2-23-121358/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2023. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-121358

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi Eurocar OÜ vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Europark

Estonia

(registrikood

10811490), lepinguline esindaja Selena Kasur

Kostja: Eurocar OÜ (registrikood 12724594), seaduslikud

esindajad A ja B

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Europark Estonia hagi Eurocar OÜ vastu.

2. Välja mõista kostjalt Eurocar OÜ (registrikood 12724594) Osaühing Europark

Estonia (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus (leppetrahv) summas 30 eurot

ning sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja Eurocar OÜ kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõista välja kostjalt Eurocar OÜ (registrikood 12724594) Osaühing Europark

Estonia (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud summas 340 eurot (s.o

hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

summas 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 220 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 26.07.2023 hagi Eurocar OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis sõiduk numbrimärgiga XXXXXX 30.04.2021 hageja

opereeritaval parkimisalal aadressil Veerenni 36, Tallinn. Sõiduki omanikuks / vastutavaks

kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et eelnimetatud

sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual

vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba või parkimisautomaadist ostetud

parkimispiletit, mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud

mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui

sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude (30.04.2021 leppetrahv nr 1413 0042

1103 3403 summas 30 eurot, maksetähtajaga 14.05.2021), paigutades selle sõiduki kojamehe

vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei

esitanud.

3. Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde

on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla

operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on

hagiavalduse lisas 2 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest tingimustest ja

liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab, et kostjale

pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega

tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.

4. Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud

lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal

puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt

lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul, kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad

ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab

ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduki

parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud

leping.

5. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava

kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus

23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p 11, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017

lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430). Seega on kostjal kohustus, lähtudes

kehtivast õiguspraktikast ja ümberpööratud tõendamiskoormusest, tõendada seda, kes sõidukit

kasutas, kui ta ise seda ei kasutanud ja soovib seeläbi vastutusest vabaneda. Kostja pole esitanud

konkreetseid asjaolusid, kes on sõidukit parkinud ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise

valduses parkimislepingu kehtivuse ajal. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus

eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja,

kelleks antud juhul on kostja vastavalt transpordiametist saadud teabele (vt hagiavalduse lisa 3),

kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.

6. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit,

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset

parkimist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral

tuleb tasuda leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi

rikkudes, mis andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt

pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul

esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue summas 30 eurot,

mis on kostjal tasumata.

7. Kohtueelselt saatis hageja kostjale nõudekirja kostja äriregistrijärgsele e-postiaadressile

eurocarinfo24@gmail.com. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma.

Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg

1), mis on kulud seoses Transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega sõiduki omaniku /

vastutava kasutaja andmete saamiseks ning nõudekirja saatmise kulu.

8. Hageja hinnangul ei ole kostja vastuse lisas 1 esitatud asjakohane väljavõte, mis on võetud

13.06.2023 (kell 15:03), kuna leppetrahv on väljastatud 30.04.2021. Parkimistsoon on ajas ja

ruumis muutunud ning tuleb lähtuda parkimislepingu tingimustest, liiklus ja teavitusmärkidest

parkimisalal. Hageja selgitab, et parkimisala EP63 nimetus üldises plaanis on säilinud kui

Veerenni 36, sest parkimisala on muutunud suuremahuliselt, kuid nimetus on jäänud samaks.

Lähtuda tuleks siiski liiklus- ja teavitusmärkidest, mis nimetatud ala piiravad. Samuti ei saa

hinnata hageja hinnangul kostja lisatud Maa-ameti väljavõtteid (kostja lisa 2-3), sest tegemist on

parkimistsooniga, kus vastavalt kokkulepetele maaomanikega on hagejal õigus opereerida. Hageja

selgitab, et hageja on tuntud parkimisteenuseid osutav ettevõte ning hagejal on õigus opereerida

parkimistsoonis EP63 (nimetusega Veerenni 36, Tallinn). Hageja korraldab eraettevõttena

parkimist nii üldkasutataval maal kui ka eramaal tulenevalt erinevate kinnistuomanikega sõlmitud

lepingutest. Lepingud on konfidentsiaalsed ning ei ole avaldatavad kolmandatele isikutele.

9. Hageja lisas täpsustavad fotod parkimisalast ja liiklus- ja teavitusmärkidest, mis kehtisid enne

ning pärast kostjale väljastatud leppetrahve. Fotodel (apr 2021) on märgitud auto parkimiskoht,

võimalikud legaalsed juurdepääsu teed ja teeotsad (hageja 04.09.2023 seisukoha lisa 1). Aastal

2021 oli parklale Veerenni 36 kolm legaalset juurdepääsu teed, mis on fotodel tähistatud

järgmiselt: sisse 1 VanaLõuna tn; sisse 2 Tiiu tn T1; sisse 3 Pille tn T3. Seega on tegemist

laiaulatusliku parkimisalaga (tsoon EP63, nimetusega Veerenni 36), kuhu oli võimalik leppetrahvi

väljastamise ajal siseneda vaid selliselt, et sõidukijuht oli teadlik, et nimetatud parkimisala on

tasuline ning antud alal opereeris EP, kellel oli õigus väljastada leppetrahv.

Kostja vastus

10. Kostja esitas 16.08.2023 hagivastuse, milles teatas, et ei võta hagi õigeks, kuivõrd kostja ei ole

parkinud viidatud parkimisalal. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja parkis hageja

poolt opereeritavale alale, kus hagejal oleks õigus parkimisteenust pakkuda. Hageja ei ole

tõendanud, millisel kinnistul hageja parkimisteenust osutab. Hageja on viidanud hagiavalduses

parkimisalale Veerenni 36 (märgil tähistus EP63), kuid Europargi kodulehel on selle parkimisala

aadress: Pille tn 3/6 // Tiiu tn 5, Tallinn – hageja nõuab trahvi tasumist sõiduki parkimise eest

aadressil (Pille 9/2), mis ei ole kuidagi seotud hageja poolt viidatud parkimisalaga (Veerenni 36).

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning lisas, et tema menetluskuludeks hagivastuse

koostamisel on kokku 220 eurot, s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 110 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

12. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

14. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

15. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta

sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides

tegema.

16. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

17. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli

vaidlusaluse sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvi

tegemise ajal, s.o 30.04.2021. Nimetatud asjaolu on tõendatud väljavõttega Transpordiametist

saadud andmetega (hagiavalduse lisa 3, dtl 46), mille kohaselt oli sõiduki omaniku / vastutava

kasutaja registrikoodiks 12724594, mis kuulub äriregsitri andmetel Eurocar OÜ-le. Kostja pole

selles osas ka vastuväiteid esitanud, vaid on kinnitanud seda asjaolu oma 16.08.2023 vastuses (dtl

60-61). Seega on parkimislepingu pooleks kostja. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (dtl 29-37)

tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXXXXX parkis 30.04.2021 hageja poolt opereeritaval

parkimisalal Veerenni 36, Tallinn ja parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/luba või parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit, mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud

alustatud mobiilset parkimist. Selles osas ei ole vaidlust ka poolte vahel.

18. Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal selles osas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi ja võla sissenõudekulude hüvitamist kogusummas 70 eurot, kuivõrd pooled ei ole

üksmeelel selles osas, kas nad on sõlminud parkimislepingu. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb

kohtul seega analüüsida, kas kostja on sõlminud hagejaga 30.04.2021 parkimislepingu (sh kas

tegemist oli hageja opereeritava parkimisalaga).

19. Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk

registreerimismärgiga XXXXXX oli pargitud 30.04.2021 aadressil Veerenni 36, Tallinn, s.o

hageja poolt opereeritavatel parkimisalal parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud

sõiduki

armatuurlaual

vastaval

alal

parkimisõigust

andvat

parkimiskaarti/luba

või

parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit, mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu

vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud

leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus

(s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale

parkimisalale hageja tingimustel) lepingute sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on

hagiavalduse lisaga 2 tõendanud, et hageja poolt hallatavas kõnealuses parklas olid vastavad

märked ja infotahvlid olemas. Parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on

tõendatud hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega.

20. Kohus luges tsiviilasja materjalidega (vt otsuse p 17) tuvastatuks, et sõiduki

registreerimismärgiga XXXXXX omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli vaidlusalusel kuupäeval,

s.o vastavalt 30.04.2021 seisuga, kostja ehk Eurocar OÜ. Nimetatud asjaolu on tõendatud

väljavõttega Transpordiametist saadud andmetega (hagiavalduse lisa 3, dtl 46), mille kohaselt oli

sõiduki omaniku / vastutava kasutaja registrikoodiks 12724594, mis kuulub rahvastikuregsitri

andmetel Eurocar OÜ. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud.

21. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks parkinud viidatud

parkimisalal ega ka seda, et hagejal oleks olnud õigus vaidlusalusel parkimisalal parkimisteenust

pakkuda. Samuti ei ole hageja tõendanud, millisel kinnistul hageja parkimisteenust osutab. Hageja

on viidanud hagiavalduses parkimisalale Veerenni 36 (märgil tähistus EP63), kuid Europargi

kodulehel on selle parkimisala aadress: Pille tn 3/6 // Tiiu tn 5, Tallinn – hageja nõuab trahvi

tasumist sõiduki parkimise eest aadressil (Pille 9/2), mis ei ole kuidagi seotud hageja poolt viidatud

parkimisalaga (Veerenni 36).

22. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostjale pidi olema aru saada, et vaidlusaluse

parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava ja tasulise parkimisalaga, kus on

kehtestatud parkimistingimused. Nimelt nähtub hagiavalduse lisast 2 (dtl 38-45), s.o vaidlusalusest

parkimisalast tehtud fotodelt, nii parkimisala, liiklus- ja teavitusmärgid kui ka parkimistingimused.

Eelnimetatud lisaga on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib just hageja ja kus on

kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad. Hageja on nii

hagiavalduses (s.o lisas 2) kui ka oma 04.09.2023 esitatud seisukohas toonud selgelt välja, et

parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis

annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator

on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Parkimistingimustest nähtuvalt ei ole võimalik

Veerenni 36, Tallinn parkimisalal tasuta parkida, mida tõendavad hagiavalduse lisas 2 (dtl 38-45)

esitatud parkimistingimused. Lisaks on fotodelt (hagiavalduse lisa 2) näha, et parkimisalale

sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka autoga parklasse sisenemisel),

et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Seega on hageja

poolt

tõendatud,

millised

parkimistingimused

vaidlusalusel

ajal

kehtisid

ning

kus

parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Kohus leiab seega, et iga keskmine

mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus parkla operaator on

kehtestanud kindlad parkimistingimused.

23. Hageja on tõendanud (vt otsuse puntk 22), et Osaühing Europark Estonia on parkimisteenust

osutav ettevõte, kes opereerib aadressil Veerenni 36, Tallinn asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi

väljastamise kuupäeval). Hageja korraldab eraettevõttena parkimist nii üldkasutataval maal kui ka

eramaal

tulenevalt

erinevate

kinnistuomanikega

sõlmitud

lepingutest.

Lepingud

on

konfidentsiaalsed ning ei ole avaldatavad kolmandatele isikutele. Lisaks nõustub kohus hagejaga,

et hageja lepinguline suhe maaomanikuga ei oma parkimislepingute sõlmimise seisukohalt mingit

tähtsust ega muuda kostja kohustuste sisu ja suurust, s.o sõidukite vastutava kasutaja/omaniku ja

hageja vahel parkimislepingu sõlmimisega seonduvat. Seega on asjakohatud kostja lisatud Maa-

ameti väljavõtteid (kostja lisa 2-3), sest tegemist on parkimistsooniga, kus vastavalt kokkulepetele

maaomanikega on hagejal õigus opereerida.

24. Kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki

kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks

leping sõlmida. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et

selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise

pakkumuseks. Isikul on õigus esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle

parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-

luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul, kui sõiduki

kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat

parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu

sõlmimiseks. Antud juhul on kostja sõiduki parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks

nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud leping. Vastavalt kohtupraktikale vastutab

parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja

kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16 p 11,

25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-

15-3430). Vastavalt kohtupraktikale oli parkimise operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas,

sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja

vastavalt transpordiametist saadud teabele (dtl 46), kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist.

Seega on parkimisleping sõlmitud ja lepingu pooleks on kostja.

25. Lisaks on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude

tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Sellisel juhul tuleb parkijal vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendada, et vaidlusalust autot ei

ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud hetkel ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis

viitaks, et sõiduk paikneks mujal kui Veerenni 36, Tallinn parkimisala. Samuti jääb kohtule

mõistmatuks kostja väide, et ei ole võimalik aru saada, et sõiduk oli pargitud Veerenni 36, Tallinn

tasulisel parkimisalal, kui ainuüksi hagiavalduse lisas 1 (sõidukist tehtud fotod leppetrahvi

väljastamise ajal, vt dtl 29-37) on näha taustal erinevaid hooneid, mis mh on asetsevad Veerenni

36, Tallinn parkimisalal ning seejuures on näha ka infotahvleid selles osas, et sõiduk asub tasulisel

parkimisalal.

26. Samuti ei ole kohtu hinnangul asjakohane kostja vastuse lisas 1 esitatud väljavõte, mis on

tehtud 13.06.2023 (kell 15:03), kuna leppetrahv on väljastatud 30.04.2021. Lisaks on

parkimistsoon ajas ja ruumis muutunud ning tuleb lähtuda parkimislepingu tingimustest, liiklus ja

teavitusmärkidest parkimisalal. Lähtuda tuleb parkimisala Veerenni 36, Tallinn liiklus- ja

teavitusmärkidest, mis nimetatud ala piiravad. Hageja on kohtule esitanud täpsustavad fotod

parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest, mis kehtisid enne ning pärast kostjale väljastatud

leppetrahve. 2021. aasta aprilli fotodel on märgitud auto parkimiskoht, võimalikud legaalsed

juurdepääsu teed ja teeotsad (hageja 04.09.2023 seisukoha lisa 1; dtl 75-87). Aastal 2021 oli

parklale Veerenni 36 kolm legaalset juurdepääsu teed, mis on fotodel tähistatud järgmiselt: sisse

1 Vana-Lõuna tn; sisse 2 Tiiu tn T1; sisse 3 Pille tn T3. Seega esitatud fotodega parkimislepingu

tingimustest, parkimisaladest ja liiklus- ja teavitusmärkidest hagiavalduse lisas 2 ja 04.09.2023

seisukoha lisas 1 (dtl 38-45; 75-87) on tõendatud, et tegemist laiaulatusliku parkimisalaga (tsoon

EP63, nimetusega Veerenni 36), kuhu oli võimalik leppetrahvi väljastamise ajal siseneda vaid

selliselt, et sõidukijuht oli teadlik, et nimetatud parkimisala on tasuline ning antud alal opereeris

hageja, kellel oli õigus väljastada leppetrahv.

27. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus

on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt,

et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-1-

75-10, p 14).

28. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel olid sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1

mõttes. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping, oli kehtiv ka poolte vahel

sõlmitud leppetrahvikokkuleppe.

29. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvi summat ületavas osas,

s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot, on põhjendatud.

30. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 40 eurot

hüvitamist (VÕS § 1131 lg 1). Hageja sisustab nimetatud nõuet transpordiametile ja äriregistrile

saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostja äriregistrijärgsele e-

postiaadressile eurocarinfo24@gmail.com. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda

viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et hageja on kostjale kohtueelselt saatnud nõudekirja kostja

äriregistrijärgsele e-postiaadressile eurocarinfo24@gmail.com, mida tõendab hagiavalduse lisa 4

(dtl 47). Lisaks tegi hageja päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud

väljavõte hagiavalduse lisas 3 (dtl 46) ning päringu äriregistrile kostja andmete teadasaamiseks.

Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on

mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja ka võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

31. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu

summas 40 eurot, kokku 70 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

33. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. Hageja esindaja esitas 04.09.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

tsiviilasja nr 2-23-121358 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning

lepingulise esindaja õigusabikulu 330 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 110

eurot).

35. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

36. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-

s 218 sätestatu kohaselt.

37. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest.

Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

38. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada

110 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

39. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

40. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 3 tundi, millest hagiavalduse

koostamisele on kulunud 2 tundi ning 04.09.2023 täiendava seisukoha ja menetluskulude

nimekirja koostamisele 1 tund. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on

14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud,

et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb

eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma

õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses,

mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu

määra korrutisele.

41. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu

kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide (hagiavalduse, menetluskulude nimekirja ja täiendava seisukoha) ja kostja

esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus on

seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas

menetluses kokku 220 eurot (2 x 110).

42. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

43. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st

saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause).

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt

hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

44. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 340

eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulus summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 220 eurot

(s.o 2 töötundi tasumääraga 110 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

hageja menetluskulud summas 340 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub

kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

45. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

46. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik