast ei pea. Ravist keeldub, sest ravimid tekitavad hääli.

Puudutatud isiku hinnangul elavad hooldekodus psüühiliselt haiged inimesed, kes puudutatud

isikut kiusavad, mistõttu peab end nende eest kaitsma. Unetust põhjendab asjaoluga, et joob 7

tassi kohvi õhtuti. Vestluse lõpul puudutatud isik arvab, et raviarsti käes pole tema haiguslugu,

vaid hoopis teise isiku oma.

2.4. Puudutatud isik põeb rasket psüühikahäiret paranoidne skisofreenia (F20), mis on

käesolevalt ägenenud. Tema käitumine on psühhoosielamustest juhituna ettearvamatu ja

ebaadekvaatne, sh agressiivsete avaldustega, mistõttu ta ohustab nii enda kui ka kaashoolealuste

ja hooldekodu personali turvalisust. Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline

enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama.

2-23-8988

3. Maakohus rakendas 21.06.2023 esialgse õiguskaitse määrusega puudutatud isiku suhtes

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva.

4. Psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 23.06.2023 maakohut sellest, et puudutatud isiku

seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita

jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus pikendas 23.06.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

40 päevani alates tema 20.06.2023 kell 18:32 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile

võtmisest. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 30.07.2023 kell 18.32 või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt

valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

5.1. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 21.06.2023. Puudutatud isik väljendas ärakuulamisel,

et viibib Tallinna Psühhiaatriahaiglas. Haiglasse sattus sellepärast, et ta helistas 7 korda. Kiirabi

ei toonud haiglasse. C tõi ta haiglasse, kes on tema ülemus. Selgitas, et ta käis ema haua peal ja

nuttis 2 päeva järjest. Praegu tunneb ennast hästi. Ainult natuke väsinud, kuna on 12 päeva

järjest laulnud. Ta on nõus haiglasse jääma. Varasemalt ei ole psühhiaatrilisi rohtusid määratud.

Selgitas, et laulis 12 päeva, kuna ta on ansambli W laulja ja ta on laulnud erinevates riikides.

On enda sõnul laulmisest tüdinud ja nüüd on aeg maha võtta. Soovib paar kuud puhata.

Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.

5.2. Puudutatud isiku raviarst KP selgitas ärakuulamisel muuhulgas täiendavalt, et puudutatud

isik on haiglas korduv patsient paranoilise skisofreenia diagnoosiga. Tuli eile Raplast

hooldekodust. Ta on kurja verbaalselt agressiivse käitumisega - süüdistab ja ähvardab.

Puudatud isik tekitab pidevalt hirmutunnet kaasklientidele hooldekodus. Puudutatud isiku

ohtlikkus seisneb verbaalses agressioonis - ähvardab ja ravisoostumus temal puudub.

5.3. Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik,

on tahtest olenematu ravi pikendamine vajalik. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on

pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire paranoidne

skisofreenia (F20), mis on käesolevalt ägenenud. Kohus tuvastas, et raske psüühikahäire piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab

puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ka ümbritsevaid isikuid. Tema käitumine

on psühhoosielamustest juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne, sh agressiivsete avaldustega,

mistõttu ta ohustab nii enda kui ka kaashoolealuste ja hooldekodu personali turvalisust.

Puudutatud isik on rohkete luulumõtetega. Avaldab suurusluulu ja tagakiusamisluulu. Räägib,

et on ansambli W laulja ja teenib albumite pealt raha ning on 8 aastat Jaapanis õppinud

võitluskunsti salajase organisatsiooni mägitemplis. Tal esinevad kuulmismeelepetted ja

mõjustusluuluelamused. Paar nädalat tagasi onu pani talle mobiiltelefoni pähe paremasse kõrva.

Nüüd saab rääkida onuga. Alice, kes on tema tugiisik, sõimab teda tema peas ja öösiti tuleb

isikule voodisse ja kuritarvitab teda seksuaalselt. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika enda

seisundi osas. Haigeks ennast ei pea. Ravist keeldub, sest ravimid tekitavad hääli. Puudutatud

isik käitub agressiivselt. Oma psüühikahäirest tulenevalt ei ole võimeline enda tervislikku

seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama. Väljaspool haiglat ei ole

tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Maakohus leidis, et kinnisesse

2-23-8988

asutusse paigutamise tingimused on täidetud. Viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale

kui ka ümbritsevatele isikutele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab kohtu hinnangul

puudutatud isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib vabalt haiglast lahkuda, mis

toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. Kohus pikendas

puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta 40 päevaks kinnisesse asutusse

alates tema 20.06.2023 kell 18:32 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.

5.4. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis,

et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta

ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

23.06.2023 määruse tühistada.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste järgi on puudutatud isik ansambli W solist ja tal oli selja taga

väsitav turnee. Oli nõus jääma haiglasse, et puhata ja taastuda esinemisest. Seetõttu ei vaidlusta

21. juunil tehtud määrust. Pole nõus sellega, et tema haiglas viibimist ja ravi on pikendatud kuni

40 päevaks. Puudutatud isik kinnitab, et tal puudub psüühikahäire ja ta ei vaja mingisugust ravi.

Ta on tänaseks täiesti taastunud ja valmis kohe koju minema. Puudutatud isik leiab, et eelkõige

pole täidetud PsAS § 11 ettenähtud kinnisesse asutusse paigutamise põhialus ja nimelt puudub

tal raske psüühikahäire. Kõik teised alused on seotud selle asjaoluga.

7. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Antud haigusjuhu puhul on maakohtule esitatud arstide

arvamuses täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise

tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le 1. Raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia F20)

püsimist ja jätkuvat ravivajadust kinnitab ka puudutatud isiku poolt luululistel ajenditel esitatud

määruskaebus, et ta on turneelt naasnud W solist, kes tuli haiglasse puhkama.

8. Maakohus küsis määruskaebusele puudutatud isiku eestkostja Rapla Vallavalitsuse

seisukohta. Rapla Vallavalitsus tõi seisukohas määruskaebusele välja, et puudutatud isikule

osutatakse erihoolekandeteenust võttes arvesse tema tervislikku seisundit. Puudutatud isiku

tervislik seisund on muutunud lühikese aja jooksul järsult halvemuse poole. Palub eestkostjana,

et puudutatud isiku tahtevastane ravi jätkuks ja seeläbi tagada kliendile parim võimalik ravi,

võttes arvesse tema hetkelist tervislikku seisundit. Määruskaebus tahtevastase ravi

lõpetamiseks ei ole põhjendatud. Puudutatud isikul on raske puue vaimse kõrvalekalde tõttu

(Sotsiaalkindlustusameti otsus). Puudutatud isiku igapäevane iseseisev tegutsemine või

ühiskonnaelus osalemine on piiratud.

9. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-23-8988

12. TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras

paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt

täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas

piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise lause

alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see

on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik

võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi

korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata

(edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on

raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2)

haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

13. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus

psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus.

Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite

arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ning ravita jäämisel võib ta

olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega.

Puudutatud isik on tahtest olenematu ravi otsuse, s.o 20.06.2023 eelselt kahe kuu jooksul olnud

kuri ja verbaalselt agressiivne hooldekodu personali ja teiste klientide vastu ning tekitanud neis

hirmu. Arstide arvamusest nähtuvalt puudutatud isik öösiti ei maganud ja karjus teisi hirmutava

häälega. Puudutatud isiku enda hinnangul elavad hooldekodus, kus ta ka ise elab, psüühiliselt

haiged inimesed, kes teda kiusavad, mistõttu peab ta end nende eest kaitsma. Puudutatud isik

keeldus ka söögist ja ravimitest. Rapla Vallavalitsuse seisukohast määruskaebusele nähtub, et

puudutatud isik avaldas, et preestrid käivad tema toas ja püüvad teda vägistada ja lisaks käsivad

preestrid tal teha koledaid asju. Preestrid räägivad temaga tema peas ja ta ei jaksa neid enam

kuulata. 15.06.2023 külastas sotsiaaltööspetsialist puudutatud isikut. Pealelõunasel ajal oli tema

tuba hoolekandeteenusel segamini, riided kapist välja tõstetud ja ta teatas, et viskas oma uue

telefoni puruks, sest KGB kuulas teda ikka veel pealt ning hääled tema peas ei jää vait.

Psühhiaatrid on leidnud, et esineb puudutatud isiku haiguse ägenemine. Tema käitumine on

psühhoosielamustest juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne, sh agressiivsete avaldustega

(näiteks hooldekodus elavad psüühiliselt haiged inimesed, kelle eest peab end kaitsma ning

hääled peas käsivad teha koledaid asju), mistõttu ta ohustab nii enda kui ka kaashoolealuste ja

hooldekodu personali turvalisust. Psüühikahäirest tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline

enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega käitumise tagajärgi adekvaatselt hindama.

Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates

tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku

paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 30.07.2023.

14. Puudutatud isik keeldus söögist ja ravimitest ning tal on luulumõtted ja verbaalselt

agressiivne käitumine. Söögist ja ravimitest keeldumisel on oht puudutatud isiku enda elule ja

tervisele. Välistatud ei ole, et puudutatud isiku verbaalselt agressiivne käitumine, mis tekitab

teistes hirmu, võib provotseerida ja põhjustada füüsilise konflikti teiste ja puudutatud isiku

vahel. Puudutatud isiku hinnangul teda kiusatakse ja ta peab end kaitsma. Ringkonnakohtu

arvates saab puudutatud isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist järeldada ohtlikkust tema

enda ja teiste elule ning tervisele. Puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades ei

olnud tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul ning esines vajadus puudutatud isiku

paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 30.07.2023. Samuti nähtub

puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja puudutatud isiku haiguskriitika puudumisest, et

2-23-8988

muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud

psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub

haiguskriitika ja ta on keeldunud ravimitest ning ta ei pea ennast haigeks. Seetõttu pole ka

tõenäoline, et puudutatud isik oleks võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.

15. Asjaolu, et puudutatud isik kinnitab, et tal puudub raske psüühikahäire ja ta ei vaja ravi, ei

lükka ümber psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervisliku seisundi osas ning ei saa olla

määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Puudutatud isik on kaebuses ka

ise möönnud, et vajas abi ning esialgne õiguskaitse oli vähemalt algselt põhjendatud.

16. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid

praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

17. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

18. TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg