2-20-10296/108 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2023, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-10296

Tsiviilasi

H. S. hagi OSAÜHINGU HANSEKON ja Ü. H. vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks,

ebakohase

väärtushinnangu avaldamise lõpetamise ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/xxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Kostjad:

I

OSAÜHING

HANSEKON

(registrikood

10901879),

lepinguline esindaja Kalju Kutsar

II Ü. H. (isikukood xxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

7. veebruar 2022; edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud H. S. kanda.

3. Mõista H. S. OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja menetluskulud 300

eurot.

4. Mõista H. S. OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (300 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Määrata, et Ü. H. hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Vabastada H. S. täielikult riigilõivude (300 eurot ja 630 eurot) riigituludesse tasumise

kohustusest.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. H. S. (hageja) esitas 16. juulil 2020 Tartu Maakohtule hagi OSAÜHINGU HANSEKON

(kostja I) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hageja esitas 2. mail 2022 hagi kostja I ja Ü. H. (kostja II) vastu, milles palub:

1) kohustada kostjaid avaldama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kostja I

võrguväljaande veebilehel www.lounaleht.ee esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul

järjest ajavahemikul 8.00 – 18.00 ning 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kostja I

paberväljaandes „LõunaLeht“ esiuudisena järgmise sisuga teated:

„xxxxxxxxxxxxx“.

Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber. Artiklis on

läbivalt kasutatud sõnapaari “vanaisa talu” , mis ei vasta tõele”. Artikli 10 lõigus olev tsiteering:

“„Miks notar meie nõudeõigust kinnitas, kui vald väidab, et meil seda polnud?” ei vasta tõele.

2) Teade tuleb avaldada mahus vähemalt 1/10 esilehe lehekülje pindalast. Teade peab olema

valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega

vähemalt 11 või 12;

3) Kohustada kostjat I xxxxxxxxxxxx „LõunaLeht“ veebiväljaandes ja paberväljaandes ilmunud

artikli

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

artikli

pealkirjast

sõna

„xxxxxxxxxxx“ ning avaldama 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

paberväljaandes vastavasisuline õiendus esiuudisena mahus vähemalt 1/10 esilehe lehekülje

pindalast. Õiendus peab olema valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms

lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 11 või 12.

4) Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja rahaline hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel (hageja hinnangul 10 000 eurot);

5) Jätta menetluskulud kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I Lõunalehe online-versiooni veebilehel xxxxxxxxxxxxx

kostja II kirjutatud artikli „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Sama artikkel

ilmus Lõunalehe paberväljaandes xxxxxxxxxxxxx. Hagejale ei saadetud artiklit ülevaatamiseks

ega kooskõlastamiseks, kuid hageja pöördus toimetuse poole loo avaldamiseks ning palus saata

ka kooskõlastamiseks.

Artikli pealkiri on ebakohane ning negatiivse varjundiga, kahjustades selliselt hageja head nime.

Samuti on pealkirjas, artiklis ning foto all ekslikult märgitud, et tegemist on xxxxxxxxxxxxx

(tegelikkuses

isa

taluga).

Artiklis

on

märgitud,

et

„„..xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses ei ole praegusel ajal

õuemaad

üldse“.

Samuti

on

märgitud,

et

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses on õuemaad 2 hektarit). Artiklis on märgitud, et

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses maad ei antud mitte talu rajamiseks,

vaid anti lisamaad). Lisaks on märgitud, et „…tähendaks selle perekonna küüditamist”, kes nüüd

sellele maale oma talu on rajanud“ (tegelikkuses ei ole talu mitte rajatud, vaid selle maid on

suurendatud).

Artiklis

on

hagejat

valesti

tsiteeritud,

kirjas

on

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Samuti on märgitud, et

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses ei olnud hageja mitte raskelt haige, vaid tal

oli raske puue“. Märgitud on ka „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tegelikkuses nelja

kinnistu kohta). Samuti on märgitud „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx:…xxxxx (13,27

ha)“ (xxxxx kinnistu tegelik nimetus on xxxxx-xxxxxxxxxxx). Artiklis on märgitud, et „…oli S.

nõudeõigus väiksemale koondpinnale“ (tegelikkuses oli hagejal õigus suuremale koondpinnale“.

Samuti on märgitud, et „oleks ta pidanud riigile tasuma 5,44 hektari lisamaa eest 1440 eurot“

(hagejale ei ole selliste andmetega maksedokumenti esitatud). Artiklis on märgitud, et

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“

ja

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (õige on

xxxxx-xxxxxxx maa- ja katastriüksus).

2. Kostja I vaidleb hagile vastu. Hageja möönab ka ise, et on pikka aega järjekindlalt tegelenud

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimusega, kuid tal ei ole õnnestunud saavutada

soovitud eesmärke. Väljend „xxxxxxxxxx“ ei ole artikli kontekstis negatiivse varjundiga ega saa

mingil viisil keskmise lugeja silmis kahjustada tema head nime. Seoses talu kuuluvusega hageja

isale (mitte xxxxxxxx, nagu artiklis on märgitud), märkis kostja I, et tegemist võis olla

vääritimõistmisega, millega ei saanud hagejale tekkida mittevaralist kahju. Kostjale I jääb

arusaamatuks, milles seisnevad valeväited hagejale tagastatud maa suuruse osas. Kinnisturaamatu

andmetel

kuulub

käesoleval

ajal

hagejale

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx suurusega xxxxxxxxx.

Seega on lisaks hoonete alla jäävale maale hageja omandis veel täiendav maatükk ning ei ole

selge, miks seda osa maast ei võiks nimetada õuemaaks ning kuidas selline nimetamine hageja

õigusi rikub. Hageja ei ole eristanud ajakirjaniku seisukohti tema poolt tsiteeritud ametiisikute

väidetest. Viimaste väidete õigsuse eest ei saa kostja I vastutada. Hagist ei nähtu, milles seisnes

ekslik tsiteerimine (ei ole arusaadav, mida hageja väidetavalt ütles). Hageja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et ajakirjanik eksis vallavalitsuse korralduses nimetatud kinnistute arvu,

maaüksuse nime või nõudeõiguse suuruse osas. Isegi kui ajakirjanik eksis detailides, ei saa sellest

järeldada, et sellisel viisil oleks hagejale tekitatud mittevaralist kahju.

3. Kostja II vaidleb hagile vastu. Hageja ei soovinud näha artiklit enne avaldamist ning sellist

soovi ei ole hageja ka tõendanud. Seadus ega ajakirjanduseetika koodeks ei kohusta ajakirjaniku

infoallikale enne avaldamist näitama artikli mustandit. Sõna „xxxxxxxxxx“ on eesti keeles

neutraalse tähendusega sõna. Artikli pealkirja on kontsentreeritud artikli sisu. Sellest tulenevalt

viitab pealkiri sellele, et hageja püsis visalt oma seisukoha juures, et riik peab tagastama enne

1940. aastat eksisteerinud talu täpselt selle omaaegsetes piirides. Artiklis ei ole hagejat mitte

mingil moel halvustatud.

Seoses talu kuuluvusega hageja xxxxxxxx märkis kostja II, et tegemist ei ole valeväitega. Hageja

kasutas suhtluses kostjaga II talu kohta kolme sõnastust „vanaisa talu, isa talu ja et ema oli talu

õigusjärgne omanik. Kostja II viitab Võru Vallavalitsuse vastusele, mille kohaselt kuulus

xxxxxxxx talu õigusvastaselt võõrandamise ajal P. S. (1/2 osas; hageja vanaisa) ja xxxxx S. (1/2

osas; hageja vanaisa vend). Talu õigustatud subjektideks on tunnistatud mh M. S. (hageja ema).

Väited „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ ja „Kuna taluhooned on mehe

nimel, siis vaid need saaks ta veel koos 1,9 hektari õuemaaga enda kinnistuks vormistada“ on

omavahel vastuolus – esmalt väidab hageja, et õuemaad pole üldse, ning seejärel väidab, nagu

oleks seda kaks hektarit. Maa-ameti kaardiserveri andmetel on xxxxx-xxxx kinnistu pindala

18781 m² ehk ümardatult 1,9 hektarit. Seda kinnitab ka Orava vallavalitsuse korraldus. Väited

„Pahandate ühelt poolt sellepärast, et Teile ei antud tagasi Teie isale kuuluvat talumaad, kuna see

olla antud kellelegi teisele talu rajamiseks“ ja tähendaks selle perekonna „küüditamist“, kes nüüd

sellele maale oma talu on rajanud“ on tsitaadid ametlikust vastusest, mitte artikli autori väide.

Kostjal II ei ole infot hageja delikaatsete isikuandmete kohta. Kostja II tugines artikli kirjutamisel

hageja enda selgitusele Võru vallavanema K. P. väite peale, et hageja ei võtnud vastu

vallavalitsuse edastatud tähtkirju. Kostja II uskus heauskselt hageja väidet, et ta oli tähtkirjade

kättetoimetamise ajal raskesti haige (näiteks haiglas olles ei ole võimalik koju toimetatud tähtkirju

kätte saada) ja pani eluliselt usutava väite ka artiklisse kirja.

Artiklis on kasutatud Võru Vallavalitsusest saadud andmeid, mille järgi käis valla korraldus viie

kinnistu kohta. Artiklis on kasutatud valla korralduse väljaandmise hetkel kehtinud

katastriüksuste nimetusi.

Artiklis märgitu mõte oli see, et hagejal oli nõudeõigus (st õigus nõuda tasuta maa tagastamist)

väiksemale pindalale (osale talumaade koondpindalast), kui ta enda omandusse soovis saada,

millest tulenevalt pidanuks ta riigile maksma lisamaa eest juurde. Artiklis ei ole väidetud, et

hagejale on selliste andmetega maksedokument esitatud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, ebakohase

väärtushinnangu avaldamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Pooled ei vaidle

selle üle, et kostja I avaldas Lõunalehe veebilehel ning paberväljaandes xxxxxxxxxxxxx artikli

pealkirjaga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“, milles kirjeldati seda,

kuidas hageja tegeles õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega.

6. Kostjate kohta märgib kohus järgmist.

Esmalt esitas hageja hagi kostja I (Lõunalehe väljaandja) vastu. Kuivõrd hageja oli mitmes

menetlusdokumendis märkinud, et talle jääb arusaamatuks, miks kohus menetleb hagi kostja I,

mitte artikli kirjutanud ajakirjaniku (hiljem kostja II) vastu, palus kohus 24. septembri 2021 kirjas

täpsustada, kellelt ta soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses artikliga. Hageja 3. jaanuari

2022 vastusest ei olnud kohtu hinnangul võimalik üheselt aru saada, kellelt ta kahju hüvitamist

nõuab. Seetõttu korraldas kohus 7. veebruaril 2022 eelistungi, et välja selgitada, kelle vastu ja

milliseid nõudeid hageja esitada soovib.

Eelistungil soovis hageja, et Lõunaleht vabandaks, ning arvas, et kostja I (ajalehe väljaandja) ei

peaks menetluses olema, sest kostja I ei ole süüdi, et ajakirjanik (hiljem kostja II) artikli kirjutas.

Eelistungil taotles hageja kostja I asendamist kostja II, K. L. ja K. P. . Samas leidis hageja

eelistungi lõpus, et kostja I peaks ikkagi menetlusse jääma. Eelistungil soovitas kohus hagejale

veel kord taotleda riigi õigusabi korras esindajat, et esitada kohtule nõuetekohane hagi (esimest

korda oli riigi õigusabi antud hagejale 17. septembri 2020 määrusega).

Selliselt esitaski hageja riigi õigusabi taotluse, mille kohus 18. märtsi 2022 määrusega ka

rahuldas. Määruses andis kohus hagejale riigi õigusabi hagi koostamiseks ja esindamiseks

menetluses, ning määras, et advokaadil tuleb hageja esindajana selgitada välja hageja võimalikud

nõuded kostja I, ajakirjaniku (hiljem kostja II), K. L. ja K. P. vastu seonduvalt artikliga, ning

koostada hageja õiguste kaitseks vajalik nõuetekohane hagiavaldus.

2. mail 2022 esitas hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso kohtule

hagi kostja I (Lõunalehe väljaandja) ja kostja II (artikli kirjutanud ajakirjanik) vastu.

Kohus võttis 14. detsembri 2022 määrusega menetlusse hageja nõuded kostja I vastu ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks

ja

ebakohase

väärtushinnangu

avaldamise

lõpetamiseks

(mittevaralise kahju nõue oli juba eelnevalt menetluses), ning hageja nõuded kostja II vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebakohase väärtushinnangu avaldamise lõpetamise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks.

7. Hilisemates menetlusdokumentides on hageja tuginenud sellele, et talle jääb arusaamatuks,

miks on kostja I menetluses. Hageja on tuginenud ka sellele, et menetluses peaks olema muud

isikud (nt K. P. ). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et 18. märtsi 2022 riigi õigusabi

andmise määruses oli hageja esindajale määratud tähtaeg, et selgitada välja hageja võimalikud

nõuded erinevate isikute (kostja I, ajakirjaniku, K. L. ja K. P. ) vastu. Hageja (esindaja kaudu)

esitas 2. mail 2022 hagi Lõunalehe väljaandja ja ajakirjaniku vastu, mida kohus on ka menetlenud.

Hageja ei saa menetluses esitada pidevalt erinevaid seisukohti seoses sellega, kelle vastu ja

milliseid nõudeid ta soovib esitada. Eelneva tõttu ongi kohus menetlenud hageja nõudeid kostjate

I ja II vastu.

8. Järgmisena käsitleb kohus hageja nõudeid.

Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine

õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse

rikkumine on VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige

faktiväite avaldamisega. Nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on

avaldamisega ehk selleks, et kostja vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja

olema ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks.

9. Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või

võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et

see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse

kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus

kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille

tõesus pole tõendatav.

10. Praegusel juhul pidi hageja mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja

väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal

tuli mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada,

selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus.

11. Artikli pealkiri on „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja hinnangul

on sõna „xxxxxxxxxxx“ ebakohane ning negatiivse varjundiga, kahjustades selliselt hageja head

nime. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab sõna „xxxxxxxxxx“ „jonnakas, isemeelne,

järeleandmatu, visalt millegi juures püsiv“. Kuigi sõna „xxxxxxxxxxx“ kasutamine võib kohtu

hinnangul olla ka negatiivse varjundiga, ei ole siiski tegemist vulgaarse või täiesti sobimatu

sõnaga, ning seega tuleb hinnata selle sõna kasutamist konkreetses kontekstis. Kohtu hinnangul

on kostjad piisavalt selgitanud, et pealkiri viitab artikli sisule, mille kohaselt püsis hageja visalt

oma seisukoha juures, et riik peab tagastama enne 1940. aastat eksisteerinud talu täpselt selle

omaaegsetes piirides. Kohtu hinnangul on seega kostjad selgitanud väärtushinnangu kohasust

ning seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga.

12. Artikli pealkirjas, artiklis läbivalt ning foto all on märgitud, et tegemist on hageja

xxxxxxxxxxxxx. Hageja tugineb sellele, et tegelikkuses on tegemist tema isa taluga. Võru

Vallavalitsuse 13. jaanuari 2023 vastusest (kostja II vastuse lisa nr 3) nähtuvalt kuulus talu

õigusvastaselt võõrandamise ajal P. S. (1/2 osas; hageja vanaisa) ning xxxxx S. (1/2 osas; hageja

vanaisa vend). Talu õigustatud subjektideks on tunnistatud M. S. (1/2 osas; hageja ema) (vt

Orava Vallavalitsuse 14. juuni 2017 korraldus nr 74, kostja II vastuse lisa nr 2). Hageja ei ole

vaidlustanud seda, et P. S. on tema vanaisa.

Arvestades seda, et õigusvastaselt võõrandamise ajal kuulus talu hageja xxxxxxxx, ei olnud kohtu

hinnangul ebaõige nimetada talu hageja vanaisa omaks. Seega on kostjad selgitanud ja tõendanud

faktiväite tõesust.

Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõige faktiväitega ning tegelikkuses oli tegemist siiski hageja

isa taluga, ei hageja kohtu hinnangul põhistanud sellise ebaõige faktiväite au teotavat iseloomu.

Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõige väide selle kohta, et tegemist on

hageja xxxxxxxxxxxxx (tegelikkuses isa taluga).

13. Artiklis on märgitud, et „..xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja

tugineb sellele, et praegusel ajal ei ole õuemaad üldse. Samuti on artiklis märgitud, et

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja tugineb sellele, et tegelikkuses on õuemaad 2 hektarit.

Siinkohal nõustub kohus kostjaga II selles, et hageja positsioon on vastuoluline – ühe faktiväite

puhul leiab hageja, et see on ebaõige, kuna õuemaad ei ole üldse, ning teise puhul leiab, et see on

ebaõige, kuna õuemaad on tegelikult 2 hektarit. Seega ei ole selge, kas hageja enda hinnangul on

õuemaa olemas või mitte. Lisaks sellele on kostjad esitanud tõendeid selle kohta, et kinnistu

pindala on 18 781 m² ehk ümardatult 1,9 hektarit (vt kinnistusraamatu väljavõte, kostja I vastuse

lisa; samuti Orava Vallavalitsuse 14. juuni 2017 korraldus nr 74; kostja II vastuse lisa nr 2).

Seega on kostjad tõendanud kinnistu pindalaga seonduva faktiväite õigsust. Ka olukorras, kus

tegemist oleks ebaõigete faktiväidetega (õuemaad ei ole üldse; kinnistu pindala on 2 hektarit), ei

ole hageja kohtu hinnangul põhistanud faktiväidete au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule

selge, kuidas teotaks hageja au ebaõiged väited selle kohta, et õuemaa on olemas (tegelikkuses ei

ole) või et kinnistu pindala on 1,9 hektarit (tegelikkuses 2 hektarit).

14. Artiklis

on

märgitud

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ /…/ tähendaks selle perekonna „küüditamist“,

kes nüüd sellele maale oma talu on rajanud“. Hageja tugineb sellele, et maad ei antud talu

rajamiseks, vaid anti lisamaad, ning talu ei ole rajatud, vaid selle maid on suurendatud. Siinkohal

nõustub kohus kostjatega selles, et tegemist on tsitaatidega ametiisiku (Riigikogu kantselei

juriidilise osakonna juhataja) vastusest, mitte artikli autori väitega. Seega ei saa kostjad nende

faktiväidete tõesust selgitada või tõendada. Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõigete

faktiväidetega, ei ole hageja kohtu hinnangul põhistanud faktiväidete au teotavat iseloomu.

Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõiged faktiväided selle kohta, et

kellelegi teisele anti maad talu rajamiseks ja nad on sinna oma talu rajanud (tegelikkuses anti

lisamaad).

15. Artiklis on märgitud „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“.

Hageja tugineb sellele, et teda on valesti tsiteeritud. Kohtu hinnangul ei nähtu aga hagist, mida

hageja tegelikult ütles (milles seisnes vale tsiteerimine). Kohtul ei ole võimalik anda hinnangut

sellele, kas hagejat on valesti tsiteeritud või mitte. Lisaks sellele on kostja II vastuses hagile

selgitanud, et hageja lause tulenes notari väljastatud pärimisõiguse tunnistusest, millest hageja

tuletas pärijate õiguse terve talule, samas kui vald väitis, et pärijatel ei olnud õigust tervele talule.

16. Artiklis on märgitud „ta /hageja/ oli sel ajal raskelt haige“. Hageja tugineb sellele, et

tegelikkuses ei olnud ta raskelt haige, vaid tal oli raske puue. Kohtu hinnangul puudub kostjatel

objektiivne võimalus selgitada või tõendada hageja terviseseisundiga seonduvat. Kohus peab

loogiliseks kostja II selgitust selle kohta, et artikli kirjutamisel tugines ta vallavanema K. P.

väitele, et hageja ei võtnud vastu vallavalitsuse edastatud tähtkirju, ning uskus hageja selgitust, et

viimane oli tähtkirjade kättetoimetamisel raskelt haige, mis takistas tal kirjade kättesaamist (raske

puue on püsiv seisund ning seega on arusaamatu, kuidas see takistas üksnes teatud ajahetkel

kirjade kättesaamist). Ka siis, kui asuda seisukohale, et tegemist on vale faktiväitega, ei ole hageja

kohtu hinnangul põhistanud faktiväite au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas

teotaks hageja au ebaõige väide selle kohta, et ta oli raskelt haige (tegelikkus oli hagejal raske

puue).

17. Artiklis

on

märgitud,

et

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“,

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx:…xxxxx

(13,27

ha)“,

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“,

„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja tugineb

sellele, et tegelikkuses käis valla korraldus nelja kinnistu kohta, xxxxx kinnistu tegelik nimetus

on xxxxx-xxxxxxxxxxx, ning xxxx maa- ja katastriüksuse asemel peaks olema xxxxx-

xxxxxxxxxxx maa- ja katastriüksus.

Orava Vallavalitsuse 14. juuni 2017 korraldusest nr 74 (kostja II vastuse lisa nr 2) nähtub, et selles

mainitakse viit kinnistut ning selles mainitakse ka xxxxx kinnistut, samuti xxxx maa- ja

katastriüksust. Kostja II on ka selgitanud, et korralduses on kasutatud selle väljaandmise hetkel

kehtinud katastriüksuste nimetusi. Ka Orava Vallavalitsuse 1. märtsi 2017 korralduses nr 28

(kostja II vastuse lisa nr 4) on kasutatud xxxxx, xxxx, xxxx ja xxxxx katastriüksuste nimetusi

(mitte üksnes xxxxx-xxxxxxxxxxx katastriüksuse nimetust). Seega on kostjad selgitanud

kinnistute ja nende nimetustega seonduvate faktiväidete õigsust.

Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõigete faktiväidetega ning tegelikkus käis korraldus nelja

(mitte viie) kinnistu kohta ning artiklis on kasutatud ebaõigeid kinnistute nimetusi, ei ole hageja

kohtu hinnangul põhistanud faktiväidete au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge,

kuidas teotaks hageja au ebaõiged väited selle kohta, et valla korraldus käis viie (tegelikkuses

nelja) kinnistu kohta, ning artiklis kasutatud ebaõiged kinnistute nimetused.

18. Artiklis on märgitud, et „…oli S. nõudeõigus väiksemale koondpinnale“. Hageja tugineb

sellele, et tegelikkuses oli tal õigus suuremale koondpinnale. Kostja II on vastuses selgitanud, et

hagejal oli nõudeõigus (st õigus nõuda tasuta maa tagastamist) väiksemale pindale, kui ta enda

omandisse soovis saada, millest tulenevalt pidanuks ta riigile lisamaa eest maksma 1440 eurot (vt

ka otsuse p 19). Seega on kostja II selgitanud hageja nõudeõigusega seonduvat väidet ning see

selgitus on ka kooskõlas artikli sisuga.

19. Artiklis on märgitud, et „oleks ta (hageja) pidanud riigile tasuma 5,44 hektari lisamaa eest

1440 eurot“. Hageja tugineb sellele, et talle ei ole selliste andmetega maksedokumenti esitatatud.

Orava Vallavalitsuse 1. märtsi 2017 korralduse nr 28 (kostja II vastuse lisa nr 4) kohaselt on

nõudeõiguse osast suurema pinnaga maa, suurusega 5,44 hektarit tagastamise eest juurdemakstav

summa on 1440 eurot ning see summa tuleb hagejal kanda Rahandusministeeriumi kontole.

Seega on kostjad tõendanud nimetatud faktiväite õigsust. Ka olukorras, kus tegemist oleks

ebaõige faktiväitega ning tegelikkuses ei pidanud hageja riigile lisamaa eest tasuma, ei ole hageja

kohtu hinnangul põhistanud ebaõige faktiväite au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule

selge, kuidas teotaks hageja au ebaõige faktiväide selle kohta, et ta pidi riigile lisamaa eest tasuma

(tegelikkuses ei pidanud).

20. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostjad on selgitanud ning tõendanud vaidlusaluste

faktiväidete tõesust ning väärtushinnangu kohasust. Samas ei ole hageja põhistanud väidete au

teotavat iseloomu. Kohus on seisukohal, et iga ebaõige faktiväide ei tähenda veel automaatselt

hageja õiguste rikkumist (au teotamist) ega too kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustust.

Seega jätab kohus hagi rahuldamata.

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuigi

hageja on menetluses saanud menetlusabi, ei välista ega piira see hageja kohustust hüvitada

kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulud (TsMS § 190 lg 1). Seega tuleb hagejal hüvitada

kostjatele tekkinud kulud.

22. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I lepingulise esindaja kulud 300 eurot (120

eurot/h x 2,5 h). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot ilma

käibemaksuta) on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti on kohtu

hinnangul põhjendatud ka kostja I lepingulise esindaja ajakulu (2,5 h). Eelneva tõttu on kostja I

lepingulise esindaja kulud täies ulatuses põhjendatud ning need tuleb hagejalt kostja I kasuks välja

mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kostja II ei ole kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja esitanud ning seega tuleb määrata,

et kostjale II hüvitatavad kulud puuduvad.

23. TsMS § 190 lg 3 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita

menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või

avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel,

muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema

tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus on 11. märtsi 2021 määrusega vabastanud hageja 300 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

26. oktoobri 2022 määrusega on kohus vabastanud hageja 630 euro suuruse riigilõivu tasumisest.

Arvestades hageja majanduslikku olukorda menetlusabi andmise otsustamise ajal, mis praeguseks

ajaks ei ole eelduslikult muutunud, samuti hageja tervislikku seisundit, millele hageja on läbivalt

oma menetlusdokumentides viidanud, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg

7 alusel täielikult riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Seega ei pea hageja tasuma

riigile riigilõivu.

Kohus on 17. septembri 2020 ja 18. märtsi 2022 määrustega andnud hagejale riigi õigusabi

hüvitamise kohustuseta. Seega ei pea hageja riigi õigusabi tasu ja kulusid hüvitama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik