2-23-8407/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2023 Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8407

Kohtuasi

Tallinna linna (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

kaudu)

avaldus

X

suhtes

tahtest

olenematu

psühhiaatrilise

ravi

kohaldamise

pikendamiseks

kolmeks kuuks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Tallinna

linn

(Tallinna

Sotsiaal-

ja

Tervishoiuameti kaudu), seaduslik esindaja AK

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann

Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.07.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-8407

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) (avaldaja) esitas 12.07.2023

Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

kohaldamise pikendamiseks kolmeks kuuks.

2. Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 09.06.2023 määrusega siinses tsiviilasjas

rakendanud esialgset õiguskaitset ning kohaldanud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut

vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni 18.07.2023. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on

esitanud avaldajale taotluse, millest nähtuvalt esineb vajadus tahtest olenematu ravi jätkamiseks

orienteeruvalt kuni kolmeks kuuks.

3. Psühhiaatrite JK ja OD arvamuse järgi viibib puudutatud isik PERH-i psühhiaatriakliinikus

tahtest olenematul statsionaarsel ravil lühikese aja jooksul juba teist korda. Viimati viibis

puudutatud isik psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul statsionaarsel ravil 17.04.–15.05.2023,

kui tal diagnoositi äge skisofreeniataoline psühhootiline häire ning düssotsiaalsed

isiksusjooned. Puudutatud isik on viibinud psühhiaatrilisel ravil ka 1991. aastal, kui ta

diagnoositi pidurdamatu psühhopaatia dekompensatsioon. Hilisemas elus on puudutatud isik

korduvalt viibinud kinnipidamisasutustes röövimiste tõttu.

3.1. Viimati toodi puudutatud isik PERH-i psühhiaatriakliinikusse haiglaravile politsei ja

kiirabi saatel 2023. a aasta aprillis, kuna ta käitus kodus kummaliselt (loopis soola, tegeles

loitsudega, suhtles elavalt teispoolsusega) ja tekitas ohtlikke olukordi. Puudutatud isik käitus

valvetoas agressiivselt ja vajas mehaanilist ohjeldamist. Puudutatud isikul esinesid

meelepettelised elamused (ta vaatas tühjusesse, sosistas ning žestikuleeris elavalt), samuti

avaldas ta paranoilist kahjustusluulu (arsti ja õdesid pidas puudutatud isik valedeks inimesteks,

kohtunikku ja advokaati koristajateks, arvas, et kõik on pahatahtlikult fabritseeritud, kahtlustas

elukaaslast mürgitamises). Raviga psühhoosi sümptomaatika taandus ning esiplaanile jäid

düssotsiaalsed isiksusjooned. Puudutatud isik jäi ambulatoorsele jälgimisele.

3.2. Puudutatud isiku seisund halvenes kodus. Puudutatud isik katkestas ravimite tarvitamise,

trampis demonstratiivselt nende peal ning oli olekult närviline ja pinges. Puudutatud isik

süüdistas Balti Jaama Aleksandrit tema koju sisse tungimises ning mündikogu varastamises

(elukaaslase sõnul pole mündid kadunud). Elukaaslast süüdistas puudutatud isik selles, et ta

täitis kasti tulnukatega. Puudutatud isik täitis köögis seitse 1,5-liitrist veepudelit, andmata

selgitusi. Elukaaslase sõnul esines korduvalt episoode, kus puudutatud isik rääkis elavalt

omaette või hoopis tardus, jäädes justkui midagi kuulama. Puudutatud isik toodi kiirabiga

psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus ta oli düsfoorilises meeleolus ja tema emotsionaalsed

reaktsioonid olid elavad. Puudutatud isik kõneles valjuhäälselt monoloogina ja normaliseeris

enda käitumist. Puudutatud isik avaldas paranoilist kahjustusluulu (kapist varastatud

mündikogu, mürgitatud alkoholipudel). Tema tahteaktiivsus oli juhitud psühhootilisest

seisundist. Lähtuvalt psüühilise seisundi raskusest, ohust endale ja teistele ning ambulatoorse

ravi ebapiisavusest, hospitaliseeriti puudutatud isik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise

ravi korras 08.06.2023 kell 08.34.

3.3. Edaspidi avaldas puudutatud isik veendumust, et naabermaja noormehed jälgivad teda

telefoni kaudu, suhtlevad temaga ja kirjeldavad puudutatud isikule tema tegevusi. Puudutatud

isik nimetab seda telepaatiliseks suhtluseks, mistõttu esineb kahtlus kuulmismeelepetetele.

Puudutatud isiku sõnul kontrollivad vaenlased tema telefoni, kustutades sealt sõnumeid

(puudutatud isik soovis saata sõnumi numbrile 112).

2-23-8407

3.4. Puudutatud isiku tahtest olenematut ravi pikendati Harju Maakohtu 11.06.2023

määrusega kuni 40 päevani. Puudutatud isik viibis akuutravi osakonnas u 10 päeva, kus ta oli

pahura olekuga, haiguskriitikata ja nõudis väljakirjutamist. Ka üldpsühhiaatria osakonnas oli

puudutatud isik pahur, tal olid kahjustusluulumõtteid ja puudutatud isik avaldas intensiivseid

kuulmismeelepetteid.

3.5. Vaatamata ravi tõhustamisele oli puudutatud isiku psüühiline seisund vähese

paranemisega. Puudutatud isik on muutunud mõnevõrra rahulikumaks, kuid ta räägib jätkuvalt

erinevate inimestega läbi kiipide, mõnikord viidates nähtamatule telefonile, millega saab alati

kontaktis olla nendega, kellega vaja. Puudutatud isik ei mõista ravi vajadust ning avaldab

igapäevaselt vastumeelsust ravi suhtes.

3.6. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – äge skisofreeniataoline psühhootiline

häire (F23.2), mis on ägenenud. Elukaaslase andmeil võttis puudutatud isik kodus enne

hospitaliseerimist korraga sisse kaheksa aspiriini tabletti (maksimaalne ööpäevane annus),

väites et tal on palavik, kuigi teadaolevalt oli puudutatud isik palavikuvaba. Puudutatud isiku

käitumine ja mõttekäik on tõsiselt häiritud ning esineb valmidus selle ajel käituda. Sellega võib

puudutatud isik ohustada nii enda kui ka teiste tervist. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika

ja haiglaraviga ta ei nõustu. Muu abiviis ei ole hetkel piisav.

Puudutatud isiku seisukohad

4. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas oma seisukohas, et ta

kuulas puudutatud isiku ära PERH-i psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik selgitas, et viimasel

kolmel päeval on tema enesetunne parem ning et tal pole enam ärevust. Selle kohta, kuidas

haiglaravi talle mõjunud on, puudutatud isik midagi konkreetset ei öelnud, selgitades, et

psüühikaga ongi nii, et kes teab, mis sellele üldse mõjub. Puudutatud isik ei soovinud rääkida

haiglasse sattumisest, sest see ei ole tema huvides. Elukaaslane korraldas puudutatud isiku

haiglasse saatmise. Puudutatud isik selgitas, kuidas tema kodus on käinud mingid mehed vargil

ja tema elukaaslast kuritarvitanud. Puudutatud isikut sel ajal kodus ei olnud ja elukaaslane peitis

ta haiglasse ära. Varastatud on väärtuslik mündikogu, mida mindi Balti jaama turule müüma.

Samuti kirjeldab puudutatud isik väga filmilikult ja üsna ebausutavalt varaste kinnivõtmist.

Ravimite kohta ütles puudutatud isik, et võttis neid kodus ja tema elukaaslasel olevat samad

ravimid. Puudutatud isik hoidis enda ravimeid salajas ja lõikas need žiletiga karbist välja.

Telepaatiliste suhtluskanalite kohta ei soovi puudutatud isik midagi rääkida, sest muidu tahavad

inimesed neid kohe näha. Riigi õigusabi korras esindaja märgib, et tal ei ole tõendeid ega

motiveeritud vastuväiteid, mis kummutaksid avalduses ja ekspertiisiaktis toodu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 17.07.2023 määrusega avaldus rahuldati, paigutati puudutatud isik tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni

17.10.2023 ning kohaldati puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal

tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.

Maakohus määras, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 17.10.2023

või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste ära langemisega. Maakohus jättis menetluskulud riigi

kanda.

6. Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p-le 1.

2-23-8407

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt määras kohus 13.07.2023 ekspertiisi selgitamaks

välja, kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist kolme kuu võrra. Psühhiaater KK tegi

15.07.2023 ekspertiisi (psühhiaatri ekspertiis), mille kohaselt on puudutatud isik teadvusel, ta

orienteerub ajas, kuigi meenutab kaua aastat (ütleb, et arvudega on tal raske toimetada).

Puudutatud isik teab, et on psühhiaatriahaiglas, kuigi nimetab seda järjekindlalt vana nimega –

psühhoneuroloogiahaigla. Situatsiooni hinnang on mõjutatud tema psühhootilistest

arusaamadest. Kontakt puudutatud isikuga on rahuldav. Puudutatud isikul esinevad

pseudokuulmismeelepetted – kaugjuhtimisega telefonid, mis on temaga ühendatud tema

kõrvadesse ebaseaduslikult paigutatud kiibi abil. Puudutatud isiku mõttekäik on üldjoontes

jälgitav. Ta avaldab paranoilist luulu oma elukaaslase suhtes, on veendunud, et mingid pätid on

tema pähe kiibid pannud ning on paranoiline haigla suhtes – arvab, et teda hoitakse siin mingil

tema eest varjatud eesmärgil. Puudutatud isik on pinges, erutunud, meeleheitel ega suuda oma

psüühilist terveolekut tõestada. Oma elukaaslase suhtes on puudutatud isik selgelt vaenulik.

Psühhiaatri ekspertiisi kohaselt on puudutatud isiku käitumine mõjutatud tema luulumõtetest ja

meelepetetest – ta soovib kirjutada politseisse avaldust oma „piinajate“ kohta. Puudutatud isiku

tähelepanu on hajuv. Arvudega manipuleerimine on puudutatud isikul raskendatud.

Elu anamneesi andmetel ei suuda ta aastaarve hästi meenutada. Väljendunud intellekti langust

puudutatud isikul ei esine.

Ekspert määras puudutatud isiku diagnoosiks ägeda skisofreenia taolise psühhootilise häire

(F23.2), isiksuse iseloomujoonte rõhutamise (düssotsiaalsed iseloomujooned Z73.1), mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Arvestades puudutatud isiku psüühilist

seisundit võib ta väljaspool haiglat ja ravita jäämisel olla ohtlik iseendale ja ümbritsevatele –

seda näitab tema varasem käitumine – on olnud ebaadekvaatne, laseb ennast petta, on tekitanud

tuleohtlikke olukordi. Kuna puudutatud isik ise oma haigusest aru ei saa ja ravi vajalikuks ei

pea, siis võib koduses olukorras tema agressiivne käitumine taas korduda. Puudutatud isikul

esinevad lisaks vaimuhaigusele ka düssotsiaalsed isiksusejooned, mis kombinatsioonis

psühhoosiga hoiavad kõrgel impulsiivse ja agressiivse käitumise riski. Puudutatud isiku suhtes

ei ole võimalik kohaldada peale tahtevastase psühhiaatrilise ravi muid abinõusid või ravi, sest

tal puudub igasugune haiguskriitika ja seetõttu ka koostöövalmidus igasuguseks raviks.

Eksperdi hinnangul vajab puudutatud isik tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamist

kuni kolme kuu vältel.

8. Avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet

oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Kuivõrd puudutatud isiku käitumine on periooditi

agressiivne ja tal puudub haiguskriitika, võib ta ohustada nii enda kui ka teiste elu, tervist ja

julgeolekut ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest

olenematu ravi psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik ei pea ravi vajalikuks, mistõttu on

ebatõenäoline, et puudutatud isik jätkaks ravi haiglast välja saamisel. Praegusel juhul ei ole

muu psühhiaatriline abi küllaldane. Seega tuleb puudutatud isik paigutada tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks.

9. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse

rakendamisel. Lisaks on maakohus küsinud seisukohta avalduse osas puudutatud isiku riigi

õigusabi korras määratud esindajalt. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud maakohus

vajalikuks, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid,

ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.

Määruskaebus

10. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse täies

ulatuses ja vabastada ta viivitamatult kinnisest asutusest.

2-23-8407

11. Puudutatud isik leiab, et tema puhul ei ole täidetud PsAS-st tulenevad eeldused tema

kinnisesse asutusse paigutamiseks. Puudutatud isikul puudub niisugune raske psüühikahäire,

mille tõttu ta oleks ohtlik endale või teistele. Puudutatud isiku haiglasse paigutamise taga on

tema elukaaslane, kellel on igasugused kuritegelike kalduvustega kahtlased tuttavad.

Puudutatud isik ei saanud sellest alguses aru, aga nüüd ta teab seda. Puudutatud isik kinnitab,

et ta ei ole olnud ohtlik endale ega teistele ning on valmis võtma ravimeid kodus edasi.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

12. Avaldaja määruskaebusele vastust ei esitanud.

13. PERH-i hinnangul on puudutatud isiku psüühikahäire kroonilise kuluga ning tõenäoliselt

jääb ravi efekt vaatamata küllaldasele ravile osaliseks. Seetõttu on eriti oluline tagada

puudutatud isikule sotsiaalne rehabilitatsioon, mille raames pakutakse puudutatud isikule

elukohta ning jälgitakse tema ravimite võtmist. Ravi käigus korraldati puudutatud isikule

korduvaid kohtumisi sotsiaaltöötajatega, mille raames saab suure tõenäosusega puudutatud isik

koha Pruuna hooldekodusse 2023. a aasta septembri kuuks. Käesolevalt haiglaravita jäädes,

arvestades püsiva elukoha ning toetusgrupi puudust, on haiglavälises keskkonnas ravi

katkestamise risk ning selle foonil niigi vaid osaliselt paranenud psüühilise seisundi täielik

dekompensatsiooni risk kõrge. Selle kõige foonil tõuseb oluliselt eeskätt endale ohtlikkuse tase

(ennast hooletusse jätmine). Puudutatud isik on luululine oma endise elukaaslase suhtes, keda

ta kahtlustas truudusetuses ning kelle juurde planeeris elama minna. Puudutatud isik on

psühhoosi tõttu veendunud, et tema elukaaslane ootab teda koju tagasi. Puudutatud isiku

agressiivse käitumise risk on ka elukaaslase suhtes kõrgenenud. Vaatamata antipsühhootilise ja

meeleolustabiliseeriva ravi kombinatsioonile ei olnud puudutatud isiku raviefekt piisav.

Puudutatud isik oli jätkuvalt äärmiselt paranoiline.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

16. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku

puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu ravi

kohaldamiseks kolmeks kuuks, sh vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks.

17. TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta

või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi

kohaldamist isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Kui tegemist on isiku

paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata

psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse

paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida,

2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

18. Nõustuda ei saa puudutatud isiku hinnanguga, et tema puhul ei esinenud PsAS §-s 11

ettenähtud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud dokumendid ja

2-23-8407

tõendid

vastupidist.

Psühhiaatri

ekspertiisi

kohaselt

esineb

puudutatud

isikul

äge skisofreeniataoline psühhootiline häire (F23.2) ja isiksuse iseloomujoonte rõhutamine

(düssotsiaalsed iseloomujooned Z73.1). Puudutatud isikul on alates noorukieast esinenud

käitumisprobleemid. Ta on korduvalt seadust rikkunud ja viibinud korduvalt vanglas.

2023. aastal on puudutatud isik vajanud psühhoosi tõttu juba teistkordselt hospitaliseerimist

psühhiaatriakliinikusse. Peale esimest hospitaliseerimist jättis puudutatud isik ravimite võtmise

katki, trampides demonstratiivselt nende peal. Puudutatud isikul ägenesid taas luulumõtted ja

meelepetted, mistõttu vajas ta uuesti hospitaliseerimist 08.06.2023. Puudutatud isiku seisund ei

ole praeguseks oluliselt paranenud. Puudutatud isik väidab, et „telefonikontakte“ (s.o

meelepetteid) on vähem, kuid samas püsivad paranoilised luulumõtted. Puudutatud isik on

praeguseni hõivatud oma psühhootilistest elamustest ning tema käitumine ja tulevikuplaanid on

neist mõjutatud. Puudutatud isikul ei ole kujunenud haiguskriitikat, mistõttu ta ei saa

ravivajadusest aru. Ringkonnakohtu hinnangul oli psühhiaatri ekspertiis küllaldane kinnitamaks

puudutatud isikul psühhikahäire esinemist. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus

õigesti, et puudutatud isikul oli määruse tegemise seisuga raske psüühikahäire, mis piiras tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.

19. Psühhiaatri ekspertiisi kohaselt võib puudutatud isik tema psüühilist seisundit arvestades

olla väljaspool haiglat ja ravita jäämisel ohtlik iseendale ja ümbritsevatele – seda näitab tema

varasem käitumine – ta on olnud ebaadekvaatne, laseb ennast petta ning on tekitanud

tuleohtlikke olukordi. Kuna puudutatud isik ise oma haigusest aru ei saa ja ravi vajalikuks ei

pea, siis võib koduses olukorras tema agressiivne käitumine taas korduda. Puudutatud isikule

esinevad lisaks vaimuhaigusele ka düssotsiaalsed isiksusejooned, mis kombinatsioonis

psühhoosiga hoiavad kõrgel impulsiivse ja agressiivse käitumise riski. Eelnevatel asjaoludel on

ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel

kui tõenäoline ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p- s 2 sätestatud kriteerium. Isiku ohtlikkuse

tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada.

Praegusel juhul väljendub puudutatud isiku ohtlikkus eelkõige füüsilises ohus teda

ümbritsevate inimeste elule ja tervisele, sest puudutatud isik on teda ümbritsevate inimeste

suhtes olnud agressiivne.

20. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu

psühhiaatriline abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Psühhiaatri ekspertiisi kohaselt puudub

puudutatud isikul igasugune haiguskriitika ja seetõttu ka koostöövalmidus raviks. Puudutatud

isikul esineb vaimuhaigus (äge skisofreenia taoline psühhootiline häire), mis piirab tema võimet

oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Määruskaebuses on puudutatud isik küll märkinud,

et ta pole ohtlik endale ega teistele ning on valmis võtma ravimeid kodus edasi, ent

ringkonnakohus ei pea eelnevalt käsitletud psühhiaatri ekspertiisi alusel siiski veenvaks.

21. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

22. Kohus toimetab määruse TsMS § 541 lg 1 järgi kätte puudutatud isikule ja talle määratud

esindajale ning edastab määruse TsMS § 541 lg 2 järgi PERH-ile ja avaldajale. Juhindudes

TsMS § 315 lg-st 1 ja Riigikohtu seisukohast (RKTKm 30.04.2019, 2-18-17167, p-d 15–16)

toimetab ringkonnakohus määruse puudutatud isikule kätte psühhiaatriakliiniku vahendusel.

Kui puudutatud isiku terviseseisund ei võimalda tal kohtumäärust mõista ja see võib tekitada

olulist kahju tema tervisele, võib psühhiaatriakliinik viivitamatult talle kätte toimetada üksnes

väljavõtte kohtumäärusest ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

23. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause

alusel Eesti Vabariigi kanda.

24. Määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on

abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus,

2-23-8407

samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada

määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks

kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

(allkirjastatud digitaalselt)