1-10-11302/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-10-11302

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.aprill 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-11302 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi Kriminaalasi Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja S.N lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

S.N, ik xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kaitsja: vandeadv.Aivar Hint, Tartu I advokaadibüroo, hintaivar@hot.ee ). RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.1, maakohus m ä ä r a s :

Vabastada vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. S.N KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg 1 aasta. Kohustada katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: S.N

1. elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

3. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

5. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 75 lg.2 p.2,4,7 alusel määrata katseajaks järgmised S.N-ile lisakohustused:

1. Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.

2. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest, selle võimatuse korral võtta ennast töötuna arvele Töötukassas.

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt

2 (4) eelnevalt nõusolekut saamata. 4.osaleda kriminaalhooldaja pakutavas sotsiaalprogrammis.

Määrata kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna S.N juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu S.N-i Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 78 lg.2 alusel hakata katseaega arvestama alates käesoleva S.N-i kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva S.N kohtumääruse jõustumist.

Määrata vandeadvokaat Aivar Hint tasu õigusabi eest 76.70 eurot. Mõista välja S.N*ilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 76.70 eurot.

Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil juhtudel 2800049874.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. S.N

mõisteti süüdi

Tartu Maakohtu 06.09.2010a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-

11302

KarS § 424 järgi ja karistati ühe kuu vabadusekaotusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetu karistust Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata os, 657 tunni üldkasuliku töö, s.o. 10 kuu ja 28 päeva vangistust võtta. Lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja algus 15.09.2010a ja lõpp 12.09.2011.a.

Tartu Vangla on esitanud kohtule kohta koostatud materjalid tema tingimisi S.N-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 15.03.2011, samuti elektroonilise järelevalve alla.

Tartu Vangla toetab S.N-i vabastamist vangistusest enne tähtaega. iseloomustuses on kirjas, et S.N on karistatud kriminaalkorras neljal korral, kannab teist korda vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Seoses alla aastase karistusajaga ei ole taasühiskonnastavaid tegevusi läbi viidud. Väidetavalt omandanud põhihariduse, puidutisleri erialal katkestas õpingud. Aasta jooksul enne vangistust ametlikult ei töötanud, elatus juhutöödest. Varavastased kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. On motiveeritud ametlikult tööle asuma. Tasumata nõudeid 576,80 eur.

Suhted lähedastega head. Kahel korral on vargusi toime pannud koos venna: xxxxxxxxxxxxiga. Alkoholi tarvitamises probleemi ei näe, arvab, et suudab alkoholi tarbimist piirata, kuid karsklaseks ei hakka. Varasemalt kriminaalhoolduse all olles on pannud toime väärtegusid. Tunnistab, et alkoholijoobes kaotab enesevalitsuse. Enda tervislikku seisundit hindab heaks. Õigustab toimepandud vargust rahapuudusega. Näeb asju enesekeskselt.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes, tuginedes kogutud infole ja analüüsile ning arvestades kinnipeetava isikut, toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Riskiks on alkoholitarvitamine ja majanduslik toimetulek.

3 (4) Kohus arutas vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 01.04.2011.a. S.N-i S.N soovib enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Elama asuks ema juurde, seal elab ka noorem vend. Ta saaks venna juurde metsatööle. Kuritegude toimepanemise põhjustena nimetab varasemat karistamatuse tunnet, ka alkohol on põhjuseks olnud. Ta on valmis alkoholist loobuma, kui vaja, ka selleks spetsialistide abi kasutama. Sotsiaalprogramme ei ole vanglas läbinud, kuid ta saab aru, et peab oma käitumist muutma. Alkoholist loobumise kohustus distsiplineeriks. S.N kavandab vabanemisel ema toetama hakata, luua oma pere. Ema ja õe-vendadega on ka kinnipidamiskohast suhelnud Praegu töötab vanglas lukksepana. S.N tunnistab, et on vajalik kutsekool lõpetada ja tisleri paberid saada. Kool jäi varem pooleli tööle mineku tõttu.

Prokurör toetab S.N-i ennetähtaegset vabastamist. S.N näib olevat hea tahe oma elu muuta. Ta peab kontrolli ja keeldude rakendamist endale toeks olevaks. Kriminaalhooldus aitaks eluga järje peal püsida.

Kaitsja: taotleb S.N-i vabastamist ennetähtaegselt. On olemas elukoht, tulevane töökoht, sotsiaalne tugivõrgustik. Vanglas viibimise ajal ei ole distsiplinaarkorras karistatud, töötab vanglas. Lisakohustusi peab süüdimõistetu vajalikeks ja toetavateks, saab aru kuritegudeni viinud põhjustest. Mõtteviis on positiivne ja terve ellusuhtumisega.

Kohtu seisukohad S.N on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteos.

KarS § 76 lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks temale mõistetud karistusajast kandnud ära rohkem üle poole, seega on S.N

täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

S.N-i karistus saab kantud 12.09.2011. See tähendab, et tema vabastamata jätmisel praegu ei teki tal enam uut võimalust ennetähtaegseks vabastamiseks ja tema vabanemine saaks toimuda ilma vabanemisjärgse järelevalveta ja kriminaalhoolduseta. on S.N kriminaalkorras karistatud neljal korral ja kannab teist reaalset vangistust. Varem mõistetud tingimuslik karistus on täitmisele pööratud. Kohus leiab, et KarS § 76 lg.3 loetletud asjaolud S.N-i puhul annavad alust teha otsus ta ennetähtaegselt vabastada. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et S.N on olemas kõik materiaalsed eeldused vabanenuna toime tulla: tal on elukoht lähedaste juures, on potentsiaalne võimalus tööle saada ja on olemas sotsiaalne tugivõrgustik lähisugulaste (pereliikmete) näol. Asjaolu, et S.N on ka enne kinnipidamiskohta minekut töötanud ametliku töölepingu alusel, lubab arvata, et S.N on olemas töösättumus ja võimalus elatada ennast tööst saadavast tulust. S.N-i ärakuulamise põhjal saab väita, et ta on endale teadvustanud need tegelikud põhjused, mis kuritegude toimepanemiseni viinud, andnud endale aru, mida tuleb teha, et nii enam ei juhtuks ja valmis ennast kohustustelekeeldudele allutama. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ka varasemalt on S.N kriminaalhooldusele nõuetele allunud. S.N-i puhul on tegemist olukorda realistlikult hindava ja oma rolli selles olukorras õigesti tajuva süüdimõistetuga,

4 (4)

kelle puhul seni ärakantud karistus on omanud piisavat toimet, et teda vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

Kohtuotsusest, kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla iseloomustusest nähtub, et S.N tugev alkoholiprobleem. Kohus leiab, et talle tuleb panna lisakohustuseks hoiduda alkoholist. S.N möönab, et vajadusel on ta valmis pöörduma spetsialisti poole alkoholist loobumiseks. Kohus leiab, et otsustuse tegemine, kas on vajalik ravi alkoholist loobumiseks, võib teha ka siis, kui on selgunud, et iseseisvalt S.N selle probleemiga toime ei tule.

Kindlamaks toimetulekuks tuleb S.N-ile panna lisakohustus sotsiaalprogrammis osalemiseks ja võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks keelata kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine kriminaalhooldaja nõusolekuta. Siinjuures tuleb arvestada, et ka S.N-i vend on karistatud isik, mistõttu tuleb suhtlemiskeelu alla kuuluvate isikute valik teha koos kriminaalhooldajaga.

Kohtunik Ülle Raag