2-20-10296/108 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista H. S. OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt Vabastada H. S. täielikult riigilõivude (300 eurot ja 630 eurot) riigituludesse tasumise
Legislator headnote
AI generated2-20-10296/108 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista H. S. OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt Vabastada H. S. täielikult riigilõivude (300 eurot ja 630 eurot) riigituludesse tasumise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Karina Kukkes
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2023, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-10296
Tsiviilasi
H. S. hagi OSAÜHINGU HANSEKON ja Ü. H. vastu
ebaõigete
andmete
ümberlükkamiseks,
ebakohase
väärtushinnangu avaldamise lõpetamise ja mittevaralise
kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: H. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx-
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/xxxxxxxxx-
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kostjad:
I
OSAÜHING
HANSEKON
(registrikood
10901879),
lepinguline esindaja Kalju Kutsar
II Ü. H. (isikukood xxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
7. veebruar 2022; edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud H. S. kanda.
3. Mõista H. S. OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja menetluskulud 300
eurot.
4. Mõista H. S. OSAÜHINGU HANSEKON kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt (300 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5. Määrata, et Ü. H. hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6. Vabastada H. S. täielikult riigilõivude (300 eurot ja 630 eurot) riigituludesse tasumise
kohustusest.
7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks
tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. H. S. (hageja) esitas 16. juulil 2020 Tartu Maakohtule hagi OSAÜHINGU HANSEKON
(kostja I) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Hageja esitas 2. mail 2022 hagi kostja I ja Ü. H. (kostja II) vastu, milles palub:
1) kohustada kostjaid avaldama 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kostja I
võrguväljaande veebilehel www.lounaleht.ee esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul
järjest ajavahemikul 8.00 – 18.00 ning 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kostja I
paberväljaandes „LõunaLeht“ esiuudisena järgmise sisuga teated:
„xxxxxxxxxxxxx“.
Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber. Artiklis on
läbivalt kasutatud sõnapaari “vanaisa talu” , mis ei vasta tõele”. Artikli 10 lõigus olev tsiteering:
“„Miks notar meie nõudeõigust kinnitas, kui vald väidab, et meil seda polnud?” ei vasta tõele.
2) Teade tuleb avaldada mahus vähemalt 1/10 esilehe lehekülje pindalast. Teade peab olema
valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega
vähemalt 11 või 12;
3) Kohustada kostjat I xxxxxxxxxxxx „LõunaLeht“ veebiväljaandes ja paberväljaandes ilmunud
artikli
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
artikli
pealkirjast
sõna
„xxxxxxxxxxx“ ning avaldama 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest
paberväljaandes vastavasisuline õiendus esiuudisena mahus vähemalt 1/10 esilehe lehekülje
pindalast. Õiendus peab olema valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta, kommentaarideta vms
lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 11 või 12.
4) Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja rahaline hüvitis kohtu õiglasel
äranägemisel (hageja hinnangul 10 000 eurot);
5) Jätta menetluskulud kostjate kanda.
Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I Lõunalehe online-versiooni veebilehel xxxxxxxxxxxxx
kostja II kirjutatud artikli „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Sama artikkel
ilmus Lõunalehe paberväljaandes xxxxxxxxxxxxx. Hagejale ei saadetud artiklit ülevaatamiseks
ega kooskõlastamiseks, kuid hageja pöördus toimetuse poole loo avaldamiseks ning palus saata
ka kooskõlastamiseks.
Artikli pealkiri on ebakohane ning negatiivse varjundiga, kahjustades selliselt hageja head nime.
Samuti on pealkirjas, artiklis ning foto all ekslikult märgitud, et tegemist on xxxxxxxxxxxxx
(tegelikkuses
isa
taluga).
Artiklis
on
märgitud,
et
„„..xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses ei ole praegusel ajal
õuemaad
üldse“.
Samuti
on
märgitud,
et
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses on õuemaad 2 hektarit). Artiklis on märgitud, et
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses maad ei antud mitte talu rajamiseks,
vaid anti lisamaad). Lisaks on märgitud, et „…tähendaks selle perekonna küüditamist”, kes nüüd
sellele maale oma talu on rajanud“ (tegelikkuses ei ole talu mitte rajatud, vaid selle maid on
suurendatud).
Artiklis
on
hagejat
valesti
tsiteeritud,
kirjas
on
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Samuti on märgitud, et
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ (tegelikkuses ei olnud hageja mitte raskelt haige, vaid tal
oli raske puue“. Märgitud on ka „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tegelikkuses nelja
kinnistu kohta). Samuti on märgitud „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx:…xxxxx (13,27
ha)“ (xxxxx kinnistu tegelik nimetus on xxxxx-xxxxxxxxxxx). Artiklis on märgitud, et „…oli S.
nõudeõigus väiksemale koondpinnale“ (tegelikkuses oli hagejal õigus suuremale koondpinnale“.
Samuti on märgitud, et „oleks ta pidanud riigile tasuma 5,44 hektari lisamaa eest 1440 eurot“
(hagejale ei ole selliste andmetega maksedokumenti esitatud). Artiklis on märgitud, et
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“
ja
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (õige on
xxxxx-xxxxxxx maa- ja katastriüksus).
2. Kostja I vaidleb hagile vastu. Hageja möönab ka ise, et on pikka aega järjekindlalt tegelenud
õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimusega, kuid tal ei ole õnnestunud saavutada
soovitud eesmärke. Väljend „xxxxxxxxxx“ ei ole artikli kontekstis negatiivse varjundiga ega saa
mingil viisil keskmise lugeja silmis kahjustada tema head nime. Seoses talu kuuluvusega hageja
isale (mitte xxxxxxxx, nagu artiklis on märgitud), märkis kostja I, et tegemist võis olla
vääritimõistmisega, millega ei saanud hagejale tekkida mittevaralist kahju. Kostjale I jääb
arusaamatuks, milles seisnevad valeväited hagejale tagastatud maa suuruse osas. Kinnisturaamatu
andmetel
kuulub
käesoleval
ajal
hagejale
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx suurusega xxxxxxxxx.
Seega on lisaks hoonete alla jäävale maale hageja omandis veel täiendav maatükk ning ei ole
selge, miks seda osa maast ei võiks nimetada õuemaaks ning kuidas selline nimetamine hageja
õigusi rikub. Hageja ei ole eristanud ajakirjaniku seisukohti tema poolt tsiteeritud ametiisikute
väidetest. Viimaste väidete õigsuse eest ei saa kostja I vastutada. Hagist ei nähtu, milles seisnes
ekslik tsiteerimine (ei ole arusaadav, mida hageja väidetavalt ütles). Hageja ei ole esitanud
tõendeid selle kohta, et ajakirjanik eksis vallavalitsuse korralduses nimetatud kinnistute arvu,
maaüksuse nime või nõudeõiguse suuruse osas. Isegi kui ajakirjanik eksis detailides, ei saa sellest
järeldada, et sellisel viisil oleks hagejale tekitatud mittevaralist kahju.
3. Kostja II vaidleb hagile vastu. Hageja ei soovinud näha artiklit enne avaldamist ning sellist
soovi ei ole hageja ka tõendanud. Seadus ega ajakirjanduseetika koodeks ei kohusta ajakirjaniku
infoallikale enne avaldamist näitama artikli mustandit. Sõna „xxxxxxxxxx“ on eesti keeles
neutraalse tähendusega sõna. Artikli pealkirja on kontsentreeritud artikli sisu. Sellest tulenevalt
viitab pealkiri sellele, et hageja püsis visalt oma seisukoha juures, et riik peab tagastama enne
1940. aastat eksisteerinud talu täpselt selle omaaegsetes piirides. Artiklis ei ole hagejat mitte
mingil moel halvustatud.
Seoses talu kuuluvusega hageja xxxxxxxx märkis kostja II, et tegemist ei ole valeväitega. Hageja
kasutas suhtluses kostjaga II talu kohta kolme sõnastust „vanaisa talu, isa talu ja et ema oli talu
õigusjärgne omanik. Kostja II viitab Võru Vallavalitsuse vastusele, mille kohaselt kuulus
xxxxxxxx talu õigusvastaselt võõrandamise ajal P. S. (1/2 osas; hageja vanaisa) ja xxxxx S. (1/2
osas; hageja vanaisa vend). Talu õigustatud subjektideks on tunnistatud mh M. S. (hageja ema).
Väited „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ ja „Kuna taluhooned on mehe
nimel, siis vaid need saaks ta veel koos 1,9 hektari õuemaaga enda kinnistuks vormistada“ on
omavahel vastuolus – esmalt väidab hageja, et õuemaad pole üldse, ning seejärel väidab, nagu
oleks seda kaks hektarit. Maa-ameti kaardiserveri andmetel on xxxxx-xxxx kinnistu pindala
18781 m² ehk ümardatult 1,9 hektarit. Seda kinnitab ka Orava vallavalitsuse korraldus. Väited
„Pahandate ühelt poolt sellepärast, et Teile ei antud tagasi Teie isale kuuluvat talumaad, kuna see
olla antud kellelegi teisele talu rajamiseks“ ja tähendaks selle perekonna „küüditamist“, kes nüüd
sellele maale oma talu on rajanud“ on tsitaadid ametlikust vastusest, mitte artikli autori väide.
Kostjal II ei ole infot hageja delikaatsete isikuandmete kohta. Kostja II tugines artikli kirjutamisel
hageja enda selgitusele Võru vallavanema K. P. väite peale, et hageja ei võtnud vastu
vallavalitsuse edastatud tähtkirju. Kostja II uskus heauskselt hageja väidet, et ta oli tähtkirjade
kättetoimetamise ajal raskesti haige (näiteks haiglas olles ei ole võimalik koju toimetatud tähtkirju
kätte saada) ja pani eluliselt usutava väite ka artiklisse kirja.
Artiklis on kasutatud Võru Vallavalitsusest saadud andmeid, mille järgi käis valla korraldus viie
kinnistu kohta. Artiklis on kasutatud valla korralduse väljaandmise hetkel kehtinud
katastriüksuste nimetusi.
Artiklis märgitu mõte oli see, et hagejal oli nõudeõigus (st õigus nõuda tasuta maa tagastamist)
väiksemale pindalale (osale talumaade koondpindalast), kui ta enda omandusse soovis saada,
millest tulenevalt pidanuks ta riigile maksma lisamaa eest juurde. Artiklis ei ole väidetud, et
hagejale on selliste andmetega maksedokument esitatud.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks, ebakohase
väärtushinnangu avaldamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Pooled ei vaidle
selle üle, et kostja I avaldas Lõunalehe veebilehel ning paberväljaandes xxxxxxxxxxxxx artikli
pealkirjaga „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“, milles kirjeldati seda,
kuidas hageja tegeles õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega.
6. Kostjate kohta märgib kohus järgmist.
Esmalt esitas hageja hagi kostja I (Lõunalehe väljaandja) vastu. Kuivõrd hageja oli mitmes
menetlusdokumendis märkinud, et talle jääb arusaamatuks, miks kohus menetleb hagi kostja I,
mitte artikli kirjutanud ajakirjaniku (hiljem kostja II) vastu, palus kohus 24. septembri 2021 kirjas
täpsustada, kellelt ta soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses artikliga. Hageja 3. jaanuari
2022 vastusest ei olnud kohtu hinnangul võimalik üheselt aru saada, kellelt ta kahju hüvitamist
nõuab. Seetõttu korraldas kohus 7. veebruaril 2022 eelistungi, et välja selgitada, kelle vastu ja
milliseid nõudeid hageja esitada soovib.
Eelistungil soovis hageja, et Lõunaleht vabandaks, ning arvas, et kostja I (ajalehe väljaandja) ei
peaks menetluses olema, sest kostja I ei ole süüdi, et ajakirjanik (hiljem kostja II) artikli kirjutas.
Eelistungil taotles hageja kostja I asendamist kostja II, K. L. ja K. P. . Samas leidis hageja
eelistungi lõpus, et kostja I peaks ikkagi menetlusse jääma. Eelistungil soovitas kohus hagejale
veel kord taotleda riigi õigusabi korras esindajat, et esitada kohtule nõuetekohane hagi (esimest
korda oli riigi õigusabi antud hagejale 17. septembri 2020 määrusega).
Selliselt esitaski hageja riigi õigusabi taotluse, mille kohus 18. märtsi 2022 määrusega ka
rahuldas. Määruses andis kohus hagejale riigi õigusabi hagi koostamiseks ja esindamiseks
menetluses, ning määras, et advokaadil tuleb hageja esindajana selgitada välja hageja võimalikud
nõuded kostja I, ajakirjaniku (hiljem kostja II), K. L. ja K. P. vastu seonduvalt artikliga, ning
koostada hageja õiguste kaitseks vajalik nõuetekohane hagiavaldus.
2. mail 2022 esitas hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso kohtule
hagi kostja I (Lõunalehe väljaandja) ja kostja II (artikli kirjutanud ajakirjanik) vastu.
Kohus võttis 14. detsembri 2022 määrusega menetlusse hageja nõuded kostja I vastu ebaõigete
andmete
ümberlükkamiseks
ja
ebakohase
väärtushinnangu
avaldamise
lõpetamiseks
(mittevaralise kahju nõue oli juba eelnevalt menetluses), ning hageja nõuded kostja II vastu
ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebakohase väärtushinnangu avaldamise lõpetamise ja
mittevaralise kahju hüvitamiseks.
7. Hilisemates menetlusdokumentides on hageja tuginenud sellele, et talle jääb arusaamatuks,
miks on kostja I menetluses. Hageja on tuginenud ka sellele, et menetluses peaks olema muud
isikud (nt K. P. ). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et 18. märtsi 2022 riigi õigusabi
andmise määruses oli hageja esindajale määratud tähtaeg, et selgitada välja hageja võimalikud
nõuded erinevate isikute (kostja I, ajakirjaniku, K. L. ja K. P. ) vastu. Hageja (esindaja kaudu)
esitas 2. mail 2022 hagi Lõunalehe väljaandja ja ajakirjaniku vastu, mida kohus on ka menetlenud.
Hageja ei saa menetluses esitada pidevalt erinevaid seisukohti seoses sellega, kelle vastu ja
milliseid nõudeid ta soovib esitada. Eelneva tõttu ongi kohus menetlenud hageja nõudeid kostjate
I ja II vastu.
8. Järgmisena käsitleb kohus hageja nõudeid.
Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju
tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab
kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine
õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse
rikkumine on VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige
faktiväite avaldamisega. Nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad seda, et tegemist on
avaldamisega ehk selleks, et kostja vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja
olema ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks.
9. Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või
võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et
see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2017 otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 30). Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse
kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus
kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille
tõesus pole tõendatav.
10. Praegusel juhul pidi hageja mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja
väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal
tuli mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada,
selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus.
11. Artikli pealkiri on „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja hinnangul
on sõna „xxxxxxxxxxx“ ebakohane ning negatiivse varjundiga, kahjustades selliselt hageja head
nime. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab sõna „xxxxxxxxxx“ „jonnakas, isemeelne,
järeleandmatu, visalt millegi juures püsiv“. Kuigi sõna „xxxxxxxxxxx“ kasutamine võib kohtu
hinnangul olla ka negatiivse varjundiga, ei ole siiski tegemist vulgaarse või täiesti sobimatu
sõnaga, ning seega tuleb hinnata selle sõna kasutamist konkreetses kontekstis. Kohtu hinnangul
on kostjad piisavalt selgitanud, et pealkiri viitab artikli sisule, mille kohaselt püsis hageja visalt
oma seisukoha juures, et riik peab tagastama enne 1940. aastat eksisteerinud talu täpselt selle
omaaegsetes piirides. Kohtu hinnangul on seega kostjad selgitanud väärtushinnangu kohasust
ning seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
12. Artikli pealkirjas, artiklis läbivalt ning foto all on märgitud, et tegemist on hageja
xxxxxxxxxxxxx. Hageja tugineb sellele, et tegelikkuses on tegemist tema isa taluga. Võru
Vallavalitsuse 13. jaanuari 2023 vastusest (kostja II vastuse lisa nr 3) nähtuvalt kuulus talu
õigusvastaselt võõrandamise ajal P. S. (1/2 osas; hageja vanaisa) ning xxxxx S. (1/2 osas; hageja
vanaisa vend). Talu õigustatud subjektideks on tunnistatud M. S. (1/2 osas; hageja ema) (vt
Orava Vallavalitsuse 14. juuni 2017 korraldus nr 74, kostja II vastuse lisa nr 2). Hageja ei ole
vaidlustanud seda, et P. S. on tema vanaisa.
Arvestades seda, et õigusvastaselt võõrandamise ajal kuulus talu hageja xxxxxxxx, ei olnud kohtu
hinnangul ebaõige nimetada talu hageja vanaisa omaks. Seega on kostjad selgitanud ja tõendanud
faktiväite tõesust.
Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõige faktiväitega ning tegelikkuses oli tegemist siiski hageja
isa taluga, ei hageja kohtu hinnangul põhistanud sellise ebaõige faktiväite au teotavat iseloomu.
Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõige väide selle kohta, et tegemist on
hageja xxxxxxxxxxxxx (tegelikkuses isa taluga).
13. Artiklis on märgitud, et „..xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja
tugineb sellele, et praegusel ajal ei ole õuemaad üldse. Samuti on artiklis märgitud, et
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja tugineb sellele, et tegelikkuses on õuemaad 2 hektarit.
Siinkohal nõustub kohus kostjaga II selles, et hageja positsioon on vastuoluline – ühe faktiväite
puhul leiab hageja, et see on ebaõige, kuna õuemaad ei ole üldse, ning teise puhul leiab, et see on
ebaõige, kuna õuemaad on tegelikult 2 hektarit. Seega ei ole selge, kas hageja enda hinnangul on
õuemaa olemas või mitte. Lisaks sellele on kostjad esitanud tõendeid selle kohta, et kinnistu
pindala on 18 781 m² ehk ümardatult 1,9 hektarit (vt kinnistusraamatu väljavõte, kostja I vastuse
lisa; samuti Orava Vallavalitsuse 14. juuni 2017 korraldus nr 74; kostja II vastuse lisa nr 2).
Seega on kostjad tõendanud kinnistu pindalaga seonduva faktiväite õigsust. Ka olukorras, kus
tegemist oleks ebaõigete faktiväidetega (õuemaad ei ole üldse; kinnistu pindala on 2 hektarit), ei
ole hageja kohtu hinnangul põhistanud faktiväidete au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule
selge, kuidas teotaks hageja au ebaõiged väited selle kohta, et õuemaa on olemas (tegelikkuses ei
ole) või et kinnistu pindala on 1,9 hektarit (tegelikkuses 2 hektarit).
14. Artiklis
on
märgitud
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“ /…/ tähendaks selle perekonna „küüditamist“,
kes nüüd sellele maale oma talu on rajanud“. Hageja tugineb sellele, et maad ei antud talu
rajamiseks, vaid anti lisamaad, ning talu ei ole rajatud, vaid selle maid on suurendatud. Siinkohal
nõustub kohus kostjatega selles, et tegemist on tsitaatidega ametiisiku (Riigikogu kantselei
juriidilise osakonna juhataja) vastusest, mitte artikli autori väitega. Seega ei saa kostjad nende
faktiväidete tõesust selgitada või tõendada. Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõigete
faktiväidetega, ei ole hageja kohtu hinnangul põhistanud faktiväidete au teotavat iseloomu.
Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas teotaks hageja au ebaõiged faktiväided selle kohta, et
kellelegi teisele anti maad talu rajamiseks ja nad on sinna oma talu rajanud (tegelikkuses anti
lisamaad).
15. Artiklis on märgitud „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“.
Hageja tugineb sellele, et teda on valesti tsiteeritud. Kohtu hinnangul ei nähtu aga hagist, mida
hageja tegelikult ütles (milles seisnes vale tsiteerimine). Kohtul ei ole võimalik anda hinnangut
sellele, kas hagejat on valesti tsiteeritud või mitte. Lisaks sellele on kostja II vastuses hagile
selgitanud, et hageja lause tulenes notari väljastatud pärimisõiguse tunnistusest, millest hageja
tuletas pärijate õiguse terve talule, samas kui vald väitis, et pärijatel ei olnud õigust tervele talule.
16. Artiklis on märgitud „ta /hageja/ oli sel ajal raskelt haige“. Hageja tugineb sellele, et
tegelikkuses ei olnud ta raskelt haige, vaid tal oli raske puue. Kohtu hinnangul puudub kostjatel
objektiivne võimalus selgitada või tõendada hageja terviseseisundiga seonduvat. Kohus peab
loogiliseks kostja II selgitust selle kohta, et artikli kirjutamisel tugines ta vallavanema K. P.
väitele, et hageja ei võtnud vastu vallavalitsuse edastatud tähtkirju, ning uskus hageja selgitust, et
viimane oli tähtkirjade kättetoimetamisel raskelt haige, mis takistas tal kirjade kättesaamist (raske
puue on püsiv seisund ning seega on arusaamatu, kuidas see takistas üksnes teatud ajahetkel
kirjade kättesaamist). Ka siis, kui asuda seisukohale, et tegemist on vale faktiväitega, ei ole hageja
kohtu hinnangul põhistanud faktiväite au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge, kuidas
teotaks hageja au ebaõige väide selle kohta, et ta oli raskelt haige (tegelikkus oli hagejal raske
puue).
17. Artiklis
on
märgitud,
et
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“,
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx:…xxxxx
(13,27
ha)“,
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“,
„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hageja tugineb
sellele, et tegelikkuses käis valla korraldus nelja kinnistu kohta, xxxxx kinnistu tegelik nimetus
on xxxxx-xxxxxxxxxxx, ning xxxx maa- ja katastriüksuse asemel peaks olema xxxxx-
xxxxxxxxxxx maa- ja katastriüksus.
Orava Vallavalitsuse 14. juuni 2017 korraldusest nr 74 (kostja II vastuse lisa nr 2) nähtub, et selles
mainitakse viit kinnistut ning selles mainitakse ka xxxxx kinnistut, samuti xxxx maa- ja
katastriüksust. Kostja II on ka selgitanud, et korralduses on kasutatud selle väljaandmise hetkel
kehtinud katastriüksuste nimetusi. Ka Orava Vallavalitsuse 1. märtsi 2017 korralduses nr 28
(kostja II vastuse lisa nr 4) on kasutatud xxxxx, xxxx, xxxx ja xxxxx katastriüksuste nimetusi
(mitte üksnes xxxxx-xxxxxxxxxxx katastriüksuse nimetust). Seega on kostjad selgitanud
kinnistute ja nende nimetustega seonduvate faktiväidete õigsust.
Ka olukorras, kus tegemist oleks ebaõigete faktiväidetega ning tegelikkus käis korraldus nelja
(mitte viie) kinnistu kohta ning artiklis on kasutatud ebaõigeid kinnistute nimetusi, ei ole hageja
kohtu hinnangul põhistanud faktiväidete au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule selge,
kuidas teotaks hageja au ebaõiged väited selle kohta, et valla korraldus käis viie (tegelikkuses
nelja) kinnistu kohta, ning artiklis kasutatud ebaõiged kinnistute nimetused.
18. Artiklis on märgitud, et „…oli S. nõudeõigus väiksemale koondpinnale“. Hageja tugineb
sellele, et tegelikkuses oli tal õigus suuremale koondpinnale. Kostja II on vastuses selgitanud, et
hagejal oli nõudeõigus (st õigus nõuda tasuta maa tagastamist) väiksemale pindale, kui ta enda
omandisse soovis saada, millest tulenevalt pidanuks ta riigile lisamaa eest maksma 1440 eurot (vt
ka otsuse p 19). Seega on kostja II selgitanud hageja nõudeõigusega seonduvat väidet ning see
selgitus on ka kooskõlas artikli sisuga.
19. Artiklis on märgitud, et „oleks ta (hageja) pidanud riigile tasuma 5,44 hektari lisamaa eest
1440 eurot“. Hageja tugineb sellele, et talle ei ole selliste andmetega maksedokumenti esitatatud.
Orava Vallavalitsuse 1. märtsi 2017 korralduse nr 28 (kostja II vastuse lisa nr 4) kohaselt on
nõudeõiguse osast suurema pinnaga maa, suurusega 5,44 hektarit tagastamise eest juurdemakstav
summa on 1440 eurot ning see summa tuleb hagejal kanda Rahandusministeeriumi kontole.
Seega on kostjad tõendanud nimetatud faktiväite õigsust. Ka olukorras, kus tegemist oleks
ebaõige faktiväitega ning tegelikkuses ei pidanud hageja riigile lisamaa eest tasuma, ei ole hageja
kohtu hinnangul põhistanud ebaõige faktiväite au teotavat iseloomu. Teisisõnu ei ole kohtule
selge, kuidas teotaks hageja au ebaõige faktiväide selle kohta, et ta pidi riigile lisamaa eest tasuma
(tegelikkuses ei pidanud).
20. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostjad on selgitanud ning tõendanud vaidlusaluste
faktiväidete tõesust ning väärtushinnangu kohasust. Samas ei ole hageja põhistanud väidete au
teotavat iseloomu. Kohus on seisukohal, et iga ebaõige faktiväide ei tähenda veel automaatselt
hageja õiguste rikkumist (au teotamist) ega too kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustust.
Seega jätab kohus hagi rahuldamata.
21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuigi
hageja on menetluses saanud menetlusabi, ei välista ega piira see hageja kohustust hüvitada
kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulud (TsMS § 190 lg 1). Seega tuleb hagejal hüvitada
kostjatele tekkinud kulud.
22. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I lepingulise esindaja kulud 300 eurot (120
eurot/h x 2,5 h). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot ilma
käibemaksuta) on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti on kohtu
hinnangul põhjendatud ka kostja I lepingulise esindaja ajakulu (2,5 h). Eelneva tõttu on kostja I
lepingulise esindaja kulud täies ulatuses põhjendatud ning need tuleb hagejalt kostja I kasuks välja
mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kostja II ei ole kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja esitanud ning seega tuleb määrata,
et kostjale II hüvitatavad kulud puuduvad.
23. TsMS § 190 lg 3 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita
menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või
avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral
menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel,
muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema
tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku
menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Kohus on 11. märtsi 2021 määrusega vabastanud hageja 300 euro suuruse riigilõivu tasumisest.
26. oktoobri 2022 määrusega on kohus vabastanud hageja 630 euro suuruse riigilõivu tasumisest.
Arvestades hageja majanduslikku olukorda menetlusabi andmise otsustamise ajal, mis praeguseks
ajaks ei ole eelduslikult muutunud, samuti hageja tervislikku seisundit, millele hageja on läbivalt
oma menetlusdokumentides viidanud, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg
7 alusel täielikult riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Seega ei pea hageja tasuma
riigile riigilõivu.
Kohus on 17. septembri 2020 ja 18. märtsi 2022 määrustega andnud hagejale riigi õigusabi
hüvitamise kohustuseta. Seega ei pea hageja riigi õigusabi tasu ja kulusid hüvitama.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes
kohtunik