2-21-6447/181 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6447

Kohtuasi

Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) avaldus X ja

Y hooldusõiguse peatamiseks alaealise lapse C suhtes

ning alaealisele lapsele C-le eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood

75021250),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Robert Suir

Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Puudutatud isik II X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Katrin Kiisk

Puudutatud isik III Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Katrin Kiisk

Puudutatud isik IV Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik V W (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) 26.04.2023 taotlus ekspertiisi

määramiseks rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.04.2023 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3.3 muutmata.

3. Jätta Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus rahuldamata.

4. Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2023 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse,

millega tehti kuni siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni Xle ja Yle

ettekirjutused.

2-21-6447

5. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta

Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Esialgne õiguskaitse

1. Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 23.04.2021 Harju Maakohtule

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks X (puudutatud isik II, ema, vanem) ja Y

(puudutatud isik III, isa, vanem) hooldusõiguse peatamiseks lapse C (puudutatud isik I, laps)

suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks. Harju Maakohus rahuldas esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse 27.04.2021 määrusega, peatades vanemate hooldusõiguse lapse suhtes

ajutiselt kuueks kuuks ning määrates lapse eestkostjateks puudutatud isiku IV (vanaisa,

eestkostja) ja puudutatud isiku V (eestkostja).

2. Avaldaja 10.05.2021 avalduse alusel peatas Harju Maakohus 11.01.2022 määrusega

vanemate hooldusõiguse lapse suhtes üheks aastaks kuni 11.01.2023, määrates lapse

eestkostjateks puudutatud isikud IV ja V. Maakohus tuvastas, et vanemad ei olnud võimelised

lapse hooldusõigust teostama. Lapse ema viibis ravil psühhiaatriahaiglas ja isa ei tulnud toime

lapse eest hoolitsemisega.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Avaldaja esitas 09.12.2022 Harju Maakohtule avalduse vanemate hooldusõiguse

peatamiseks lapse suhtes viieks aastaks alates 11.01.2023 kuni 19.02.2028 ja lapsele eestkostja

määramiseks. Lisaks taotles avaldaja vanemate kohustamist koostööks lastekaitsespetsialistiga

ning vanemlike oskuste õppe läbimiseks. 06.01.2023 esitas avaldaja maakohtule ka esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotluse, mille maakohus 10.01.2023 määrusega rahuldas. Kohus

peatas vanemate hooldusõiguse lapse suhtes esialgse õiguskaitse korras kuueks kuuks ning

määras lapse eestkostjateks puudutatud isikud IV ja V.

4. Avalduse esitamise ajal oli laps kaheaastane ja oli eestkostjate juures elanud alates vanemate

hooldusõiguse esmasest peatamisest 27.04.2021, s.o alates kahe kuu vanusest. Alates 2021. a

maikuust hakkas laps iganädalaselt kohtuma oma vanematega. Alates 2022. a veebruarist on

laps viibinud oma vanemate juures iga nädal reedest pühapäevani koos ööbimisega.

5. Avalduse kohaselt on lapse mõlemad vanemad püsiva psüühikahäirega, mistõttu nad ei ole

suutelised lapse eest iseseisvalt hoolitsema. Vanemate hooldusõiguse taastumise korral tekib

oht, et lapsele ei tagata tema heaoluks ja arenguks vajalikke tingimusi. Lapse elutingimused

eestkostjate juures on head ja toetavad lapse arengut. Lapsel on vanaisaga tugev kiindumussuhe.

2-21-6447

Lapse huvides on vanemate hooldusõiguse peatamine ja eestkoste seadmine kuni lapse

kooliminekueani.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 11.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanemate hooldusõiguse peatamiseks alust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on

kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kestev võimetus hooldusõigust teostada

tähendab seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud

(RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298, p 16.2 teine lõik; RKTKm 11.05.2016, 3-2-1-26-16, p 19

teine lõik). Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et vanemad on

kestvalt võimetud lapse hooldusõigust teostama.

8. Emal on diagnoositud segatüüpi skisoafektiivne häire, kuid tema tervis on olnud pikalt

stabiilne. Emal on varasemast kooselust veel kolm last, kellest üks elab ema juures alaliselt ja

kaks last elavad ema juures poole ajast. Ema teiste laste eest hoolitsemisega saavad vanemad

hakkama. Ema töötab täiskohaga raamatupidajana. Ka isa käib tööl. Isal on diagnoositud

bipolaarne meeleoluhäire, kuid pärast 2019. a ei ole haigusjuhtumeid tuvastatud. Avaldaja esile

toodud asjaolu, et isal oli 2022. aastal kolm kuud kestnud depressioon, ei ole arstide poolt

diagnoositud ega haigusjuhtumina kinnitatud. Tegemist võis olla ka tavapärase meeleolu

langusega. Vanemad ootavad uue lapse sündi 2023. a oktoobris, kuid ema jätkab raviplaani

täitmist. Raviarsti kinnitusel on emale määratud ravimite võtmine raseduse ajal ohutu.

9. Vaidlustatud määrusega tegi maakohus vanematele ettekirjutused, millega kohustas

vanemaid tegema koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistiga ja täitma raviplaani.

Samuti kohustas maakohus vanemaid kuni 31.12.2023 võimaldama lapsel veeta aega

puudutatud isikutega IV ja V selliselt, et iga nädala neljapäeva hommikul viib lapse ema ja/või

isa lapse puudutatud isikute IV ja V elukohta kella 10.00-ks ja puudutatud isik IV ja/või V

viivad lapse tema elukohta tagasi reede õhtul kella 19.00-ks.

Määruskaebus

10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määrus osaliselt tühistada ja

avaldus rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Määruskaebuse kohaselt toob vaidlustatud määruse täitmine kaasa lapse elukorralduse liiga

järsu muutumise. Aega, mille laps veedab vanaisa ja puudutatud isiku V juures, vähendati liiga

suurel määral ja ilma üleminekuperioodita. Lapsel on kiindumussuhe vanaisaga, mida ei tohiks

lapse praeguses eas kahjustada. Maakohus on jätnud arvestamata lapse esindaja seisukoha,

mille järgi oleks olnud mõistlik eestkoste pikendamine kahe aasta võrra selliselt, et samal ajal

suurendatakse lapse ja vanemate koosveedetavat aega.

12. Maakohus ei ole selgitanud välja vanemate, eelkõige aga isa tervislikku seisundit.

Maakohus on isa tervise kohta ilma arstidelt andmeid küsimata ise hinnanguid andnud. Viidates

vaidlustatud määruse põhjendustes vaimse tervise probleemide üldisele sagenemisele kaasaja

ühiskonnas on maakohus pisendanud vanemate vaimsest tervisest tulenevat ohtu lapse heaolule.

Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, millest tulenevalt peab kohus välja selgitama

tõendite kogumise vajaduse. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste hinnangutega, vaid peab

lähtuma eelkõige lapse huvidest. Kui püsiva psüühikahäirega inimene ei pöördu arsti poole,

näitab see pigem haiguse varjamist kui tervenemist. Vaidlustatud määrus põhineb valdavalt

lapsevanemate seletustel ja lähtub kokkuvõttes vanemate, mitte lapse huvidest.

2-21-6447

13. Avaldaja taotles määruskaebuse tagamist, paludes kuueks kuuks peatada vanemate

hooldusõigus ja määrata lapse eestkostjateks puudutatud isikud IV ja V. Lisaks taotles avaldaja

kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemist ja eksperdiarvamuse tõendina

kogumist, selgitamaks välja mõlema vanema üldine vaimne seisund.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

14. Eestkostjate 05.05.2023 seisukoha järgi toetavad nad määruskaebust. Lapse elukorralduse

muutmine on toimunud liiga järsult ja lapsel on selle tulemusena tekkinud raskused. Maakohtu

ettekirjutusega määratud lapse üleandmise kord ei ole lapsele sobiv (lapse üleandmine vastavalt

kas eestkostjatele või vanematele peaks toimuma selliselt, et lapsele tullakse järgi, mitte teda ei

viida ära, ning üleandmine peaks toimuma õhtuti). Eestkostjad leiavad, et arvestades muu

hulgas ka uue lapse peatset sündi võib vanematel tekkida laste eest hoolitsemisega raskusi ning

vanemate vaimse seisundi kindlaksmääramine on vajalik.

15. Maakohus jättis 22.05.2023 määrusega määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata, kuid

kohaldas kohtu algatusel esialgset õiguskaitset kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Maakohus tegi esialgse õiguskaitse abinõuna vanematele ettekirjutuse, mille järgi tuleb lapsel

võimaldada veeta puudutatud isikutega IV ja V aega selliselt, et iga paaris nädala teisipäeva

õhtul kella 19.00-ks tuleb puudutatud isik IV ja/või puudutatud isik V lapse elukohta lapsele

järele ning reede õhtul kella 19.00-ks tuleb lapsele puudutatud isikute IV ja V elukohta järele

ema ja/või isa; ning iga paaritu nädala kolmapäeva õhtul kella 19.00-ks tuleb puudutatud isik

IV ja/või puudutatud isik V lapse elukohta lapsele järele ning reede õhtul kella 19.00-ks tuleb

lapsele puudutatud isikute IV ja V elukohta järele ema ja/või isa.

16. Vanemad palusid 24.05.2023 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata.

17. Maakohus

jättis

01.06.2023

määruskaebuse

rahuldamata

ja

edastas

selle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Maakohus

jättis

rahuldamata

ka

avaldaja

taotluse

kohtupsühhiaatria-psühholoogia

kompleksekspertiisi tegemiseks ja eksperdiarvamuse tõendina kogumiseks. Maakohus leidis,

et ekspertiis ei ole vajalik, kuna kohtul ei ole muude kogutud tõendite pinnalt tekkinud

põhjendatud kahtlust, et vanemad ei oleks teovõimelised või suutelised oma lapsi kasvatama

või et nende vaimne seisund kujutaks lapsele ohtu. Vanemad käivad tööl ja saavad hakkama

ema teiste laste eest hoolitsemisega. Samuti leidis maakohus, et vanemlike võimete

kindlaksmääramine ekspertiisi teel ei pruugi olla teostatav.

18. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 02.06.2023 seisukohas, et vanemate

hooldusõiguse peatamiseks ei ole alust, kuid lapse elukorralduse muutmine on toimunud liiga

järsult ja vaja oleks üleminekuperioodi. Samuti oleks vaja, et laps saaks veeta rohkem aega

vanaisaga. Ekspertiisi taotlust lapse esindaja ei toetanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud osas, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3.3

muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid.

20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud hooldusõiguse peatamise

eeldused ning on nõuetekohaselt kaalunud, kas vanemad on kestvalt võimetud lapse suhtes

hooldusõigust teostama. Maakohus on menetlusosaliste väljatoodud asjaolusid ja esitatud

2-21-6447

tõendeid hinnates leidnud, et vanemate hooldusõiguse peatamiseks ei ole PKS § 140 lg 1 järgi

alust. Maakohtu määruse põhjendused on arusaadavad ja jälgitavad. Hooldusõiguse peatamine

on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme

kohus on ületanud kaalutlusõiguse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi

(RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu

määruses osundatud puudusi.

21. Määruskaebuse väitel on lapse elukorraldust muudetud liiga järsult. Laps on harjunud elama

vanaisa ja puudutatud isiku V juures ning lapsel on vanaisaga tugev kiindumussuhe. Arvestades

vanemate psüühikahäireid leiab avaldaja, et vanemad ei suuda tagada lapsele sama häid elu- ja

arengutingimusi, kui on olnud eestkostjate juures. Avaldaja hinnangul lähtub vaidlustatud

määrus rohkem vanemate kui lapse huvidest. Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja soov

tagada lapsele parimad võimalikud elu- ja arengutingimused on arusaadav ja põhjendatud, tuleb

kohtul PKS § 123 lg 1 järgi arvestada kõiki asjaolusid ja ka asjaomaste isikute õigustatud huvi.

PKS § 116 lg-st 2 tulenevalt on vanematel nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest

ise hoolitseda, kui hooldusõiguse äravõtmiseks või peatamiseks ei ole õiguslikku alust. Kohus

peab arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka

lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike

seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21

seitsmes lõik). Tagamaks lapsele kohanemiseks üleminekuperiood, tegi maakohus vaidlustatud

määrusega ettekirjutuse, mille järgi peavad vanemad kuni 31.12.2023 võimaldama lapsel

iganädalaselt veeta kaks päeva vanaisa ja tema elukaaslasega (puudutatud isikud IV ja V).

Samuti kehtib kuni vaidlustatud määruse jõustumiseni esialgse õiguskaitse määrusega

kehtestatud ettekirjutus, mille järgi laps veedab puudutatud isikute IV ja V juures igal nädalal

kaks kuni kolm päeva.

22. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on rikkunud

menetlusnorme, jättes välja selgitamata vanemate (eelkõige isa) tervisliku seisundi. Kuigi

hagita asjas kogub kohus vajadusel tõendeid omal algatusel (TsMS § 230 lg 3), ei pea kohus

tõendeid koguma olukorras, kus asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud on kohtu

hinnangul juba piisava põhjalikkusega välja selgitatud. Kohus hindab tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma sisemise veendumuse kohaselt, kas menetlusosalise

esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Hagita asjas ei ole kohus seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele

(TsMS § 477 lg 5). Maakohus on asjaolud piisavalt põhjalikult välja selgitanud ning nendest ei

nähtu, et vanemate vaimne tervis takistaks neil kestvalt oma lapse suhtes hooldusõigust

teostada. Määruskaebuse väited ei anna alust eelnevas kahelda. Kohus ei saa eeldada, et uue

lapse sünd toob kaasa selle, et vanemad ei suuda lapse eest enam hoolitseda.

23. Avaldaja

esitas

taotluse

kohtupsühhiaatria-psühholoogia

kompleksekspertiisi

korraldamiseks ja eksperdiarvamuse tõendina kogumiseks, mille maakohus jättis rahuldamata

01.06.2023 määruses esitatud põhjendustel. Samadel põhjendustel jääb taotlus rahuldamata ka

ringkonnakohtus. Ka ringkonnakohus leiab, et ekspertiis ei aitaks kaasa otsustuse tegemisel

selle kohta, kas vanemate hooldusõiguse peatamiseks on alust või mitte. Vanemad võivad olla

võimelised lapse suhtes hooldusõigust teostama ka olenemata nende psüühikahäiretest.

Vanemlike võimete kindlakstegemiseks ei ole ekspertiis sobiv viis. Seda, kas vanemad on

praegu kestvalt võimetud lapse hooldusõigust teostama, on siinsel juhul võimalik hinnata

muude tõendite pinnalt, mida maakohus on teinud.

24. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2-21-6447

25. TsMS § 386 lg 2 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui

hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Säte kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 477¹ lg 2 teine lause).

26. TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused. Säte kohaldub ka kohtumäärusele (TsMS § 478 lg 1 teine lause

ja § 463 lg 2). Ringkonnakohus tühistab maakohtu 22.05.2023 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse, millega tehti kuni siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni vanematele

ettekirjutused.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka

määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja eestkosteasutus kannavad oma menetluskulud ise.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

28. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu taotlused lahendas Tallinna Ringkonnakohus 03.07.2023

määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)