2-21-126389/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-126389

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1841,55 eurot (1155,07+594,07+92,41)

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi

Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479),

lepinguline esindaja AK

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§ 646

alusel

otsustada

asi

üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Pärnu Maakohtu 02.06.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-126389 tühistada osas, milles

maakohus:

• jättis rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõla 1155,07

eurot ja viivise 594,07 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

saamiseks;

• tuvastas viivise tüüptingimuse tühisuse ja kohaldas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

viivise määra;

• jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.

2-21-126389

4. Saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse

staadiumis. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finants Group OÜ (endine ärinimi Osaühing Aktiva Finants, hageja) esitas

26.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 3654,66 euro

saamiseks. Kohus tegi 31.08.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas

03.09.2021 vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 13.10.2021 kohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 2786,07 eurot, intressi 279,32 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivise 891,49 eurot, samuti viivise alates 14.10.2021 kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt tulenes nõue Placet Group OÜ (laenuandja) ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingust KK3431850 ning Placet Group OÜ loovutas 29.12.2020 hagejale vastu koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostja vastuväited

3. Kostja võttis nõude osaliselt õigeks 2097,63 euro ulatuses, millest põhivõlg oli 1590,01

eurot, intress 279,32 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivis (periood 26.12.2020–13.10.2021, s.o kohtusse esitamise seisuni ja seadusjärgses

viivisemääras, s.o 8% aastas ehk 0,22% päevas) kogusummas 178,30 eurot. Ülejäänud osas

vaidles kostja hagile vastu. Kostja leidis, et lepingujärgne viivisemäär võimaldab hagejal

alusetult rikastuda.

Menetluse käik

4. Kohus tegi 06.04.2023 hagi õigeksvõtul põhineva osaotsuse, millega mõistis hagi osalise

õigeksvõtu alusel kostjalt hageja kasuks välja 2097,63 eurot, millest laenulepingust tulenev

2-21-126389

põhivõlg oli 1590,01 eurot, intress 279,32 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivis kostja poolt õigeks võetud ulatuses 178,30 eurot perioodi

26.12.2020–13.10.2021 eest. Samuti rahuldas maakohus kostja taotluse ajatamise

kohaldamiseks ning ajatas võla 2097,63 eurot igakuiste maksetena 60 eurot kuus, mis tuli

tasuda jooksva kuu 20-ndaks kuupäevaks 36 järjestikkuse maksena. Esimene makse tuli tasuda

20.04.2023. Kohtuotsus jõustus 26.05.2020.

Maakohtu otsus

5. Maakohus rahuldas 02.06.2023 otsusega hagi osaliselt:

-

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 40,99 eurot ja jättis rahuldamata hagi

põhivõla 1155,07 eurot saamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2);

-

tuvastas tüüptingimusena kehtestatud lepingujärgse viivise 40% aastas tühisuse ning

määras, et poolte vahel sõlmitud laenulepingule KK3431850 (tarbijakrediidileping)

kohaldub VÕS § 415 lg 1 alusel seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3);

-

mõistis välja viivise põhinõudelt (40,99 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4);

-

mõistis kostjalt hageja kasuks välja õigeksvõtuga rahuldatud põhinõude (1590,01 eurot)

ajatamise mittenõuetekohase täitmise tõttu sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 5);

-

mõistis

kostjalt

hageja

kasuks

välja

ajavahemikul

14.10.2023–06.04.2023

sissenõutavaks muutunud viivise 193,04 eurot ning tasaarvestas selle hagi õigeksvõtu

korras välja mõistetud ülemäärase 73,92 euro suuruse viivisega. Tasaarvestuse

tulemusena mõistis maakohus kostjalt välja 119,12 eurot mõistetud viivisesummale

peale tasaarvestuse teostamist välja mõistmisele täiendav viivis summas (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 6);

-

otsustas kuulutada kohtulahend kirjalikus menetluses 02.06.2023 ning edastada see

kõigile menetlusosalistele (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7);

-

jättis menetluskulud suuremas osas hageja kanda ja pool riigilõivust kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja pool riigilõivust, s.o 175 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 8-9).

6. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 tähenduses. Maakohus tuvastas kostja

kontoväljavõtete põhjal, et kostja on krediidilepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 1369

eurot. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et graafikujärgselt tasutud maksete osas

tuleb kohaldada VÕS § 88 lg 8. Tarbijakrediidilepingute puhul kohaldub VÕS § 415 lg 2.

Eeltoodust tulenevalt arvestas maakohus tasutud laenumakseid järgnevalt: kostja on võtnud

laenu 3000 eurot ja lepingu täitmisel tasunud kokku 1369 eurot. Kostja on temalt hagiavalduses

nõutud intressi osas võtnud nõude õigeks kogu esitatud ulatuses ning kohus on selle hageja

nõude osaotsusega rahuldanud. Samuti on kohus osaotsusega lahendanud nõude

sissenõudmiskulude hüvitamiseks 50 eurot. Seega puudus vajadus mahaarvestuse tegemiseks

VÕS § 415 lg 2 p 1 järgi. Samuti rahuldas kohus õigeksvõtul põhineva osaotsusega põhinõude

1590,01 eurot. Seega on põhinõue rahuldatud kokku 2959,01 euro ulatuses. Põhinõude katteks

mõistis maakohus vaidlustatud otsusega täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja 40,99 eurot.

2-21-126389

7. Pooled vaidlesid lepingujärgse viivisemäära üle. Maakohus tuvastas, et laenuandja ja kostja

on lepingujärgselt kokku leppinud viivisemääras 40% aastas. Kuigi pooltel on

lepinguvabadusest tulenevalt õigus kehtestada viivisemäär kokkuleppel, on tegemist

viivisemääraga, mis oli ebamõistlikult suur. Tarbijaga sõlmitud krediidilepingus ületas viivis

oluliselt (enam kui 3 korda) seadusejärgset viivisemäära, mistõttu selline viivisemäär on tühine.

Lähtudes eeltoodust tunnistas kohus VÕS § 42 lg 3 p-st 5 ja § 42 lg-st 1 tulenevalt tühiseks

pooltevahelisest lepingust tuleneva viivisemäära 40% aastas ning kohaldas VÕS § 415 lg 1

esimeses lauses toodud regulatsiooni, mille kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete

tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist.

8. Kuna kohus vähendas kõrvalnõudeid kostja esitatud kompromissipakkumise ulatuses, kuid

hageja keeldus kompromissist korduvalt, asus kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb

tulenevalt TsMS § 162 lg-st 2 jätta suuremas osas hageja kanda. Maakohus jättis kostja kanda

½ hageja tasutud riigilõivust ja muud menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis põhinõude rahuldamata, tuvastas tüüptingimusena kehtestatud lepingujärgse

viivisekokkuleppe tühisuse ja määras, et kohaldub seadusjärgne viivisemäär, jättis rahuldamata

viivisenõude lepingus kokkulepitud intressimääras ning jaotas menetluskulud. Apellant palub

teha uue otsuse, millega mõista välja põhinõue 1155,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

594,07 eurot ja edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda.

10. Kohus on hageja põhinõude vähendamisel lähtunud täiesti valedest eeldustest ja teinud

tõenditega vastuolus oleva lahendi. Laenuandja on järginud VÕS § 415 lg-s 2 toodud

regulatsiooni maksete jaotamisel, kuivõrd kostja maksete sooritamise ajal olid sissenõutavaks

muutunud maksegraafiku osamaksed (10.10.2019–10.11.2020) ning maksed on vastavalt

maksegraafikule arvestatud esmajärjekorras põhiosa katteks ja seejärel intressi katteks vastavalt

iga osamakse sissenõutavaks muutumisele.

11. Seaduse alusel on hageja õigustatud viivist nõudma VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel

määras, nagu oli laenulepingus kokkulepitud intressimäär.

12. Maakohus on rikkunud kohtuotsuse tegemisel TsMS § 174 lg 1 ja § 436 lg 1, jättes

menetluskulud suuremas ulatuses hageja kanda. Kohtusse pöördumine oli vältimatu tulenevalt

kostja tegevusetusest. Hageja on põhjendatult nõudnud kostjalt võlga ja viivist ja see ei saa olla

aluseks menetluskulude suuremas ulatuses hageja kanda jätmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele

menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei tee

ise uut otsust, nagu paluti apellatsioonkaebuses.

14. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud osaliselt, siis TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsust ainult osas, mille peale on apellatsioonkaebus esitaud ehk

2-21-126389

osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja põhivõla nõude 1155,07 eurot, viivise nõude

594,07 eurot, TsMS § 367 järgi esitatud viivise nõude, tuvastas tüüptingimusena kehtestatud

lepingujärgse viivisekokkuleppe tühisuse, jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende

suuruse. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 40,99 eurot (osaliselt maakohtu resolutsiooni p 1) ja viivise sellelt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Samuti on jõustunud

maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5 ja 6, mida hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

15. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.01.2018

otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

16. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme

kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud

ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud

otsuses

olulised

asjaolud

tuvastamata

ning

rikkunud

selgitamis-

ja

otsuse

põhjendamiskohustust. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada

rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate

asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17).

17. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Pooled ei vaidle selle üle, et

füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

18. Kostja viitas vastuväidetes hagile oma majanduslikele raskustele. Hageja, vastates kostja

vastusele, ei ole laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest juhindumist väitnud

ega selgitanud, milliseid andmeid kostjale laenu andes täpsemalt kontrolliti.

19. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul on kohustus kontrollida laenuandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (EKo C-679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama.

Ringkonnakohtu hinnangul ei võta kohtult seda kohustust ka asjaolu, et kostja on hagi osaliselt

õigeks võtnud. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas laenuandja on täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Maakohus ei ole juhtinud hageja

tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on

täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid

asjaolusid tõendada. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne

lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis teavet kostja igakuise netosissetuleku,

konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta. Seega rikkus maakohus nii

eelmenetluse

ülesandeid,

jättes

täitmata

selgitamiskohustuse,

kui

ka

otsuse

põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise.

20. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

2-21-126389

Muid tasusid tarbija laenuandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

21. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohtul on kohustus kontrollida krediidi kulukuse määra

ja hageja peab esile tooma selleks vajalikud andmed. Juhul kui hageja pole seda teinud, on

kohtul kohustus talle eelmenetluses selgitada vastavate andmete esiletoomise kohustust (s.o

krediidisumma, intressimäär, erinevad lisakulud, sh lepingutasu). Juhul, kui krediidi kulukuse

määr on lubatust kõrgem on leping on tühine ja nõue saab kuuluda rahuldamisele üksnes algse

laenugraafiku järgi sissenõutavaks muutunud põhinõude ja seadusjärgse intressi ulatuses (VÕS

§ 4062 lg 3).

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses

kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt

ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi

tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

selgitada hagejale tema tõendamiskoormist, anda tähtaeg asjaolude ja tõendite esitamiseks,

hinnata, kas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ja kontrollida

krediidi kulukuse määra. Ringkonnakohus märgib, et hagejal tuleb selgitada ka oma nõude

kujunemist ja esitada selle kohta täpsed arvestused. Maakohtul on kohustus arvestada kostja

vastuväidetega nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt.

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud pooltevahelises

laenulepingus oleva viivisekokkuleppe tühisuse, ilma et sellekohast nõuet oleks kohtule

esitatud. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta,

mida ei ole esitatud. Tüüptingimuse tühisus on asjaolu, mille kohus tuvastab hagi lahendamisel,

kuid seda ei märgita kohtuotsuse resolutsioonis. Ringkonnakohus selgitab, et juhul kui

laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis VÕS § 415 lg 1 järgi on

laenuandjal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, see tähendab VÕS

§ 113 lg 1 kolmanda lause järgi määras, mis vastab laenulepingus kokkulepitud intressimäärale.

24. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on otsuse resolutsiooni p-des 5 ja 6 samuti

lahendanud nõuded, mida kohtule ei ole esitatud, kuid kuna selles osas ei ole maakohtu otsust

vaidlustatud, siis selles osas maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Samuti on maakohus

muutnud käesoleva otsuse resolutsiooniga jõustunud 06.04.2023 osaotsuse resolutsiooni, mida

kohus järgneva otsusega teha ei saa.

25. Juhul, kui kohus menetleb asja TsMS § 403 lg 1 või § 404 lg 1 järgi kirjalikus menetluses,

siis määrab kohus võimalikult kiiresti avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti

otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Vaidlustatud otsuse

resolutsiooni p-s 7 on maakohus otsustanud kuulutada otsus 02.06.2023, s.o sama kuupäev,

mida kannab vaidlustatud otsus. Otsuse tegemise kuupäev tuleb TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1

järgi kohtul menetlusosaliste teatada enne otsuse tegemist.

26. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka ilma muu otsuse tekstita.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohtuotsuse p-st 6 ei ole võimalik aru saada, millises

summas viivise on kohus täiendavalt välja mõistnud.

2-21-126389

27. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)