2-13-21978/163 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-21978

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; registrikood

70000349), volitatud esindaja TL

Bigbank AS (registrikood 10183757), volitatud esindaja

AK

Osaühing Nordcity Center (registrikood 10889931),

seaduslik esindaja UI

Pärnu kohtutäitur Rocki Albert

UI (isikukood XXXXXXXXXX)

OÜ Niitvälja Tallid (registrikood 11148384), seaduslik

esindaja KH

Osaühing ProInkasso (registrikood 11078689), seaduslik

esindaja AU

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta X kanda.

3. Eemaldada menetlusest puudutatud isik Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse

kaudu).

2-13-21978

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad

Pärnu Maakohtu menetluses oli X pankrotimenetlus, mis on lõpetatud 18.05.2017 määrusega

raugemise tõttu. Sama määrusega on algatatud menetlus võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Usaldusisikuks määrati võlgnik ise.

Kokku jäi pankrotimenetluses nõudeid täitmata 1 090 649,94 euro ulatuses üheksale

võlausaldajale, ainsaks tehtud väljamakseks oli tasu pankrotihalduritele, võlausaldajatele

väljamaksete tegemiseks vahendid puudusid.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal esitanud aruanded oma tegevuse kohta

04.10.2018, 15.05.2019, 15.05.2020, 31.07.2021 ja 13.06.2022. Nendes on ta märkinud läbivalt

enda töötasu suuruseks 500 eurot kuus.

Kohus kuulas võlgniku ära 12.07.2022. Võlgnik jäi oma taotluse juurde tema vabastamiseks

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kuigi kinnitas, et väljamakseid ta

võlausaldajatele menetluse kestel teinud ei ole.

Võlausaldajatest esitasid omapoolsed seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ja Bigbank AS. Võlausaldajad ei nõustu võlgniku

vabastamisega pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning leiavad, et võlgnik ei ole

täitnud oma kohustusi süüliselt ja seetõttu on kahjustanud võlausaldajate huve. Bigbank AS

märgib oma seisukohas, et võlgniku kavatsused teenida tulu 5 aasta jooksul ei ole tõsiselt

võetavad, ta ei ole andnud endast parimat oma võlgade vähendamiseks. Võlgnik on saanud

juunis 2021 töötasu ning augustis 2021 varade müügist 2000 eurot, kuid see ei kajastu kuskil

ning väljamakseid tehtud ei ole.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus jättis võlgniku tema kohustustest vabastamata ja lõpetas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

Võlgniku peamine ja olulisim kohustus menetluse kestel pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg

1 järgi on kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsida. Asja materjalidest ei nähtu mingil viisil selle kohustuse täitmist, pigem

vastupidi – võlgnik on saanud pangakonto väljavõtete järgi töötasu UÜ-lt Voltapan ja viimased

aastad OÜ-st A, ühelgi kuul ei ole töötasu ületanud miinimumpalka (töötasu on võlgniku

aruannete kohaselt enamasti laekunud sularahas ega ole kontrollitav) ning ühestki tõendist ei

2-13-21978

nähtu, et võlgnik oleks otsinud tasuvamat töökohta. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid, tema

töövõime ei ole piiratud ja ta on läbi OÜ A tegev ettevõtluskonsultandina ettevõtete lõpetamise

ja pankrotimenetluste alal. Võlgnik on kohtule 05.06.2020 esitatud vastuse põhjal

keskharidusega, õppinud matemaatikat ja ärijuhtimist ning olnud Bigbank AS õiguseelneja Läti

haru juht ja Eesti haru nõukogu liige. Võlgnik on korduvates aruannetes (2019, 2021 ja 2022.

aastal esitatud aruanded) lubanud maksta endale välja dividende OÜ-st A, et vähendada

kohustusi, kuid lubadusteks need on ka jäänud.

Võlgnik ei ole teinud sisuliselt midagi, et oma võlausaldajate ees olevaid kohustusi

vähendada ning selline käitumine on süüline – võlgniku tegevusetus kohustuste vähendamisel

enda majanduslikku tausta ja teadmisi arvestades on vähemalt raske hooletuse vormis. Seega

on võlgnik kohustustest vabastamise menetlusega temale antud võimaluse minetanud, ta ei ole

teinud

mingeid

mõistlikke

jõupingutusi,

mis

annaks

aluse

tema

vabastamiseks

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Võlgnik esitas määruskaebuse, milles leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning see

tuleb tühistada ja teha uus määrus, millega võlgnik kohustustest vabastada. Võlgnik möönab,

et ta ei ole tõepoolest suutnud kohustustest vabastamise menetluse käigus sooritada

väljamakseid, kuid kinnitab, et tegemist ei ole pahatahtlikkusega ning ta ei ole mingilgi moel

seadnud eesmärgiks võlausaldajate huvide kahjustamist. Ainuüksi teadmiste omamine ei taga

eluliselt majanduslikku edukust ning kohtu poolt süülisuse põhjendamine antud asjaoluga ei ole

õigustatud. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtu väitega, et ta ei ole teinud midagi oma majandusliku

seisu parandamiseks. Ta on tegutsenud ettevõtluskonsultandina läbi endale kuuluva äriühingu,

kuid paraku on teda saatnud arvestatav ebaedu ning puhtalt majanduslikust ebaedust tingitult ei

ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha.

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kohtutäitur Eha Nikker, Bigbank AS, UI ja

Osaühing Nordcity Center paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Teised võlausaldajad määruskaebuse osas seisukohta ei avaldanud.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on põhjendatult jätnud võlgniku

tema kohustustest vabastamata ja lõpetanud võlgniku kohustustest vabastamise. Maakohus on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud, kuna

ta ei ole tegelenud võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega, millest tulenevalt ei esine

alust

võlgniku

pankrotimenetluses

täitmata

jäänud

kohustustest

vabastamiseks.

Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu määruse põhjendusi ja neid ei korda

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et võlgnik ei ole käitunud süüliselt ja seetõttu

oleks maakohus pidanud võlgniku tema kohustustest vabastama. Võlgnikul on täitmata

2-13-21978

kohustusi kokku summas 1 090 649,94 eurot. Sellest ei ole ta kohustustest vabastamise

perioodil tasunud võlausaldajatele midagi. Võlgnik töötas kogu kohustustest vabastamise

perioodi ühel töökohal (endale kuuluvas äriühingus) ja sai töötasu 500 eurot kuus (IV kd tl 3-

4) Seejuures on võlgnik ise avaldanud, et ta on olnud mitmete ettevõtete juht (Liivimaa

Kroonika, Liivimaa Kuller, Favoriit, Balti Investeeringute Keskus) ja omab keskharidust, kuid

on õppinud TÜ-s matemaatikat ja EBS-is ärijuhtimist. Alates 2001. a on võlgnik olnud

ettevõtluskonsultant ettevõtete lõpetamise ja pankrotimenetluste osas (pakkus seda teenust läbi

endale kuuluva ettevõtte OÜ A) (IV kd tl 3-4).

Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 kohaldatakse enne

nimetatud seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 01.07.2022

kehtinud PankrS § 175 lõiked 2 ja 4 sätestasid absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on

võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Muu

hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175

lg 2 p 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud

raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11;

RKTKm 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik

võlausaldajate huve süüliselt kahjustanud, mis omakorda välistab võlgniku kohustustest

vabastamise.

PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Riigikohus on selgitanud, et kui

võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha

otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja

võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi

arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida

teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks

pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt

asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda,

et võlgnik peab leidma uue töökoha (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 19). Uue võimaluse

saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1) (RMTKm 17.04.2013, 3-2-1-

46-13, p 11). Võlgnik ei ole kohtule usutavalt põhjendanud, miks võlgniku oskused, haridus ja

töökogemus ei võimaldaks tal leida tasuvamat tööd või tegevust, kui võlgnikul on seni olnud

(500 eurot kuus). Võlgnik omab mitme erineva ettevõtte juhtimiskogemust, on pikaajaliselt

tegelenud ettevõtluskonsultandina ja võlgnik on esile toonud, et ta on õppinud EBS-is

ärijuhtimist. Seejuures ei ole võlgnik selgitanud, et ta oleks püüdnud 5 aasta jooksul alates

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tasuvamat töökohta või tegevust

leida.

Võlgnik on põhjendanud tasuvama töö leidmise võimatust üksnes sellega, et tal on suured

võlad ja et ta on kriminaalkorras süüdi mõistetud, mistõttu ei nõustu ettevõtjad teda tööle võtma.

Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku sellekohased väited paljasõnalised. Võlgnik pole selle

kohta, et ta oleks otsinud teist tööd, ühtegi konkreetset näidet esile toonud ega selle kohta

tõendeid esitanud. Samuti pole võlgnik esile toonud ühtegi konkreetset ettevõtet, kus talle oleks

töökohast ära öeldud.

2-13-21978

18.05.2017 määruses on maakohus selgitanud võlgnikule, et võlgnik on kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Lisaks on maakohus 20.05.2020 võlgnikule teinud kohustuseks esitada tõendid, mis kinnitavad

PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud võlgniku kohustuste täitmist ehk tasuvama töö otsimist, mh

saadetud CV-d, läbitud täiendkoolitused vms. Maakohus selgitas, et nimetatud tõendid on

olulised just seetõttu, et olukorras, kus kohtule teadaolevalt ei ole võlgnikul töötamiseks

takistusi (osalist või puuduvat töövõimet), ei ole võlgnik kolme aasta jooksul suutnud

vähendada oma pankrotimenetluses täitmatajäänud kohustusi ühegi euro võrra. Seega on

maakohus võlgnikule korduvalt tema kohustusi selgitanud ja meelde tuletanud, kuid võlgnik ei

ole vaatamata maakohtu selgitustele esile toonud, et ta oleks tasuvamat tööd või tegevust

otsinud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaks tasuvama töö või tegevuse otsimist.

Lisaks sellele, et võlgnik on töövõimeline, omab töökogemust ja haridust, mis võimaldaks

tasuvama töö leidmist, tuleb arvesse võtta, et võlgnikul pole ülalpeetavaid ja võlgniku poolt ei

ole esile toodud takistavaid asjaolusid uue töökoha leidmiseks. Seetõttu ei saa ringkonnakohtu

hinnangul asuda seisukohale, et tasuvama töö leidmise eesmärgi puhul oleks tegemist

ebarealistliku eesmärgiga.

Õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast annab PankrS §-s 173 nimetatud

kohustuse süüline rikkumine (RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 10). Seega eeldab

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik käitunud

tulutoovama tegevuse otsimata jätmisel vähemalt raske hooletusega, nii nagu leidis maakohus.

Raske hooletusega on tegemist siis, kui käibes vajalikku hoolt ei järgita olulisel määral.

Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine

peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu (VÕS I komm, § 104, p

6.2.2.b). Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikult vastuvõetamatuks lugeda käitumist, mille

puhul võlgniku hariduse ja kogemustega isik ei otsi endale tasuvamat tööd 5 aasta jooksul,

töötades kogu selle aja miinimumpalgaga, omamata seejuures teise töökoha või tegevuse

leidmiseks objektiivset takistust.

Seega eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et tegemist ei ole võlgnikuga, kes oleks teinud

kõik selleks, et võlausaldajate nõudeid kasvõi natuke rahuldada. Võimalus vabaneda oma

kohustustest ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15).

Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle

majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse ning andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks (RKTKM 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Lisaks on Riigikohus märkinud,

et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus

eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Ehkki antud juhul on tegemist raskes

majanduslikus olukorras oleva võlgnikuga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist

võlgnikuga, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on

oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Sellest tulenevalt ei vääri ringkonnakohtu hinnangul võlgnik kohustustest vabastamist ja

maakohus on õigesti leidnud, et antud juhul ei esine alust võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamiseks.

2-13-21978

TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi on hagita menetluse menetlusosalised avaldaja ja muud asjast

puudutatud isikud. TsMS § 198 lg 3 esimese lause alusel kaasab kohus hagita menetluse

osalised omal algatusel. Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kaudu) on

ringkonnakohtule teatanud, et RTK ei tegele enam riiginõuetega. Pankrotimenetluses ja

võlgadest vabastamise menetluses on puudutatud isikuteks võlausaldajad, kellel on nõue

võlgniku vastu. Kuna Eesti Vabariik (RTK kaudu) võlausaldajana käesolevas menetluses enam

käsitletav ei ole, tuleb Eesti Vabariik (RTK kaudu) menetlusest eemaldada.

Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus

kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda määruskaebuse lahendamisel ka

ringkonnakohtus (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruse

jõustumist kindlaks maakohus.

Kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 5 lg 2 ja § 175 lg 6 kohaselt võib praeguse määruse

peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg