2-20-15452/87 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

22. septembril 2023.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-20-15452

Tsiviilasi

VIKS Company OÜ hagi Adelir OÜ ja Osaühing Vikinglux

vastu solidaarselt 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva

võlgnevuse 60784 euro ja viivise 60784 euro ning 26.02.2020

laenulepingust nr 18 tuleneva võlgnevuse 49129 euro ja viivise

49129 euro saamiseks

Hagihind

219790 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: VIKS Company OÜ (registrikood 12841905, asukoht

Jaama tn 26, 41532 Jõhvi)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

(Advokaadibüroo TGS Baltic, Ahtri 6a, 10151 Tallinn; e-post

menetlus@tgsbaltic.com)

Kostjad: Adelir OÜ (registrikood 12053775, asukoht Eevardi

2, 13516 Tallinn)

Osaühing Vikinglux (registrikood 11459776, asukoht Liivaoja

tn 6-27-AP1, 10155 Tallinn)

Kostjate lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin

(Advokaadibüroo Barrister, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn; e-

post ab@barrister.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

04.07.2023.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Kostjate lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin

Resolutsioon

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus VIKS Company OÜ hagis Adelir OÜ ja Osaühing

Vikinglux vastu solidaarselt 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva viivise summas

2284 euro ning 26.02.2020 laenulepingust nr 18 tuleneva viivise summas 1629 euro

osas seoses hagist osalise loobumisega

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista Adelir OÜ-lt ja Osaühingult Vikinglux solidaarselt VIKS Company OÜ

kasuks välja 215 910,75 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Adelir OÜ ja Osaühing Vikinglux kanda.

5. Välja mõista Adelir OÜ-lt ja Osaühingult Vikinglux solidaarselt VIKS Company OÜ

kasuks menetluskulu summas 5880,50 eurot.

6. Välja mõista Adelir OÜ-lt ja Osaühingult Vikinglux solidaarselt VIKS Company OÜ

kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5880,50 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. VIKS Company OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Adelir OÜ ja Osaühing Vikinglux

vastu solidaarselt 25.02.2020 laenulepingust nr 17 tuleneva võlgnevuse 60784 euro ja

viivise 60784 euro ning 26.02.2020 laenulepingust nr 18 tuleneva võlgnevuse 49129 euro

ja viivise 49129 euro saamiseks.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Adelir OÜ (edaspidi kostja 1) 25.02.2020

laenulepingu nr 17, mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu summas 58 500 eurot.

Kostja 1 pidi laenu tagastama 27.03.2020. Vastavalt lepingu p. V. oli kostjal 1

kohustus tasuda laenu tagastamise viivituse korral viivist 0,7% iga viivitatud päev,

kusjuures viivise arvestamise aluseks võetav summa on kostja 1 kogu lepinguline

rahaline kohustus (põhivõlg + intress) summas 60 784 eurot. Laenulepingu p. IV

kohaselt oli kostjal 1 kohustus tasuda laenuintressi 3,9% kuus ja kokkulepitud intressi

tasumise kohustus tuli täita samaaegselt laenusumma tagastamisega

1.2.

Lepingusuhtes osales laenuandja ja laenusaaja kõrval kostja Osaühing Vikinglux

käendajana (edaspidi kostja 2), kes vastavalt lepingu p. VI võttis laenuandja ees

kohustuse täita laenusaaja võlgnetav kohustus 3 päeva jooksul alates vastava teate

saatmisest e-posti aadressile info@vikinglux.com.

1.3.

Kostja 1 ei täitnud lepingust tulenevat kohustust laenu ja intressi tasumiseks hagejale

kokkulepitud tähtajaks, mistõttu hageja edastas 06.04.2020 nii põhivõlgniku meilile

info@adelir.com kui ka käendaja meilile info@vikinglux.com teate, et põhivõlgniku

kohustused on täitmata ja palus käendajal sissenõutavaks muutunud kohustus täita.

1.4.

Hageja saatis veel ka 26.08.2020 käendajale ja ka põhivõlgnikule e-kirja, milles andis

kostjale kohtuvälise võimaluse täita oma lepingulised kohustused kuni 01.09.2020 või

anda laenuandjale piisav oma kohustuse täitmise tagatise kas hüpoteegi,

kommertspandi või muus laenuandjale vastuvõetavas vormis. Ei kostja 1 ega ka

kostja 2 talle saadetud kirjale ei reageerinud.

1.5.

Hageja sõlmis 26.02.2020 kostjaga 1 laenulepingu nr 18, mille alusel andis kostjale 1

laenu summas 47 500 eurot. Kostja 1 pidi laenu tagastama 05.04.2020. Vastavalt

lepingu p. V oli kostjal 1 kohustus oma lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamisel

tasuda viivist 0,7% iga viivitatud päev, kusjuures viivise arvestamisel lähtutakse

kostja1 kogu lepingulisest rahalisest kohustusest (põhivõlg + intress) summas 49 129

eurot. Laenulepingu p. IV kohaselt oli kostjal 1 kohustus tasuda laenuintressi 3,43%

kuus ja intressi tasumise kohustus tuli täita samaaegselt laenu põhiosa tagastamisega.

1.6.

Lepingusuhtes osales laenuandja ja laenusaaja kõrval kostja 2 käendajana, kes

vastavalt lepingu p. VI võttis laenuandja ees kohustuse täita laenusaaja võlgnetav

kohustus 3 päeva jooksul alates vastava teate saatmisest e-posti aadressile

info@vikinglux.com.

1.7.

Kostja 1 ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda kokkulepitud tähtajal

laenusumma ja intress hageja pangakontole, mistõttu hageja edastas 06.04.2020 nii

põhivõlgniku meilile info@adelir.com kui ka käendaja meilile info@vikinglux.com

teate, et põhivõlgniku kohustused on täitmata ja palus käendajal sissenõutavaks

muutunud kohustus täita.

1.8.

Lisaks eelkirjeldatule saatis hageja veel ka 26.08.2020 käendajale ja põhivõlgnikule

e-kirja, milles andis kostjatele kohtuvälise võimaluse täita oma lepingulised

kohustused kuni 01.09.2020 või andma laenuandjale piisava tagatise oma kohustuse

täitmiseks tulevikus. Kostjad sellele ettepanekule ei reageerinud.

1.9.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 25.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr

17 laenusumma koos intressiga kokku 60 784 eurot ja lepinguline viivis summas 60

784 eurot ja 26.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr 18 laenusumma koos intressiga

kokku 49 129 eurot ja lepinguline viivis summas 49 129 eurot.

1.10.

Hagejal ei ole laenulepingu sõlmimisel kostjaga Adelir OÜ ja käenduskokkuleppe

sõlmimisel kostjaga Vikinglux OÜ olnud mistahes kokkuleppeid kostja poolt

osundatud Ukrainas registreeritud äriühinguga PC Svitjaz). Sõlmitud laenulepingutes

ei sisaldu mistahes kõrvalkokkuleppeid ei laenu kasutamise otstarbe, laenusaaja

majandustegevuse edukuse kui asjaolu tingimus/mõju laenu tagastamise kohustuse

täitmisele ega muud sarnast.

1.11.

Isegi, kui eeldada kostjate alusväite õigsust, et laenulepingu pooli sidus seltsingusuhe,

siis ei ole kostjad vaatamata sellele tõendanud, kes olid seltsingu subjektid, millised

olid väidetavate seltsinglaste panused, kes seltsingut juhtis jms seltsingut

iseloomustavad asjaolud.

1.12.

Hageja avaldab, et tal ei ole ei olnud kunagi tahet sõlmida talle tundmatute isikutega

(äriühingutega) seltsingulepingut, mille väidetav tegevuse majanduslik tulem

saabub/tekib kolmandas riigis, kus valitseb teine ärikultuur ja -tava. Hageja tahe ja

vastav tahteavaldus sisaldub hagile lisatud laenulepingutes. Hageja ei ole soovinud

oma vara anda kontrollimatult tegutsevate isikute omandisse lootuses teenida selle

arvel kasumit.

1.13.

Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ning välja mõista kostjalt

solidaarselt riigilõiv summas 2150 eurot ja esindajakulu summas 3653 eurot, millele

lisandub käibemaks. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostjate vastuväited ja põhjendused

2. Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu.

2.1.

Kostja Adelir OÜ ei tunnista antud laenulepingute kehtivust, seoses sellega, et antud

lepingud on ühistegevuse finantseerimislepingud järgmiste firmade vahel: Adelir OÜ

(Eesti), Viks Company OÜ (Eesti) ja PC Svityaz (Ukraina). Alates 2019. aasta

novembrikuust Adelir OÜ ja Viks Company OÜ vahel oli sõlmitud esimene

ühistegevuse leping, mille aluseks oli külmutatud kalatoodete hulgimüük Ukrainasse.

2.2.

Vastavalt laenulepingule nr 17 (25.02.2020.a) ja laenulepingule nr 18 (26.02.2020.a)

toimusid ostu-müügi tehingud, ehk Adelir OÜ müüs PC Svityazi kliendile Ukrainasse

külmutatud kala. Nende lepingute alusel tarnitud kauba eest pole Adelir OÜ-le veel

seisuga 16.11.2020 arvete eest tasutud, ettenähtamatute põhjuste (Covid-19 ja kõikide

riikide lockdown) tõttu.

2.3.

Kuigi hageja ja kostja 1 vahelised võlasuhted olid vormistatud laenulepingutega, oli

tegelikult need seltsingu raames toimingud ja seetõttu tuleb nendele kohaldada TsÜS

§ 89 alusel mitte laenulepingu, vaid seltsingu reguleerivaid VÕS sätteid, sealhulgas

VÕS § 592 sätestatut seltsingu kahjumi katmiseks seltsingulaste osade määramiseks.

2.4.

Laenulepingud nr 17 ja nr 18 on tühised tehingud TsÜS § 98 lg 2 alusel ja seetõttu on

tühine ka käendus kui laenulepingute osa ja seetõttu haginõue kostja 2 vastu on

alusetu.

2.5.

Sellest tulenevalt ei ole ka hageja viivisnõue määraga 0,7% päevas on tühine TsÜS §

89 lg 2 alusel, kui laenulepingud on tühised. Alternatiivselt palub kostja 2 kohaldada

seadusjärgset viivismäära 8% aastas, kui kohus leiab, et tuleb viivist ikka tasuma.

Selle põhjuseks on asjaolu, et tekkinud olukorras on viivisemäär ebamõistlikult suur

ja seda võib vähendada kuni seadusjärgset VÕS § 140 lg 1 alusel, võttes arvesse, et

seltsingul tekkisid probleemid vääramatu jõu tõttu, mis vabastab lepingupoole

vastusest kohustuste mittetäitmisel, sealhulgas viiviste tasumisest.

2.6.

Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt

esindajakulu summas 3602,30 eurot ja tõlkekulu summas 84,21 eurot. Samuti paluvad

kostjad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

3.1.

Hageja on 04.07.2023 toimunud kohtuistungil avaldanud, et hageja loobub viivise

nõudest põhinõuet ületavas osas, mis on 58 500 eurot. Hageja ei nõua viivist intressi

kohustuse täitmisega viivituselt (leping nr 17). Lepingu nr 18 alusel viivise nõudega

sama, hageja loobub viivise nõudest põhinõuet ületavas osas (dtl 494).

3.2.

Kostjad vastavale hageja taotlusele vastu ei vaidle.

3.3.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

3.4.

Arvestades asjaoluga, et laenulepingu nr 17 kohaselt anti kostjale 1 laenu summas 58

500 eurot, siis on hageja loobunud viivisenõudest summas 2284 eurot (60784€ -

58500€) ning laenulepingu nr 18 järgi sai kostja 1 laenu summas 47 500 eurot ning

seega on hageja loobunud viivisenõudest summas 1629 eurot (49129€ - 47500€).

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

5.1.

hageja ja Adelir OÜ (kostja 1) sõlmisid 25.02.2020 laenulepingu nr 17 (I kd lk 5),

mille alusel andis hageja kostjale 1 laenu summas 58 500 eurot.

5.2.

Hageja kandis lepingu nr 17 alusel laenusumma kostjale 1 üle kahe

maksekorraldusega: 27.02.2020 summas 49 500 eurot (I kd lk 7) ja samal kuupäeval

veel 9000 eurot (I kd lk 7p).

5.3.

Hageja sõlmis 26.02.2020 kostjaga 1 laenulepingu nr 18 (I kd lk 6), mille alusel andis

kostjale 1 laenu summas 47 500 eurot.

5.4.

Hageja kandis lepingu nr 18 alusel laenusumma kostjale 1 üle maksekorraldusega

05.03.2020 summas 47 500 eurot (I kd lk 8)

5.5.

Nii laenulepingus nr 17 kui ka nr 18 osales laenuandja ja laenusaaja kõrval kostja

Osaühing Vikinglux käendajana (kostja 2), kes vastavalt lepingu p. VI võttis

laenuandja ees käendajana kohustuse täita laenusaaja poolt lepingust tulenevate

kohustuste täielikul täitmata jätmisel või osalisel täitmisel 3 päeva jooksul alates

vastava teate saamisest ise täita lepingust tekkinud laenusaaja (s.o. kostja 1) kõik

kohustused.

5.6.

Kostja 1 ega kostja 2 ei ole laenulepingu nr 17 ega laenulepingu nr 18 alusel hagejale

midagi tagasi maksnud.

Kostja on kinnitatnud nende faktiliste asjaoludega nõustumist muu hulgas 04.07.2023

kohtuistungil (II kd lk 43p, 00:15:24). Kohus seega käesoleva otsusega vastavalt tuvastab

eelloetletud asjaolud.

6. Pooltel on kostja vastuväidete kohaselt vaidlus selles, kas poolte vahel sõlmitud laenu- ja

käendusleping on tühine, kuna poolte tegelik tahe oli sõlmida seltsinguleping ja

seltsinguleping ka suuliselt sõlmiti. Hageja vaidleb käenduslepingu sõlmimise käsitlusele

vastu. Seega esmalt analüüsib kohus, kas laenu- ja käenduslepingud on kehtivad.

6.1.

Kostjad on seltsingulepingu kohta esitanud järgmised peamised põhjendused ja väited

(kostja 29.03.2023 menetlusdokumendid, II kd lk 20-20p, p-d 1.1-1.4):

1) Hageja, kostja 1 ja Ukraina äriühingu PS Svityaz vahel oli sõlmitud suuline ühise

tegevuse leping (seltsing), mille kohaselt hageja ostis kalatoodangud Euroopa

tootjatelt, sealhulgas kostjalt 2, ja tarnis need Ukrainasse, hageja rahastas

kalatoodangute ostmise ning PS Svityaz realiseeris kalatoodangud Ukrainas.

Teenitud kasumi jagasid pooled vastavalt kokkulepitule. Seega kuigi hageja ja

kostja 1 vahelised võlasuhted olid formaalselt vormistatud laenulepingutega, oli

tegelikult laenulepingutega vormistatud seltsingu varasse hageja rahalise panuse

üleandmine. Seetõttu tuleb laenulepingutele kohaldada TsÜS § 89 lg 3 alusel

mitte laenulepingut, kui varjatav tehing, vaid seltsingut reguleerivaid VÕS sätteid

panuste tegemise osas VÕS § 581 lg 1 ja § 589 lg 1 seltsinglaste ühisomandisse

(seltsinguvara) ja VÕS § 592 sätestatut seltsingu kahjumi katmiseks seltsingulaste

osade määramiseks.

2) laenulepingud nr 17 ja nr 18 on tühised tehingud TsÜS § 98 lg 3 alusel, kuna olid

suunatud tegelikult teistele võlaõiguslikele suhtele tekkimisele. Seetõttu on tühine

ka käendus kui laenulepingute oluline osa, kui ka hageja viivisnõue määraga 0,7%

päevas samadel alusel.

3) seltsingu eesmärk oli Euroopa riikide kalatoodangu Ukrainas müümise

korraldamine ja sellest teenitud kasumi jagamine

4) hageja ja kostja 1 said kasumi kalatoodangu poolte vahel kooskõlastatud

hulgimüügi hindade vahest, ehk Euroopast ostetud ja Ukrainasse müüdud

kalatoodangute vahel ning poolte kokkuleppel jagati seda võrdselt ja PS Svityaz

sai kasumit Ukrainas müüdud kalatoodangu hulgi- ja jaehindade vahest ja jättis

selle endale.

5) Kostja 1 oli seltsingu juhatajaks, kes koordineeris kogu seltsingu tegevust, alates

kalatoodangu valiku ja hindade kooskõlastamisest teiste seltsingulastega kuni

ostetud kalatoodangu tasumise ja logistika korraldamiseni, sest selleks oli tal

vastavad omadused ja teadmised ja see oli kostja 1 panus seltsingusse. Füüsiliselt

tegeles sellega seltsingulaste kokkuleppel kostja 2 juhatuse liige AL, kes on

üheaegselt kostja 1 juhatuse liikmete hõimlane

6) seltsingu tegevuse rahastamist tagas hageja, kes pärast kalatoodangu valiku,

hindade ja eeldatavate kasumite kooskõlastamist, kandis oma rahalise panuse

seltsingu varasse kostja 1 pangakontole laenulepingute alusel

7) seltsingu varasse panuseks PS Svitjaz poolt oli oma laopindade ja müügikohtade

kasutusse andmine ja Ukrainas kalatoodangu müügi korraldamine

8) Pooltel puudusid erilised kokkulepped panuste väärtustest ja kahjude katmisest ja

seetõttu tuleb selles osas kohaldada VÕS-s sätestatud sätteid, ehk kannavad

pooled neid võrdselt.

6.2.

Kohus, analüüsinud kostjate esitatud tõendeid, leiab, et seltsingulepingu sõlmimine ja

sellega laenu- ja käenduslepingute sõlmimise varjamine või sellise mulje jätmise soov

tõendatud ei ole.

6.2.1.

Tsiviilõigused ja kohustused võivad TsÜS § 5 järgi tekkida mh tehingutest.

Tehing on TsÜS § 67 lg 1 järgi toiming või omavahel seotud toimingute kogum,

milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

Tehinguks on TsÜS § 67 lg 2 järgi mh lepingud, st mitmepoolsed tehingud, mille

tegemiseks on vaja kahe või enama isiku tahteavaldust. Ka VÕS § 8 lg 1 järgi on

leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Leping sõlmitakse VÕS § 9 lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seejuures on

leping VÕS § 8 lg 2 järgi lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on

lepingu sõlmimise vältimatuks ja üldteada tagajärjeks see, et vastava

tahteavalduse teinud isikul tekivad lepingust õiguslikud tagajärjed, st vastavad

õigused ja kohustused.

6.2.2.

Kus isikud sõlmivad ühisel tahtel teadlikult lepingu, soovimata, et sellega

kaasnevad õiguslikud tagajärjed, või sooviga varjata tegelikult sõlmitud lepingut,

võib tegemist olla näiliku lepinguga. TsÜS § 89 lg 1 järgi on näilik selline tehing,

mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud

tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled

tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult

teha tahavad. Selline tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine, kuid kui näiliku

tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule TsÜS § 89 lg

3 järgi selle tehingu kohta sätestatut.

Praegusel juhul oli kostjate väitel hageja ja kostja 1 ja Ukraina äriühingu vahel

sõlmitud seltsinguleping, kuid kuna seltsingulepingu vormistamine oli poolte

esindajatele õiguslikult liiga keeruline, allkirjastati laenu- ja käendusleping (II kd

lk 43p, 00:15:24). Seega soovisid pooled väidatavalt sõlmida seltsingulepingu.

6.2.3.

Näilik tehing võib TsÜS § 89 lg 1 alusel olla tehtud kahel viisil: 1) pooltel ei

olnud üldse soovi mingeid õiguslikke tagajärgi saavutada või 2) tehing on tehtud

muu tehingu varjamiseks. Mõlemal juhul on näilik tehing tühine, kuid teisel

juhul võib varjatav tehing kehtida sõltumata näiliku tehingu tühisusest (kui

täidetud on varjatava tehingu kehtivuse muud eeldused). Sellises olukorras tuleks

poolte õigussuhtele kohaldada seltsingulepingu kohta sätestatut.

Seltsingulepingust tulenevate tagajärgede kohaldamiseks pidanuks aga kostja 1

tooma kohtumenetluses esile asjaolud, millest saab järeldada, et hageja ning

kostja 1 ja Ukraina äriühing soovisid tegelikult esile kutsuda seltsingulepingu,

mitte laenulepingu õiguslikud tagajärjed, ning laenuleping sõlmiti üksnes

seltsingulepingu varjamiseks. Seda ei ole aga kostja teinud.

Kohus siinkohal tuvastab, et kostjad ei ole menetluses esitanud väidet, et pooled

soovisid laenu- ja käenduslepinguga seltsingulepingut varjata. Laenu- ja

käenduslepingu allkirjastamise põhjuseks tõid kostjad selle, et seltsingulepingu

koostamine oli nende jaoks liiga keeruline või ei mõeldud, et tekivad vaidlused

(II kd lk 43p, 00:15:24 – vastuseks kohtu küsimusele, miks ei sõlmitud kirjalikku

lepingut seltsingu kohta, vaid laenuleping). Ka muudest kohtu ette toodud

tõenditest ega asjaoludest ei tulene, et pooltel oleks olnud arusaadav vajadus või

põhjus seltsingulepingu sõlmimist varjata laenulepinguga.

Seega, isegi, kui kostjate väidetu vastab tõele, siis pigem on tegemist olukorraga,

kus pooled teadlikult valisidki laenu- ja käenduslepingu sõlmimise, kuna

seltsingulepingu koostamine tundus õiguslikult neile liiga keeruline. Vaidlus

puudub ka selle üle, et pooltel oli tahe, et hageja kannaks kostjale 1 üle

rahasummad. Kostjate poolt vaidlustatud laenu- ja käenduslepingutega nr 17 ja

18 seda elulist juhtumit ka reguleeriti. Seega oli pooltel soov tehingut sõlmida,

mitte üksnes jätta mulje tehingu toimumisest.

Kui pooled otsustavad seltsingulepingu asemel sõlmida laenulepingu, sest

seltsingulepingu koostamine oleks nende jaoks liiga keeruline, ei ole tegemist

tehingu näilikkusega. Siis on tegemist õigusliku režiimi valikuga. Pooled ei saa

arvestada, et tulevikus tekkiva võimaliku vaidluse korral lähtutaks sellisel juhul

seltsingulepingu regulatsioonist.

6.2.4.

VÕS § 580 lg 1 järgi tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele

kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega, sh võib VÕS §

581 lg 1 järgi panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine.

Seltsingulepingu sõlmimiseks peab seega iga seltsinglane avaldama teistele

otseselt või kaudselt (vastavalt mõistetava käitumisega) tahet tegutseda ühise

eesmärgi nimel ning aidata eesmärgi saavutamisele kaasa omapoolse panusega.

6.2.5.

Kostjate poolt esitatud tõendid seltsingulepingu sõlmimist ei tõenda. Kohus

käsitleb järgnevalt kostjate 29.03.2023 menetlusdokumendi punktis 1.5 viidatud

tõendeid.

1) Vaidlusaluste laenulepingute nr 17 ja 18 alusel kandis hageja kostjale 1

lepingus näidatud rahasummad üle. Maksekorraldustes viidati selgelt ja

konkreetselt poolte vahel sõlmitud laenulepingutele, kuupäeva ja numbri

täpsusega. See, et hagejale saadeti laenulepingute tekstid e-kirja teel

allkirjastamiseks kostja 2 juhatuse liikme poolt, ei viita seltsingule.

2) Asjaolu, et poolte vahel olid ka varasemalt, alates 25.11.2019 sõlmitud

samasuguseid laenulepinguid, ei tõenda seltsingut, vaid seda, et poolte vahel

olid laenusuhted juba varasemalt, enne vaidlusaluste lepingute allkirjastamist.

Mitmete sarnaste sisuga laenulepingute sõlmimine poolte vahel ei viita

tingimata seltsingusuhte olemasolule või selle varjamise soovile. Ka asjaolu,

et laenulepingus olevad intressimäärad erinevad, ei viita varjatud seltsingule,

vaid sellele, et pooled rääkisid laenu summa ja intressi igakordselt läbi ja

leppisid selles kokku.

3) Kostja 1 on varasemate pooltevaheliste laenulepingute alusel teinud hagejale

ka laenu ja intresside tagasimakseid, viidates vastavatele konkreetsetele

laenulepingutele kuupäeva ja numbri täpsusega.

4) Kostja 2 juhatuse liikme kiri hageja juhatuse liikmele (I kd lk 51, tõlge I kd lk

75) ei tõenda seda, et kostja 2 selgitas hagejale maksustamist otsemüügil

Ukrainasse ega hageja soovi tegeleda esialgselt ise kalatoodangu müügiga

Ukrainasse ja siis seltsinguleping sõlmimise soovi, nagu väidavad kostjad

menetlusdokumendi punktis 1.5.3. Nimetatud e-kirjast ei nähtu, millega

seoses see on saadetud, sellest ei nähtu seos käesoleva asjaga, samuti pole

hageja sellele midagi vastanud ega näiteks avaldanud soovi seltsinguleping

sõlmida laenulepingu varjus vms.

5) Kostjate menetlusdokumendi punktis 1.5.4 kuni 1.5.6 esitatud kostja 2 e-

kirjad hagejale, Exceli tabelid ja arved ei tõenda samuti seltsingulepingu

sõlmimist. Kostjad ei ole esitanud mitte ühtegi e-kirja ega tõendit hagejalt, et

ta oleks seda informatsiooni palunud või selle pinnalt mingeid otsustusi

teinud. Pealegi võib laenusaaja ja käendaja laenuandjale anda informatsiooni

laenuks saadud raha kasutamise kohta ka laenulepingu alusel. Mingi info

edastamine ei tähenda kohe seltsingulepingu sõlmimist.

6) Kostjate menetlusdokumendi punktis 1.5.7 viidatud üks makse 20.01.2020

hageja juhatuse liikmelt kostja 2 juhatuse liikmele ei tõenda seltsingulepingu

sõlmimist hageja, kostja 1 ja Ukraina äriühingu vahel. Kostjad ei ole

tõendanud, et tegemist oli suurema kasumisosa tagastamisega

seltsingulepingu alusel, maksekorraldusel on selgitus „transfer of own funds“

ehk „enda vahendite ülekanne“.

7) Samuti ei tõenda kostja 1 poolt hagejale tehtud kaks makset (vastavalt 404,25

eurot 10.03.2020 ja 32,75 eurot 12.03.2020 (I kd lk 62p) seltsingusuhteid.

Nimetatud maksekorraldustel on selgitusena viidatud laenulepingu nr 15

alusel tehtud maksele, seos seltsingusuhtega on tõendamata.

8) Kostjate menetlusdokumendi punktis 1.5.8 ja 1.5.9 kostja 2 juhatuse liikme e-

kirjadele tabelitega ei ole hageja midagi vastanud. Selliselt esitatuna ei ole

kohtul võimalik nendest teha järeldust, et seltsingulased planeerisid ja

kooskõlastasid eelnevalt, milliseid tehinguid rahastada ja seejärel edastati

tehingute tegelikud tulemused kasumi arvestamiseks, nagu kostjad väidavad.

9) Samuti ei tõenda kostjate menetlusdokumendi punktis 1.5.10 viidatud

24.02.2020 e-kirja ja tabelite saatmine hageja juhatuse liikmele

seltsingulepingut. Puuduvad tõendid hagejapoolsele aktseptile esitatud

tabelite alusel seltsingusuhtega nõustumise osas. Asjaolu, et kalatoodang

kostja 1 poolt osteti ja Ukraina äriühingul PS Svityaz tarniti, ei oma

käesoleva laenulepingu vaidluse puhul tähendust.

10) Erinevalt kostjate seisukohast ei tõenda ka Ukraina äriühing PS Svityaz

müügijuhi IB 08.03.2022 kirjalikud selgitused (I kd lk 233, tõlge I kd lk 234)

seltsingulepingu sõlmimist kostjate kirjeldatud viisil. Kinnituses ei ole

öeldud, et PS Svityaz oleks sõlminud hagejaga mingi lepingu. Isegi kui

hageja juhatuse liige kohtus PS Svityaz esindajatega ja arutas nendega

kalamüügiäri Ukrainas, ei tähenda see seltsingulepingu sõlmimist. Sellist

väidet ei ole kinnituses ka toodud. Samuti ei kinnita PS Svityaz esindaja, et

tal oleks seltsinguleping nii hageja kui ka kostjaga 1. Kinnituses on öeldud, et

„2019. aasta detsembris väljus esimene masin kaubaga, mille me saime

Adelir´ilt ühise projekti kohaselt, kaup oli juba ostetud sisse Vi rahade eest“.

Sellega ei ole tõendatud, et isik pidas ka seltsingulepingu sõlmituks. Pigem

võib sellest lausest aru saada selliselt, et hageja finantseeris kauba ostu ehk

oli laenuandjaks, mida kajastavad ka hageja esitatud laenulepingud ja

maksekorraldused. PS Svityaz esindaja kirjalik kinnitus ei jäta muljet, et tema

teada oli PS Svityaz kolmeliikmelise seltsingu osapool.

6.2.6.

Lisaks on kostjate väited hageja ja kostja 1 ja Ukraina äriühingu vahelise

seltsingu kohta vastuolulised ja asjas esitatud tõendite valguses ebausutavad.

Kostja ei ole välja toonud, mis oli väidetava pooltevahelise seltsingu eesmärk.

Seltsingulepingu sätete kohaldamise eelduseks on poolte ühise eesmärgi

tuvastamine. Asjas esitatud tõendite põhjal ei võimalik kohtul tuvastada, et

hageja eesmärgiks oli sarnaselt kostjatega ja Ukraina äriühinguga Euroopa

Liidust Ukrainasse kalaekspordiga tegelemine. Asjas esitatud pinnalt saab

tuvastada, et hageja huviks ja eesmärgiks oli välja antud laenult teenida intressi,

mitte osaleda seltsingus.

Kostjad ei ole selgitanud, et kui seltsingu poolteks olid hageja ja kostja 1 ja

Ukraina äriühing, siis miks vaidlusaluste lepingu pooleks oli ka kostja 2

käendajana. Kostjate selgituse kohaselt tema seltsinguga puutumust ei omanud.

See muudab ebaloogiliseks kostjate väite, et pooled laenulepingu näol tegelikult

soovisid sõlmida seltsingulepingu. Samuti ei ole loogiline, et seltsingut tegelikult

juhtis kostja 2 juhatuse liige, kes üldse seltsingusse ei kuulunud.

6.2.7.

Eeltoodut arvestades ei loe kohus tõendatuks kostjate väiteid, et vaidlusalused

summad kandis hageja kostjale 1 üle laenusuhte asemel seltsingulepingu alusel

ning kostja 2 ei oma hagejaga üldse mingit puutumust. Seega ei ole

laenulepingud nr 17 ja nr 18 on tühised näilikkuse tõttu.

6.2.8.

Kostjad ei ole esile toonud muid aluseid, miks laenulepingud nr 17 ja nr 18 ei

kehtiks. Kohus ise samuti ei tuvastanud, et laenulepingud nr 17 ja nr 18 oleks

tühised mõnel muul alusel. Seega on tegemist kehtivate ja pooltele täitmiseks

kohustuslike lepingutega.

7. Seega oli hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingud nr 17 ja nr 18, mis sisaldasid ka

käenduslepingut hageja ja kostja 2 vahel.

7.1.

VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või

kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

7.1.1.

25.02.2020 laenulepingu nr. 17 punkti II alusel andis hageja kostjale 1 laenu

summas 58 500 eurot. Laenulepingu punkti III kohaselt kohustus kostja 1

tagastama saadud laenu ühe kuu pärast selle ülekandmisest pangakontole.

Kohustus tuli täita 27.03.2020, kuna hageja kandis laenusumma kostja 1 kontole

27.02.2020. Laenulepingu punkti IV kohaselt oli kostjal 1 kohustus tagastada

laen kokkulepitud intressiga 3,9% kuus ja kokkulepitud intressi tasumise

kohustus tuli täita samaaegselt laenusumma tagastamisega. Seega oli

laenulepingus kokku lepitud konkreetne intressisumma. Vastavalt lepingu

punktile V oli kostjal 1 kohustus tasuda laenu tagastamise viivituse korral viivist

0,7% iga viivitatud päeva eest. Kostja 1 midagi tasunud pole.

Seega kohustub kostja 1 tasuma hagejale põhivõla 58 500 eurot ning

kokkulepitud intressi 2281,5 eurot (58 500€ x 3,9%).

Viivis 0,7% põhivõlalt 58 500 eurot on 409,50 eurot iga viivitatud päeva eest.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja 1 olnud laenulepingu nr 17 järgi laenu

tagastamisega viivituses 1303 päeva (28.02.2020-22.09.2023), seega moodustaks

viivis matemaatiliselt 533 578,50 eurot. Hageja on loobunud viivise nõudest

põhinõuet ületavas osas (II kd lk 43p, 00:11:42) ehk piiranud hagetava viivise

nõude põhinõude summaga. Kohus, sellest lähtudes, mõistab kostjalt välja viivise

summas 58 500 eurot.

Kokku on kostja 1 võlg hageja ees laenulepingu nr 17 alusel 119 281,5 eurot

(põhivõlg 58 500 eurot, intress 2281,5 eurot, viivis 58 500 eurot).

7.1.2.

26.02.2020 laenulepingu nr. 18 punkti II alusel andis hageja kostjale 1 laenu

summas 47 500 eurot. Laenulepingu punkti III kohaselt kohustus kostja 1

tagastama saadud laenu ühe kuu pärast selle ülekandmisest pangakontole.

Kohustus tuli täita 05.04.2020, kuna hageja kandis laenusumma kostja 1 kontole

05.03.2020. Laenulepingu punkti IV kohaselt oli kostjal 1 kohustus tagastada

laen kokkulepitud intressiga 3,43% kuus ja kokkulepitud intressi tasumise

kohustus tuli täita samaaegselt laenusumma tagastamisega. Seega oli

laenulepingus kokku lepitud konkreetne intressisumma. Vastavalt lepingu

punktile V oli kostjal 1 kohustus tasuda laenu tagastamise viivituse korral viivist

0,7% iga viivitatud päeva eest. Kostja 1 midagi tasunud pole.

Seega kohustub kostja 1 tasuma hagejale põhivõla 47 500 eurot ning

kokkulepitud intressi 1629,25 eurot (47 500€ x 3,43%).

Viivis 0,7% põhivõlalt 47 500 eurot on 332,50 eurot iga viivitatud päeva eest.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on kostja 1 olnud laenulepingu nr 18 järgi laenu

tagastamisega viivituses 1265 päeva (06.04.2020-22.09.2023), seega moodustaks

viivis matemaatiliselt 420 612,50 eurot. Hageja on loobunud viivise nõudest

põhinõuet ületavas osas (II kd lk 43p, 00:11:42) ehk piiranud hagetava viivise

nõude põhinõude summaga. Kohus, sellest lähtudes, mõistab kostjalt välja viivise

summas 47 500 eurot.

Kokku on kostja 1 võlg hageja ees laenulepingu nr 18 alusel 96 629,25 eurot

(põhivõlg 47 500 eurot, intress 1629,25 eurot, viivis 47 500 eurot).

7.1.3.

Kostja 1 ei ole viivise määra osas vastuväiteid esitanud ega viivise vähendamist

taotlenud.

7.1.4.

Kostja 1 võlg hageja ees mõlema laenulepingu alusel kokku on 215 910,75 eurot.

7.2.

Kostja 2 vastutab kostja 1 kohustuse täitmise eest käenduslepingu alusel solidaarselt

kostjaga 1 järgmistel põhjendustel.

7.2.1.

Nii laenulepingu nr 17 kui ka nr 18 punkt I kohaselt oli kostja 2 laenulepingust

tekkivate rahaliste kohustuste käendajaks. Lepingute punkti VI alusel käendas

kostja 2 laenulepingust tekkivaid kõiki finantskohustusi, kes võttis laenuandja

ees käendajana kohustuse täita laenusaaja poolt lepingust tulenevate kohustuste

täielikul täitmata jätmisel või osalisel täitmisel 3 päeva jooksul alates vastava

teate saamisest ise täita lepingust tekkinud laenusaaja (s.o. kostja 1) kõik

kohustused.

7.2.2.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja

käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud,

et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada.

7.2.3.

Kohus tuvastab, et hageja ja kostja 2 vahel oli sõlmitud käendusleping

laenulepingutest tulenevate kostja 1 kõikide kohustuste täitmiseks. Kostja 2

vastutab hageja ees kostjaga 1 solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu

isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt

ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega kuulub võlgnetav summa hageja

kasuks kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt väljamõistmisele.

7.3.

Kostja 2 on esitanud vastuväite, et viivise määr 0,7% päevas viivitatud summalt on

liiga suur ning palunud selle vähendamist vastavalt VÕS § 140 lg-le 1seadusjärgse

viivise määrani 8% aastas (I kd lk 116p, p 3.5). VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja

võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada

põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.

Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

Seega on tegemist lubatava vastuväite ja taotlusega.

Kohus jätab vastava taotluse rahuldamata.

7.3.1.

VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle

vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1

sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada

mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt,

teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

7.3.2.

Kostja 2 on viivise vähendamise alusena toonud selle, et „seltsingul tekkisid

probleemid vääramatu jõu tõttu (viiruse Covid-19 puhangu peatamiseks

rakendatud kõikides riikides, sealhulgas Eestis ja Ukrainas lockdown’i

eriolukord), mis vabastab lepingupoole vastusest kohustuste mittetäitmisel,

sealhulgas viiviste tasumisest“. Kostja 2 esile toodu põhjendus ei ole asjakohane

ega tõendatud. Kostjad ei ole tõendanud, kas või kuidas oli hagejale raha

tagastamine takistatud seoses Covid-19 põhjustatud eriolukorraga Eestis või

Ukrainas. Kostja 2 ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud ka vääramatu jõu

esinemist, mis vabastaks kostjad vastutusest raha tagastamisega hilinemise eest.

7.3.3.

Kohus märgib, et otsuse tegemise seisuga on kostjad viivitanud oma kohustuse

täitmisega nii kaua, et isegi viivise määra 7-kordne vähendamine (0,7% asemel

0,1% viivitatud summalt päevas) tähendaks ikkagi põhivõlast suuremat viivise

summat. Samas on 0,1%-line viivise määr kohtupraktikas laialdaselt

aktsepteeritud tavapärane, mõistlik määr. Seega ei muutuks otsuse

resolutsiooniga väljamõistetav summa isegi juhul, kui viivist kordades

vähendada. Kohus ei nõustu kostja 2 käsitlusega, et viivist tuleks vähendada 8%

aastas, mis tänaseks on isegi vähem, kui seadusjärgne määr. Kui pooled on

lepingus viivise määras kokku leppinud, pole ilma äärmiselt kaalukate

põhjendusteta kohtu hinnangul alust seda nii palju vähendada. Kostja 2 ei ole

selliseid põhjendusi kohtu ette toonud.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

8. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on tsiviilasja hagihinnaks 215 384,25 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuigi

hageja loobus osaliselt hagist, oli loobutud summa võrreldes rahuldatud summaga

marginaalne, mis ei anna põhjust jagada menetluskulusid muul moel proportsionaalselt ja

jätta osaliselt neid hageja kanda.

10. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 2150 eurot ja esindajakulu summas

3653 eurot, millele lisandub käibemaks eurot.

12. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 2100 eurot. Hageja taotlus nõuda

kostjatelt riigilõivu summas 50 eurot hüvitamist põhjendatud ei ole, kuivõrd Tallinna

Ringkonnakohus on jätnud 13.07.2021 läbi vaatamata hageja määruskaebuse.

13. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista esindajakulu summas 3653 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kostjad vaidlevad nimetatud summa suurusele vastu ning paluvad

vähendada hageja esindajakulu.

13.1.

Hageja esindaja tunnitasu määr on 135 eurot ja 170 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu

määr 135 eurot ja 170 eurot, millele lisandub käibemaks ei ületa vandeadvokaadi

õigusteenuse turuhinda.

13.2.

Hageja esindaja on ajavahemikus 16.10.2020-21.10.2020 kokku 8,8 h vältel

koostanud hagiavalduse ja esitanud selle kohtule ning tõlkinud hageja ja kostjate

kirjavahetust eesti keelde.

13.2.1.

Kostja peab näidatud tundide arvu selgelt ülepaisutatuks, arvestades, et hagi võla

nõudes ei ole keeruline ja kogenud vandeadvokaadile on selle koostamiseks ei

ole vaja rohkem kui 3 tundi. 17.10.2020 kirjavahetuse tõlkimine 2 tundi jooksul

vandeadvokaadi tunnitasu 170 eurot eest ei ole põhjendatud ning pole õigustatud,

sest see on eraldi kulude liik (asja läbivaatamise kulud). Tõlkebüroo teenus ei

ületa 20 eurot ühe lehe eest. Kokku on tõlgitud 4 lk, seega ei ole tõlkekulud üle

80 eurot, ehk 260 euro ulatuses ka põhjendatud.

Kohus nõustub kostjate etteheidetega, mis puudutab tõlkekulude tekkimist

17.10.2020, kuivõrd esindaja ülesandeks oli materjalide tõlkimine, kuivõrd selle

teenuse saab osta soodsama hinnaga tõlkebüroost. Juhul, kui esindaja soov on ise

tõendeid tõlkida, siis peab arvestama sellega, et kohus ei pruugi seda kogu

ulatuses hüvitada. Kohus leiab, et põhjendatud on hüvitada hageja esindajale

tõlkimisega seotud ajakulu summas 100 eurot.

Kostjate etteheited, mis puudutavad hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu

vähendamist põhjendatu ei ole, kuivõrd selleks, et hagiavaldust koostada on

esindajal vajalik tutvuda asja materjalidega ning selle hagiks vormistamine võtab

kindlasti rohkem aega kui 3 tundi. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu,

mis on tekkinud perioodil 16.10.2020-21.10.2020 1018 eurot (918€+100€).

13.3.

Hageja esindajal on tekkinud täiendavad järgmised kulud: 28.12.2020 hageja vastuse

koostamine kostja hagivastusele 2,3 tundi; 10.06.2021 määruskaebuse koostamine

ringkonnakohtule 1.3 tundi; 06.07.2021 vastuväidete koostamine Vikinglux vastusele

kokku 1.5 tundi; 02.05.2022 taotluse koostamine asjas menetluse kiirendamiseks 0.30

tundi; 31.05.2022 istungiks ettevalmistamine 0.7 tundi; 08.08.2022 kostjate

täiendavate selgituste analüüs, kohtule teate saatmine kokku 1.3 tundi; 15.08.2022

kostjate seisukohtadele vastuse koostamine kokku 2 tundi; 06.10.2022 kohtuistung

Harju Maakohtus kokku 3 tundi; 17.10.2022 kohtuistungi protokolliga tutvumine

kokku 1 tund; 30.03.2023 kohtuistung Harju Maakohtus kokku 0.9 tundi; juuni 2023

kompromissi väljavaadete selgitamine, suhtlemine kostjate esindajaga, kliendiga

suhtlemine kompromissi küsimuses kokku 1.3 tundi; 03.07.2023 kohtuistungi

ettevalmistamine telefoninõupidamine kliendiga kokku 1 tund; 04.07.2023

kohtuistung Harju Maakohtus kokku 1 tund; 05.07.2023 menetluskulu nimekirja

koostamine kokku 0,75 tundi.

13.3.1.

Kostjad leiavad, et hageja 21.10.2020 määruskaebus jäeti ringkonnakohtu

13.07.2021 määrusega läbi vaatamata, sest määruskaebus oli ebaõigesti

menetlusse võetud. Seega ei pea kostjad hüvitama hagejale määruskaebuse

menetlemisega seotud kulusid.

Kohus vastava seisukohaga nõustub ning hagejale ei kuulu hüvitamisele

10.06.2021 määruskaebuse koostamisega seotud ajakulu summas 221 eurot.

13.3.2.

Lisaks leiavad kostjad, et põhjendatud ei ole juuni 2023 õigusabikulud seoses

kompromissi arutamisega, sest hageja esindaja kirjutas selle kohta ainult 2 e-

kirja, milleks on piisav 0,5 tundi, mitte 1,3 tundi, üleliigne on 136 eurot.

Kohus nõustub ka selle kostjate vastuväitega kuivõrd kohtu ette toodust ei ole

võimalik järeldada, et kompromissi arutamisele võis kuluda rohkem aega kui 05,

tundi.

13.3.3.

Seega on põhjendatud täiendav hageja esindajakulu summas 2762,50 eurot

13.4.

Ülejäänud hageja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ning vastab

tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele.

Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 3780,50 eurot (1018€ +

2762,50€).

14. Hageja on kinnitanud, et kulud on kantud käesoleva menetluse raames ja tal on õigus

käibemaksu tagasiarvestamiseks (dtl 502). TsMS § 174 lg 10 alusel peab menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Ka avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on hageja

käibemaksukohustuslane numbriga EE102172768. Hageja on kinnitanud, et ta saab

õigusabikuludelt tekkinud käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb õigusabikulu välja

mõista ilma käibemaksuta summas 3780,50 eurot.

15. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele

menetluskulu kokku summas 5880,50 eurot, millest riigilõiv 2100 eurot ja esindajakulu

3780,50 eurot.

16. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik