2-21-17420/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17420

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks ning viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. mai 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

X apellatsioonkaebuse hind 3780 eurot

Y apellatsioonkaebuse hind 4204 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja

advokaat Märt Mürk

Kostja Y (isikukood 37812290254), lepinguline esindaja

Peeter Malve

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. mai 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-17420 osas, milles

maakohus rahuldas X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks

(maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3), mõistis Ylt X kasuks välja varalise

kahju 704 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4), samuti menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta X

hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks

rahuldamata.

2. Jätta maakohtu otsus resolutsiooni punkti 5 osas (mittevaralise kahju hüvitamiseks ja

viivise saamiseks) muutmata, muutes otsuse põhjendusi.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Rahuldada Y apellatsioonkaebus.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Jätta X hagi Y vastu rahuldamata.

5.2. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 5. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks ning viivise

saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldati 9. aprillil 2020 ajalehes Maaleht artikkel „Jokk Viimsi

valla moodi: ärimees ja volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“

(artikkel). Artikkel sisaldas kostja poolt antud kommentaari, milles kostja avaldas hageja kohta

järgneva ebaõige faktiväite: „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu

Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“. Eelnevaga väidab kostja, nagu hageja

kuritarvitaks oma ametiseisundit ning hagejal on ainukesena otsustusõigus vallavolikogu

asjades. Sisuliselt süüdistab kostja hagejat korruptsioonis. Kostja on kahjustanud hageja au ja

head nime seeläbi, et avaldas hageja kohta au teotavaid väiteid ajalehe Maaleht ajakirjanikule.

Lisaks on kostja artiklit 9. aprillil 2020 jaganud ka Facebooki grupis „Viimsilased“.

1.2. Kostja avaldas 9. aprillil 2021 Facebooki grupis „Viimsilased“ hageja au ja head nime

teotava postituse, milles kostja sisuliselt väidab, nagu hageja oleks kahjustanud loodust

(täpsemalt puid). Kuigi kostja ei nimeta oma postituses hageja nime, on Viimsi elanike jaoks

hageja äratuntav. Ka postituse alla lisatud kostja kommentaar kinnitab, et avaldatud postitus on

hageja kohta. Lisaks kinnitavad ka grupi „Viimsilased“ liikmete poolt kostja postituse alla

jäetud kommentaarid, et kostja avaldatu oli seotud hagejaga. Kostja postituse sisu seab hageja

kui keskkonna- ja heakorrakomisjoni liikme äärmiselt halba valgusesse nii keskkonnakomisjoni

kui ka Viimsi valla elanike ees. Hageja ei ole postituses kajastatud juhtumiga seotud. Kostja

postitust kajastati ka väljaandes Viimsi Uudised (www.viimsiuudised.ee), kus ilmus 14. aprillil

2021 artikkel pealkirjaga „X keskkonnakomisjoni esimehele: „Kes sulle sellist jama, valet ja

ila kirjutavad?““.

Kostja avaldatust jääb keskmisele mõistlikule lugejale mulje, nagu hageja kuritarvitaks oma

positsiooni

vallavolikogu

liikmena

(otsustab

asju

ainuisikuliselt)

ning

kahjustab

looduskeskkonda, olles ise keskkonnakomisjoni liikmeks. Kuna hageja ei ole kostja väidetud

tegusid toime pannud, on kostja hageja au ja head nime kahjustanud põhjendamatult ja

õigusvastaselt. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata.

1.3. Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud

mittevaraline kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime

pannud ei ole. Kostja on suure hulga inimeste ees loonud hagejast mulje kui ebamoraalsest ja

vääritust inimesest, kes ei hooli valla huvidest ega keskkonnast. Kostja avaldatud ebaõiged

faktiväited on praeguseks jõudnud kümnete tuhandete inimesteni, millest tulenevalt on hagejale

tekitatud kahju ulatus suur. Ka ei ole kostja oma laimukampaaniat lõpetanud.

1.4. Hagejale on tekkinud ka varaline kahju 704 eurot, mis seisneb kohtueelsete õigusabikulude

kandmises.

1.5. Seoses kostja esitatud tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse vastuväitega märkis hageja,

et kostjal puudub hageja vastu nõue, mida ta saaks esitatud nõuete tasaarvestamiseks kasutada.

Ka ei ole tingimuslik tasaarvestus lubatud (võlaõigusseadus (VÕS) § 198 teine lause).

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja ei ole ajalehele Maaleht antud kommentaaris hageja kohta hagiavalduses esitatud

väiteid avaldanud. Artikli pinnalt ei ole võimalik väita, et artiklis on kostjat tsiteeritud. Kostja

artiklis avaldatud kujul kommentaari andnud ei ole. Tegemist võis olla ajakirjaniku arusaamaga

sellest, mida kostja ja teised Prangli saare elanikud ajakirjanikule on avaldanud. Kostja edastas

ajakirjanikule lisaks kommentaaridele ka dokumente oma väidete kinnitamiseks. Esitatu pinnalt

võis ajakirjanik anda „omamoodi abimajandiga“ või “kuningriigiga“ assotsieeruva hinnangu.

Hagiavalduses esitatud lause teine pool – „nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju

otsustatakse“ – on hageja enda poolt varasemalt väljendatud seisukoht. Samas, kostja nõustub

ajalehes Maaleht avaldatud hinnangutega. Hageja teod on ühiskonnas taunitavad.

2.2. Pärast kõnealuse artikli ilmumist avaldas hageja Facebooki grupis „Prangli saare uudised“

postituse, milles tõi nimeliselt välja isikud, sh kostja, kes tema arvates olid viidatud artikliga

seotud. Hageja süüdistas selles postituses kostjat ja teisi enda laimamises, jättes seejuures

ümber lükkamata artiklis esitatud väited. Lisaks avaldas hageja kostja kohta ebaõigeid ja tema

au teotavaid faktiväiteid. Kostja esitas tingimusliku menetlusliku tasaarvestuse vastuväite. Kui

kohus leiab, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja kohustab kostjat

ebaõiged faktiväited ümber lükkama ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise,

siis tasaarvestab kostja rahalise nõude hageja rahalise nõudega kostja vastu, sest hageja on

kostjat alusetult laimanud ning süüdistanud ebaseaduslikus tegevuses.

2.3. Kostja postitas 9. aprillil 2021 Facebooki grupis „Viimsilased“ hagiavalduses esitatud

postituse. Hageja on postituses toodud juhtumiga seotud ning seega vastab postituses avaldatu

tõele.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 16. mai 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt,

kohustades kostjat avaldama oma Facebooki kasutaja „Y“ (https://www.facebook.com/X) alt

Facebooki

grupis

„Viimsilased“

(https://www.facebook.com/groups/281003612012563)

hiljemalt kolme päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga postituse ning

hoidma seda avaldatuna vähemalt kümme tundi: „Mina, Y, olen avaldanud X kohta ebaõige

väite, nagu oleks X seotud olnud minu 9. aprilli 2021. a postituses avaldatud looduskeskkonna

kahjustamisega. Lükkan sellise väite ümber – X ei ole tegelikkuses sellist tegu toime pannud.“

Lisaks kohustas maakohus kostjat saatma seitsme päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest AS-

ile Ekspress Meedia vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmise sisuga

ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate: „Y avaldas X kohta 9. aprillil 2020. a

www.maaleht.delfi.ee ilmunud artiklis „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X

tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ ebaõiged väited, nagu Prangli Saar oleks

muutunud X abimajandiks ja nagu Xl oleks vallavolikogus ainuotsustusõigus asjade käigu üle.

Y lükkab käesolevaga need väited ümber.“. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

varalise kahju 704 eurot. Maakohus jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise

nõuded rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus osaliselt kostja kanda, mõistes kostjalt

hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 475 eurot ning sellelt seadusjärgses määras

viivise. Ülejäänud osas jättis maakohus hageja menetluskulud (õigusabikulud) hageja enda

kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlusaluses artiklis otseselt välja toodud, et

kostja sõnade kohaselt on hageja muutnud Prangli saare omamoodi abimajandiks ning hageja

kontrollib vallavalitsuse otsuseid. Kostja ei ole tõendanud, et artiklis tema sõnadena esitatu ei

pärine temalt. Seejuures on kostja avaldanud, et nõustub artiklis avaldatud hinnangutega.

Samuti nõustus kostja hagejaga, et hageja väidetavad teod on ühiskonnas taunitavad.

Maakohtu hinnangul tuleneb ajalehe Maaleht artiklis avaldatud kostja kommentaarist, nagu

oleks hagejal vallavalitsuses Prangli saart puudutavates küsimustes, s.o hageja äri- ja muu

tegevuse valdkonnas, võimalik kõiki otsustusi suunata. Keskmine mõistlik isik saab sellest aru,

nagu tehtaks vallavalitsuses Prangli saart puudutavates asjades ainult hageja soovitud otsuseid

ehk sisuliselt oleks tegemist korruptsiooniga. Kostja ei ole tõendanud väidete tõesust.

3.2. Seoses kostja 9. aprillil 2021 avaldatud postitusega Facebooki grupis „Viimsilased“ leidis

maakohus, et kuigi postituses puudub hageja nimi, on postituse sisu seostatav hagejaga.

Postitusest saab keskmine mõistlik inimene aru, nagu oleks hageja seotud keskkonna

kahjustamisega. Kostja on avaldanud faktiväite, et hageja on kahjustanud looduskeskkonda

(kasvavaid puid). Kostja ei ole tõendanud väite tõesust.

3.3. Kuivõrd kostja poolt avaldatud faktiväited ei vasta tõele, rahuldas maakohus VÕS § 1045

lg 1 alusel hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Maakohus jättis rahuldamata

hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuivõrd hagejale tekkinud kahju piisavaks

kompensatsiooniks saab pidada kostjale pandud ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustust.

Seejuures toimub ebaõigete andmete ümberlükkamine eeldatavalt sama suure hulga inimeste

ees kui esialgne valeväidete esitamine. Asjas esitatud Facebooki postitustest nähtub, et poolte

vaheline konflikt on tekkinud isiklike suhete pinnalt ning ka hageja ei ole kostja kohta oma

arvamust tagasi hoidnud. Maakohus rahuldas hageja varalise nõude VÕS § 115 lg 1 ja § 128

lg 3 alusel.

3.4. Seoses kostja menetlusliku tasaarvestuse vastuväitega märkis maakohus, et ebaõigete

andmete ümberlükkamise nõude suhtes ei ole protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite esitamine

ega tasaarvestuse tegemine võimalik. Kuna hageja mittevaraline kahju nõue kui ka kostja

väidetav nõue hageja vastu tugineb deliktiõigusel, on nende nõuete tasaarvestamine VÕS § 200

lg 1 p 1 kohaselt välistatud.

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ja

kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmiseks. Hageja palus muuta ka menetluskulude jaotust.

4.1. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõigeid

faktiväiteid, tuli kohtul mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldada. VÕS § 134 lg 2 järgi

tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta

kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Kohtumenetlus ise ja kohtulahend ei ole piisavad

selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed.

4.2. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja ebaõigete

väidete tõttu kannatas olulisel määral ka hageja perekond, sh tema lapsed. Ka on hageja

tõendanud, et selles Facebooki grupis, kus postitus avaldati, on üle 13 000 liikme ning hageja

au teotavale postitusele jäeti 73 kommentaari, millest suur osa kahjustavad samuti hageja au ja

head nime. Seega tekitas kostja oma tegevusega hageja suhtes laimulaviini, mis on oluliselt

kahjustanud nii hageja kui ka tema pereliikmete isikuõigusi. Hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamise korral tuleb rahuldada ka hageja viivise nõue.

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagiavalduse rahuldas ning teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda.

5.1. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ajalehe Maaleht artikli pealkirja järel on märkus,

millest järeldub, et artikkel on koostatud mitmete saareelanike arvamuste põhjal. Seega ei saa

artikli põhjal eeldada, et tegemist saab olla vaid kostja väidetega. Kostja ei ole hagiavalduses

toodud väiteid hageja kohta ajalehe Maaleht ajakirjanikule avaldanud. Kostja avaldas

ajakirjanikule, et hageja tegevuse kohta võib kasutada väljendit „Jokk“, mis on üldteadaolevalt

lühend väljendist „juriidiliselt on kõik korrektne“. Korruptsioon ei ole juriidiliselt korrektne

tegevus ning ka kõnealuses artiklis hageja korruptiivsele tegevusele viiteid ei leidu.

5.2. Nii hagiavalduses kui ka maakohtu otsuses on ebaõigesti viidatud volikogus otsuste

vastuvõtmisele. Kõnealuses artiklis on viidatud vallavalitsuses otsuste vastuvõtmisele. Kuivõrd

artiklis ei ole käsitletud volikogus otsuste vastuvõtmise mõjutamist (ainuotsustamist), siis ei

saanud kohus kohustada kostjat ka avalikult ümber lükkama seda, mida ta ei ole avaldanud ning

mille avaldamist ei ole võimalik talle omistada ka kaudsete tõendite alusel.

Ka ei tulene kõnealusest artiklist väidet, nagu oleks hagejal kellegi arvates ainuotsustusõigus

vallavalitsuses või volikogus. Selline väide on kostjale omistatud meelevaldselt. Isegi, kui see

väide kostjale omistada, siis ei ole selles väites midagi taunimisväärset, kuivõrd väitest ei

tulene, nagu teeks hageja vallavalitsuse eest otsuseid.

5.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja on hagejat 9. aprilli 2021. a Facebookis avaldatud

postituses laimanud. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja oli seotud postituses kajastatud keskkonna

kahjustamisega. Maakohus on kostja esitatud tõendeid ebaõigesti hinnanud. Seejuures on

maakohus tunnistaja C ütlustega põhjendanud asjaolusid (treileri vedu toimus nädal aega enne

ekskavaatori merre vajumist), millele pooled menetluses ei tuginenud.

5.4. Kostja hinnangul ei täitnud maakohus ka piisavalt selgitamiskohustust. Maakohus ei

konkretiseerinud hagi eset ega toonud konkreetselt välja, milliseid väiteid peavad pooled

tõendama. Kostja esitatud tõendeid maakohus eelistungil ei käsitlenud ning kostja sai alles

maakohtu otsusest teada, et kohus ei ole pidanud kostja esitatud tõendeid asjakohasteks.

5.5. Maakohus rahuldas ebaõigesti hageja varalise kahju hüvitamise nõude. Maakohus

pidanuks arvestama seda, millises proportsioonis olid kohtueelsed menetluskulud põhjendatud.

Arvestades, et hageja varalise kahju hüvitamise nõue koosnes õigusabikuludest, tulnuks

maakohtul osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, jätta rahuldamata ka hageja varalise

kahju hüvitamise nõue.

Poolte seisukohad ja menetluse edasine käik

6. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja

menetluskulud vastaspoole kanda.

7. Ringkonnakohus selgitas pooltele 7. augustil 2023 saadetud kirjas õiguslikku olukorda (kd

II, tl-d 121–122). Pooled said avaldada arvamust, kas avaldatud väidete näol võiks tegemist olla

faktiväidetega või väärtusotsustustega. Maakohus lähtus hagiavalduses esile toodud

asjaoludest, et tegemist on faktiväidetega. Ringkonnakohus ei ole seotud maakohtu õigusliku

kvalifikatsiooniga, vaid võib hinnata vaidlusaluseid väiteid maakohtust erinevalt. Lisaks palus

kohus poolte seisukohta selle kohta, et kui tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, siis

kas nende avaldamine hagi aluseks oleval viisil on õigusvastane VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi,

sh kas esineb VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Samuti pidas ringkonnakohus vajalikuks selgitada ajalehes Maaleht avaldatud väidete osas

tõendamiskoormist. Tulenevalt kostja 29. novembril 2021 esitatud vastuväitest tuli hagejal

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tõendada, et kostja on vaidlusaluste

väidete avaldaja. Alles seejärel, kui hageja on oma nõude aluseks olevate asjaolude

tõendamiseks tõendid esitanud, tuleb kostjal omakorda oma vastuväiteid tõendada.

Ringkonnakohus selgitas, et tegemist ei ole TsMS § 231 lg 2 järgi asjaolu kohta esitatud väite

omaksvõtuga, kui kostja on esitanud ka alternatiivsed põhjendused selle kohta, et ajalehes

Maaleht avaldatud väited olid õiged.

8. Hageja jäi oma seisukohas selle juurde, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud väited

faktiväideteks. Samuti on maakohus hageja hinnangul jaotanud õigesti tõendamiskoormise, sest

hageja oli oma tõendamiskoormise täitnud ning kostja pidi oma vastuväidet tõendama.

9. Kostja leidis, et maakohus rikkus eelmenetluse ülesandeid ning seetõttu tuleb arvestada

kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidete ja tõenditega. Kostja jäi selle juurde, et ta

ei ole ajalehele Maaleht vaidlusaluseid väiteid avaldanud ning tegemist on ajakirjaniku enda

arvamusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

tühistada, s.o osas, millega maakohus hagi rahuldas, jaotas menetluskulud ning määras need

kindlaks. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Muus osas jääb

maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Menetluskulud

jäävad maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata,

kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse.

11. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on avaldanud

ajalehe Maaleht ajakirjanikule ja Facebooki grupis „Viimsilased“ hageja kohta ebaõigeid au

teotavaid (mainet kahjustavaid) faktiväiteid.

Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks järgmised maakohtu tuvastatud faktilised

asjaolud, mida pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud:

-

Hageja on Reformierakonna liige ning oli Viimsi vallavolikogu 9. koosseisu ja Viimsi

vallavolikogu keskkonna- ja heakorrakomisjoni liige;

-

Pooled elavad Viimsi vallas;

-

9. aprillil 2020 ilmus ajalehes Maaleht artikkel „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja

volikogu liige X tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ (elektrooniliselt

kättesaadav

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89474769/jokk-viimsi-valla-moodi-

arimees-ja-volikogu-liige-X-Y-tegutseb-prangli-saarel-justkui-isiklikus-kuningriigis),

mis sisaldas lauset: „Prangli saarel suvekodu omav Y ütleb aga otse välja, et Prangli

saar on Xle muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii

seal ka asju otsustatakse.“;

-

9. aprillil 2021 postitas kostja Facebooki grupis „Viimsilased“ järgmise sisuga

kommentaari koos fotodega: „Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorra- ja

keskkonnakomisjoni liige tembutab jälle. #kassinusonoravat ehk „külmal kevadel närib

kährik juba varakult käbi.“

12. Ringkonnakohus hindab esmalt seda, kas kostja on ajalehes Maaleht avaldatud väidete

avaldaja VÕS § 1047 mõttes. Vaidlusalune lause, milles avaldatud väiteid hageja vaidlustab,

on järgmine: „Prangli saarel suvekodu omav Y ütleb aga otse välja, et Prangli saar on Xle

muutunud omamoodi abimajandiks – nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju

otsustatakse.“ (kd I, tl 27). Vaidluse all on väited „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi

abimajandiks“ ja „nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“.

12.1. Kostja on alates menetluse algusest väitnud, et tema ei ole sellises sõnastuses lauset

ajakirjanikule avaldanud. Maakohus leidis, et arvestades kommentaari sõnastust, on mõistlik

eeldada, et kostja on sellise lause ajakirjanikule avaldanud. Kolleegium maakohtuga ei nõustu

ja leiab, et maakohus on asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusnorme, mis viisid ebaõige

järelduseni. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kostja on kohtumenetluse kestel asunud ka

tõendama, et avaldatu on õige ning ei kahjusta hageja mainet, ei tähenda see, et kostja on võtnud

TsMS § 231 lg 2 järgi omaks, et ta on andmete avaldajaks.

12.2. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses on isiku

kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks

on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt RKTKo

10.06.2009 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Senises praktikas on Riigikohus

pidanud avaldamiseks nii kommentaaride kättesaadavaks tegemist piiramatu arvuga isikute

ringile (avalikkusele) kui ka ühe isiku poolt ebaõigete andmete ja/või ebakohaste

väärtushinnangute avaldamist teisele isikule (RKTKo 25.09.2013 3-2-1-80-13, p 40), sh

meediaväljaandele (RKTKo 09.01.2013 3-2-1-166-12, p 13). Avaldamiseks on loetud ka

andmeid sisaldava e-kirja saatmist konkreetsetele isikutele (RKTKo 13.04.2007 3-2-1-5-07).

12.3. Kolleegium leiab, et maakohus jaotas ebaõigesti asjaolu kohta esitatud väite – kes on

vaidlusaluses lauses esitatud väidete avaldaja – tõendamiskoormise (vt maakohtu otsuse

p 22.3). Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 oli hageja kohustuseks tõendada, et kostja on sellises

sõnastuses lause ajakirjanikule avaldanud. Hageja leiab, et ta on oma tõendamiskoormise

täitnud. Kolleegium hagejaga ei nõustu.

12.3.1. Esmalt märgib kolleegium, et tegemist ei ole tekstist sõnasõnalise väljavõttega ehk

tsitaadiga (vt ka väljavõtet ajakirjaniku ja kostja sõnumivahetusest; kd II, tl 126 pöördel).

Asjaolusid saab avaldada mitmel viisil ja erinevat sõnastust kasutades. Artiklist tulenevalt on

ajakirjanik kogunud andmeid erinevatest allikatest, sh pidanud kirjavahetust Viimsi

vallavalitsusega, mistõttu on põhjendatud kostja seisukoht, et artikkel on koostatud erinevate

isikute arvamuste põhjal. See, et kostja nõustub ajakirjaniku poolt avaldatuga, ei tähenda, et

teda saab pidada andmete avaldajaks.

Teiseks, ka see, et kostja jagas artiklit oma Facebooki kontol („Y jagas linki“ ning selle juures

hüperlink artiklile), ei tee teda automaatselt andmete avaldajaks (kd I, tl 28; dtl 29). Hageja on

seisukohal, et kui kostja väited oleksid ajalehe artiklis olnud valesti kajastatud, siis ei oleks

kostja seda artiklit oma isikliku Facebooki konto alt jaganud. Kolleegium hagejaga ei nõustu,

et ajaleheartikli jagamine tõendab, et kostja on vaidlusaluse lause ajakirjanikule avaldanud.

12.3.2. Riigikohus ei ole veel VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses võtnud seisukohta, kas

avaldamiseks loetakse ka artikli jagamist, n-ö hüperlingi teel andmetele ligipääsu

võimaldamine. Tsiviilasjas nr 2-20-12495/29, mille Riigikohtu 18. mai 2022. a otsuse p-

dele 10 ja 11 hageja viitas, ei olnud tegemist hüperlinkimisega, sest kaasuse asjaoludest

nähtuvalt taasavaldas kostja pressiteate teksti („Hagejat laimavad kostja postituse allpool

esitatud lõigud“). Seega ei ole hageja viide VÕS §-de 1046 ja 1047 tõlgendamise kohta

asjakohane.

12.3.3. Hüperlink on hüpertekstis viide (ühesuunaline osutamine) teisele (hüper)dokumendile

või selle osale. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast nähtub, et kui veebilehel

avaldatakse hüperlink, mis viib lugeja või vaataja teisel lehel avaldatud andmete juurde, ei loeta

esimesele lehele lingi lisamist automaatselt teisel lehel sisaldavate andmete avaldamiseks

(EIKo 04.12.2018, 11257/16, Magyar Jeti Zrt v Ungari, p 74). EIK on viidatud lahendis

põhjendanud, et hüperlingid erinevad oluliselt traditsioonilistest avaldamistoimingutest, sest

nad reeglina suunavad lugejad mujal internetis saadaolevale sisule. Veel eristab hüperlinke see,

et hüperlingi kaudu teabele viitav isik ei kontrolli selle veebisaidi sisu, millele hüperlink

juurdepääsu võimaldab ja mida võidakse pärast seda muuta (samas, p 75). Samas ei välistanud

EIK viidatud otsuse p-s 76, et teatud juhtudel võib hüperlingi postitamine kaasa tuua vastutuse,

kuid see nõuab iga üksikjuhtumi asjaolude arvestamist. Kolleegiumi arvates neid asjaolusid

praeguses vaidluses ei esine.

12.3.4. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldas

ajakirjanikule andmeid artiklis avaldatud sõnastuses. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et

kostja on käsitatav ajalehes Maaleht avaldatud lause „Prangli saar on Xle muutunud omamoodi

abimajandiks – nii nagu Y vallavalitsuses räägib, nii seal ka asju otsustatakse“ avaldaja VÕS §-

de 1046 ja 1047 mõttes.

12.4. Kolleegium peab vajalikuks hinnata ka seda, kas kostja võis ajakirjanikule avaldada

kostja kohta käivaid ebaõigeid andmeid, mille pinnalt ajakirjanik artikli koostas. Maakohus

leidis otsuse p-s 22.7, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on läbi majandustegevuse Prangli

saarega seotud. Nimetatud asjaolu tuvastamisel rikkus maakohus kolleegiumi hinnangul

menetlusnorme, sest ei arutanud pooltega asjas tähtsust omavaid asjaolusid ammendavalt, jättes

nii osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p‑d 1–4). Ringkonnakohus on

selle puuduse kõrvaldanud (kd II, tl-d 121–122, 160–161).

12.5. Kostja ei vaidle, et ta ajakirjanikuga suhtles (vt kostja 29. novembri 2021. a

menetlusdokument; kd I, tl 65). Isegi, kui ajakirjanik avaldas kaudseid faktiväiteid või

ebakohaseid väärtushinnanguid kostja poolt esitatud andmete põhjal, siis on kostja tõendanud,

et tema esitas ajakirjanikule tegelikkusele vastavaid andmeid. Vastupidist ei ole hageja

tõendanud. Kostja on esile toonud ja tõendanud, et hageja on OSAÜHINGU SAARE osanik,

äriühingu käibest üle 80% oli seotud Prangli saarega ning selle käibe osas oli tellijaks Viimsi

vald või vallale kuuluvad allasutused (kd II, tl-d 130–151). Samuti on tegelikkusele vastav

asjaolu see, et „Y räägib vallavalitsuses“ ning „vallavalitsus otsustab“. Hageja on Prangli saare

elanike poolt vallavolikogusse valitud ning selle põhjal saab väita, et ta käib vallavalitsuses

Prangli saarega seotud asju rääkimas ning ajamas. Kostja on kirjeldanud 2018. a sündmust ja

oma väite tõendamiseks esitanud W 23. novembri 2021. a e-kirja, mille kohaselt on hageja

jätnud endast mulje, et ta on Viimsi vallas Prangli saart puudutavates küsimustes mõjuvõimas

isik (kd I, tl 107). Kolleegium ei nõustu maakohtu poolt tõendile antud hinnanguga, et viidatud

e-kiri ei saa kostja väidet tõendada. Samuti puudub ringkonnakohtu hinnangul alus kahelda

kõnealuse tõendi usaldusväärsuses. Kuid see, millises sõnastuses on ajakirjanik selle mõtte

lugejale edasi andnud, ei anna alust pidada kostjat väite avaldajaks.

12.6. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et hageja on oma haginõuet täpsustanud,

paludes ümberlükkava teatena avaldada, et: „Y avaldas X kohta 09.04.2020. a

www.maaleht.delfi.ee ilmunud artiklis „Jokk Viimsi valla moodi: ärimees ja volikogu liige X

tegutseb Prangli saarel justkui isiklikus kuningriigis“ ebaõiged väited nagu Prangli Saar oleks

muutunud X abimajandiks ja nagu Xl oleks vallavalitsuses ainuotsustusõigus asjade käigu üle.

Y lükkab käesolevaga need väited ümber.“ (kd II, tl 18). Maakohus on ekslikult lähtunud

esialgsest ümberlükkamise teatest, kus oli vallavalitsuse asemel märgitud vallavolikogu. See

eksimus ei oma aga praegusel juhul tähtsust, sest ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole

vaidlusaluseid väiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb, sellises sõnastuses avaldanud.

Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna puudub nõude esmane eeldus (kostja poolt

väidete avaldamine), ei hinda ringkonnakohus vaidlusaluseid väiteid sisuliselt.

13. Pooled vaidlevad jätkuvalt ka 9. aprillil 2021 Facebooki grupis „Viimsilased“ tehtud

postituse: „Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorra- ja keskkonnakomisjoni liige

tembutab jälle. #kassinusonoravat ehk „külmal kevadel närib kährik juba varakult käbi.“ üle.

13.1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on postitanud kommentaari ja pildid. Seega on kostja

avaldaja VÕS §-de 1046 ja 1047 mõttes. Maakohus leidis otsuse p-s 23.1, et kuigi postitus ei

sisaldanud hageja nime, sai keskmine mõistlik isik avaldatust aru nii, et hageja on seotud

keskkonna kahjustamisega (kahjustanud kasvavaid puid). Kostja neid maakohtu järeldusi ei

vaidlusta. Küll aga vaidlustab kostja maakohtu seisukohta, et vaidlusalusest väitest saab

järeldada, et hageja tegi seda isiklikult. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ta avaldas andmeid

selle kohta, et hageja oli postituses kirjeldatud keskkonna kahjustamisega seotud.

13.2. Kolleegiumi hinnangul saab postitusest järeldada, et hageja on seotud merre vajunud

ekskavaatoriga ja puude kahjustamisega Prangli saarel. Postituses avaldatud kaudset faktiväidet

„Lugupeetud Viimsi valla volikogu ning Heakorra- ja keskkonnakomisjoni liige tembutab

jälle“ ja juurde lisatud pilte tuleb hinnata nende avaldamise kontekstis ning tuvastada, kuidas

mõistlik lugeja sellest väitest aru saab. Piltidel on Prangli hoiualal sadamatööde käigus merre

vajunud ekskavaator ja läbi metsa liikunud transpordi (treiler) poolt puudele tekitatud

vigastused.

Maakohus on vaidlusalust väidet käsitanud faktiväitena. Kolleegium nõustub maakohtuga.

Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid,

millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. VÕS § 1047

lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st

faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järelduvad (RKTKo 31.05.2006 3-2-1-161-05, p 12). Seega ei pea faktiväidet, mille

ümberlükkamist hageja taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja

nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. Kuna maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle

üle, et postituse sisust järeldub hageja mainet kahjustav väide (hageja on seotud keskkonna

kahjustamisega), peab selle tõele vastavust tõendama kostja.

13.3. Kolleegium leiab, et maakohus on asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusnorme.

TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Maakohus on kostja esitatud tõendid vastu võtnud, kuid otsuse p-s 23.4 leidnud, et 13. aprilli

2021. a Viimsi valla keskkonnakomisjoni istungi videosalvestus, Keskkonnaameti (KeA)

kontrollakt ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (KSH) on asjakohatud tõendid,

sest nendel ei ole asjas tähtsust. Maakohus on tunnistaja C ütluseid hinnates tuvastanud, et

hageja ei olnud puude kahjustamisega seotud (kd II, tl-d 56–58).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata kostja esile toodud

asjaoludega ja esitatud tõenditega. See on viinud maakohtu ebaõige asjaolu tuvastamiseni, et

kostja avaldas hageja kohta ebaõige väite. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et kostja

esitatud tõendid on TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohased ja lubatavad. Hageja üldine väide

tõendite ebausaldusväärsuse kohta ei anna alust jätta tõendeid arvestamata.

13.4. Kostja esitatud tõendite põhjal saab järeldada, et hageja oli treileri veoga läbi metsa

seotud. Keskkonnakomisjoni istungi videosalvestusest nähtuvalt on hageja kohta esitatud

kaebusi. KeA on kontrollinud Prangli saarel Mölgi sadamas merre vajunud ekskavaatorit ja

Mölgi sadamast Idaotsa küla suunas läbi metsa minevat teed, mille kõrval oli näha kasvavaid

puid, mille tüvedel olid vigastused (objekti kontrollimise protokoll nr 1104960; kd I, tl-d 89–

106). Aktis on märgitud, et „ei ole tuvastatud, et X oleks ise tahtlikult puid vigastanud“.

Kahjustuste kohta on selgitusi andnud hageja ning protokollis on kajastatud, et hageja

korraldusel on puud langetatud. Sõnumivestluse väljavõtte kohaselt märgib hageja, et treiler on

vastu puud läinud ning hageja lõikab puu maha ja maksab maaomanikule 100 eurot (kd I,

tl 172). KSH aruanne tõendab kostja väidet, et sadama süvendamisel ei järgitud KSH suuniseid,

mis tingis ekskavaatori merre vajumise (kd I, tl-d 109–171). Kostja tõi esile, et hageja korraldas

töid saarel – sadamaehituse arendaja on OSAÜHINGU SAARE (kd I, tl 116; maakohtu

12. jaanuari 2023. a istungi protokoll, ajamärk 00:45:11).

13.5. Viidatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi kogumis hinnates saab kolleegiumi

hinnangul järeldada, et hageja oli seotud treileri veoga läbi metsa, samuti sadama ehitusega.

Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata 12. jaanuari 2023. a istungil kostja poolt

asjaolude ja tõendite kohta antud selgitustega ning 23. veebruari 2023. a seisukohaga, kuidas

on sadama süvendamine ja puude vigastamine hagejaga seotud (kd II, tl-d 1–5; 23–25). Kostja

Facebooki postitusest ei saa järeldada, et kostja viitab hageja poolt keskkonnavastase süüteo

toimepanemisele või haldusmenetlusnormide rikkumisele. Postitusele juurde lisatud pildid

annavad visuaalselt edasi loodusele tekitatud kahjustused, millega kostja hagejat seostab.

Asjaolu, et puud on vigastatud ja ekskavaator on merre vajunud, on tõendatud KeA

protokolliga.

Kuigi tunnistaja C ütluste kohaselt sõitis tema treileriga läbi metsa, siis eelnevalt tuvastatud

asjaolude, et sadamas korraldas töid hagejaga seotud äriühing ning hageja maksis

maaomanikule puu kahjustamise eest, põhjal saab järeldada, et hageja oli tööde teostamisega

(tellimine ja korraldamine) seotud. Tunnistaja C ütluste kohaselt ehitas hageja Mölgi sadamas

kaid ja „X ütles, et ekskavaator uppus ära, on vaja välja tõmmata ja siis me läksime talle appi“

(maakohtu 29. mai 2023. a istungi protokoll; ajamärgid 00:10:10, 00:11:10). Treileriga sõitis

tunnistaja läbi metsa, tee oli kitsas (00:11:44) ning tunnistaja vastas, et teda paluti appi seoses

hagejaga, sest „tema tellitud ekskavaator sinna ära uppus“ (00:11:19 jj). Eelnevast tulenevalt

on tõendatud sadama süvendamisel merre vajunud ekskavaatori ja treileriga metsas puude

vigastamise sündmuste omavaheline seos.

14. Kuna kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, ei saa kohaldada

VÕS § 1047 lg-t 4, s.o taotleda väidete ümberlükkamist.

15. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja on mittevaralise kahju

tekitamiseks pidanud ebaõigete faktiväidete avaldamist. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja

avaldas hageja kohta tegelikkusele vastavaid andmeid. Kostja saab vastutada juhul, kui ta ei

oleks suutnud hageja kohta avaldatud hageja mainet kahjustava kaudse faktiväite tõesust

tõendada ning muud vastutust välistavad ja vastutusest vabanemise asjaolud puuduvad. Kuna

kostja tegu ei olnud õigusvastane, tuleb jätta mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata.

Seega on maakohtu lõppjäreldus mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise saamise nõuete

rahuldamata jätmise osas õige, kuid muuta tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

Samuti leiab kolleegium, et Facebooki postitusega ei saanud kostja hageja õigusi rikkuda ka au

teotava või ebakohase väärtushinnanguga. Avaldatud andmed vastasid tegelikkusele ning

andmete avaldamise viis ja sõnakasutus vastab sotsiaalmeedias kasutatavale tavapärasele

viisile. Nii on ka EIK leidnud, et arvesse tuleb võtta internetiportaalide suhtlusstiili eripära, sest

nendes kasutatud väljendid, ehkki kuuludes „madalasse stiiliregistrisse“, on sellises suhtluses

tavalised – see kaalutlus vähendab nendele väljenditele omistatavat mõju (EIKo 02.02.2016,

22947/13, Magyar Tartalomszolgáltatók Egyesülete jt v Ungari, p 77).

16. Maakohus rahuldas hageja 704 euro suuruse varalise kahjuhüvitise nõude. Selles osas tuleb

maakohtu otsus tühistada ja nõue jätta uue otsusega rahuldamata. Tegemist on kohtueelsete

õigusteenuse kuludega ning need on VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahjuna hüvitatavad.

Nõude maksmapanekuks peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude maksmapaneku

üldised eeldused. Praegusel juhul ei ole kostja hageja isikuõigusi andmete avaldamisega

rikkunud. Seega ei ole ka kahju hüvitamise nõude maksmapaneku esmane eeldus (kohustuse

rikkumine) täidetud.

17. Hageja on 14. septembri 2023. a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et

ringkonnakohus ei ole järginud apellatsiooniastmes uute tõendite vastuvõtmisel seaduses

sätestatud korda. Kolleegium hagejaga ei nõustu.

Mõlemal poolel oli õigus esitada avaldusi ja taotlusi ringkonnakohtu 7. augusti 2023. a

selgituskirjas esile toodud asjaolude kohta. Kui kostja esitas uued tõendid, sai hageja kooskõlas

TsMS § 652 lg-ga 9 avaldada tõendite vastuvõtmise kohta seisukoha 4. septembril 2023 ja

pärast nende vastuvõtmist 14. septembril 2023 (kd II, tl-d 152, 160–161). Tõendite

vastuvõtmine ei saa olla hageja jaoks üllatav ning hagejal oli piisavalt aega seisukoha

avaldamiseks. Ringkonnakohus on 5. septembri 2023. a määruses välja toonud, milliste

asjaolude kohta on kostja oma väidete tõendamiseks tõendid esitanud ning ringkonnakohtu

põhjendused tõendite asja juurde võtmise eelduste täitmise kohta. Seega oli pooltele arusaadav,

millistele tõenditele tuginedes hakkab ringkonnakohus otsust tegema (vt RKTKo 16.04.2019

2-18-7846/33, p 12).

Menetluskulude jaotus

18. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tega 1 ja

3 menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

Seetõttu puudub kolleegiumil vajadus hinnata poolte esitatud väiteid maakohtu menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise kohta.

19. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 162 lg-st 1, jättes maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

20. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas (RKTKm 2-19-15916/87, p 16).

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)