2-23-132100/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedaprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ning lapsetoetuse (kehtiva Eesti perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)
Legislator headnote
AI generated2-23-132100/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ning lapsetoetuse (kehtiva Eesti perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Kohtujurist
Britt Rand
Määruse tegemise aeg ja koht
25.09.2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-132100
Tsiviilasi
M. M. hagi H. M. vastu elatise nõudes
Menetlusosalised (pooled) ja
nende esindajad
Hageja: M. M. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja ema
J. V. (isikukood xxxx)
Kostja: H. M. (isikukood xxxx)
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine ja
menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Võtta hagi täies ulatuses menetlusse.
2. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1. Kostja, H. M. (isikukood xxxx) kohustub tasuma hagejale, M. M. (isikukood xxxx)
elatist 260,33 eurot tagasiulatuvalt perioodi eest 01.08.2023 – 31.08.2023 hiljemalt
13.09.2023.
2.2. Kostja kohustub tasuma hagejale alates 01.09.2023 kuni hageja täisealiseks
saamiseni (s.o xxxx) igakuist elatist summas 260,33 eurot kuus (baassumma
249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja
millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta
1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest
ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4
ning lapsetoetuse (kehtiva Eesti perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)
suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.3. Kostja kohustub tasuma elatise hageja ema, J. V. pangakontole nr xxxx.
2.4. Igakuise elatise tasub kostja iga järgneva kuu 13. kuupäevaks selgitusega „M. M.
elatis“.
3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Harju
Maakohtu
kaudu
Tallinna
Ringkonnakohtule
päeva
jooksul
alates
määruse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
2-23-132100
2 (3)
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. 18.08.2023 edastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond Harju Maakohtule menetluse
jätkamiseks tsiviilasja nr 2-23-132100.
2. Kohus selgitas pooltele 24.08.2023 e-kirjaga, et kui pooled ei saavuta kompromissi, lahendab
Harju Maakohus asja sisuliselt, kuid enne kui pooltel tekivad täiendavad menetluskulud hagi ja
vastuse koostamisel ning istungil osalemisega, üritab kohus pooli suunata kokkuleppele.
3. Pooled
pidasid
kompromissläbirääkimisi
ja
esitasid
kohtule
allkirjastatud
kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kuigi pooled on enne hagi menetlusse võtmist otsustanud asja lahendada kokkuleppel ja
paluvad kohtul kinnitada kompromissi ja sellega menetlus lõpetada, tuleb kohtul võtta hagi
kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks menetlusse. Kohus võtab seega esmalt
hagi menetlusse, kuid ei küsi kostjalt vastust ega tee muid menetlustoiminguid.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt
TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
6. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita.
Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete
ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole
alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Kohus selgitas pooltele ja
pooled kinnitasid teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi
alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse
lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke
tagajärgi.
Pooled kinnitasid, et resolutsioonis märgitud kompromissi on asutud juba täitma ning kostja on
täitnud kompromissi augustikuu ja septembrikuu elatise osas.
7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3
kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole
kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud seega poolte endi kanda.
8. Pooled ei ole soovinud edasikaebeõigust lühendada, mis on poolte seadusest tulenev õigus
(TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 lg 4) ja märgitakse resolutsiooni juurde.
2-23-132100
3 (3)
Maarja-Liis Lall
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)