3-21-2767/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2767

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

vastata tema 15. novembri 2021. a teabenõudele ning

Sotsiaalkindlustusameti tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja LS

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus kaebuse muutmiseks.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. aprilli 2022. a

otsus haldusasjas nr 3-21-2767 muutmata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2023

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-21-2767

2(9)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 15.11.2021 pöördumise, mis oli pealkirjastatud

kui „Taotlus teabe väljastamisex“ ja milles viidati, et If P&C Insurance AS on aastatel 2004–

2020 töödelnud X töövõimetuspensioni andmeid, kuid on ebaselge, kuidas oli kindlustusandjal

juurdepääs sellistele andmetele ja õigus neid kasutada. X märkis, et taotletav teave on temale

vajalik riigi tekitatud kahju tegeliku ulatuse selgitamiseks. Pöördumises paluti SKA-l

viivitamatult e-postiga väljastada koopiate, väljavõtete või failidena järgmine teave:

„1. SKA poolt koostatud, kehtestatud ja peadirektorite poolt kinnitatud (AvTS) sisekorrad

aastatel 2004-2020, mis kohustavad SKA-d kindlustusandjatele edastama finantsandmed

2. kõik finantsandmetega dokumendid, mis SKA poolt seonduvalt isikuga X (isikukood

XXXXXXXXXXX) on alates 2004.a If P&C Insurance AS-le edastatud.“

2. Pöördumine registreeriti SKA dokumendiregistris 16.11.2021 sissetuleva kirjana ja selle

lahendamise tähtajaks oli määratud 16.12.2021.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.11.2021 kaebuse (hiljem täiendatud 29.12.2021 ja

18.04.2022, milles palus tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus ja kohustada SKA-d

viivitamata väljastama soovitud teabe hiljemalt 01.12.2021 ning mõista SKA-lt kaebaja kasuks

välja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebaja 15.11.2021 pöördumine oli teabenõue ja SKA-l oli kohustus teave väljastada hiljemalt

23.11.2021, kuid seda pole tehtud ega teavitatud ka teabenõude täitmise tähtaja pikendamisest.

Kui SKA käsitas teabenõuet selgitustaotlusena, oli tal kohustus sellest kaebajat 5 päeva jooksul

teavitada. SKA tegevus diskrimineerib kaebajat kui puudega isikut. Tegemist ei ole juhusliku

ja ühekordse, vaid teadliku, tahtliku ja juurdunud tegevusega (vt haldusasi nr 3-20-1449 ja SKA

dokumendiregistri väljavõte). Kaebaja palus väljastada kõik temaga seoses If P&C Insurance

AS-le alates 2004. a-st edastatud dokumendid, kuid SKA väljastas dokumendid valikuliselt.

Kaebajale teadaolevalt on SKA edastanud If P&C Insurance AS-le ka regressnõuded seoses

kaebajale liiklusõnnetusest tulenevalt makstud töövõimetuspensioniga. Vastustaja ei ole teabe

osaliselt väljastamata jätmist põhjendanud. SKA tegevus rikkus kaebaja inimväärikust. Kuna

kaebaja suhtes tehtud riigi õigusvastaste tegude hulk on ületanud mõistliku taluvuspiiri, siis on

kaebaja muutunud riigi mis tahes õigusvastase tegevuse suhtes ülitundlikuks ja tunnetab SKA

õigusvastast tegevust teabenõude menetlemisel seetõttu inimväärikuse alandamisena. SKA on

kaebaja õiguste piiramise eesmärgil vääralt hinnanud teabenõude selgitustaotluseks. SKA ei ole

selgitanud, miks vajas kaebaja uuesti samasugust õiguslikku selgitust, mis oli antud haldusasjas

nr 3-20-1449. Taotletud teave ei vajanud ka täiendavat analüüsimist või sünteesimist. Kui teave

puudus, oli SKA-l kohustus teabenõude täitmisest seaduses sätestatud tähtaja jooksul keelduda.

Samas on arusaamatu, et kui asutusesisese teabe väljastamise üle otsustab asutuse juht, siis

mille alusel väljastavad ametnikud asutusesisest teavet, kui SKA-s vastav sisekord puudub. On

tõenäoline, et SKA eesmärk on piirata kaebaja juurdepääsu sisekorrale. Kaebajale on tekkinud

mittevaraline kahju seonduvalt ebaseaduslike piirangutega, eraelu puutumatuse rikkumisega,

3-21-2767

3(9)

inimväärikuse alandamisega ja diskrimineerimisega. Arvestada tuleb asjaolu, et kaebaja puhul

on riigi õigusvastane tegevus tüüpiline (st kumuleeruv), mitte erandlik olukord (vt haldusasjad

nr 3-14-51664, 3-16-336, 3-18-1750, 3-20-786, 3-20-1449, 3-21-2781, 3-21-2903). Teave oli

kaebajale vajalik (sh teises kohtuasjas) võimalike dokumentaalsete tõenditena ja seisukohtade

kujundamisel, milleks kaebaja kui puudega isik vajab pikemat aega. Vähene ettevalmistusaeg

rikub kaebaja eraelu puutumatust, alandab inimväärikust, on diskrimineeriv ja seab reaalselt

ohtu kaebaja tervise, heaolu ja iseseisva toimetuleku. Kaebajal ei ole lisaks kohustust avaldada

teabe kasutamise eesmärke.

4. Tallinna Halduskohus võttis 29.11.2021 määrusega menetlusse nõuded kohustada SKA-d

vastama kaebaja 15.11.2021 teabenõudele ja mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis 500 eurot teabenõudele vastamisega viivitamise eest.

5. SKA vastas X 15.11.2021 pöördumisele 01.12.2021 kirjaga nr 5.2-4/43779-2. SKA

selgitas, et ei ole aastatel 2004–2020 koostanud ega kinnitanud sisekorda, mis kohustaks SKA-

d edastama kindlustusandjatele andmeid. SKA edastab andmeid õigusaktidest tulenevatel

alustel ning kindlustusandjale on kaebaja kohta andmeid edastatud kindlustustegevuse seaduse

(KindlTS) § 219 lg 1 p 1 alusel. Vastusele olid lisatud koopiad dokumentidest, millega SKA on

väljastanud If P&C Insurance AS-le andmeid X töövõimetuspensioni suuruse ja muude toetuste

maksmise kohta (13.04.2006, 08.07.2009, 10.05.2016, 09.05.2017, 14.05.2018, 11.05.2020,

20.04.2021).

6. SKA palus 29.12.2021 vastuses (täiendatud 11.04.2022) jätta kaebus rahuldamata. SKA

on analüüsinud erinevaid sisekordasid ega tuvastanud, et aastatel 2004–2020 oleks koostatud

ja kinnitatud sellist sisekorda, mis kohustaks SKA-d edastama kindlustusandjatele andmeid.

Seetõttu ei väljastanud SKA kaebajale sisekordasid, vaid selgitas veelkord, mille alusel on SKA

kaebaja andmeid kindlustusandjale esitanud. Kaebaja poolt taotletud teave aastatel 2004–2020

kindlustusandjatele esitatud andmete kohta vajas süstematiseerimist, sest mitmel juhul sisaldas

teave juurdepääsupiiranguga andmeid kolmandate isikute kohta, mida tuli kaebaja eest varjata.

Seda selgitati ka 01.12.2021 vastuses. SKA-s on kasutusel kolm dokumendihaldussüsteemi,

kus kaebaja andmed võisid sisalduda ja lisaks arhiiv, kus säilitatakse dokumente paberkandjal.

Kuna kaebaja soovis saada andmeid pika perioodi kohta (2004–2020), pidi SKA kõiki neid

kontrollima. Sama puudutab ka sisekordasid. Eeltoodu põhjal oli pöördumise puhul tegemist

selgitustaotlusega avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 5 tähenduses, millele vastatakse

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses

(MSVS) sätestatud korras. Selgitustaotlusele vastati 01.12.2021 ehk seaduses ettenähtud tähtaja

jooksul. Kaebaja ei ole tõendanud, et teda koheldakse puude tõttu teistmoodi. Kaebajale ei saa

olla tekkinud hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju, sest ühtegi riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 9 lg-s 1 kirjeldatud põhiõiguse riivet ei esine (sh ei ole alandatud kaebaja väärikust).

Kaebaja ei ole suutnud välja tuua, milles väidetavalt tekkinud kahju seisneb. Samuti puudub

SKA õigusvastane tegevus, sest kaebajale vastati kooskõlas kehtiva õigusega. SKA ja kaebaja

vahel on pooleli ka vaidlus haldusasjas nr 3-20-1449, kus kaebaja soovis 15.11.2021 nõutud

dokumente kasutada ja kasutaski. Kohus kohustas SKA-d uuesti kontrollima, kas kaebaja kohta

on olemas täiendavaid dokumente, kuid korduval ülevaatamisel selgus, et SKA-l ei ole säilinud

rohkem kaebaja finantsandmeid sisaldavaid dokumente. Haldusasjas nr 3-20-1449 on kaebaja

esitanud lisaks If P&C Insurance AS vastuse tema 19.07.2021 päringule, milles kindlustusandja

selgitas, et ka temal ei ole säilinud SKA vastuseid 2016. aastast ja sellele eelnevast perioodist.

SKA ei lähtunud 15.11.2021 pöördumisele vastates AvTS § 23 lg-st 3, sest ta ei keeldunud

teabenõudele vastamisest, vaid kaebaja pöördumine oli kvalifitseeritud selgitustaotlusena. Isegi

kui SKA kvalifitseeris kaebaja pöördumise valesti ja vastas sellele hilinemisega, ei ole sellega

tekitatud kaebajale kahju.

3-21-2767

4(9)

7. Tallinna Halduskohus lõpetas 28.04.2022 otsusega haldusasja menetluse nõude osas

kohustada SKA-d vastama kaebaja 15.11.2021 teabenõudele ning jättis ülejäänud osas kaebuse

rahuldamata. SKA on vastanud kaebaja 15.11.2021 pöördumisele 01.12.2021. Põhjendatud ei

ole kaebaja väide, et vastustaja ei esitanud kõiki asjakohased dokumente. Kohtul puudub alus

kahelda, et vastustaja edastas kaebajale kogu tema valduses oleva teabe. Kaebaja ei ole esitanud

põhjendusi ega tõendeid, mis annaksid põhjust arvata, et vastustaja varjab kaebaja ja kohtu eest

osaliselt nõutud teavet. Kuna kaebaja on saavutanud kohustamiskaebuse eesmärgi, siis tuleb

menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Asjas on esitatud ka hüvitamisnõue, mistõttu

ei ole HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamiskaebusele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

Kaebaja 15.11.2021 pöördumises sooviti selles märgitud teabe väljastamist. Kuigi pöördumine

sisaldas mh selgitusi, miks kaebaja teavet soovib, ei avaldanud kaebaja samas soovi SKA poolt

täiendavate selgituste saamiseks. Seetõttu ei ole kahtlust, et kaebaja soovis esitada teabenõude

AvTS § 6 tähenduses. Kaebaja tahe pidi olema vastustajale äratuntav, mida kinnitab seegi, et

15.11.2021 pöördumine registreeriti SKA dokumendiregistris teabenõudena. Vastustaja on

lisaks märkinud, et kaebaja pöördumine oli selgitustaotlus AvTS § 23 lg 2 p 5 tähenduses,

millest tulenevalt käsitati seda esmalt teabenõudena, kuid kvalifitseeriti seejärel ümber. Sellises

olukorras tuleb AvTS § 23 lg 3 kohaselt teabenõudjat 5 tööpäeva jooksul teavitada teabenõude

täitmisest keeldumisest ning seda põhjendada, kuid vastustaja ei ole seda teinud.

Vastustaja käsitas kaebaja 15.11.2021 teabenõuet ekslikult selgitustaotlusena. Mitte igasugune

tegevus, mis nõuab keskmisele teabenõudele vastamisest suuremat ajakulu, ei tingi teabenõude

selgitustaotluseks ümber kvalifitseerimist (nt Riigikohtu 02.12.2021 määrus nr 3-20-992, p 11).

Dokumendihaldussüsteemides ja arhiivis otsingu teostamine ei ole sellist laadi tegevus, millest

tulenevalt oleks tegemist selgitustaotlusega. Kui otsingu tegemine oli sedavõrd aeganõudev, et

teabenõuet ei olnud võimalik AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul täita, oli vastustajal

võimalik AvTS § 19 alusel pikendada teabenõudele vastamise tähtaega. Ka kolmandate isikute

andmete kaebaja eest varjamine ei tinginud teabenõude selgitustaotluseks lugemist. Kaebajale

01.12.2021 väljastatud dokumendid olid väga lühikesed ja ei sisaldanud hulgaliselt teavet, mille

varjamise ulatuse üle otsustamine saanuks olla keeruline. Dokumendihaldussüsteemidest ja

vajadusel ka arhiivist teabe otsimine ning kolmandate isikute andmete varjamine enne teabe

väljastamist on teabenõuetele vastamisel tavapärane. Kaebaja taotletud teave tulnuks väljastada

5 tööpäeva jooksul ning järelikult on vastustaja teabe väljastamisega õigusvastaselt viivitanud.

Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema inimväärikuse alandamisega,

mis seisnes tema diskrimineerimises võrreldes isikutega, kellel ei ole puuet. Väidetavat eraellu

sekkumist ei nähtu. Teabe hilinemisega edastamine ei tähenda, et riik sekkus kaebaja eraellu.

Vastustaja õigusvastane viivitus teabenõudele vastamisel ei küündi kaebaja inimväärikuse

alandamiseni ning ei too kaasa mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole põhjendanud ega

tõendanud, et SKA kohtles teda puude tõttu tavapärasest erinevalt. Vastupidist ei kinnita viited

varasematele kohtuasjadele, sest tegemist ei ole analoogsete vaidlustega. Üheski viidatud asjas

ei ole kohus tuvastanud, et SKA või mõni teine haldusorgan oleks kaebajat tema puude tõttu

diskrimineerinud. Kaebaja on vaidlustanud ka Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi

tegevust tema teabenõuetele vastamisel (vt haldusasjad nr 3-21-2781 ja 3-21-2903), kuid sellest

ei järeldu, et SKA või riigiasutused laiemalt kaebajat diskrimineeriks. SKA vastustest ei nähtu,

et kaebajat oleks tema puude tõttu koheldud eriliselt. Puude faktile ei ole üldse tähelepanu

juhitud. Kuigi kaebaja 15.11.2021 teabenõude menetlemine ei olnud korrektne, ei järeldu sellest

siiski kaebaja diskrimineerimist ja see ei too kaasa õigust mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Paratamatult esineb vigu ka haldusorganite töös. Vastustaja tegevus võis põhjustada kaebajas

rahulolematust ja negatiivseid emotsioone, kuid mitte sellisel määral, millest saaks tuletada

inimväärikuse alandamise. Seega ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud.

3-21-2767

5(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X palub 30.05.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 06.09.2023) halduskohtu otsus

tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on jätnud tuvastamata tegelikud

faktilised asjaolud ja pole neid sisuliselt hinnanud ning on teinud väärad ja kallutatud

järeldused. SKA ei ole üksnes õigusvastaselt viivitanud teabe väljastamisega, vaid ka

õigusvastaselt jätnud teabe osaliselt väljastamata. Kaebaja 15.11.2021 teabenõudele ei ole

vastatud nõuetekohaselt, sest osa dokumente on ilma nõuetele vastavate põhjendusteta jäetud

väljastamata. Halduskohus ei kontrollinud SKA põhjenduste sisulist korrektsust, vaid piirdus

SKA põhjenduste kordamisega. Kohtuotsuses puuduvad sisulised ja jälgitavad põhjendused.

SKA ei ole väljastanud regressnõudeid ega selgitanud nende väljastamata jätmise põhjuseid.

Halduskohus jättis regressnõuete mitteväljastamise täielikult tähelepanuta. Samuti jättis SKA

väljastamata sisekorrad. Sellekohased põhjendused on ebaadekvaatsed, sest sisekorrad peavad

sisaldama isikuandmete töötlemise tingimusi ka siis, kui väljastamine toimub seaduse alusel.

SKA ei ole dokumentaalselt tõendanud, et sisekordades soovitud teave puudus. Haldusasjas nr

3-20-1449 ei ole ringkonnakohus nõudnud SKA-lt sisekordade ja regressnõuete esitamist. SKA

on piiranud kaebaja õigust saada teavet sellises ulatuses ja selleks ajaks, et täita haldusasjas nr

3-20-1449 esitatud kohtunõue tähtaegselt ja täielikult. Tegemist on ebaseadusliku, omavolilise,

diskrimineeriva, õigusi kuritarvitava ja pahauskse piiranguga, mille eesmärk on väljastada vaid

riigile meelepärane teave ja riigile meelepärasel ajal. Teabenõudele vastamine ei sõltunud lisaks

kohtumenetlusest, sest kohtumenetluses on kaebaja juurdepääs teabele piiratum. Teabenõudele

vastamisest ei saa keelduda argumendiga, et teave ei ole asjakohane või vajalik. Halduskohus

lõpetas kohustamisnõude menetluse ebaõigesti ja sellega on rikutud kaebaja õigust saada teavet.

Kaebaja ei ole kohustamiskaebuse eesmärki saavutanud. Kaebaja saab küll esitada vastustajale

uue teabenõude, kuid selle tulemus oleks tõenäoliselt sama. Väljastamata jäetud teabega seoses

ei ole SKA lisaks tõendanud, et tal puudus kohustus teavet omada ja säilitada. Kaebajale ei

olnud kaebuse esitamisel ettenähtav, et teavet osaliselt ei eksisteeri ja SKA käsitab pöördumist

selgitustaotlusena. Kuna kohus ei saa vastustajat kohustada väljastama olematut teavet, kuid

teabe puudumine selgus alles kohtumenetluse ajal, soovib kaebaja oma kaebust muuta selliselt,

et kohustada SKA-d väljastama sisulised selgitused otsustuste kohta esitada kindlustusandjale

regressnõuded. Kuivõrd kindlustusandja hüvitab üksnes liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud

tervisekahjustusega seotud kahju, jääb arusaamatuks, mille alusel esitas SKA kindlustusandjale

regressnõudeid, kui kaebaja töövõimetuse põhjuseks määrati tööõnnetus. Esineb põhjendatud

kahtlus, et SKA on esitanud alusetuid nõudeid või ebaõigeid andmeid. SKA ei ole kaebajale

avaldanud, et töövõimetuspensioni maksmise aluseks on liiklusõnnetus. Eesmärgipärane ei ole

anda selgitustaotlusele vastus, mis ei käsitle SKA tegevust regressnõuete esitamisel sisuliselt.

SKA on varjanud ja peitnud sisulisi selgitusi alates 2004. aastast.

Vastustaja ei tunnusta kaebajat kui puudega ja tervisekahjustusega isikut andmesubjektina

eesmärgiga kontrollida tema tegevust (sh otsustada teabe saamise ulatuse ja teabe kasutamise

vajaduse üle). Haldusasjast nr 3-20-1449 nähtuvalt pole tegemist üksikjuhtumi, vaid juurdunud

praktikaga. Seetõttu ei ole kaebajal olnud võimalik kahju tekkimist ära hoida ega vähendada.

SKA vastustest nähtub üheselt vastustaja omavoliline, meelevaldne ja valikuline kaebaja selgelt

väljendatud tahte ümberhindamine ja teabenõude mittenõuetekohane täitmine. SKA tavapärane

kord teabenõuetele vastamisel, mis erineb seaduses sätestatust, sekkub teabenõudja eraellu (sh

tema õigusesse langetada otsuseid vabalt, realiseerida oma õigusi ja huve sõltuvalt tema enda

tahtest ja võrdväärselt teiste isikutega) ning alandab tema inimväärikust. Väär ja vastuoluline

on halduskohtu järeldus, et kaebajat ei kohelda puude ja tervisekahjustuse tõttu tavapärasest

erinevalt. Kummastav on seisukoht, et SKA õigusvastane viivitus on tavapärane. Tavapärane

kord, mis toob kaasa õigusvastase viivituse, ei saa olla õiguspärane. Vastustaja kohtles kaebajat

seaduses sätestatust erinevalt ja halvemini ning vastustaja ei ole tõendanud, et sellise kohtlemise

3-21-2767

6(9)

põhjuseks ei olnud kaebaja puue või tervisekahjustus. Tuvastatud ei ole ühtegi muud mõistlikku

ja asjakohast põhjust, miks on kaebajat koheldud seaduses sätestatust erinevalt ja halvemini.

Viited varasematele kohtulahenditele kinnitavad laialdasemat probleemi kogu riigi tasandil.

Kaebaja tunnetab kogumis enda inimväärikuse alandamist. SKA varjatult ei tunnista kaebajat

tööõnnetuse ohvrina ja töövõimetuspensioni saajana teistega võrdsetel alustel. Kohtuotsuse

tegemise aja seisuga (28.09.2023) on kaebaja mittevaralise kahju suurus 500 eurot. Kuna SKA

on oma selgitusi pika aja vältel varjanud ja ei ole neid avaldanud ka kohtumenetluses, siis on

kaebaja õiguste rikkumine jätkuv. Alates 01.10.2023 on põhjendatud mõista SKA-lt kaebaja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis igakuiselt 100 eurot kuni kaebajale asjakohaste sisuliste

kirjalike selgituste väljastamiseni. Alternatiivselt tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus

kaebaja teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamisel. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta SKA

kanda isegi juhul, kui kohus hüvitamisnõuet ei rahulda. Menetluskulude kaebaja kanda jätmine

oleks küüniline ja ebaõiglane.

9. SKA palub 08.07.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning

ei pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

11. Kaebaja on 06.09.2023 seisukohas soovinud täiendada kaebust uue kohustamisnõudega

ja alternatiivse õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Halduskohus lõpetas 28.04.2022 otsusega

asja menetluse nõude osas, milles kaebaja taotles SKA kohustamist vastata tema 15.11.2021

teabenõudele, sest vastustaja täitis teabenõude 01.12.2021. Halduskohtu menetluse ajal rõhutas

kaebaja korduvalt, et esitas vastustajale 15.11.2021 teabenõude ja ei soovinud SKA-lt mingeid

õigusalaseid või muid selgitusi, mistõttu ei olnud pöördumise näol tegemist selgitustaotlusega.

Apellatsioonimenetluses on kaebaja samas heitnud vastustajale mh ette ebapiisavate selgituste

andmist ning palunud tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus teabenõudele ja selgitustaotlusele

vastamisel. Vastustajale ei saa korraga heita ette ühelt poolt seda, et teabenõue on ebaõigesti

loetud selgitustaotluseks, ja teiselt poolt seda, et selgitustaotlusele ei vastatud nõuetekohaselt.

Kui tegemist oli teabenõudega, tuli vastustajal see täita AvTS-s sätestatud korras, mitte vastata

sellele MSVS-s sätestatud korras. Kaebaja nõue kohustada vastustajat andma sisulisi selgitusi

või põhjendusi küsimustes, miks edastati (väidetavalt) kindlustusandjale ka regressnõudeid,

miks ei ole kaebaja taotletud teavet osaliselt säilinud ja miks ei ole sisekordades reguleeritud

isikuandmete töötlemise tingimusi (koos seda kinnitavate tõendite esitamisega), väljub kaebaja

kohtusse pöördumise eesmärgi piiridest ja seetõttu ei saa kaebuse muutmist HKMS § 49 lg 1

kohaselt pidada otstarbekaks. Kuna kaebaja on asjas juba esitanud hüvitamisnõude, siis ei ole

ka täiendav tuvastamisnõue tema õiguste kaitseks vajalik. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja

taotluse kohustamisnõude muutmiseks ja tuvastamisnõude lisamiseks rahuldamata. Esialgselt

nõutud mittevaralise kahju hüvitise suurendamist ei loeta seaduse järgi kaebuse muutmiseks

(HKMS § 49 lg 3 p 2), mistõttu ei ole selles osas tarvis taotlust eraldi lahendada.

12. Seonduvalt kaebaja taotlusega kohustada SKA-d vastama tema 15.11.2021 pöördumisele

(dtl 5) nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldustega, et tegemist oli teabenõudega AvTS

§ 6 tähenduses ning SKA 01.12.2021 vastusega (dtl 32; lisad dtl 25–31) on teabenõue osaliselt

täidetud (AvTS § 20 p 1) ja ülejäänud osas on teabenõude täitmisest keeldutud, kuna vastustajal

puudus taotletud teave (AvTS § 23 lg 1 p 2). Teabenõude täitmiseks kohustamise nõude osas

3-21-2767

7(9)

menetluse lõpetamine oli põhjendatud, sest pole alust väita, et kaebaja 15.11.2021 teabenõue

oleks jäetud mingis osas lahendamata. Teabenõude p-ga 1 palus kaebaja väljastada üksnes

sellised sisekorrad aastatest 2004–2020, mis kohustavad SKA-d edastama kindlustusandjatele

finantsandmeid. SKA selgitas 01.12.2021, et ühtegi sellistele tunnustele vastavat sisekorda ei

ole märgitud ajavahemikul koostatud ega kinnitatud. Teabenõude täitmise seisukohalt ei oma

tähtsust, kas sellise sisekorra puudumine on õiguspärane või mitte. Seadusest ei tulene lisaks

kohustust teabenõude täitmisest keeldumise korral esitada teabenõudjale tõendid keeldumise

aluse esinemise kohta. Olukorras, kus teabenõude täitmisest keeldutakse põhjusel, et taotletud

teave puudub, võiks teabevaldajal olla ka väga keeruline või isegi võimatu tõendada negatiivset

asjaolu, et teabenõudes taotletud teavet ei ole kunagi eksisteerinud või see ei ole säilinud. Kuna

teabevaldajale tuleneb seadusest mh kohustus mitte anda teadvalt ebaõiget teavet (vt AvTS § 9

lg 2 p 8) ning kaebaja kahtlused, et SKA varjab nii tema kui ka kohtu eest teavet või dokumente,

olid üksnes oletuslikud (st HKMS § 63 mõttes põhistamata), ja negatiivse asjaolu tõendamise

võimalused on piiratud, siis ei pidanud halduskohus nõudma vastustajalt tõendeid, mis võiksid

kinnitada SKA väidet, et kaebaja taotletud dokumendid puuduvad (vrd Riigikohtu 21.06.2023

otsus nr 2-20-9760, p 26; 03.02.2017 määrus nr 3-2-1-83-16, p 17). Isegi kui põhimõtteliselt

saaks vastustajalt nõuda välja kõik aastatel 2004–2020 koostatud ja kinnitatud sisekorrad,

veendumaks, et ükski neist ei käsitle tõepoolest kindlustusandjatele finantsandmete edastamist,

võiks jätkuvalt tõstatada kahtluse, et mõni sisekord on ikkagi jäetud esitamata. Olukorras, kus

kaebajat huvitavate andmete kindlustusandjatele edastamine on toimunud seaduse (sh KindlTS

§ 219 lg 1 p 1) või andmesubjekti nõusoleku (vt ka Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449,

p-d 2 ja 27.2–27.3) alusel, on samas usutav, et SKA ei pidanudki vajalikuks andmete edastamist

täiendavalt sisekorraga reguleerida.

13. Regressnõuete If P&C Insurance AS-le väidetavat edastamist puudutavate dokumentide

osas on vastustaja 11.04.2022 seisukohas viidanud, et mh seonduvalt haldusasja nr 3-20-1449

menetlusega on SKA korduvalt ka pärast 01.12.2021 kontrollinud dokumendihaldussüsteemis

ja arhiivis olevaid dokumente, kuid SKA-l ei ole sellele vaatamata täiendavalt esitada mingeid

kaebaja finantsandmeid sisaldavaid dokumente. Kuna kaebaja on regressnõuete edastamisega

seoses piirdunud üldsõnalise viitega, et SKA on need kindlustusandjale „temale teadaolevalt“

edastanud, kuid pole esitanud mingeid täpsemaid selgitusi, millele tema teadmine tugineb, siis

ei pidanud halduskohus ka selles osas kahtlema SKA väites, et tal ei olnud rohkem dokumente,

mida kaebajale edastada.

14. Eeltoodu põhjal oli kaebaja 15.11.2021 teabenõue SKA 01.12.2021 vastusega täidetud

maksimaalses ulatuses, milles seda oli võimalik täita. Halduskohus tuvastas õigesti, et SKA on

teabenõude täitmisega õigusvastaselt viivitanud. Seejuures ei oma tähtsust, et vastustaja järgis

kaebaja 15.11.2021 pöördumise registreerimisel määratud vastamistähtaega (16.12.2021), sest

kui vastustaja oleks täielikult järginud avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust, siis oleks

pöördumine kohe registreeritud teabenõudena, mitte haldusmenetluse alase kirjavahetusena, ja

määratud korrektne täitmistähtaeg. Halduskohus märkis, et kaebaja pöördumine registreeritigi

teabenõudena, kuid vastustaja dokumendiregistri väljavõte seda ei kinnita. Ehkki dokumendi

pealkirjaks on märgitud „Teabenõue“, on dokumendi liigiks määratud „Kiri SISSE“ (dtl 6). See

ei ole siiski toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist. AvTS § 18 lg-test 1 ja 3 ning § 23 lg-st 3

tulenevalt oli SKA kohustatud teabenõude täitma või põhjendama selle täitmisest keeldumist

hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. Kuna

kaebaja 15.11.2021 teabenõue registreeriti 16.11.2021, tuli see lahendada hiljemalt 23.11.2021.

Kui teabe väljaselgitamine oli aeganõudev, nagu SKA on kohtumenetluses väitnud, siis olnuks

vastustajal iseenesest võimalik teabenõude täitmise tähtaega AvTS § 19 alusel pikendada kuni

15 tööpäevani (s.o kuni 07.12.2021), kuid ka tähtaja pikendamisest tulnuks kaebajat teavitada

hiljemalt 23.11.2021. Samuti pidanuks vastustaja AvTS § 23 lg 3 kohaselt viie tööpäeva jooksul

3-21-2767

8(9)

kaebajat teavitama sellest, kui SKA hinnangul eeldas 15.11.2021 teabenõude täitmine uue teabe

dokumenteerimist ning see tuli AvTS § 23 lg 2 p 5 alusel lugeda selgitustaotluseks ja vastata

sellele MSVS §-s 6 sätestatud tähtaja (st üldjuhul hiljemalt 30 kalendripäeva registreerimisest)

jooksul. SKA 01.12.2021 vastusest ei nähtu siiski, et teabenõude täitmise käigus oleks mingit

uut teavet tegelikkuses dokumenteeritud, mistõttu on tuginemine AvTS § 23 lg 2 p-le 5 ilmselt

otsitud. Vaidlust ei ole, et SKA ei täitnud teabenõuet viie tööpäeva jooksul, kuid ei teavitanud

samas kaebajat selle täitmise tähtaja pikendamisest või teabenõude ümber kvalifitseerimisest.

Isegi kui teabenõude kiirem täitmine võis läbitöötamist vajavate dokumentide hulka arvestades

olla objektiivselt võimatu, ei kõrvalda see teavitamiskohustuse rikkumist ega muuda viivitust

õiguspäraseks.

15. Kaebaja on palunud mõista vastustajalt välja mittevaralise kahju hüvitisena kohtuotsuse

tegemise aja seisuga 500 eurot ja alates 01.10.2023 igakuiselt 100 eurot kuni kaebajale sisuliste

selgituste väljastamiseni. Viimasena nimetatud summa seondub täiendava kohustamisnõudega,

mille kaebusele lisamise taotluse jättis ringkonnakohus eelnevalt rahuldamata, sest see väljuks

kaebuse eesmärgi piiridest. Kuigi vastustaja viivitas kaebaja 15.11.2021 teabenõude täitmisega

õigusvastaselt, jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kaebajale ei saanud seeläbi

tekkida RVastS § 9 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. SKA viivitas

teabenõudele vastamisega kuus tööpäeva. Kaebaja ei ole ära näidanud, et taotletud teabe

väljastamisel esinenud viivituse tõttu jäid tema mingid olulised õigused kaitseta või nende

kaitsmine muutus oluliselt raskemaks. Teabenõudest võib küll aru saada, et taotletav teave oli

kaebajale vajalik sel ajal menetluses olnud haldusasjas nr 3-20-1449 esitatud kahju hüvitamise

nõude suuruse täpsustamiseks, kuid vastustaja viivitus ei muutnud seda kuidagi võimatuks (vt

lisaks Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 15). Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2021

määrusega haldusasjas nr 3-20-1449 otsustati kaebaja apellatsioonkaebus lahendada kirjalikus

menetluses ning menetlusosalised võisid esitada uusi asjaolusid või taotlusi kuni 14.01.2022.

Kaebaja esitaski 14.01.2022 ehk tähtaegselt ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse täiendused

koos kahjuarvestuse ning SKA 01.12.2021 vastuse ja selle lisadega. Ringkonnakohus uuendas

lisaks 24.01.2022 määrusega asja arutamise ja määruse p-st 23 tulenevalt, kui SKA-l on olemas

muid asja lahendamise seisukohalt olulisi tõendeid, tuli need esitada hiljemalt 07.02.2022.

Vastustaja edastas 07.02.2022 mh kaebaja poolt kindlustusandjale 21.09.2007 esitatud kahju

hüvitamise nõude ning selgitas vastuses (p 2.14), et SKA-l ei ole säilinud rohkem dokumente,

millega on kindlustusandjale edastatud andmeid kaebaja kohta. Seega ei ole äratuntav, et SKA

viivitus kaebaja 15.11.2021 teabenõudele vastamisel oleks saanud mõjutada või isegi ohustada

haldusasja nr 3-20-1449 lahendamise tulemust.

16. Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist saab RVastS § 9 lg 1 järgi nõuda üksnes süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on viidanud, et SKA

tegevus on alandanud tema väärikust ja rikkunud tema eraelu puutumatust. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa ainuüksi teabevaldaja õigusvastasest viivitusest teabenõude täitmisel järeldada

teabenõudja väärikuse alandamist või sekkumist tema eraellu. Isegi kui praeguses asjas oleks

tuvastatud, et SKA on osaliselt jätnud teabe kaebajale õigusvastaselt väljastamata, ei järelduks

sellest asjaolust iseenesest veel kaebaja väärikuse alandamist või eraelu puutumatuse rikkumist.

Halduskohus rõhutas õigesti, et kuigi SKA viivitus oli õigusvastane, siis puuduvad igasugused

tõendid ja andmed, mis võiksid toetada kaebaja kahtlust, et SKA viivitas teabenõude täitmisega

põhjusel, et kaebajal on puue või tervisekahjustus. Kaebaja oletus, et kuivõrd viivitamiseks ei

olnud muid põhjuseid, pidi viivitus järelikult seonduma tema puude või terviseseisundiga, on

ilmselt meelevaldne. Üheski varasemas kohtuasjas (sh haldusasjas nr 3-20-1449) ei ole samuti

tuvastatud, et SKA või mõni teine riigiasutus oleks kaebajat tema terviseseisundist tulenevalt

diskrimineerinud. Ehkki kaebajal on olnud riigiasutustega mitmeid vaidlusi mh teabenõuete

3-21-2767

9(9)

täitmisega seotud küsimustes (vt haldusasjad nr 3-21-2781 ja nr 3-21-2903), ei saa pelgalt

sellest asjaolust tuletada, et riik ei peagi vajalikuks kaebajale tagada seaduses sätestatud õigusi.

Mitte igasugune ametiasutuse eksimus õigusaktide kohaldamisel ei ole käsitatav ametiasutuse

poole pöördunud inimese väärikuse alandamisena. Samuti ei kinnita ükski tõend, et vastustaja

oleks kaebaja 15.11.2021 teabenõude täitmisega viivitanud või täitnud selle üksnes osaliselt

põhjusel, et vastustaja arvates ei olnud kaebajal teavet vaja seaduses sätestatud ajaks või tema

taotletud ulatuses. Seetõttu pole alust väita, et SKA oleks asunud kaebaja asemel ise otsustama

tema eraelusse puutuvaid küsimusi.

17. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi (vt võlaõigusseaduse § 128 lg 5). Mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks peavad

isikule põhjustatud tagajärjed (valu ja kannatused) olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad

ehk rikkumise raskus peab õigustama selle eest valuraha maksmist (nt Riigikohtu 26.09.2022

otsus nr 3-20-1449, p 30.4). Kuigi on usutav, et SKA viivitus teabenõude täitmisel võis tekitada

kaebajas stressi, nördimust ja solvumist, samuti mõningast muret selle üle, kas tal õnnestub

haldusasjas nr 3-20-1449 täita kohtunõue õigeaegselt, ei saanud lühiajaline viivitus põhjustada

kaebajale siiski kuigi intensiivseid üleelamisi. Menetluse käigus ei ole ilmnenud ka sellist laadi

asjaolusid, mis võinuks kaebaja kannatusi märkimisväärselt intensiivistada (nt ei ole vastustaja

kaebajat teavitanud, et ta ei kavatsegi teabenõuet tähtaegselt või täielikult täita, sest kaebajal on

puue või teave pole kaebajale vajalik). Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimist ei

saa järeldada ka sellest, et kaebaja pidas vajalikuks pöörduda oma õiguste tagamiseks kohtusse

ja halduskohus tuvastaski SKA tegevuse õigusvastasuse, sest vastasel korral peaks mis tahes

õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline

hüvitis (vt nt Riigikohtu 26.09.2022 otsus nr 3-20-1449, p 30.4). Kuna kaebajale ei ole tekkinud

hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju, ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamiseks alust.

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 28.04.2022 otsus muutmata.

19. X on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud kohtutele andmeid muude menetluskulude kandmise

kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS §

108 lg 1 alusel tema enda kanda. SKA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud,

mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1

alusel tema enda kanda.

20. Kuna otsus kajastab andmeid kaebaja terviseseisundi kohta, siis tuleb otsuse avaldamisel

asendada kaebaja nimi ja isikukood tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)