2-23-11727/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

28.september 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-23-11727;

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi A. M. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 13 297,91 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235;

aadress Vabaõhtumuuseumi tee 1, Tallinn, 13521 Harjumaa)

Hageja esindaja

Sigrid Rahkema (jurist@julianus.ee)

Kostja

A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xx x, xxxxx-

xxxxx xxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

2. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista .e M.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks

põhinõue 7325 eurot. Ülejäänud nõuded jätta rahuldamata.

3. Seoses eelnevaga:

3.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 45 % hageja kanda ja 55% kostja kanda;

3.2 välja mõista A. M.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuluna 528 eurot;

3.3 välja mõista A. M.lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis menetluskuludelt (s.o

528 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

3.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

3.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 18.07.2020

tarbijakrediidilepingu nr. 706724210, mille alusel sai kostja laenu 7700 eurot. Hageja palub

välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 7325 eurot, intress 472,41 eurot, haldustasu 11,60 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3981,23 eurot ja põhinõudelt

(7325 eurot) tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist määraga 19,9% aastas alates

hagiavalduse esitamisest. Kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt

täitmata, mistõttu hageja ütles lepingu 23. novembril 2020 üles (dtl 20).

2. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos

sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt

22.september 2023.

Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal

vahel sõlmitud 18.07.2020 tarbijakrediidilepingu nr. 706724210, mille alusel sai kostja laenu

7700 eurot.

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 23. novembril 2020. Vaidlust ei ole, et kostja

on saanud laenu summas 7700 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja krediidianalüüsi läbiviimiseks enda konto väljavõtte

1.01.2020-19.07.2020. Keskmine sissetulek oli kostjal igakuiselt 924 eurot. Peale

laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku kohustused olema 250 eurot kalendrikuus.

Krediidiandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale

jääb raha reservi vähemalt 674 eurot (924-250) ning see omakorda tähendab

sissetulekute/kohustuste suhtarvu 27,00%. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja

võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Tõendina on hageja esitanud

laenutaotluse (dtl 21), kostja konto väljavõtte (dtl 23-38) ja krediidianalüüsi (dtl 39).

12.Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Laenutaotlusest

nähtub, et kostjal on x last. Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid

tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja

oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus leiab

samuti, et laenuandja on jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja

pangakontodelt nähtuva teabe kostja arvukate kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees.

Arvestades, et laenutaotlustes märgitu kohaselt oli kostja sissetulek 7200 eurot (dtl-d 21)

tööandjaks xxxxx xx ja perekonnas lapsi x, pidi laenuandjale olema kostja pangakonto

väljavõtte põhjal selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Samuti kostja

avaldatud töötasu ei kajastu kontoväljavõttelt. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest

jaanuarist-juulini 2020 kohta, et väljamakseid on tehtud paljudele erinevatele

krediidiandjatele ja need on jätkunud ka juulis 2020. See viitab sellele, et kostjal oli arvukalt

laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt

ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene.

Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste

kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate

muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima, eriti kuna see info ei olnud

kooskõlas kostja poolt laenutaotluses märgituga. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et

laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste

kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe

ja laenutaotlustes märgitu vahel. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kostja

sissetulekuteks sotsiaaltoetused 161,09 eurot ja 41,68 eurot, peretoetus 620 eurot ja 57,54

eurot ja toetus Eesti Töötukassalt 243,67 eurot. Samuti nähtub, et kostja on võtnud laenu

Bondora AS-ilt (14.07.2020) 2000 eurot. Sõlmitud on lepingud ja sooritatud maksed Coop

Finants AS-le, Bigbank AS-le, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile, Holm Bank AS-le.

13.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu

summas 7700 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 375 eurot. Seega tuleb kostjal

tasuda põhivõlgnevus 7325 eurot.

15.Tarbijakrediidilepingus nr. 706724210 on kokku lepitud viivise määraks lepingujärgne

intressimäär 19,9% aastas (dtl 11-16). Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise

põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse

intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse

äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-

145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne

kostja hagejale muid kulusid ega tasusid.

16.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 7325 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi

rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 55% ulatuses kostja kanda ja 45% ulatuses

hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

18.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv

910 eurot ja kulutused õigusabile 507 eurot (käibemaksuta). Riigilõivu tasumise kohustus

tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt.

19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja põhjendatud õigusabikuluks saab

pidada 50 eurot, kuivõrd tegemist on nn lihtsas sõnastuses kattuva tüüphagiga, mille

koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise

ja lisade komplekteerimisega ( Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-

20-123611)

20.Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 910 eurot

ning lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka

asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 50 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 960

eurot (riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulu 50 eurot).

21.Kohus jättis menetluskulud 45% ulatuses hageja kanda ja 55% ulatuses kostja kanda.

Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid

tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 528 eurot.

22.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (528 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

23.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik