2-23-121263/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-23-121263

4 698,94 eurot

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi V C H vastu 4698,94 euro nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn,

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post xxx;

Kostja: V C H (isikukood xxx), registrijärgne elukoht

xxx.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata hageja OK Incure OÜ hagi V C H vastu 4698,94 euro nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et tsiviilasjas kostjal

menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtus võttis menetlusse tsiviilasja nr 2-23-121263 OK Incure OÜ (hageja) hagis

V C H (kostja) vastu 4698,94 euro nõudes.

2. Pärast hagi menetlusse võtmist, kuid enne kostjale hagimaterjalide kättetoimetamist, sai

kohtule teatavaks, et hagi on ekslikult menetlusse võetud. Hagi menetlusse võtmisest tulnuks

keelduda, sest tsiviilasi ei allu Eesti kohtule.

3. Kostja on rahvastikuregistri andmete kohaselt xxx kodanik ning tal puudub Eestis kehtiv

elukoha aadress. Kostja rahvastikuregistri kehtiv elukoha aadress on xxx. Euroopa Liidu

liikmesriigi kodanikuna on kostjal õigus, et tema suhtes algatatud tsiviilasja alluvuse otsustab

Saksa kohus (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1215/2012,

12.12.2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud- edaspidi Määrus) art 4 p 2).

4. Kostjale ei kuulu Eestis kinnisvara. Maksu- ja Tolliamet andmebaasi andmete kohaselt sai

kostja Eestis viimati tulu 2023 aasta mais ning deklaratsioonis on kostja märkinud enda

elukohaks samuti xxx.

5. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saaks kohus asuda seisukohale, et

kostja elaks Eestis. Tuvastatud asjaolud kinnitavad, et kostja elukoht on xxx.

6. Maakohus peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 esimese lause alusel

avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse

esitada Eesti kohtule. See säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise

kontrollimist ka hiljem. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist menetluse kestel ei

välista ka see, et kui hagi menetlusse võtmata jätmise alusena eristab TsMS § 371 lg 1 p-des 1

ja 2 kohtupädevuse või kohtualluvuse puudumist, siis TsMS § 423 sätestab hagi läbi vaatamata

jätmise alusena sõnaselgelt lg 1 p-s 13 vaid pädevuse puudumise. Pädevuse puudumine

TsMS § 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel

rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 3-2-1-179-14, p 11).

7. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus

võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest

tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lõike 4 kohaselt

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtualluvuse kohta sätestatut kohtualluvuse

määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole

sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes.

8. Määruse art 6 p 1 sätestab, et kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse

liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest

1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.

9. Määruse artikli 25 punkti 1 kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline

elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate

vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud

pädevad, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase

liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. Järelikult tuleb kohtul kontrollida, kas pooled on sõlminud

kohtualluvuse kokkuleppe ning kas selline kokkulepe on Eesti õiguse järgi kehtiv.

10. TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui

selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole

majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus-või

kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-

õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS §

106 lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus käesoleva

seadustiku § 104 lõikes 1 sätestatuga.

11. Hageja nõue tuleneb E AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust, millest

tulenevad nõuded on hagejale loovutatud 10.03.2023 kokkuleppega. Poolte vahel sõlmitud

lepingu teenusetingimuste punktis 11.3 on kokku lepitud järgmist: „Esimese astme kohtuks

vaidluste lahendamisel on Harju Maakohus. Käesolevas punktis sätestatud kohtualluvuse

kokkulepe kohaldub ulatuses, milles, ning tingimusel, et see ei ole konkreetse vaidluse puhul

õiguse imperatiivsete sätetega keelatud.“. E AS, kes on hagejale nõude loovutanud, sõlmis

lepingu oma majandustegevuses kostjaga, kes on tarbija (VÕS § 1 lg 5). Selline kokkulepe ei

vasta TsMS § 104 lg 1 eeldustele ning järelikult on kohtualluvuse kokkulepe tühine TsMS §

106 lg 1 p-i 1 alusel. Tühist kokkulepet ei saa kehtivalt loovutada. Kuid käesoleval juhul puudub

ka kokkulepe, millest nähtuks kohtualluvuskokkuleppe loovutamine – loovutatud on ainult

nõue. Seega tuleb praeguses asjas Määruse artikkel 6 punkti 1 kohaselt kohtualluvus määrata

kindlaks Eesti õiguse kohaselt.

12. TsMS § 79 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja

juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Hagiavalduses märkis hageja kostja aadressiks xxx.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses oli hageja märkinud kostja elukohaks sama aadressi. Antud

aadress on rahvastikuregistri andmetel kehtetu alates 30.07.2023 ning omanik on kinnitanud, et

kostja ei ela enam nimetatud aadressil, vaid kolis välismaale.

13. Kostja täpne aadress ei ole küll teada, aga teada on, et kostja ei ela Eestis, vaid Xxx. See

selgub nii rahvastikuregistrist, Maksu-ja Tolliameti deklaratsioonist ning viimati kehtinud

elukoha kinnistu omaniku kinnitustest.

14. Harju Maakohus ei saa seega tsiviilasja läbi vaadata, kuna tal puudub selleks pädevus.

15. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel hagi läbivaatamata, kuna ei ole kohtualluvuse

puudumise tõttu pädev asja lahendama.

Menetluskulud ja kohtu täiendavad selgitused

16. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1

p-st 1 määrab kohus kindlaks, et kostjale hüvitatavad menetluskulud käesoleval juhul puuduvad

(kostja pole menetluses osalenud).

17. Kohus selgitab hagejale, et viimasel on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamist TsMS § 150 sätestatud alustel ja korras.

18. TsMS § 426 lg 1 alusel selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi

ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

19. Edasikaebe õiguse kohta selgitab kohus, et hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib

hageja esitada TsMS § 427 alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik