Legislator Case Law & Legislation
2-23-132100/24 AI generated

2-23-132100/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-132100/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ning lapsetoetuse (kehtiva Eesti perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

Legislator headnote

AI generated

2-23-132100/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ning lapsetoetuse (kehtiva Eesti perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

Keywords

AI generated
settlement of dispute termination agreement negotiation and conclusion withdrawal following settlement arbitration clause withdrawal of debt enforcement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Britt Rand

Määruse tegemise aeg ja koht

25.09.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-132100

Tsiviilasi

M. M. hagi H. M. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hageja: M. M. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja ema

J. V. (isikukood xxxx)

Kostja: H. M. (isikukood xxxx)

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmine, kompromissi kinnitamine ja

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta hagi täies ulatuses menetlusse.

2. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. Kostja, H. M. (isikukood xxxx) kohustub tasuma hagejale, M. M. (isikukood xxxx)

elatist 260,33 eurot tagasiulatuvalt perioodi eest 01.08.2023 – 31.08.2023 hiljemalt

13.09.2023.

2.2. Kostja kohustub tasuma hagejale alates 01.09.2023 kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o xxxx) igakuist elatist summas 260,33 eurot kuus (baassumma

249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva Eesti perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2.3. Kostja kohustub tasuma elatise hageja ema, J. V. pangakontole nr xxxx.

2.4. Igakuise elatise tasub kostja iga järgneva kuu 13. kuupäevaks selgitusega „M. M.

elatis“.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Harju

Maakohtu

kaudu

Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

2-23-132100

2 (3)

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. 18.08.2023 edastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks tsiviilasja nr 2-23-132100.

2. Kohus selgitas pooltele 24.08.2023 e-kirjaga, et kui pooled ei saavuta kompromissi, lahendab

Harju Maakohus asja sisuliselt, kuid enne kui pooltel tekivad täiendavad menetluskulud hagi ja

vastuse koostamisel ning istungil osalemisega, üritab kohus pooli suunata kokkuleppele.

3. Pooled

pidasid

kompromissläbirääkimisi

ja

esitasid

kohtule

allkirjastatud

kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kuigi pooled on enne hagi menetlusse võtmist otsustanud asja lahendada kokkuleppel ja

paluvad kohtul kinnitada kompromissi ja sellega menetlus lõpetada, tuleb kohtul võtta hagi

kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks menetlusse. Kohus võtab seega esmalt

hagi menetlusse, kuid ei küsi kostjalt vastust ega tee muid menetlustoiminguid.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

6. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Kohus selgitas pooltele ja

pooled kinnitasid teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi

alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada ning ei ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke

tagajärgi.

Pooled kinnitasid, et resolutsioonis märgitud kompromissi on asutud juba täitma ning kostja on

täitnud kompromissi augustikuu ja septembrikuu elatise osas.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud seega poolte endi kanda.

8. Pooled ei ole soovinud edasikaebeõigust lühendada, mis on poolte seadusest tulenev õigus

(TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 lg 4) ja märgitakse resolutsiooni juurde.

2-23-132100

3 (3)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)