3-21-2501/49 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2023, Tartu

Haldusasja number

3-21-2501

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Linnavalitsuse 6. juuni 2023. a

korraldusega nr 605 ja selle alusel antud ehitusloa

tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja XXX

esindaja Kadri Valdre

Kolmandad isikud B.B. ja A.A.

Esindaja v.adv Janar Kuus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. detsembri 2022. a otsus

muutmata.

3. Mõista X.X.-ilt B.B. ja A.A. kasuks solidaarselt välja 460 eurot menetluskulude

katteks.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja kolmandate isikute nimed, samuti

kaebaja ja kolmandate isikute kinnistuid identifitseerivad andmed (nimi, aadress)

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. oktoober 2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus andis 19. jaanuari 2021. a korraldusega nr 61 projekteerimistingimused

elamu ehitamiseks Rahinge külas Xxx asuvale kinnisasjale. Projekteerimistingimuste osa 3

punkti 1 järgi tuli hooned paigutada väljapoole eesvoolu ehituskeeluvööndit ja riigimaantee

kaitsevööndit. Projekteerimistingimuste Osa 3 punktide 5 ja 9 järgi on elamu suurim lubatud

kõrgus kuni 7 m planeeritud hoone ±0,00-st, vertikaalplaneerimine tuli lahendada

asendiplaanil ja sademevesi lahendada oma krundil.

2. Kaebaja on Rahinge külas Xxx asuva kinnisasja omanik. Kaebaja kinnisasjale ei ole rajatud

loakohustuslikke hooneid. Kaebaja kinnisasjale ehitamiseks on välja antud

projekteerimistingimused, mis kehtisid kuni 27. aprillini 2022.

3. Vastustaja andis 5. oktoobri. a 2021 korraldusega nr 1087 ehitusloa Xxx kinnisasjale

üksikelamu püstitamiseks. Kaebajat menetlusse ei kaasatud.

Vastustaja andis 1. veebruaril 2022 korralduse nr 129, millega ta tunnistas kehtetuks korralduse

nr 1087 punkti ja selle alusel antud ehitusloa ning otsustas anda uue ehitusloa Xxx kinnisasjale

üksikelamu püstitamiseks. Haldusmenetlus viidi läbi kaebaja osavõtul.

Korralduse kohaselt on elamu kooskõlas projekteerimistingimustega. Lõige A-A näitab, et elamu

kõrgus on 7 m arvestades elamu ±0,00-st. ±0,00 kõrguseks on I korruse põranda kõrgus. Elamu

kõrgus maapinnast on 7,4 m, kuna sel juhul liidetakse juurde ka sokli kõrgus 0,4 m. Võrreldes

varasema ehitusloaga (projekti varasema versiooniga) on maapinna kõrgust muudetud madalmaks

(abs 56,6 m asemel 56,4 m) ja samavõrd on muutunud elamu kõrgus maapinnast (7,2 m asemel

7,4 m).

Maapinda on elamu ümber tõstetud ca 0,9-1 m. See on lubatav. Sademevesi lahendatakse

kinnisasjal: Xxx kinnisasja piirist 2 m kaugusele paigaldatakse drenaaž ja selle kohale luuakse

kraav.

Kaebaja kinnisasja ehitusala keskpaik on rajatavast elamust 50 m kaugusel ja lääne suunas. Elamu

ei saa ülemääraselt mõjutada kaebaja kinnisasjale kavandatava elamu valgustingimusi.

Ehitamine ei riiva ülemääraselt kaebaja õigust privaatsusele ja avanevale vaatele.

4. Tartu Linnavalitsus andis 6. juunil 2023 korralduse nr 605, millega tunnistas kehtetuks

korralduse nr 129 ja selle alusel antud ehitusloa ning otsusta anda uue välja uue ehitusloa

Xxx kinnisasjale üksikelamu püstitamiseks.

Vastustaja selgitusel on 6. juuni 2023 korraldus ja selle alusel antud ehitusluba suures osas

kattuvad 1. veebruari 2022. a korralduse ja selle alusel antud ehitusloaga. Projekti muudatusena

lisati hoonele jahutuseks õhksoojuspump ja muudeti teise korruse seina asukohta maja lõunaküljel.

Ehitusseadustik ei võimalda ehitusluba muuta, vaid vastustaja pidi tunnistama ehitusloa kehtetuks

ja andma selle asemel uue ehitusloa.

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 1. veebruari 2022. a

korralduse nr 129 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamise tühistamiseks.

10. juuli 2023. a määrusega lubas ringkonnakohus kaebajal minna üle Tartu Linnavalitsuse 6.

juuni 2023. a korralduse nr 605 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamise nõudele.

Kaebuse kohaselt rikub kaebaja õigusi, et ehitusluba näeb ette tõsta Xxx krundi kõrgust kaebaja

kinnisasja suhtes. Maapinda tõstetakse 1,4 - 1,5 m võrra ja kaebaja kinnisasja ehitusalaga

võrreldes 1,8 m võrra, kuigi enne olid maapindade kõrgused samaväärsed. Seetõttu vesi valgub

kaebaja kinnisasjale, tõuseb pinnasevee tase, suureneb hüdrodünaamiline rõhk madalamale alale ja

kaebaja krunt muutub soiseks. Rajatav elamu varjab vaate ja rikub privaatsuse (kaebaja kinnisasi

jääb auku), väheneb kaebaja kinnisasja väärtus. Kaebajal tekib vajadus tõsta talle kuuluva

kinnisasja väärtust ja see toob kaasa kulud.

Piirkonna krundid on loomuliku kaldega ja varem ei lubatud neid horisontaalseks planeerida.

Oluline on rajada veekraav või drenaaž, mis oleks vähemalt samaväärse sügavusega kui samas

kohas eelnevalt olnud amortiseerunud drenaaž. Rajatava drenaaži eluiga on väike ja seda ei saa

uuendada, kui samas kasvab kaebaja kuusehekk. 0,5 m sügavusele drenaaži rajamine ei toimi, kui

olemas on mõned 1,35 m sügavusel asuva drenaaži jupid. Töötavad ja piiriga risti asuvad vana

drenaaži jupid toovad vee ikka kaebaja kinnisasjale. Maaparandussüsteemi alale ei oleks tohtinud

rajada raudbetoonist elamut, kuna see on liiga raske.

Hajaasustuses ei saa eeldada, et naabrid peavad taluma ülemäärast päikesevalguse varjamist.

Kolmandate isikute kinnisasjalt on kaebaja kinnisasjale kandunud reostus (polüstüreeni tükid,

polüuretaanvahu tükid, ehituspakendid, toidukarbid).

6. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et elamu suurim lubatud kõrgus kuni 7 m määrati lähtudes elamu ±0,00-st.

Ehitusloas on elamu kõrguseks märgitud 7,4 m, kuna seda ei arvestata ±0,00-st, vaid ehitist

vahetult ümbritsevast maapinnast või katendist ning korstnat ehitise kõrguse hulka ei arvestata. 0,4

m on sokli kõrgus.

Kaebaja kinnisasjale oli projekteerimistingimustega lubatud 8,5 m kõrgune hoone.

Maa-Ameti kaardilt nähtub, et looduslikult langeb maapind Kurvitsa teest suunaga Xxx,xxx ja xxx

suunas jne. Xxx krundil jäävad kõrgused vahemikku abs 53,39 - 56,86 m. Maapinna kõrgus elamu

all on abs 55,6 m. Ehitusprojektis on ette nähtud maapinna kõrguseks elamu ümber ja all abs 56,4

m. Planeeritav maapind viiakse kokku olemasoleva pinnasega, kõrgust ei muudeta 1 m enne

naaberkinnistut. Krundipiirile rajatakse kraav, mille põhja kõrgus on abs 55 m. 2 m kaugusele

piirist rajatakse drenaaž, et vältida sademevee sattumist kaebaja kinnisasjale.

Elamu ei varja päikesevalgust kaebaja kinnisasjal ülemääraselt. Kaebaja kavandatava elamu

asukoht on teadmata, kaebajale välja antud projekteerimistingimused on aegunud. Kaebaja

kinnisasjal on hoone asukoha valikuks rohkem võimalusi, s.h arvestades olemas olevat

maaparandussüsteemi.

7. Vastuses kaebusele vaidlesid kolmandad isikud kaebusele vastu ja palusid jätta see

rahuldamata.

Xxx kinnisasi on võrdlemisi suur, aga ala, kuhu on lubatud hooneid rajada, on väga väike ja see

paikneb krundi kõige madalamas osas. Maapinna kõrguse tõstmine on vajalik, kuna maja ei saa

ehitada lohku. ±0,00 määramisel on arvestatud Xxx elamu ja tee kõrgusega. Mure seoses pinnase

tõstmisega krundi piiril on kahetsusväärne viga, tegelikult ei olnud kunagi plaanis rajada kruntide

piirile suurt mullavalli.

Kolmandad isikud on püüdnud kaebajaga ühist keelt leida ja probleeme lahendada, kuid kaebajal

tekivad aina uued mured. Pahatahtlik on eeldada, et kolmandad isikud ei hoia projektis ette nähtud

drenaaži korras. Drenaaž ja kraav on projekti järgi valmis ehitatud ja toimib. Kolmandate isikute

kohustus ei ole kuivendada kaebaja kinnisasja ja nad ei raja maaparandussüsteemi.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. 7. detsembri 2022. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

9. Halduskohus sedastas, et ehitusprojektis ette nähtud maapinna kõrguse muutmine ei saa

olla vastuolus projekteerimistingimustega, kuna projekteerimistingimustes maapinna kõrgust

ei reguleeritud. Vastuolu puudub ka elamu kõrguse osas. Projekteerimistingimused

kehtestavad elamu kõrgusele nõude suhteliselt - kuni 7 m arvestatuna hoone ±0,00-st.

Muudatusprojekti lõike A-A järgi on elamu kõrgus 6,99 m ±0,00-st.

10. Kaebaja ja kolmandate isikute kinnisasjade piirkonnas langeb maapinna kõrgus kirde

suunas. Vaidlustatud korralduses on välja toodud andmed:

- Xxx lõunapoolse naabri Xxx maapinna kõrgused on nt 56,8 ja 57,5 m;

- Kurvitsa tee poolses osas on maapinna kõrgused 56,44, 56,64 ja 57,15 m;

- Xxx ja xxx vahel on kõrgused nt 55,08, 55,39, 55,33 ja 55,84 m;

- Xxx ja xxx vahelised kõrgused on 54,93 ja 54,84 m.

Kaebaja kinnisasi on alati olnud looduslikult madalam kui kolmandate isikute kinnisasi. See, et

üldises plaanis vesi valgub kolmandate isikute kinnisasjalt kaebaja kinnisasja suunas (ja sealt

edasi), ei kaasne ehitise või ehitamisega, vaid on looduslik paratamatus.

Maapinna kõrgust kolmandate isikute elamu ümber on tõstetud nii, et see ühtib maapinna

kõrgusega elamust edelas. Elamust kaebaja kinnisasja suunas hakkab maapinna kõrgus langema

ning 1 m kaugusel piirist on kõrgus võrdsustatud kaebaja kinnisasja kõrgusega piiril.

Kaebaja ei ole tõendanud või isegi põhistanud, et ehitusprojektis ette nähtud maapinna kõrguse

tõstmine põhjustab tema kinnisasjale sellist negatiivset mõju, mida saaks pidada üleliia

koormavaks.

11. Kaebaja väited maaparandussüsteemi kohta on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kaebaja,

et 1970. aasta paiku rajatud drenaažisüsteem on praeguseks amortiseerunud ja alles on selle

jupid. Teiselt poolt väidab kaebaja, et elamu ehitamine rikub olemasoleva

maaparandussüsteemi ning tugineb sellele, et ehitamiseks on nõutav Põllumajandus- ja

Toiduameti (PTA) kooskõlastus.

Ehitisregistri andmetel on kaebaja viidatud dokumentideks PTA otsused 31. mai 2021. a otsus nr

6.2-2/25996 (II kd tl 9-10) ja 25. novembri 2021. a otsus nr 6.2-2/50171. Kooskõlastused

lükkavad ümber kaebaja väite, et tõstetud maapind ja rajatav elamu kahjustavad

maaparandussüsteemi või põhjustavad kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi olulise muutumise.

Maaparandusseaduse § 50 lg 5 ütleb, et PTA kooskõlastab ehitamise, kui kavandatava tegevusega

ei takistata maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Algses ehitusloa taotluses ja

ehitusprojektis oli ette nähtud nii maapinna kõrguse tõstmine kui ka elamu seinte materjal ning

PTA-l oli võimalik sellega arvestada. Kooskõlastuste põhjal on olemasolev maaparandussüsteem

kaebaja kinnisasja osas nii-öelda iseseisvalt toimiv ning kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi ei

mõjuta isegi see, kui kolmandate isikute kinnisasjal paiknevat drenaaži vigastatakse.

Elamu ehitamisel rajatav sademevee lahendus ei ole maaparandussüsteem ning selle rajamisel ei

ole kohaldatavad maaparandusseaduse või selle alusel kehtestatud määruse

„Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ sätted. Ehitusprojekti on seejuures muudetud,

arvestades kaebaja vastuväiteid - algselt oli sademevee kaebaja kinnisasjale valgumise

takistamiseks piirile kavandatud 30 cm kõrgune mullavall, hiljem kavandati praegune lahendus.

12. Piirkonda kavandati juba kruntide moodustamisel 2006. aastal 12 elamu ehitamine, samuti

pandi paika hoonestusalad. Kaebajal ei saanud olla mõistlikku ootust, et naaberkinnisasjale

rajatav elamu tema kinnisasjale üldse mingeid varje ei tekita.

Kaebaja esitas juba projekteerimistingimuste menetluses väite, et elamu rajamine halvendab

valgustingimusi tema kinnisasjal, ning vastustaja lükkas selle väite tagasi. Kaebaja

projekteerimistingimusi ei vaidlustanud.

Rajatavale elamule kõige lähemal mõõdistatud maapinna kõrgused jäävad vahemikku abs 55,37 -

55,73 m. Kui lähtuda kaebaja seisukohast, et maapinna kõrgust võis tõsta kuni 0,5 m ja elamu

kõrgus olemasolevast maapinnast pidi olema kuni 7 m, oleks elamu absoluutne kõrgus jäänud

vahemikku 55,37 + 7,5 = 62,87 kuni 55,73 + 7,5 = 63,23 m. Ehitusloa järgi on elamu absoluutne

kõrgus 63,8 m. Erinevus on 0,57 - 0,93 m. Erinevus ei saa põhjustada selliseid muutusi valguse

langemisel kaebaja kinnisasjale, mis saaksid olla aluseks vaidlustatud korralduse tühistamisele.

Samadel põhjendustel ei ole võimalik, et rajatav elamu riivab kaebaja kinnisasjal privaatsust või

varjab vaadet rohkem, kui seda tuleb mõistlikult taluda.

13. Kaebuse lahendamisel ei ole asjakohased kaebaja väited, et kolmandad isikud ei järgi

ehitamisel ehitusloa tingimusi või on põhjustanud kaebajale kahju. Kohus hindab ehitusloa

õiguspärasust ehitusloa andmise seisuga. Ehitise vastavust projektile ja ehitusloale hindab

vastustaja kasutusloa andmisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses selgitab kaebaja, et tegemist hajaasustusega, kus maja ja maapinna kõrguste

piirangud olid mõeldud naabrite ja keskkonna kaitseks ning järgimaks piirkonna ehitustava

(1,5-kordsed viilkatusega majad). Seda ei saa samastada linna tiheasustusega päikesevalguse

varjamise, vaate ja privaatsuse aspektist. Madalamale naaberkrundile suunatakse suurelt alalt

pinnasevesi, mis muudab kevadel tee ja krundi hoovi pehmeks ning takistaks planeeritud keldriga

maja ehitust. Kaebaja hoov jääb kunstlikult tekitatud auku, kevadel ja sügisel on õhtupäike

varjatud.

Kolmandad isikud oleks saanud valida elamu rajamiseks kõrgema koha ehitusalas ja vältida

maapinna tõstmist. ±0,00 määramisel kaebaja krundi kõrgusega pahatahtlikult ei arvestatud.

Õhtupoolne hoov paistab augus kui kaebaja krundile ehitatava maja akendest välja vaadata.

Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastused on uued tõendid, millele kaebajal varem ei olnud

juurdepääsu.

Meetrise ja rohkema maapinna tõstmisega ületati projekteerimistingimuste pädevust, sest selle

suure mõju tõttu keskkonnale oleks olnud vaja keskkonnamõjude hindamist. Ainuke

kõrgusnumber projekteerimistingimustes oli 7 ning kaebajal ei tekkinud kahtlust, et tegelikult

lubatakse kõrgemat hoonet. Ehitusloas lubati vastuolus projekteerimistingimustega 7,4 m kõrge

maja, mis koos maapinna tõstmise ja kõrgemaks ehitamisega andis kõrguseks 8,54 m.

Kaebaja krundi lageda ala keskpunkt oli vaidlusaluse elamu asukoha keskpunktist vaid ~30 cm

madalam, nüüd on maapinna kõrguste vahe 1,3 m. Massiivse maja ehitusega ja maapinna

ülemäärase tõstmisega tihendati pinnast, mistõttu pinnasevee läbilaskvus suurel alal vähenes ning

pinnasevesi on nüüd ümber suunatud madalamaks jäänud naaberkrundile.

Maapinna tõus Xxx krundil, mis on tekitatud kunstlikult tõstetud maapinna tõttu (lisaks ka

looduslikult kõrgemal asuvad Xxx ning Lõuna tee 21 krundid) tekitavad mulje, et kaebaja krundi

õhtupäikesepoolne hoov paikneb augus, mis vähendab oluliselt krundi väärtust, sest

õhtupäikesepaiste ja vaade ning privaatsuse olemasolu määravad krundi hinna.

Kohaliku ehitustava jälgimine on õiguslikult siduv. Kui reaalselt on ehitatud kruntidele 5-7 m

kõrged majad, siis piirkonda ei sobi ehitada üksikut kõrgemat lamekatusega maja, mille maht ja

päikesevari on seetõttu palju suurem.

PTA kooskõlastuses nõutud dreenide asukoha määramist ja nende kohustuslikku sulgemist enne

ehitamist aga ehitusloale ei märgitud ja reaalselt ka ei tehtud, mistõttu võib kaebaja krundil

paikneva dreeni keskosa ummistumine juba olla toimunud ja kahju tekkinud.

Muudetud ehitusloa järgi (0,5 m sügav drenaaž, drenaažiotste kinnipanekut pole märgitud) ei saa

kuidagi järeldada, et Xxx drenaaž muutuks iseseisvalt toimivaks. PTA kooskõlastuses ei olnud

kirjas, et uue drenaaži võib rajada vana peale oluliselt kõrgemale, ilma vanu otsi kinni panemata ja

et drenaaži võib teha kuuseheki lähedale. Kohtuasja üks eesmärk on see, et kolmas isik

rekonstrueeriks maaparandussüsteemi ja seadustaks selle, muidu ei jää kaebaja kuusehekk püsima

tulevikus.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta see rahuldamata.

Vastustaja osutab, et kaebajale väljastatud projekteerimistingimused on käesolevaks ajaks

kehtetud juba ligi aasta. Ehitussoovi korral tuleb kaebajal taotleda uute projekteerimistingimuste

väljastamist. Isegi juhul, kui kaebaja kinnistult piirangute kaardilt nähtuv Rahinge

Maaparandusühistu Kohu-Kurvitsa maaparandussüsteem on tänasel päeval veel asjakohane, siis

on kaebaja kinnistul siiski piisavalt suur võimalik hoonestusala, mille sisse oma soovitav hoone

paigutada selliselt, et oleks tagatud pidev päikesevalgus (sh õhtupäike) ning privaatsus.

Kolmandate isikute pool kinnistute vahelisele piirile ehitusprojektis sadevete

juhtimiseks

planeeritud

drenaaži

puhul

ei

ole

tegemist

maaparandussüsteemiga maaparandusseaduse mõttes ning rajatud

drenaažile ei kohaldu seetõttu ka maaparandusseaduses sätestatu.

Ehitusprojektis on märgitud, et sadevete juhtimine naaberkinnistule ei ole lubatud. Nimetatud

nõue kehtib nii praegu kui ka tulevikus ning vastav kohustus tuleb eelkõige asjaõigusseadusest.

Vajadusel tuleb kolmandatel isikutel sadevete juhtimiseks rajatud drenaaži korrapäraselt hooldada

või leida mõni muu lahendus sadevete ära juhtimiseks.

16. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidlevad kolmandad isikud apellatsioonkaebusele vastu

ja paluvad jätta see rahuldamata.

Kolmandad isikud selgitavad, et projekteerimistingimustega kehtestati elamu kõrguse nõue

suhteliselt – kuni 7 m arvestatuna hoone nullpunktist. Ehitusprojekti kohaselt peab olema elamu

kõrguseks 6,99 m nullpunktist. Kuna ehitusprojektiga on maapinna kõrgus täpselt määratud, siis ei

ole asjakohane kaebaja väide, justkui lubaksid projekteerimistingimused tõsta maapinna kõrgust

elamu ümber. Ebaõige on kaebaja väide, justkui võimaldaks EhS § 26 lg 4 p 5

projekteerimistingimustes määrata hoone kõrguse üksnes arvestatuna maapinnast. Kolmandate

isikute elamu vundamendi maapealse osa ehk sokli kõrgus pidi algselt olema 0,2 m. Samas leidis

kaebaja, et maapind on maja ümber liiga kõrge ja seetõttu lasti kaebaja nõudmisele vastu tulles

maapinda elamu ümber madalamaks 0,2 m võrra. Sel põhjusel on nüüd sokli osa 0,4 m.

Kaebaja ei ole tõendanud, et ainuüksi maapinna tõstmine põhjustab talle olulisel määral

kahjulikke mõjutusi. Kolmandad isikud on ehitanud oma kinnistule drenaaži, mille kaudu

juhitakse elamu katuselt kaebaja krundi poole tekkiv sademevesi magistraalkraavi.

Kaebaja esitatud võimalikud kahjulikud mõjud on üksnes hüpoteetilist laadi, kuna praegusel ajal

ei ole kaebajal õiguslikku alust asuda püstitama ehitist talle kuuluvale maatükile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Halduskohus on selgitanud ehitusloa andmise regulatsiooni ning põhjalikult analüüsinud

vaidlustatud korralduse andmise eeldusi ja põhjendanud kaebaja asjakohaste väidetega

mittenõustumist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning

jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

18. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et kolmandatele isikutele ehitusloa andmine

piirab ülemääraselt kaebaja õigusi, kuna ehitusloa järgi ehitamine takistab päikesevalguse

jõudmist kaebajale kuuluvale maatükile, toob kaasa maatüki soostumise ja vähendab privaatsust

ning kaebaja kinnisasja väärtust. Seega on ehitusluba õigusvastane ja tuleb tühistada.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

19. Halduskohus leidis, et kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta seonduvad EhS § 44 p-des

1, 4 ja 6 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alustega, s.o ehitusprojekti vastuoluga

projekteerimistingimustega, ehitamisega kaebajale kaasneva ülemäärase püsiva negatiivse mõjuga

ja seaduse alusel nõutava kooskõlastuse puudumisega. Apellatsioonkaebuses ei väida kaebaja, et

halduskohus oleks valesti mõistnud kaebaja tahet ja/või kaebuses esitatud väiteid.

20. Halduskohus leidis, et ehitusluba ei ole vastuolus projekteerimistingimustega, sest

projekteerimistingimustes ei ole määratletud elamu aluse ja seda ümbritseva maa

vertikaalplaneerimise tingimusi, elamu kõrgus ei ületa projekteerimistingimustes lubatud seitset

meetrit hoone nullpunktist ning sade- ja pinnasevee kaebaja kinnistule valgumise ärahoidmise

meetmed on rakendatud.

Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebust selliselt, et kaebaja ei sea kahtluse alla halduskohtu

seisukohta, et ehitusluba ei ole projekteerimistingimustega vastuolus. Samas selgitab ja põhjendab

kaebaja seda, miks projekteerimistingimused siiski ei ole nõuetekohased ning, miks kaebaja

projekteerimistingimusi ei vaidlustanud. Need kaebaja väited ja põhjendused aga ei ole

asjakohased ehitusloa tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel.

21. Projekteerimistingimuste võimalik õigusvastasus ei kõrvalda nende kehtivust. Vastavalt olid

kolmandad isikud õigustatud tuginema projekteerimistingimustele ehitusprojekti koostamisel ning

projekteerimistingimustega lahendatud küsimustes ei olnud vastustaja õigustatud seadma

täiendavaid piiranguid ehitusloa saamisele. Seega ei saa ehitusloa tühistamise aluseks olla

minetused projekteerimistingimuste andmisel.

Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja väited, et piirkonna ehituslaad on välja

kujunenud ja vastustaja ei oleks tohtinud lubada lamekatusega raudbetoonist nn täiskahekordse

maja kavandamist ja oleks pidanud piirama krundi tõstmise maksimaalset ulatust ja/või seadma

täiendavaid piiranguid kaebajale kuuluva krundi niiskusrežiimi ja insolatsiooni tagamiseks.

22. Samuti ei muuda asja lahendust see, kui kaebaja ei pidanudki mõistma, et projekteerimis-

tingimustega on Xxx krundi ehitusõigus määratud viisil, mis võib kaebaja õigusi kahjustada. Kui

ka kaebaja mõjuval põhjusel ei mõistnud vajadust vaidlustada projekteerimis-tingimusi oma

õiguste kaitseks, ei väära see fakti, et ta siiski ka hilinenult projekteerimistingimuste tühistamiseks

kohtule kaebust ei esitanud. Kui kaebaja seda teinuks, saanuks kohus kaebuse tähtaegsuse ja/või

kaebetähtaja ennistamise asjaolude hindamisel arvestada kaebaja väidetega, miks ta koheselt ei

pidanud mõistma, et projekteerimistingimused võivad tema õigusi kahjustada.

Ringkonnakohus osutab siiski, et projekteerimistingimuste punktide 3 kuni 7 ja 9 kohaselt pidi

kavandatava elamu ja abihoonete arhitektuur olema kõrgetasemeline, kaasaegne, moodustades

professionaalselt lahendatud arhitektuurse terviku. Lubati kavandada kuni kahekorruseline

planeeritud hoone ±0,00- st kuni seitsme meetri kõrgune, millel on lubatud nii lame- , ühepoolse

kui kahepoolse kaldega katus kaldenurgaga 0-20°. Vertikaalplaneerimine tuli lahendada

asendiplaanil ning sademevesi lahendada samal krundil. Neist tingimustest nähtub selgelt, et

kavandatav elamu võib tulla nn täiskahekordne hoone lamekatusega. Pidades silmas, et

vertikaalplaneerimine tuli lahendada alles elamu projekteerimise käigus, siis mõistlikult ei saanud

hoone nullpunktiks pidada krundi olemasoleva pinna kõrgust. Samuti ei anna

projekteerimistingimused alust arvata, et Xxx krundi maapinna kõrgust üldse ei muudeta või

muudetakse üksnes väheses mahus.

Seejuures nägid kaebajale endale Tähtvere Vallavalitsuse 27. aprilli 2017 korraldusega nr 2-1/103

antud projekteerimistingimused sarnaselt ette, et vertikaalplaneerimine tuleb lahendada

projekteerimise käigus asendiplaanil. Hoone kõrgust tuli arvestada planeeritud maapinnast. See

jätab küll vundamendi maapealse osa hoone kõrguse sisse, kui samas lubati kaebajal kavandada

kuni kaheksa ja poole meetri kõrgune hoone. Seetõttu on raske näha põhjust, miks kaebaja

Xxx krundi projekteerimistingustest võinuks aru saada selliselt, et lubatav on seitsme meetri

kõrguse elamu püstitamine vertikaalplaneerimise tulemusi arvestamata. Kuna krundi

vertikaalplaneerimiseks piiranguid ei seatud, siis ei saanud projekteerimistingimustest järeldada

sedagi, et kaebajale kuuluva krundiga külgneval ehitusalal maapinda ei tõsteta.

23. Eeltoodu alusel jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et hoone kõrguse, korruselisuse

ega Xxx krundi vertikaalplaneerimise osas ei ilmne vastuolu projekteerimistingimustega, s.t

puudus alus ehitusloa andmisest keeldumiseks EhS § 44 p 1 järgi.

24. Siiski tuli kohtumenetluses kontrollida, kas vastustaja pidanuks keelduma ehitusloa andmisest

seetõttu, et ehitamisega kaasneb kaebajale üleliia koormav püsiv negatiivne mõju, mida ei saa

leevendada. Võimalike negatiivsete mõjudena nimetab kaebaja maapinna tõstmise tõttu talle

kuuluva krundi liigniiskuse põhjustamise ja maapinna tõstmise ja hoone kõrguse koostoimes

päikesevalguse varjamise ning privaatsuse vähendamise, mis ühtlasi vähendab kaebajale kuuluva

kinnisasja väärtust.

25. Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus põhjendatult, et kaebaja kinnisasi on

looduslikult madalam kui kolmandate isikute kinnisasi. See, et vesi valgub kaebaja kinnisasja

suunas (ja sealt edasi), ei kaasne ehitise või ehitamisega, vaid on looduslik paratamatus.

Juhul, kui kaebaja ja kolmandate isikute krundi piiril on tõepoolest amortiseerunud

maaparandussüsteemi drenaaži jupid, mille kaudu juhiti vett kirde suunas, s.o kolmandate isikute

krundilt läbi kaebaja krundi eesvoolu kraavi, nagu kaebaja väidab, siis tõid needki vett kaebaja

krundile juba enne Xxx krundile elamu ehitamist. Ehitamisega kaasneva kahjuliku mõjuna saab

kõne alla tulla see, kui ehitamine toob kaasa vee valgumise kaebaja kinnisasja suunas varasemaga

võrreldes suuremas mahus.

26. Kaebaja arvates see nii ongi, sest maapinna tõstmine ja hoone püstitamine suruvad enam vett

kaebajale kuuluva madalama krundi suunas. Kui varem toimus vee liikumine valdavalt krundi

piiriga paralleelselt, siis nüüd risti, suunaga kaebaja krundi poole. Oma seisukohta illustreeris

kaebaja halduskohtule esitatud joonisega (dtl 263). Joonisest ja kaebaja väidetest ilmneb, et

kaebaja ei pea siinkohal silmas kolmandate isikute krundilt sadevee valgumist, vaid juba

pinnasesse imbunud vee liikumist pinnase sees. Seejuures leiab kaebaja, et kolmandate isikute

krundile elamu püstitamine põhjustab pinnase tihendamise ehitusalal ja seetõttu pinnases vee

suundumise kaebaja krundile mitte ainult kolmandate isikute krundilt, vaid ka teistelt kaebaja

krundist lõuna ja lääne suunas paiknevatelt maatükkidelt.

Kaebaja seisukoht selles küsimuses on vastuoluline. Esmalt ei selgita kaebaja, miks krundi piiriga

risti kulgev vana drenaaž varem justkui ei suunanud vett kaebaja krundi suunas, kuid kolmandate

isikute krundile elamu ehitamise tõttu hakkab seda tegema. Kui maapinna üldise kallaku tõttu vesi

siiski ka varem liikus kolmandate isikute krundilt läbi pinnase vähemalt osaliselt kaebaja krundi

suunas, siis on ehitamisel osaliselt ka kaebajat soodustav mõju. Kui jaatada kaebaja väidet pinnase

tihendamise ja selle mõju kohta, siis takistab tihendatud pinnas vee valgumist kolmandate isikute

krundi lääne-edelapoolselt osalt kaebaja maatüki suunas. Teiseks ei selgita kaebaja, miks xxx tee

alune, samuti eeldatavalt tihendatud pinnas ei takista vee valgumist kaebaja maatüki suunas teisele

poole xxx teed jäävatelt maatükkidelt, kui ehitamine ja pinnasetööd xxx krundil seda teevad.

Seetõttu ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et ehitamise tõttu suunatakse suurelt maa-alalt

pinnasevesi kaebaja maatükile. Lisaks on vähemalt osaliselt tegemist kolmandate isikute krundi

ehitusõiguse planeerimise küsimustega, s.o küsimusega sellest, kas kolmandate isikute krundile

üldse võib ehitada (ja sellega pinnase tihendamist põhjustada). See küsimus aga lahendati

projekteerimistingimustega. EhS § 42 lg 4 võimaldab põhjendatud juhtudel nõuda ehitusuuringute

tegemist või täpsustamist ka ehitusloa menetluses ning EhS § 44 lg 3 järgi ehitusluba ei anta, kui

ehitusprojekt ei tugine ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata. Praegusel juhul

ei saa aga asuda seisukohale, et vastustaja oleks kaebaja väidete pinnal pidanud nõudma

kolmandatelt isikutel ehitusuuringute tegemist enne ehitusloa andmist. Tähelepanuväärne on seegi,

et kaebaja ei ole esitanud konkreetseid väiteid, et liigniiskus oleks ilmnenud kohtumenetluse ajal,

kuigi ehitustööd on praeguseks valdavalt lõpetatud.

27. Kaebajast võib aru saada, et teiseks väidab ta ka kolmandate isikute krundilt sadevee

valgumist mööda kaldega maapinda kaebaja krundile. Erinevalt kaebaja väidetest on vastustaja

selles osas ehitusloa andmise menetluses kaebaja õigusi ja huve tegelikkuses siiski arvesse võtnud.

Projekteerimistingimustest tuleneva nõude, lahendada sadevesi Xxx krundil, täitmiseks oli

ehitusprojektis algselt kavandatud krundi piirile mullavalli rajamine. Kolmandate isikute

nõusolekul asendati see krundi piiri lähedale drenaažtoru ja selle kohale nõvakraavi rajamisega.

Lisaks vähendati maapinna kõrgus elamu ümber 0,2 meetri võrra ja nähti ette, et meeter enne

krundi piiri ei ületa Xxx krunt kaebajale kuuluva maatüki kõrgust (dtl 206-213). Vaidlust ei ole, et

maapinna kõrguse tõstmine saab mõjutada naaberkinnisasja omaniku õigusi. Kolmandate isikute

elamu ümber on maapinna kõrgus abs 56,4 meetrit, krundi piiril abs 55,3 meetrit (dtl 139),

seejuures asub hoone 12 meetrit krundi piirist. Elamu ümber on samal tasapinnal sillutisriba,

maapinna langus algab ca kahe meetri kaugusel elamust. On ilmne, et selline kalle toob kaasa

sadevee valgumise kaebaja maatüki suunas. Samas on ehitusprojektis ette nähtud abinõu selleks,

et ära hoida sadevee jõudmine kaebaja krundile. Vaatamata kaebaja vastupidistele väidetele ei ole

siiski põhjust arvata, et nõvakraavi ja drenaažtoru koostoime ei oleks efektiivne. 2022. aasta

kevadel kinnitasid kolmandad isikud, et lume sulamisel ei olnud kinnistute piiril liigvett, pinnas oli

kuiv (dtl 226-228). Kaebaja omakorda ei ole väitnud ega tõendanud, et drenaažitoru kohale rajatud

nõvakraavis oleks esinenud liigvett, mis kaebaja kinnistule valgus. Kaebaja ei ole suutnud

selgitada ega põhjendada nõuet rajada drenaaž allpool vana põllumajandusdrenaaži või sama

sügav kraav. Kaebaja sellisest nõudest ilmneb pigem soov maatükke täiendavalt kuivendada.

Ringkonnakohtule ei ole kaebaja enda väidete pinnal äratuntav, et kolmandate isikute krundile

elamu rajamine võinuks põhjustada vajaduse kuivenduskraavi või maaparandussüsteemi drenaaži

rajamiseks kinnistute piirile. Ehitusloa õiguspärasuse hindamisel ei ole asjakohased kaebaja

väited, et nõvakraav kasvab aja jooksul täis ning kolmandad isikud võivad jätta drenaaži

hooldamata. Vastustaja ei saanud ehitusloa andmisel eeldada kolmandate isikute hooletust või

pahatahtlust.

28. Maaparandussüsteemi paiknemise tõttu piirkonnas oli vastustajal kohustus kooskõlastada

ehitusprojekt PTA-ga (MaaPars § 50 lg 1). Kaebaja on omistanud olulise tähtsuse PTA 25.

novembri 2021. a kooskõlastusele nr 6.2-2/50171. Sellega nähti ette kohustus: a) tagada

maaparandusehitiste ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (MaaParS § 47, § 49 lg 1); b)

enne tööde algust teha kindlaks drenaažitorude täpsed asukohad ja sügavused; c) pidada kinni

(ühis)eesvoolu kaitsevööndis kehtivatest piirangutest (MaaParS § 48; d) kuivenduskraavi ja

drenaaži rajamisel sulgeda kinnistupiiril dreenitorude allavoolu poolne ots pinnasetihedalt,

vältimaks pinnase sattumist drenaažitorustikku. Kaebaja hinnangul ei ole järgitud PTA seatud

tingimusi.

Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et PTA kooskõlastusest ei tulene kohustust taastada

1970-ndatel rajatud ja kaebaja enda väitel praeguseks amortiseerunud põllumajandusliku

maaparandussüsteemi töö, vaid üksnes kohustus vältida maaparandussüsteemi kahjustamist. PTA

seatud tingimustest nähtub selgelt, et PTA-le esitatud ehitusprojektiga nähti ette nõvakraavi ja

drenaaži rajamine sadevee ärajuhtimiseks ning PTA pidas sellist lahendust lubatavaks isegi juhul,

kui see toob kaasa olemasolevate dreenitorude läbilõikamise. Viimasel juhul tuli sulgeda kaebaja

kinnistule suunduvate torude ots. Vastuses apellatsioonkaebusele selgitasid kolmandad isikud, et

krundil teostatud kaevetööde käigus ei ole leitud vanu drenaažitorusid. Vastavalt ei olnud vajalik

ega võimalik sulgeda drenaažitorude kaebaja kinnistule suunduvaid otsi. Ringkonnakohus ei näe

põhjust heita kolmandatele isikutele ette sedagi, et vana drenaaži asukohti ei tuvastatud enne

elamu rajamiseks tehtud kaevetöid. Ka kaebaja ise ei ole nimetanud, millisel muul viisil, kui

kaevetöid teostades oleks kaebajad pidanud drenaaži asukoha tuvastama, olukorras, kus täpseid

andmeid vana drenaaži asukoha kohta ei olegi. Kui kaevetööde käigus drenaaži ei leitud, siis ei saa

rääkida ka kooskõlastuse nõuete rikkumisest. Kooskõlastuse tingimuste põhjal järeldub seegi, et

alusetu on kaebaja kahtlus, et PTA-le võidi esitada ehitusloa aluseks olevast oluliselt erinev

ehitusprojekt. PTA on andnud selge seisukoha muu hulgas ka sadevee ärajuhtimise lahenduse

kohta ja pidanus seda lubatavaks.

PTA kooskõlastusest järeldub seegi, et sarnaselt vastustaja ja halduskohtuga ei pidanud PTA

krundi piirile kavandatud drenaaži maaparandussüsteemiks, kuna ta ei pidanud vajalikuks selleks

maaparandussüsteemi ehitusloa (MaaParS § 9 lg 1) või maaparanduse väikesüsteemi ehitusloa

(MaaParS § 11 lg 1) taotlemist. Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb see, et ehitusprojektis ei nähtud

ette maaparandussüsteemi rajamist, selgelt nii maaparanduse kui maaparandussüsteemi mõistest

(MaaParS §-d 2 ja 3).

29. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et drenaaži rajamine on õigusvastane, sest kaebaja poolt oma

krundi piirile rajatud kuuseheki juured võivad kahjustada saada, kui kunagi tulevikus tekib vajadus

drenaaži parandamiseks või asendamiseks. Kuna kavandatud drenaaž ei ole maaparandussüsteem,

siis ei rakendu siinkohal maaparandussüsteemi rajamisele kehtivad piirangud, s.h keeld rajada

seda puittaimedele lähemale kui 10 meetrit.

30. Kokkuvõttes ei ilmne, et vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa andmisest ehitamiseks

vajaliku kooskõlastuse puudumise tõttu.

31. Kaebajal on õigus, et tema menetluslike õiguste teostamine oli takistatud olukorras, kus tal ei

olnud halduskohtu menetluse ajal võimalik tutvuda PTA kooskõlastustega ja halduskohus võttis

need tõendid asja juurde kohtuotsusega, tuginedes samas neile otsuse tegemisel. See minetus on

aga kõrvaldatud apellatsioonimenetluses, kuna kaebaja sai ja esitaski oma väited ja põhjendused

seoses kooskõlastustega. Kaebaja väited aga ei vii ringkonnakohut halduskohtust erinevale

seisukohale. Seetõttu ei tingi tõendite hiline asja juurde võtmine halduskohtu otsuse tühistamist.

32. Seega ei ole alust järelduseks, et vaidlustatud ehitusloa järgi ehitamise kaudse mõju tõttu

kaasneks kaebaja kinnisasja niiskusrežiimi oluline muutumine või et sadevee ärajuhtimise

lahendus tooks kaasa Xxx kinnistu sadevee olulises mahus jõudmise kaebaja krundile.

33. Insolatsiooni vähenemise osas on kaebaja välja toonud, et rajatav elamu (vähemal määral ka

kõrvalhooned) varjavad kaebaja kinnisasjale langevat päikesevalgus õhtusel ajal. Näiteks on 22.

septembril 18:00 on 8,4 m kõrgusel rajatisel vari 20% pikem kui oleks 7 m kõrgusel rajatisel ja

see varjaks efektiivselt Xxx krundile planeeritava maja I korrusel õhtupäikese, samas kui lubatud

7 m kõrgune hoone veel ei varjaks (dtl 194).

Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub vastustaja ja halduskohtu selgitustega, et kaebajal ei

ole õigust sellele, et kolmandate isikute kinnistule püstitatavad ehitised tema maatükile üldse varju

ei looks; samuti, et insolatsiooni normid puudutavad ajavahemikku 22. aprillist 22. augustini ja

seejuures hinnatakse insolatsiooni eluruumides, mitte päikesevalguse muutumist kinnistul

üldiselt. Praegusel juhul ei ole selge, kas ja millal asub kaebaja ehitama elamut oma kinnistule.

Seetõttu ei ole selge tulevase elamu asukohta ega paiknemine kolmandate isikute elamu suhtes.

Isegi, kui kaebajal on õigus selles, et talle kuuluval kinnistul on piirangute tõttu võimalik elamu

püstitamine üksnes Xxx krundiga külgnevale maatüki poolele, jätab see siiski võimaluse elamu

asukohta mõnevõrra valida, leevendades sellega kolmandate isikute elamu mõju

valgustustingimustele.

Kaebaja näide ei kinnita, et koos maapinna tõstmisega 1,4 meetrit kaebaja soovitust kõrgem hoone

põhjustaks päikesevalguse olulise vähenemise kaebaja maatükil. Nii vaatab kaebaja mööda sellest,

et 22. septembril vaid 12 minutit hiljem heidaks kaebaja poolt sobivaks peetav 7 meetri kõrgune

hoone sama pika varju kui 1,4 meetrit kõrgemal paiknev hoone kell 18.00. Ringkonnakohtu

hinnangul ilmestab see, et hoone kõrgusest tingitud päikesevalguse vähenemine kaebaja

kinnisasjal on vähese intensiivsusega. Lisaks heidab hoone varju üksnes oma laiuses ega saa

varjutada korraga olulist osa kaebaja kinnisasjast.

34. Samuti ei saa järeldada, et elamu rajamine kaebaja naaberkrundile riivaks oluliselt tema

privaatsust või halvendaks lääne-edela suunas avanevat vaadet. Xxx ei ole kaebaja ega tema

perekonnaliikmete elukohaks, sest maatükil ei ole ehitisi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust

nõuda, et naaberkinnisasja elamu püstitamiseks ei kasutataks. Ühe perekonna tarvis elamu

rajamisest ei saa eeldada kaebaja privaatsusõiguse olulist riivet. Vastasel juhul ei oleks

naaberkinnistutele elamu püstitamine üldse võimalik. Näiteks saaks kolmandad isikud sama

väitega takistada elamu rajamise kaebaja kinnistule. Xxx krundile ehitatud hoone on paratamatult

kaebaja krundilt vaadeldav. Samas ei ole isegi kaebaja väitnud, et hoone oleks suuruse tõttu

ülemäärane ühe pere elamuna kasutamiseks. Maapinna tõstmine Xxx kinnisasjal ei muutunud

maatüki kõrgust tervikuna, kuna Xxx krundil maapind tõuseb lääne-edela suunas ja tõstetud osa

jätkuvalt ei ole krundi kõrgeim osa. Ka enne ehitustegevust oli kaebaja kinnisasja läänepoolne osa

enam kui meetri jagu madalam naaberkrundi keskosast. Seega võis maapinna tõstmine kolmandate

isikute elamu ümbruses küll süvendada muljet kõrguse vahest, kuid ei loonud olukorda, kus

kaebaja krunt jääb ümbritsevaga võrreldes nn auku.

35. Hüpoteetiline on kaebaja väide, et vaidlusaluse ehitusloa andmise tõttu väheneb talle kuuluva

kinnisasja väärtus. Iseenesest ei saa välistada, et Xxx kinnistu väärtus võiks olla suurem juhul, kui

Xxx krundile ei saaks elamut püstitada ega võtta kasutusele elukondliku kinnisvarana. Samas ei

ole kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise korral tegemist õigusvastase tegevusega, mis võiks anda

alust kahju hüvitamise nõudeks. Seetõttu ei saa ka õiguspäraselt antud õigusluba pidada

õigusvastaseks üksnes seetõttu, et ehitusõiguse realiseerimine võib kaasa tuua naaberkinnisasja

turuväärtuse korrigeerimise. Võimalus, et naaberkinnistule rajatakse elamu, oli olemas juba 2006.

aastast, mil suurema kinnistu jagamisel tekkisid praegused kinnisasjad ja määrati nende ehitusalad.

Seega võib eeldada, et naaberkinnisasjale ehitamise võimalus on kaebaja kinnisasja väärtuse

kujunemisel arvesse võetud juba varem.

36. 10. juuli 2023. a määrusega lubas ringkonnakohus kaebajal kaebuse seniselt nõudelt üle minna

Tartu Linnavalitsuse 6. juuni 2023. a korralduse nr 605 ja selle alusel antud ehitusloa tühistamise

nõudele. Nõude muutmine oli vajalik, sest muudatuste tõttu ehitusprojektis vastustaja tühistas

varasema ehitusloa ja andis selle asemel uue ehitusloa. 5. septembril 2023 esitas kaebaja taotluse

täiendavate tõendite kogumiseks. Taotluse kohaselt jooniseid nägemata jäi talle ehitusloa

muudatus arusaamatuks. Seetõttu soovib kaebaja, et vastustaja esitaks järgmised dokumendid:

xxx_TP_AR-4-10_v06_asendiplaan M 1:500; xxx_TP_AR-4-07_v06_asendiloige; xxx_TP_AR-

6-04_v06_vaadelaanest M:100; xxx_TP_AR-6-03_v06_vaadeidast M:100; xxx_TP_AR-6-

04_v06_loigeB M:100; samuti uus ehitusjärgne geodeetiline mõõdistus, kui see eksisteerib ja

võimalikud uued kooskõlastused.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks koguda täiendavaid tõendeid. Muudetud ehitusloa

seletuskirja kohaselt muudeti maja lõunapoolset külge, laeindades teise korruse lõunapoolset seina

1 meetri võrra, et see oleks ühtlane esimese korrusega. Maja pindala suurenes 9,3 ruutmeetri

võrra. Lisati jahutussüsteem (õhk-soojuspump). Varasema ehitusloaga võrreldes tehtud

muudatused on arusaadavalt kirjeldatud. Need ei seondu kaebaja väidete ja põhjendustega

käesolevas asjas. Seetõttu ei ole kaebaja taotletud tõenditel tähtsust asja lahendamisel ja kaebaja

taotlus jääb rahuldamata vastavalt HKMS § 62 lg-le 2.

37. Kaebaja on 25. septembri 2023. a menetlusdokumendis esitanud täiendavad põhjendused, miks

ta peab tõendite täiendavat kogumist siiski vajalikuks. Nimelt soovib kaebaja veenduda, et

kolmandate isikute krundi ega elamu kõrgusandmetes ei ole toimunud kaebaja õigusi kahjustavaid

muudatusi. Ka see põhjendus ei veena ringkonnakohut vajaduses koguda täiendavaid tõendeid.

Asja lahendades on ringkonnakohus selgitanud, et ehitusluba ei too kaasa kaebajale üleliia

koormavat mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Võimalikud väikesed

muudatused kõrgusandmetes seda seisukohta ei muuda ega saa seega mõjutada asja lahendamist.

Siinkohal on oluline nii see, et elamu ehitamine ja maapinna vertikaalplaneerimine on valdavalt

lõpetatud. Vastavalt ei ole suuremad muudatused enam võimalikud. Teiseks ei nähtu ehitusloa

seletuskirjast, et ehitusluba oleks muudetud ehitise või maapinna kõrgusandmete osas. Kaebajal on

iseenesest õigus, et hoone lõunaküljel teise korruse laienemine suurendab vastavalt ka hoone varju

suurust. Kuid ka see muutus on väheoluline ega mõjuta ringkonnakohtu hinnangut kaebaja õiguste

riive vähese intensiivsuse kohta.

38. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta 25. septembri 2023. a menetlusdokumendis esitatud

kaebaja uued väited, mis seonduvad septiku asukoha, kelgumäe ja drenaažiga. Kaebaja uued

väited on esitatud hilinenult, s.o pärast ringkonnakohtu 30. augusti 2023. a määruses

menetlusdokumentide ja seisukohtase esitamiseks antud tähtpäeva. Nende arvestamine asja

lahendamisel tooks kaasa viivituse menetluses, kuna sel juhul on vajalik teiste menetlusosaliste

seiskoha ära kuulamine. See tooks kaasa asja lahendamise edasilükkamise. Nagu ringkonnakohus

eelnevalt selgitas, ei tulene ehitusloa seletuskirjast, et nendes küsimustes oleks ehitusluba

muudetud.

39. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kolmandad isikud taotlevad õigusabikuludena apellatsioonimenetluses kokku 460 euro (sisaldab

käibemaksu) väljamõistmist kaebajalt. Kolmandad isikud esitasid menetluskulude nimekirja ja

kuludokumendid 19. septembril 2023, s.o ringkonnakohtu 30. augusti 2023. a määruses selleks

antud tähtaja möödumisele järgneval päeval. Kolmandad isikud selgitasid, et dokumentide

esitamine viibis, kuna kolmandad isikud arvestasid, et jõuavad õigeaegselt koju, kuid liikluses läks

pool tundi kauem ja selle tõttu polnud võimalik arvutile varem ligi pääseda.

Riigikohus on selgitanud, et sarnaselt muude taotlustega ka menetluskulude hüvitamise taotluse

osas HKMS § 51 lg 4 sõnastusest nähtuvalt ei ole üksnes avalduse hilinenult esitamise fakt

avalduse menetlemata jätmiseks piisav1. Praegusel juhul esitasid kolmandad isikud taotluse

vahetult pärast tähtaja saabumist ning hilinemine ei põhjustanud viivitust menetluses ega

takistanud kaebajal esitada seisukoht menetluskulude osas. Seetõttu peab ringkonnakohus

põhjendatuks lahendada taotlus sisuliselt.

Kaebaja hinnangul tuleks taotlus rahuldamata jätta, kuna ehitusloa muutmise taotluse esitamisega

kolmandad isikud möönsid varem antud ehitusloa õigusvastasust. Ringkonnakohus kaebajaga ei

nõustu. Ehitusloa muutmine ei puudutanud käesolevas asjas vaidluse all olevaid küsimusi.

Vastustaja ei täiendanud ega muutnud nende osas ehitusloa andmise korralduse põhjendusi.

Seetõttu ei mõjuta muudatuste tõttu varasema ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja uue andmine

menetluskulude jaotust. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses tõstatatud erinevate küsimuste ja

väidete mahtu arvestades peab ringkonnakohus kolmandate isikute õigusabikulusid tervikuna

vajalikeks ja põhjendatuteks. Menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, kuna

kolmandad isikud füüsiliste isikutena ei ole käibemaksukohustuslased.

40. Vastavalt kaebaja taotluse tuleb HKMS § 175 lg 3 järgi kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja

kolmandate isikute nimed ning kaebaja ja kolmandate isikute kinnistuid identifitseerivad andmed

(nimi, aadress) asendada tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

1 Vt RKHK 3. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-65-13 (p 31).