1-11-1897/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

4.aprill 2011.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1-11-1897

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Malle Preimer

Kriminaalasi

M.J-i süüdistuses KarS § 266 lg 1 järgi

lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu otsus 10.veebruar 2011.a.

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav M.J

Süüdistatav

M.J

RESOLUTSIOON

M.J-i poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu

10.veebruari 2011.a. otsusele – jätta läbivaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel

esitada

määruskaebuse

Riigikohtule

Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast,

mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas 10.veebruari 2011.a. kohtuotsusega tunnistada süüdi M.J KarS § 266 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt M.J-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud.

suhtes tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata

Kohaldada M.J-i

alates kinnipidamisest 09.02.2011.a. M.J mõisteti süüdi selles, et tema ajavahemikul 08.02.2011 kella 20.00 kuni 09.02.2011 kella 05.30 tungis ebaseaduslikult sõiduki valdaja tahte vastaselt Tallinnas, XXXX-XXXXXXX X maja ees pargitud A. K. ( K. ) kuuluvasse sõiduautosse Chevrolet Express reg. märk XX XXX salongi, kus teda pidasid kinni politseitöötajad.

APELLATSIOONI SISU

Süüdistatav taotleb esitatud apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas ja uue otsusega mõista temale tingimuslik kristus või asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Ta väidab, et oli autosse sisenemise ajal purjus ja ei mäleta isegi seda, kuidas ta sattus XXXX-XXXXXXX tänavale. Ta tunnistas oma süüd ja kahetses. Ta ei saa aru, kuidas on võimalik, et iga kord, kui tema üle kohut mõistetakse, arvestatakse karistuse mõistmisel ainult tema minevikku. Temalt on sisuliselt kohtu poolt võetud võimalus kunagi saada tingimuslikult või üldkasuliku tööga karistatud.

Samuti on apellant mures temalt äravõetud korterivõtme pärast. Kinnipidamisel võeti ära temalt korteri võti ja politsei ei ole seda tagastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium leiab, et esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on M.J-ile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks M.J-i karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendus ei ole arvestatav ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist.

Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. M.J-i näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, kes on lisaks ka narkosõltlane ja keda mõistetud kriminaalja väärteokaristused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Põhjendatult on maakohus leidnud, et välistatud on M.J-i karistamine rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine isikule, kellel ei ole töökohta ja kellel on suur hulk tasumata rahatrahve ei ole samuti võimalik. Selline isik nagu seda on M.J ei sobi ilmselgelt ka kriminaalhooldusele, mis tähendab, et temale ei saa mõista apellatsioonis taotletud tingimuslikku vangistust ega ka üldkasulikku tööd.

Sellekohast seisukohta on maakohus ka põhjendanud ning nende põhjendustega ei saa mitte nõustuda. M.J-ile ärakandmisele kuuluv 4 kuuline karistus saab läbi 8.juunil 2011.a. Kui arutada esitatud apellatsiooni suulises menetluses apellatsioonikohtu istungil, siis oleks see kohtukolleegiumi töökoormust arvestades võimalik maikuu teisel poolel, kui M.J jääks kanda veel alla 1 kuu ärakandmisele kuuluvast karistusest. Ka oleks apellatsioonis esitatud taotlus – asendada järelejäänud vangistusmäär e. sisuliselt päevades arvestatav karistus – tingimusliku vangistusega või üldkasuliku tööga ilmselgelt sisutu ja põhjendamatu juba seetõttu, et üle kolme neljandiku karistusest on süüdistataval selleks ajaks kantud.

Konkreetse ärakandmata karistuse pikkus, milline KarS prg.-s 74 ettenähtud tingimuste rikkumisel kohtuotsuse täitmisele pööramisel tuleks ära kanda on sedavõrd lühike, et ei täida KarS prg. 74 ja prg.69 ettenähtud karistusest vabastamise ja asendamise eesmärke. Karistusest tingimisi vabastamise ja karistuse asendamise aluseks on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Juba ainuüksi nimetatud alus eeldab, et suurem osa, kui mitte kogu mõistetud karistus peab olema ärakandmata.

Apellatsioonis on süüdistatav mures oma korterivõtme saatuse pärast. Kohtukolleegium märgib, et kriminaaltoimikus on tõesti andmed selle kohta, et süüdistatavalt oli kinnipidamisel ära võetud erinevaid asju, s.h. nii võtmekimp, kui ka üksik võti. Nimetatud asjad ei ole käesolevas kriminaalmenetluses asitõendid ning seetõttu ei ole nende esemete osas võetud ka seisukohta maakohtu otsuses. Apellatsioonimenetluse eesmärgiks on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine ning selles osas ei ole kohtukolleegiumil maakohtule etteheiteid.

Süüdistataval on õigus pöörduda temalt äravõetud asjade edasise saatuse teadasaamiseks ja isiklike asjade tagasisaamiseks nii uurija kui ka uurimist juhtiva prokuröri poole. Kohtukolleegium leiab, et ainuüksi apellatsiooni sisust lähtudes, on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti (Riigikohtu määrus nr.3-1-1-120-09) ja seega toob apellatsioonimenetluses apellatsiooni arutamine kaasa materiaalseid lisakohustus ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol.

Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Malle Preimer