2-19-7502/114 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2023

Tsiviilasja number

2-19-7502

Tsiviilasi

C ja Y hagi W, Z, F (surnud 7. mail 2021), Q ja S vastu

kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. novembri 2021. a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

16 740 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

W, Z, F (surnud 7. mail 2021), Q ja S apellatsioonkaebus

Hageja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXX)

Hageja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXX)

Hagejate ühised lepingulised esindajad Vladimir Makarov ja

Svetlana Malkova

Kostja (apellant) W (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja (apellant) Z (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja (apellant) F (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud 7.

mail 2021, üldõigusjärglased selgumisel)

Kostja (apellant) Q (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja (apellant) S (isikukood XXXXXXXXX)

Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes

Toodu

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 07.09.2023.

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-7502

osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt, 15 500 euro ja viivise nõudes,

2(12)

jaotas menetluskulud, välja arvatud osas, milles mõistis hagejatelt solidaarselt riigi

tuludesse lõivu 600 eurot ja sellelt edasiulatuva viivise. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt

C ja Y kanda.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.

Jätta hagi rahuldamata.

3.2.

Jätta rahuldamata hagejate kahju hüvitamise nõue seoses tsentraalse

kanalisatsiooni ja veetorude paigaldamise, lokaalse kanalisatsiooni demontaaži

ning unikivi tagasi paigaldamise ja elamuesise trepi tegemise kuludega 8362,18

euro ulatuses (11 232 + 12 130,18 – 15 000).

3.3.

Jätta rahuldamata hagejate kahju hüvitamise nõue 16 500 eurot seoses

elamu vahelagede väidetavate puudustega;

3.4.

Jättta rahuldamata kahju 440 euro hüvitamise nõue seoses üürikuludega;

3.5.

Jätta

rahuldamata

kahju

euro

nõue

seoses

kohtueelsete

õigusabikuludega.

4. Jätta poolte menetluskulud maa-, ringkonna- ja Riigikohtus solidaarselt C ja Y

kanda.

5. Välja mõista hagejatelt C ja Y solidaarselt riigi tuludesse riigilõiv 600 eurot, mis

tuleb tasuda riigile 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C ja Y (hagejad) esitasid Harju Maakohtule hagi W, Z, F (surnud 7. mail 2021), Q ja S

(kostjad) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hagejad kostjatega 22. mail 2018

notariaalselt tõestatud müügilepingu (leping), millega müüdi kinnistu asukohaga XXX

(kinnistu). Müügihind oli 165 000 eurot.

Lepingu punkti 2.2.1 järgi kostjad müüjatena avaldasid ja kinnitasid, et kinnistul asuv elamu

on kapitaalremonti vajavas seisukorras, elamus on keskküte, elamu on ühendatud

elektrivõrguga ning tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Ehitisel ei ole lepingus

nimetamata eritunnuseid ega puudusi, mille fikseerimist lepingus nad peaksid vajalikuks.

Lepingu p 2.2.3 kohaselt kinnitasid müüjad, et neile teadaolevalt ei ole lepingu esemel

mingeid varjatud puudusi ega vigu, millest nad ei ole ostjatele teatanud või mida ostjad ei

saanud märgata ülevaatuse teostamisel.

3(12)

Pärast kinnistu ostu märkasid hagejad, et asi ei vasta lepingu tingimustele. Ilmnes, et kinnistul

puudub ühendus tsentraalse kanalisatsioonitrassiga ning selle asemel on lokaalne

kanalisatsioon. Samuti on hoone pööningu, esimese ja teise korruste vahel osaliselt puulaagid,

mitte raudbetoon, nagu on kantud ehitisregistrisse.

Hagejad pöördusid esimesel võimalusel (27. septembril 2018) kostjate poole ning teatasid

eelnimetatud puudustest ja palusid puudused likvideerida või kompenseerida varaline kahju

39 862,18 eurot (kanalisatsioonitööd 11 232 eurot; trepitööd 12 130,18 eurot; „10% maja

hindamist tagatis“ 16 500 eurot). Kostjad ühtegi asjaolu omaks ei võtnud ega kõrvaldanud

puuduseid. 21. novembril 2018 palusid hagejad veelkord kompenseerimist ja hoiatasid, et kui

kostjad puudusi ei kõrvalda, teevad hagejad seda ise ja nõuavad sisse kulud. Hagejad lisasid,

et kanalisatsiooni puudumise tõttu pidid hagejad kandma üürikulu 440 eurot. Kostjatele

kohtuväliselt nõudekirja esitamisega tekkisid hagejatel kulutused õigusabile 500 eurot.

Hagejate põhinõue on 40 802,18 eurot (11 232 + 12 130,18 + 16 500 + 440 + 500). Lisaks

nõuavad hagejad kostjatelt seadusjärgses määras viivist põhinõudelt 40 802,18 eurot alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 18. maist 2019, kuni põhinõude kohase

täitmiseni.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

Kostjate sõnul on hagejate väide, et puudub ühendus tsentraalse kanalisatsiooniga, vale. Seda

kinnitavad kanalisatsiooniühenduse projekt, akt, mille kohaselt tööd on tehtud vastavalt

projektile ja kinnistu kanalisatsioon on ühendatud liitumispunktis Tallinna ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga, AS-ga Tallinna Vesi sõlmitud teenusleping veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuse saamiseks ja liitumisleping. See, kui kanalisatsioon ummistus või läks

ummistuse likvideerimise käigus toru katki, ei ole lepingueseme puudus. Lepingus lepiti

selgelt kokku, et tegemist on kapitaalremonti vajava asjaga. Seega pidid hagejad aru saama, et

kapitaalremonti vajavad ka kõik tehnosüsteemid, sh kanalisatsioonitorustik.

Kostjad edastasid hagejatele enne lepingu sõlmimist kogu lepingueset puudutava

dokumentatsiooni. Selle kohaselt ei ole kogu hoone konstruktsiooni ja vahelagede materjaliks

monteeritav raudbetoon, vaid see on üksnes kandva osa materjal. Isegi kui tegemist oleks

lepingutingimustele

mittevastavusega

(millega

kostjad

ei

nõustu),

siis

lähtudes

võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lg-st 4 ei vastuta müüja selle eest.

Hagejate nõuded on põhistamata. Ei ole selge, milles seisneb kostjate lepingu rikkumine ja

kuidas on tekkinud hagejatele kahju, samuti pole põhistatud ega tõendatud põhjuslikku seost

kahju ja rikkumise vahel ning kahju suurust.

Hageja nõuded ei ole tõendatud. Trepitööde ja materjalide nõue on arusaamatu, sh ei ole

teada, kuidas see on seotud väidetava rikkumisega. Samuti pole tõendatud, kas

kanalisatsioonitööde maksumus oli mõistlik. Nõue „10% maja hindamist tagatis“ on

arusaamatu. Kui selle all peeti silmas hinna alandamist 10% võrra, siis ei ole võimalik

alandada hinda ja nõuda kahju hüvitamist koos, samuti on täitmata hinna alandamise

eeldused. Hagejad ei tohiks kahju hüvitamise tulemusel rikastuda.

4(12)

Üürimaksest ja kohtuvälistest õigusabikuludest tulenevad nõuded on samuti kohaselt

põhistamata ja tõendamata. Üüri hüvitamise nõue on igal juhul põhjendamatu ka seetõttu, et

kuna hagejad ostsid kapitaalremonti vajava asja, ei saanudki nad eeldada, et saavad ehitist

kohe elamiseks kasutama hakata. Kui hagejad väidavad, et muu elamispinna kasutamise

vajadus on seotud just kanalisatsiooniga, tuleb seda tõendada.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjatelt hagejate kasuks välja kahju

hüvitise 15 500 eurot ja võlgnetavalt hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

viivise alates 18. maist 2019 kuni hüvitise tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte

endi kanda. Samuti mõistis maakohus hagejatelt solidaarselt riigituludesse välja riigilõivu 600

eurot.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

hagejad ostsid kostjatelt 22. mail 2018 notariaalselt tõestatud lepinguga kinnistu

müügihinnaga 165 000 eurot;

-

lepingu p 2.2.1 kohaselt on kinnistul asuv elamu kapitaalremonti vajavas seisukorras,

elamus

on

keskküte,

on

ühendatud

elektrivõrguga,

tsentraalse

vee-

ja

kanalisatsioonitrassidega. Ehitisel ei ole lepingus nimetamata eritunnuseid ega

puudusi, mille fikseerimist lepingus [müüjad] peaksid vajalikuks;

-

lepingu p-s 2.2.3 kohaselt müüjad kinnitavad, et neile teadaolevalt ei ole lepingu

esemel mingeid varjatud puudusi ega vigu, millest nad ei ole ostjatele teatanud või

mida ostjad ei saanud märgata ülevaatuse tegemisel;

-

hagejad teavitasid kostjaid väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul ja nõudsid

puuduste kõrvaldamist, millega kostjad ei nõustunud;

-

hagejad said ehitise dokumentidega enne lepingu sõlmimist tutvuda.

Vaidlus on kinnistul asuva elamu puuduste üle ning selle üle, kas ja milline kahju on

hagejatele tekkinud.

3.2. Maakohus märkis, et poolte vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 järgi. Küsimus on

selles, kas lepingu ese vastab VÕS § 217 lg-st 1 tulenevalt kokkulepitud tingimustele ja

keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 järgi, kas see on kasutatav elamiseks, kas kostjad

vastutavad puuduste eest ja millises ulatuses.

3.3. Kuna lepingu p 2.2.1 järgi kinnitasid kostjad, et elamu on ühendatud tsentraalse vee- ja

kanalisatsioonitrassiga, kontrollis maakohus, kas see vastab tõele. Maakohus märkis, et

kostjate esitatud kanalisatsiooniühenduse projekti järgi peaks elamu kanalisatsioonivõrk

olema liidetud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga (I kd, tl 82). Esitatud aktis on

konstateeritud, et tööd on tehtud projekti järgi ja kanaliseerimine peaks toimuma alates 16.

juunist 2003 (I kd, tl 85). Samuti esitasid kostjad veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste

ostu-müügilepingu (I kd, tl-d 85 pöördel – 90). Hagejate esitatud AS Tallinna Vesi 7.

novembri 2018. a vaatlusprotokolli (I kd, tl 13) järgi suundub majast lähtuv toru lokaalsesse

kanalisatsiooni, sealt edasi läheb põlvega 110 läbimõõduga malmtoru, mis on kinni kasvanud

ja seega tuleks teha uus kanalisatsioonitrass.

Vaidluse all on asjaolu, kas elamu kanalisatsioon oli faktiliselt ühendatud tsentraalse

kanalisatsiooniga. Kostjate esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et see peaks nii

olema. Samas nähtub hagejate esitatud AS Tallinna Vesi töötaja IK ja kostja KO e-

5(12)

kirjavahetusest, et omanikul tuleb teha hooldustöid, hoida trass korras ja kui torud ei vasta

projektile, siis võib olla tegemist varjatud puudusega. Hagejate kohtule esitatud AS Tallinna

Vesi 13. oktoobri 2020. a vastusest (I kd, tl-d 187 – 187 pöördel) nähtuvalt on olemas

liitumispunktid 2003. a-st, kuid faktiliselt ei ole kinnistu kanalisatsioon suunatud

liitumispunkti kaudu ühiskanalisatsiooni, vaid lokaalsesse kaevu, ning dokumentatsioonis ja

lepingutes kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. Kirja kohaselt ei ole AS-le Tallinna Vesi

teada, miks elamu kanalisatsioon ei ole ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Lisaks esitasid

hagejad AS Tallinna Vesi 5. veebruari 2021. a kirja (I kd, tl 228), millest nähtuvalt ei olnud

elamu kanalisatsioonil ühendust AS Tallinna Vesi võrguga. Hagejate esitatud fotodest ja

videomaterjalist (30. aprilli 2021. a dokumendi lisad (I kd, tl 205)) ning tunnistaja SL ütlustest

nähtuvalt oli elamu kanalisatsioon ühendatud lokaalsesse kanalisatsioonianumasse, kuid sellel

ei olnud väljundit, mis oleks ühendatud tsentraalsesse kanalisatsioonivõrgu. Tunnistaja sõnul

oli see osa, kust kanalisatsioonivesi oleks pidanud voolama tsentraalsesse võrku, kinni

müüritud.

Maakohus jõudis järeldusele, et tõendid kogumis kinnitavad hagejate väiteid, et elamu

kanalisatsioonitrass ei olnud tegelikult ühendatud tsentraalse kanalisatsiooniga ning põhjus

seisnes selles, et asjaomane osa oli kinni müüritud. Kuigi AS Tallinna Vesi vaatlusprotokolli

kohaselt oli toru osa kinni kasvanud, kinnitavad tunnistaja SL ütlused koos videomaterjali ja

fotodega seda, et ühendust tegelikult ei olnudki. Ka asjaolu, et vaatlusprotokolli järgi oli

tegemist lokaalse kanalisatsioonikaevuga, kinnitab seda, et tsentraalne süsteem puudus.

Kohtul puudub alus kahelda SL ütlustes, kuna temaga seotud äriühing käis kanalisatsioonitöid

tegemas. Kostjate esitatud kutsekoja registri väljavõtted tunnistaja oskuste ja kutseomaduste

kohta ei lükka ümber tunnistaja ütlusi. Seega on hagejad tõendanud, et elamu ei olnud

faktiliselt tsentraalse kanalisatsiooniga ühendatud, sõltumata sellest, mis oli kajastatud

dokumentides.

Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et õiged on hagejate väited, et lepingu ese ei vastanud

lepingu p 2.2.1 tingimustele ja VÕS § 217 lg-le 1, s.o sellel ei olnud VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p

1 tähenduses kokkulepitud omadusi. Tegemist oli varjatud puudusega, mille eest kostjad VÕS

§ 218 lg 1 esimese lause järgi vastutavad. Õiged on kostjate väited, et tegemist on

kapitaalremonti vajava elamuga, mis tähendab, et trassid tuleb korda teha ja uus trass ehitada.

Samas leppisid pooled kokku, et trass on ühendatud tsentraalsesse võrku, mida see tegelikult

ei olnud. Kuna müüjad keeldusid asja parandamast, on hagejatel õigus nõuda VÕS 101 lg 1 p

3, § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamist.

3.4. Järgmisena käsitles maakohus väidetavaid vahelagedega seotud puudusi. Maakohus

tuvastas, et ehitisregistri väljavõttest (I kd, tl 237) nähtuvalt on elamu katuselagede kandva

osa materjaliks monteeritav raudbetoon. Lepingus ei leppinud pooled vahelagede kohta

midagi kokku. Pooled ei vaielnud selle üle, et hagejad said dokumentidega tutvuda. Hagejate

esitatud fotodega (I kd, tl-d 183–184) on tõendatud, et vahelagi ei ole raudbetoonist, fotodelt

nähtuvad puittalad.

Maakohus leidis, et kuna lepingu p-s 2.2.1 on pooled kokku leppinud, et elamu vajab

kapitaalremonti, on mõistliku keskmise inimese arusaama kohaselt võimalik järeldada, et

kogu elamu on seisundis, mis ei ole elamiseks kõlbulik, ja ehitise kõik konstruktsioonid tuleb

kas täielikult välja vahetada või parandada ning elamu kordategemine eeldab suuri kulutusi.

Hageja Y on menetluses kinnitanud, et ta on ehitaja, mis tähendab kõrgendatud teadmisi

ehitistest, ehitise konstruktsioonidest, kapitaalremondist jm ala spetsiifikast. Seega pidid

hagejad mõistma, et kapitaalremonti vajavas elamus tuleb kõik konstruktsioonid, sh vahelagi

kontrollida, parandada või välja vahetada, sõltumata sellest, mis oli ehitisregistrisse märgitud.

6(12)

Hagejate väide, et elamul on betoonist vahelae asemel puidust vahelagi (puidust talad), ei

tähenda seda, et lepingu ese ei vasta lepingu tingimustele, kuna pooled olidki kokku leppinud,

et ehitis ei vasta keskmisele kvaliteedile. Kuna hagejad olid dokumentidega tutvunud, pidid

nad arvestama ka sellega, et raudbetoonist on vaid katuslagede, katuse ja vahelae kandvad

osad, mitte vahelaed tervikuna.

Maakohus järeldas, et kostjad ei ole lepingut rikkunud osas, mis puudutab vahelae materjali,

mistõttu hagejad ei saa nõuda kahju hüvitamist. Lisaks märkis maakohus, et hagejad ei ole

tõendanud vahelagedega seoses kahju tekkimist ega selle ulatust 16 500 eurot.

3.5. Seoses

kahju

ulatusega

märkis

maakohus,

et

hagejate

väitel

maksab

tsentraalkanalisatsiooni ja veetorude paigaldamine ja lokaalse kanalisatsiooni demontaaž

11 232 eurot ning sellega seotud tööd nagu unikivi paigaldus, trepi eemaldamine jm

kaasnevad tööd 12 130,80 eurot. SL kanalisatsioonitööde eest esitatud arvelt ei nähtu, milline

osa on seotud trassi liitumisega AS Tallinna Vesi tsentraalse süsteemiga. Hagejate poolt

kohtule esitatud fotodest (I kd, tl-d 173–174) nähtuvalt oli majast väljuva kanalisatsioonitrassi

koht trepi juures ja unikivi tuli üles kaevata selleks, et tööd ära teha. Unikivi ja trepp on

taastatud. Seega on tõendatud, et tööd on tehtud, mistõttu tuleb kulud kanda.

Kuivõrd asjas ei olnud tõendeid, kui suured kulud on seotud elamu kanalisatsiooni

ühendamisega AS Tallinna Vesi tsentraalsesse trassi, ja arvestades, et trassi tuli niikuinii

parandada tulenevalt kapitaalremondi vajadusest, siis ei olnud võimalik kahju täpselt kindlaks

teha ning maakohus määras kahju kindlaks VÕS § 127 lg 6 esimese lause järgi. Arvestades

hageja selgitusi, arvet, SL ütlusi ja Holma Grupp OÜ hinnapakkumist, leidis maakohus, et

põhjendatud kahju suurus on kokku 15 000 eurot. Selles osas on hagejate nõue VÕS § 101 lg

1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3.6. Maakohus tuvastas, et hagejate kohtule esitatud 27. septembri 2018. a pretensiooniga (I

kd, tl 14) ja 21. novembri 2018. a kirjaga (I kd, tl 19) on tõendatud, et hagejad kasutasid

õigusabiteenust oma nõude esitamiseks kostjate vastu enne kohtusse pöördumist. Nõutav tasu

500 eurot ei ole ebamõistlikult suur. Asjaolu, et tasu kohta ei ole esitatud tõendeid, ei tähenda,

et sellist kulu ei peaks tasuma, kuna õigusabiteenus on eelduslikult tasuline teenus, mida

õigusbüroo osutab majandustegevuses. Selliste kulude tekkimine lepingu rikkumise

tagajärjena pidi olema kostjatele ettenähtav VÕS § 127 lg 3 järgi. Seega on tõendatud

hagejatel kahju 500 eurot tekkimine ja hagejatel on õigus nõuda kostjatelt selle hüvitamist.

3.7. Seoses hagejate üürikulude nõudega märkis maakohus, et hagejad on esitanud kohtule

maksekorraldused, millest nähtuvalt on nad tasunud ajavahemikul 25. september 2018 – 12.

detsember 2018 AOle korteri üüri kokku 440 eurot, ning esitanud ka üürilepingu ja ühistu

arved. Hagejate väitel tekkisid üürikulud seoses sellega, et nad olid lepingu eseme puuduste

tõttu sunnitud elama mujal. Maakohus leidis, et hagejad pidid aru saama, et kapitaalremondi

ehk mahukate tööde tegemisega võivad kaasneda teise eluruumi üüri kulud, kuna

kapitaalremondi käigus ei ole võimalik elamus elada. See tähendab, et hagejatel tekkinud

üürikulud ei ole tingitud kostjate müügilepingu p-st 2.2.1 tuleneva kohustuse rikkumisest ega

ole sellega põhjuslikus seoses. Seega ei saa hagejad kostjatelt üürikulu hüvitamist nõuda.

3.8. Hagejate viivisenõude kohta leidis maakohus, et kuna kostjad on kahju hüvitamisega

viivituses, on hagejatel õigus nõuda kostjatelt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teise lause ja

TsMS § 367 järgi viivist kahjuhüvitiselt 15 500 eurolt hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast, s.o alates 18. maist 2019, kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

7(12)

3.9. Maakohus märkis, et kostjad kannavad müügilepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 65 lg

4 järgi ühiselt ja vastutavad hagejate ees VÕS § 65 lg 1 järgi solidaarselt. Kahjuhüvitis 15 500

eurot ja viivis alates 18. maist 2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni tuleb kostjatelt

solidaarselt hagejate kasuks välja mõista.

3.10. Kuna maakohus rahuldas hagejate põhinõude u 40% ulatuses, jättis kohus TsMS § 163

lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 4 esimese lause

järgi mõistis maakohus hagejatelt riigituludesse välja riigilõivu 600 eurot, mille tasumisest

kohus oli hagejad hagi esitamisel 25. juuni 2019. a määrusega vabastanud.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad selle tühistada

hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Kostjad paluvad jätta hagi tervikuna

rahuldamata ja kõik menetluskulud hagejate kanda.

4.1. Kostjad on seisukohal, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust (eelkõige

VÕS § 127 lg 6) ja menetlusõiguse norme (eelkõige TsMS § 233, § 232 lg-d 1 ja 2) ning

hinnanud ebaõigesti tõendeid.

4.2. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja tuvastas, et kanalisatsioon ei ole ühendatud

tsentraalse süsteemiga, tehes seda tunnistaja ütluste, pildi ja videomaterjali põhjal.

Videomaterjalidest ega fotodelt ei olnud kuidagi võimalik tuvastada, et kanalisatsioonitoru

oleks kinni müüritud. AS-i Tallinna Vesi vaatlusprotokolli kohaselt oli kanalisatsioonitoru

kinni kasvanud. Maakohus on jätnud tähelepanuta vastuolud tunnistaja ütluste ja hagejate

selgituste vahel ning lubamatult tuginenud asjaolu tõendatuks lugemisel tunnistaja ütlustele.

4.3. Tunnistaja ilmselgelt ei soovinud teatud küsimustele vastata ja tema selgitus väidetavalt

esitatud arve kohta oli kummaline. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt esitasid hagejad

kohtumenetlusse ilmselgelt menetluse tarbeks loodud fiktiivse arve. Ei hagejad ega ka

tunnistaja ei osanud vastata, millised konkreetsed tööd ja mahud arvel kajastuvad. Ka

koostatud liitumisaktide ja arve tasumise osas olid hagejate ja tunnistaja ütlused selges

vastuolus.

4.4. Maakohus on põhjendamatult kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6.

4.4.1. Tunnistaja ütluste ja hagejate seletuste kohaselt sisaldasid menetluses esitatud arved

erinevaid töid, mis tulnuks kanalisatsiooni kapitaalremondi puhul niikuinii teha. Liitumise

puudumisel saaks ainsaks hüvitatavaks kahjuks olla AS-ile Tallinna Vesi makstav

liitumistasu. Seda hagejad nõudnud ei ole, ilmselt kuna see on kostjate õiguseellase poolt juba

tasutud.

4.4.2. VÕS § 127 lg 6 kohaldamiseks peab esiteks olema tuvastatud, et tekkinud on kahju, ja

teiseks eeldab sätte kohaldamine, et tekkinud kahju täpset suurust on võimatu tõendada.

Kostjate hinnangul ei ole kahju tekkinud, kuna kohtuotsuses on tuvastatud, et hagejad pidid

niikuinii uue kanalisatsiooni rajama. VÕS § 127 lg-t 6 ei saa kohaldada rikkumise (nt asja

kahjustamise) ulatuse kindlaksmääramisel, vaid üksnes rikkumisest tekkinud kahju ulatuse

kindlaksmääramisel. Hagejate väitel tekkis neile kahju sellest, et kanalisatsioon ei ulatunud

ühiskanalisatsiooni

trassini.

Asjas

aga

ei

tehtud

kindlaks,

kui

palju

meetreid

ühiskanalisatsiooni trassist puudu jäi.

8(12)

4.5. Maakohus on puudulikult põhjendanud ka hüvitatava kahju suurust. Kohtu

diskretsiooniotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas on leitud summa 15 000 eurot. Viited

hagejate seletustele, Holma Grupp OÜ hinnapakkumisele ja tunnistaja ütlustele on

arusaamatud. Hinnapakkumises olid nimetatud tänavakivid, trepi ehitus jms. Kostjatele jääb

arusaamatuks, kuidas hinnapakkumises nimetatud summa seondub kanalisatsiooni väidetava

ühendamata jätmisega, kui hagejad pidid vältimatult uue kanalisatsiooni rajama. Kohtuotsus

on vastuoluline ja sisaldab loogikavigu.

4.6. Kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmisel jättis kohus tähelepanuta, et hagejate nõue

jäi suuremas osas rahuldamata. Tähelepanuta on jäetud ka kohtueelse õigusabi sisu. Kostjatele

esitatud nõudest „10% hindamist tagatist“ ei ole võimalik aru saada. Kostjad leiavad, et ka

kohtueelse õigusabikulu puhul tuleb arvestada, millises ulatuses nõue lõpuks rahuldati ja

osutatud õigusabi kvaliteeti. Põhjendatuks ei saa pidada esindaja vahendusel nõuete esitamist,

millest ei ole võimalik aru saada.

4.7. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda. Arvestades, et hagi jäi u

60% ulatuses rahuldamata, oleks tulnud kohaldada TsMS § 163 lg 1 lause teist poolt. Enamus

kohtumenetluse mahust ja menetluskuludest tekkis hagejate põhjendamatu nõude tõttu. Hagi

suuremas osas rahuldamata jätmise korral oleks kohus pidanud jätma kostjate menetluskulud

vähemalt osaliselt hagejate kanda.

Vastustajate seisukoht

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta see rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata.

Menetluse edasine käik

6. Tallinna ringkonnakohus tegi 22.06.2022 otsuse, millega rahuldas apellatsioonkaebuse ning

otsustas, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

7. Riigikohus tühistas otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis apellatsioonkaebuse

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud, välja arvatud riigilõivu tasumise

kohustuse osas, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kuna kostjad on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hagi

rahuldati, ja menetluskulude jaotuse osas, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust osas, millega maakohus mõistis kostjatelt hagejate kasuks välja kahju hüvitise

15 000 eurot kinnistul asuva elamu tsentraalse kanalisatsiooniga ühendamiseks vajalike tööde

tegemise eest ning 500 eurot kohtueelsete õigusabikulude eest, samuti osas, millega maakohus

jaotas menetluskulud. Muus osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise

lause alusel jõustunud.

9(12)

10. Asja materjalidest nähtub:

- Hagejad ostsid kostjatelt 22. mail 2018 notariaalselt tõestatud lepinguga kinnistu

müügihinnaga 165 000 eurot.

- Müügilepingu p 2.2.1 järgi on kinnisasjal asuv elamu kapitaalremonti vajavas seisukorras,

elamus on keskküte, elamu on ühendatud elektrivõrgu ning tsentraalsete vee- ja

kanalisatsioonitorustikega ning elamul ei ole lepingus nimetamata eritunnuseid ega puudusi,

mida kostjad peaks vajalikuks lepingus märkida.

-Müügilepingu p-s 2.2.3 kinnitasid kostjad, et neile teadaolevalt ei ole lepinguesemel mingeid

varjatud puudusi ega vigu, millest nad ei ole hagejatele teatanud või mida hagejad ei saanud

märgata asja üle vaadates.

-Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tehti 2002. a XXX kanalisatsiooniühenduse projekti (I kd,

tlk 82 – 84 pöördel; 2002. a projekt), millega projekteeriti kinnistul asuva eramu

heitvetekanalisatsiooni torustik ning eramu liitumine ühiskanalisatsiooniga.

-AS Tallinna Vesi ja kostja E vahel 23. jaanuaril 2003 sõlmitud liitumislepingu nr PP0028-

2642 järgi on müüdud kinnistul asuv elamu ühiskanalisatsiooniga liitunud (I kd, tlk 87

pöördel – 90).

-Asjas esitatud akti nr 3/361 kinnistu kanalisatsiooni liitumise kohta 16. juunist 2003 järgi on

töö teostatud ehitusprojekti (liitumistingimuste) kohaselt ja kinnistu kanalisatsioon on

ühendatud liitumispunktis Tallinna ühiskanalisatsiooniga, kusjuures märkuste all on välja

toodud, et kanaliseerimine toimub alates 16. juunist 2003 (I kd, tlk 85).

-5. jaanuari 2005. a veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügi lepingu nr

193184/02, mis sõlmiti AS Tallinna Vesi ja kostja E vahel, kohustus AS Tallinna Vesi

osutama kinnistule veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid (I kd, tl-d 85 pöördel – 87).

-Võttes aluseks AS Tallinna Vesi vaatlusraportit (I kd, tlk 13) teatasid hagejad, et müüdud

kinnistu on puudustega, kuna kinnistul puudub ühendus tsentraalse kanalisatsioonitrassiga.

Hagejad nõudsid kahju hüvitamist.

-Kostjad vaidlesid nõudele vastu.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu p 2.2.1 kohaselt pidi kinnistul asuv elamu olema

ühendatud tsentraalse kanalisatsioonitrassiga. Poolte avaldustest võib aru saada nii, et elamu

kanalisatsioon pidi olema tsentraalse kanalisatsioonitrassiga faktiliselt ühendatud. Seega pidi

selleks, et kinnistu vastaks nimetatud tingimusele, olema kinnistu kanalisatsioon toru(de)ga

ühendatud tsentraalse kanalisatsiooniga. Kuna hagejad tuginevad sellele, et kostjate müüdud

kinnisasi ei vastanud lepingutingimustele, sest sellel ei olnud kokkulepitud omadusi (VÕS §

217 lg 1 ja lg 2 p 1) tuli maakohtul vaidluse lahendamiseks mh tuvastada, kas kinnistul asuv

elamu on ühendatud tsentraalse kanalisatsiooniga. Maakohus tuvastas, et elamu

kanalisatsioonitorustik oli kinni müüritud ega olnud seega ühendatud tsentraalse

kanalisatsiooniga, leides seetõttu, et lepinguese ei vastanud müügilepingu p 2.2.1

tingimustele. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates on

maakohus põhjendamatult valikuliselt tuginenud tunnistajana üle kuulatud SL ütlustele, mille

järgi elamu kanalisatsioon ei olnud ühendatud tsentraalsesse süsteemi, kuna koht, kus toru

pidi minema, oli kinni müüritud. Nimetatud ütlustest ja maakohtu põhjendustest nähtub

nähtub nagu oleks torustiku kulgemine tsentraalsesse süsteemi lakanud inimtekkeliselt, st

10(12)

ehitatud oli takistus, millest tulenevalt ei olnud kinnistu torustiku suubumine tsentraalsesse

süsteemi

võimalik.

Ringkonnakohtu

arvates

on

maakohus

jätnud

kinnistu

kanalisatsioonitorustiku tsentraalsesse süsteemi mittesuubumise tuvastamisel tähelepanuta

asjas esitatud muud tõendid, samuti SL teised ütlused.

12. Ringkonnakohus

leiab,

et

vaidluse

lahendamiseks

tuleb

esmalt

tuvastada

kanalisatsioonitrasside kulgemise projekti järgi ja faktiliselt. Kostjate esitatud 2002. a projekti

seletuskirja kohaselt projekteeriti kanalisatsioonitrasside kulgemine selliselt, et olemasolevast

läbivoolukaevust K-1 pidi minema kanalisatsioonitoru liitumiskaevu K-54 (kinnistu

liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga) ning olemasolev kogumiskaev K-2 pidi likvideeritama

pärast ühiskanalisatsiooniga liitumist (I kd, tlk 83). Seega pidigi kinnistu ühendus tsentraalse

kanalisatsiooniga loodama läbi kinnistul varem olemas olnud kaevu K-1. Pooled ei vaielnud

selle üle, et erinevalt 2002. a projektis ettenähtust jäi kinnistul asuv kogumiskaev K-2, mis

2002. a projekti asendiplaani (I kd, tlk 83 pöördel) järgi oli ühendatud kaevuga K-1, pärast

ühiskanalisatsiooniga

liitumist

likvideerimata.

Kuna

kinnistul

asuva

elamu

kanalisatsioonitrassi kulgemine võis toimuda kuni liitumiskaevuni K-54 läbi mõlema

kinnistul asunud kaevu, s.o K-2 ja K-1, ei tähenda ringkonnakohtu arvates kinnistul lokaalsete

kaevude olemasolu seda, et nende kaudu ei võinud olla loodud ühendus tsentraalse

kanalisatsiooniga. Ringkonnakohtu arvates on see asjaolu oluline, sest asjatundjad on esitatud

tõendites viidanud ka lokaalsete kaevude olemasolule, millest võib jääda väär mulje, et

tsentraalse trassiga liitumist pole kunagi olnudki.

13. AS Tallinna Vesi 7. novembri 2018. a vaatlusraporti (I kd, tl 13, 99) kohaselt korraldati

süsteemi vaatlus P&T kaameraga. Vaatlusraportist nähtub järgmine märkus: „[m]ajast tulev

toru suundub LOKAAL kanalisatsiooni kaevu, sealt edasi läheb põlvega 110 läbimõõduga

malm toru, mis on kinni kasvanud. Tuleb ehitada nõuetekohane kanalisatsiooni trass.“ Sellest

tõendist nähtub ringkonnakohtu arvates selgelt, et kanalisatsioon ei toiminud põhjusel, et toru,

kust kanalisatsioon pidi välja minema, ei lasknud reovett läbi, oli kinni kasvanud ning seetõttu

jäi vesi pidama lokaalsesse kanalisatsioonikaevu.

14. Tunnistaja SL andis mh järgmiseid ütluseid: „Vesi ei väljunud majast, kanalisatsioon ei

toiminud. Kanalisatsioonipüstik oli ühendatud 8 m3 suurusesse anumasse, see ei olnud

ühendatud

keskkanalisatsiooniga.

Lokaalne

kanalisatsioon

ei

olnud

ühendatud

keskkanalisatsiooniga, see oli kinnimüüritud, kust pidi kanalisatsioon välja minema.

Watercom firma kutsuti välja. Nad üritasid kaameraga vaadata, see läks meetri kaugusele,

kaugemale ei läinud. […] Kaamera läks ainult meetri kaugusele. Kõik torud olid katkised.“

Ka hiljem kordas tunnistaja, et „XXX kinnistul oli lokaalne kanalisatsioon, majas. Majast

jooksvad kanalisatsioonitorud ei olnud ühendatud tsentraalse süsteemiga“; „Kõik torud olid

katki“. Ringkonnakohtu arvates on asjas oluline see, et tunnistaja väidet torude süsteemi

kinnimüürimise kohta ei toeta ükski asjas esitatud teine tõend. 6. novembril 2018 tehtud

videost nähtub, et kaamera liigub mööda toru sisemust, kuid ühel hetkel enam edasi ei pääse.

AS Tallinna Vesi 13. oktoobri 2020. a vastuses (I kd, tl 187 – 187 pöördel) avaldatu tugineb

inspektor IK 7. novembri 2018. a vaatlusraportile, sh sellele, et lokaalsest kaevust läheb edasi

malmtoru ning selles tuvastatud asjaoludele. AS Tallinna Vesi 5. veebruari 2021. a kirjas (I

kd, tl 228) on viidatud IK 2018. a vaatlusraportile ja seda tsiteeritud. Hagejate 21. detsembri

2020. a menetlusdokumendiga esitatud fotodelt (I kd, tl-d 205 – 207 pöördel) nähtub, et

kinnistul oli kanalisatsioonikaev, selles on näha toru ja näha on, et kinnistul tehakse

kanalisatsiooniga seotud ehitustöid, kuid need fotod ei võimalda järeldada, et kinnistu

kanalisatsioon ei olnud tsentraalse kanalisatsiooniga ühendatud, st toru suue on kinni

müüritud. Seega, tunnistaja SL ütluseid, et kinnistu kanalisatsioon ei olnud ühendatud

keskkanalisatsiooniga, kuna see oli kinni müüritud, saab kooskõlas tema muude ütlustega

11(12)

mõista nii, et kuna Watercomi kaamera ei läinud torust edasi rohkem kui 1 m ja kõik torud

olid katkised, oli keskkanalisatsiooniga ühendus katkenud torude lagunemise tõttu, mitte

seetõttu, et keegi oli maapõues oleva toru kinni müürinud.

15. Ringkonnakohus on asjas esitatud tõeneid uurides seisukohal, et koos liitumislepingu

sõlmimisega oli kinnistul rajatud liitumine keskkanalisatsiooniga, kuid kuna torustik oli

lagunenud ja umbe kasvanud, siis faktiliselt ühendus keskkanalisatsiooniga puudus.

16. Poolte vaidluse lahendamiseks tuleb järgnevalt tuvastada, kas müüdud kinnisasi vastab

lepingutingimustele, sest kuigi tuvastatud on kinnistul tsentraalse kanalisatsiooni ehitamine, ei

olnud tsentraalset kanalisatsiooni võimalik kasutada. Asjast nähtuvalt vaidlevad pooled selle

üle, kas müügilepingu p-s 2.2.1 kokkuleppe järgi võis ka elamu kanalisatsioonitorustik

kapitaalremonti vajada. Hagejad on seisukohal, et torustik pidi olema korras, kostjate väidete

järgi ei saanud hagejad eeldada puudusteta tehnosüsteeme, kuna müügilepingu tingimuste

järgi vajas kinnistul asuv elamu kapitaalremonti.

17. Poolte sõlmitud müügilepingu sisu väljaselgitamiseks tuleb tõlgendada lepingut VÕS §-s

29 sätestatud reeglite järgi. Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi lähtuda poolte

tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled

ise sõlmitud lepingut mõistsid. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik käesoleval juhul

võimalik poolte ühist tahet kindlaks teha, sest pooled on lepingu p-s 2.2.1 mõistnud

kardinaalselt erinevalt, osas, milles see puudutab kanalisatsioonitorustiku korrasolekut.

18. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi

lepingu tõlgendamisel arvesse võtta seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega

sarnane mõistlik isik. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist sellise mõistliku isiku

positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb

arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 4–6 märgitud asjaoludega. Eelkõige tuleb VÕS § 29 lg 5 p 4

järgi lepingu tõlgendamisel arvestada mh lepingu olemust ja eesmärki (vt ka Riigikohtu 28.

oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-09, p 11).

19. Arvestades mh lepingu olemust ja eesmärki ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik

müügilepingu p-st 2.2.1 järeldada, et elamu kanalisatsioonitorustik pidi olema täielikult

töökorras. Kuigi nimetatud lepingutingimusest ei tulene nõudeid kinnistu kanalisatsiooni

süsteemi ülesehitusele, kvaliteedile ega töökorras olemisele, tuleb arvestada siiski samas p-s

2.2.1 sisalduvat müüjate kinnitust kinnistul asuva elamu kapitaalremondi vajaduse kohta.

20. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu p 2.2.1 kohaselt oli kinnistul asuv elamu

kapitaalremonti vajavas seisukorras. Elamu tehnosüsteemid, sh kanalisatsioonitorustik on

üldjuhul ehitise oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 55 lg 1 tähenduses, mis on

ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või torustikku oluliselt

kahjustamata (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 45).

Ringkonnakohus leiab, et tingimusest, et elamu vajab kapitaalremonti, peaks mõistlik isik

järeldama ka seda, et elamu tehnosüsteemid, sh kanalisatsioon, vajavad kapitaalremonti, s.t

võivad vajada parandamist või uuendamist. Seega, lepingu p-s 2.2.1 sisalduvast tingimusest,

et kinnistul asuv elamu on ühendatud tsentraalse kanalisatsioonitrassiga, ei saa mõistlik isik

järeldada seda, et kinnistu kanalisatsioonis ei tohtinud olla ummistusi ning torustik pidi olema

terve ja täielikult töökorras.

21. Asjas puudub vaidlus, et tagamaks nõuetekohane ühendus tsentraalse kanalisatsiooniga

tuleb torustik välja vahetada. Asjas esitatud asjatundja arvamuses on välja toodud, et ehitise

kapitaalremont tähendab praktikas ka torustiku väljavahetamist (I kd, tlk 195). Sama

seisukohta on avaldanud ka tunnistajana üle kuulatud SL (I kd, tlk 246). Seega on

12(12)

põhjendatud maakohtu seisukoht, et elamu kapitaalremondi vajadus tähendas ka seda, et

trassid tuleb korda teha ja vajadusel uus trass ehitada (maakohtu otsuse p 10). Järelikult ei ole

see, et kinnistu kanalisatsioon vajas parandamist või uuendamist, praegusel juhul käsitatav

lepingutingimustele mittevastavusena. Asjaoludele, et kinnistusisene kanalisatsioon oli

ehitatud erinevalt 2002. a projektis ettenähtust, nt kuna lokaalne kaev K-2 oli jäänud

likvideerimata või, et mingi toru läbimõõt erineb projektis toodust ning sellest tekkis

hagejatele kahju, pole hagis tugunetud. Sellest tulenevalt on ka nende asjaoludega seotud hagi

edukaks esitamiseks vajalikud eeldused esile toomata ja tõendamata.

21.1. Praeguses asjas oli hagejatel TsMS § 230 lg 1 järgi kohustus tõendada, et kinnistul asuv

elamu ei vastanud lepingu tingimustele, kuna see ei olnud (torudega) ühendatud tsentraalse

kanalisatsiooniga. Kuna asjas esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et kinnistu

kanalisatsioon ei vastanud lepingutingimustele, tuleb hagejate nõue kinnistul asuva elamu

tsentraalse kanalisatsiooniga ühendamiseks vajalike tööde tegemisega seotud kahju

hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kuna hagejate nõuded kostjate vastu seoses kinnistul asuva

elamu väidetavate puudustega osutusid põhjendamatuks, tuleb jätta rahuldamata ka hagejate

nõue kohtueelsete õigusabikulude 500 euro hüvitamiseks. Seega jääb hagi tervikuna

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

22. Kuna ringkonnakohus osaliselt tühistab maakohtu otsuse vaidluse sisu puudutavas osas ja

teeb tühistatud osas uue otsuse, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta vastavalt ka

menetluskulude jaotust.

23. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata ja kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb

menetluskulud nii maa-, ringkonna kui ka Riigikohtus jätta TsMS § 162 lg 1 alusel

solidaarselt hagejate kanda.

24. Kuna maakohus vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/