2-22-11892/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11892

Kohtuasi

X (pankrotis) hagi AS LHV Pank vastu X (pankrotis)

pankrotimenetluses AS LHV Pank nõude uuesti

läbivaatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2023 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Irina Bušujeva

Kostja AS LHV Pank (registrikood 10539549)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 22.06.2023 määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X (pankrotis) kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-11892

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (pankrotis, hageja) esitas 12.08.2022 Harju Maakohtule hagi AS LHV Pank (kostja) vastu

hageja pankrotimenetluses AS LHV Pank (kostja) nõude uuesti läbivaatamiseks ja palus jätta

kostja nõude tunnustamata. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 12.10.2018 määrusega välja hageja

pankrot. 24.01.2019 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati kostja 29.10.2018 esitatud nõue

summas 274 756,12 eurot. Kostja nõudeavaldusest nähtuvalt oli laenulepingust tulenev nõue

tagatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (endise nimega Sihtasutuse KredEx, edaspidi

sihtasutus) käendusega, kuid kostja eitas asjaolu, et on saanud sihtasutuselt käenduslepingu

täitmiseks summa. Tsiviilasjas nr 2-19-5602 on kohus tuvastanud, et kostja sai 03.12.2015

sihtasutuselt vaidlusaluse nõude täitmiseks 159 000 eurot.

3. Maakohus jättis 05.09.2022 määrusega hagiavalduse ja menetlusabi taotluse käiguta ja andis

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

4. Maakohus tegi täiendava päringu võlgniku pankrotihaldurile, kes esitas oma seisukohad

24.11.2022 ja 29.05.2023.

Maakohtu määrus

5. Maakohus

keeldus

22.06.2023

määrusega

hagiavalduse

menetlusse

võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel.

6. Hageja hagi on ebaselge, kuivõrd hageja taotleb hagiavalduse sisus nõude uuesti

läbivaatamist, kuid hagiavalduse resolutsioonis palub kostja nõude tunnustamata jätmist.

7. Lähtudes hagiavalduses väljatoodud asjaoludest ja Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr

2-18-13387 (p 12), ei ole hagejal võimalik nõuda pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-te 2 ja 3

alusel kostja nõude uuesti läbivaatamist, kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja teadlik

asjaoludest, millele tema vastuväide tugineb (käenduslepingu sõlmimine ja selle alusel

väljamakse tegemine), kuid ei esitanud oma vastuväidet nõuete kaitsmisel. Seega ei ole hagis

väljatoodud asjaoludest lähtuvalt hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

8. Hagejal kui pankrotivõlgnikul puudub õiguslik alus esitada kohtule kostja vastu nõue jätta

kostja nõue hageja pankrotimenetluses osaliselt või täielikult tunnustamata. Tulenevalt

pankrotiseadusest on võlgnikul küll võimalus esitada vastuväide võlausaldaja nõudele, kuid

nõude tunnustamise või mittetunnustamise otsustavad võlausaldajad ja pankrotihaldur.

Määruskaebus

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja võtta hagiavaldus

menetlusse.

10. Hageja ei nõustu, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik.

Hageja ei olnud varem teadlik käenduslepingu alusel väljamaksete tegemisest ning esitas selle

kohta vastavad tõendid, sh 17.03.2022 tõendite kogumise määruse.

11. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hagejal kui pankrotivõlgnikul puudub võimalus

hagiavalduses esitatud nõude esitamiseks. Lähtuda tuleb enne 01.02.2021 kehtinud PankrS

2-22-11892

§ 106 redaktsioonist, mille kohaselt oli kohtusse pöördumise eelduseks nõuete kaitsmise

koosoleku poolt nõude uuesti läbivaatamata jätmine ühe kuu jooksul arvates nõude esitamisest.

Nimetatud eeldus on täidetud – võlgnik esitas 21.06.2022 pankrotihaldurile avalduse kostja

nõude uuesti läbivaatamiseks, kuid avaldus jäeti 15.07.2022 toimunud nõuete kaitsmise

koosolekul uuesti läbi vaatamata.

12. Maakohtu viidatud Riigikohtu seisukohad võivad olla asjassepuutuvad asja sisulisel

läbivaatamisel, mitte menetlusse võtmise otsustamisel.

13. Enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist perspektiivituse tõttu tuleb kohtul anda hagejale

tähtaeg hagi täpsustamiseks.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud

väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks, kuid täiendada tuleb TsMS

§ 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi määruse põhjendusi.

16. Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses on hageja esitanud taotlused, millega

palub tühistada maakohtu määruse ja võtta hagiavaldus menetlusse. Ringkonnakohtu pädevuses

on maakohtu määruse tühistamine ja asja saatmine maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 koosmõjus TsMS §-ga 659), mitte hagiavalduse menetlusse

võtmine.

17. Maakohus heitis vaidlustatud määruses hagejale ette, et hagiavaldus on ebaselge, kuna

hagiavalduse sisust tulenevalt soovib hageja kostja nõude uuesti läbivaatamist, kuid

hagiavalduse taotluses on hageja palunud jätta kostja nõue hageja pankrotimenetluses

tunnustamata. Samas ei ole maakohus hagi käiguta jätmisel (05.09.2022 e-kiri, tl 45) hagejale

selgitanud hagiavalduse puuduseid ega toonud eelmärgitud ebaselgust piisavalt esile, vaid on

üksnes palunud täpsustada taotlust. Määruskaebusest nähtuvalt on hageja mõistnud maakohtu

määruse põhjendusi selliselt, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest muu hulgas

põhjusel, et hagejal puudub õiguslik alus kostja nõude uuesti läbivaatamiseks hagi esitamiseks.

18. Selguse huvides selgitab ringkonnakohus järgmist. Hageja on esitanud hagi PankrS § 106

lg-te 2 ja 3 alusel kostja nõude uuesti läbivaatamiseks. Kuna praeguses asjas on pankrotiavaldus

võetud menetlusse enne 01.02.2021, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankrS

§ 193 lg 5 järgi PankrS 5. ptk 2. jao redaktsiooni (sh § 106), mis kehtis kuni 31.01.2021. Enne

01.02.2021 kehtinud PankrS § 106 lg 2 sätestas, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse

tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel

või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Enne

01.02.2021 kehtinud PankrS § 106 lg 3 järgi otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude

või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise

nõude esitamisest. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue

koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest

2-22-11892

keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline tähtaeg

kulgema keeldumisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või

pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. Seega tulenes enne 01.02.2021 kehtinud

PankrS § 106 lg-st 3 otsesõnu, et sellist hagi on õigustatud esitama ka võlgnik (RKTKo

09.06.2021, 2-18-13387, p 11).

19. Maakohus leidis, et hageja ei ole hagiavalduses toonud esile asjaolusid, mis annaksid

hagejale PankrS § 106 lg 2 alusel õiguse nõuda tunnustatud nõude uuesti läbivaatamist, kuna

hagiavaldusest nähtuvalt oli hageja teadlik asjaoludest, millele tema vastuväide tugineb

(käenduslepingu sõlmimine ja selle alusel väljamakse tegemine), kuid hageja ei esitanud oma

vastuväidet nõuete kaitsmisel. Riigikohus on selgitanud, et pankrotimenetluses peaks isik

esitama oma vastuväited nõudele (sh nõude aluseks oleva lepingu võltsitusele tuginevad

vastuväited) esimesel võimalusel. PankrS § 106 lg 2 mõttest tuleneb, et olukorras, kus võlgnik

teab või peab teadma, et kaitsmiseks esitatud nõue põhineb võltsitud andmetel, kuid ei tugine

sellele nõuete kaitsmise koosolekul ega esita sellekohast vastuväidet, ei saa ta hiljem

PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 alusel enam nõude uuesti läbivaatamist nõuda. Selleks, et tugineda

juba tunnustatud nõude puhul PankrS § 106 lg-tele 2 ja 3, tuleb võlgnikul muuta kohtu jaoks

usutavaks, et ta enne nõude tunnustamist ei teadnud ega pidanudki teadma PankrS § 106 lg-s 2

nimetatud asjaoludest (RKTKo 09.06.2021, 2-18-13387, p 12).

20. Ringkonnakohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise üle otsustamisel tuleb

kontrollida kas hageja on esile toonud PankrS § 106 lg-s 2 (kuni 31.01.2021 kehtiva

redaktsiooni järgi) sätestatud eeldused. Kui nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, siis saab

selle uuesti läbi vaatamist nõuda üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel asjaoludel

(tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud

oluline seadusrikkumine). Selles osas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu

määruse põhjendusi.

21. Hageja ei ole tuginenud sellele, et nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle

pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Hageja leiab, et kostja nõude tunnustamine põhineb

võltsitud andmetel. Hageja hinnangul seisneb võltsimine oluliste asjaolude varjamises, s.t on

tahetud luua mulje, et laenulepingu alusel ei ole tagasimakseid tehtud. Hageja on esile toonud,

et kostja nõude aluseks olevast laenulepingust tulenevaid kohustusi tagas täiendavalt ka

sihtasutuse käendus ja on selgunud, et sihtasutus tegi kostjale väljamakse 159 000 eurot, mille

võrra ei ole kostja nõuet vähendatud. Väidetav võltsimine on seega hageja hinnangul asjaolu,

et eelnimetatud summat ei ole kostja poolt nõude esitamisel arvesse võetud ja nõue on

tunnustatud seetõttu suuremas määras, kui võlg tegelikult oli. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

hageja esile toodud asjaolu andmete võltsimine. Kuivõrd esile toodud asjaoludel oli sihtasutuse

käenduse näol tegemist täiendava tagatisega, ei vastutanud sihtasutus solidaarselt teiste

võlgnikega. Sihtasutuse poolne kohustuste täitmine kostja ees ei vähendanud põhivõlgniku ega

käendajate kohustuste suurust, milline põhimõte tuleneb ettevõtluse toetamise ja laenude

riikliku tagamise seaduse § 8 lg-st 2. Põhinõude tagatiste ülemineku printsiip tuleneb

võlaõigusseaduse § 167 lg-st 1. See tähendab, et kostjal on õigus võlgnikult kogu võlg sisse

nõuda ning pankrotimenetluses saadud vahenditest tagastada sihtasutusele proportsionaalselt

vastav summa. Sellest tulenevalt ei saa hageja esile toodud asjaoludest järeldada, et kostja

nõude tunnustamine põhines võltsitud andmetel.

22. Seega on õige maakohtu järeldus, et praegusel juhul tuleb hagiavalduse menetlusse

võtmisest keelduda selle perspektiivituse tõttu. Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus

tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid (TsMS § 2).

2-22-11892

Tegemist on olukorraga, kus hageja taotletavat eesmärki oleks iseenesest võimalik saavutada,

kuid mitte hagiavalduses esitatud asjaolusid arvestades.

23. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

24. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)