2-20-6841/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 22.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6841

Kohtuasi

X hagi Hooneühistu Kadakas (likvideerimisel) vastu

ehitustööde puuduste kõrvaldamise kohustuse täitmise

või alternatiivselt kahju hüvitamise ja viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin

Kostja:

Hooneühistu

Kadakas

(likvideerimisel,

registrikood 80071043), lepinguline esindaja C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata kostja 13.08.2023 esitatud tõend (29.11.2022

notariaalne korteriomandi võõrandamise leping ja asjaõigusleping).

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 22.06.2023 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-6841

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 11.05.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Hooneühistu Kadakas

(likvideerimisel) (kostja) vastu ehitustööde puuduste kõrvaldamise kohustuse täitmise või

alternatiivselt kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2. Harju Maakohtu 25.03.2022 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2022 määrusega jäeti hageja apellatsioonkaebus menetlusse

võtmata. Maakohtu otsus ja ringkonnakohtu määrus jõustusid 31.10.2022, kui Riigikohus jättis

hageja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

3. Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirjad 09.11.2020 ja 26.01.2022. Kostja viitas

Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-102-16 ja 3-2-1-62-14 ning selgitas, et kuigi kostja esindaja

omab õigusalast haridust, ületab kaebuste maht mõistlikkuse piiri ja kostja esindajal ei ole

võimalik edaspidi oma vabast ajast sellises mahus kohtumenetluses osaleda. Seetõttu esitab

kostja esindaja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise taotluse.

4. 02.02.2022 esitas hageja kostja menetluskuludele vastuväite, mille järgi puudub kostjal õigus

menetluskulude hüvitamiseks, sest kostjat esindab kohtumenetluses tema seaduslik esindaja.

Kostja väidab, et ta on kasutanud EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ teenuseid. Samas on kõikides

kostja esitatud menetlusdokumentides kirjas, et menetluses esindas kostjat likvideerija C.

Toimiku materjalide hulgas puudub C volikiri EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ esindamiseks.

Puuduvad ka väidetava lepingulise esindaja volitust tõendavad dokumendid. Kostja viide

Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-102-16 ja 3-2-1-62-14 on ekslik, sest nimetatud asjades esindas

kostjat lepinguline esindaja, tema volitused olid tõendatud ja menetlusdokumendid olid esitatud

lepingulise esindaja poolt, kuigi tema isik kattus seadusliku esindaja isikuga.

5. 14.03.2022 esitas kostja kohtule C diplomi ja kinnituskirja, mille kohaselt EfTEN

Kinnisvarateenuste OÜ seaduslik esindaja kinnitab, et käesolevas tsiviilasjas on kostja

esindajaks EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ C isikus, kes on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ

töötaja ja töötab juristi ametikohal. Kostja esitas dokumendid hilinenult TsMS § 331 lg 1

tähenduses mõjuva põhjuse tõttu, sest hageja esitas kostja esindaja esindusõiguse kohta

vastuväited alles oma viimases vastuses, mis oli seotud menetluskuludega. Varem esitatud

menetluskulude kohta hageja selliseid seisukohti ei olnud avaldanud.

6. 24.03.2022 esitas hageja kostja esitatud dokumentidele vastuväite, mille järgi jäi hageja selle

juurde, et kogu kohtumenetluse käigus esindas C kostjat seadusliku esindajana. Kõik kostja

dokumendid olid esitatud C poolt likvideerijana ehk seadusliku esindajana. Kuna hagejal ei

olnud selles kahtlust, siis ei olnud hagejal vajadust nõuda kohtumenetluse käigus kostja esindaja

esindusõiguse kontrolli läbiviimist TsMS § 226 lg 1 alusel. Hageja leiab, et pahauskne idee

„karistada“ hagejat suuremahulise menetluskulude nõudega tekkis kostjal alles menetluse

käigus. Kostjal puudub mõjuv põhjus väidetava lepingulise esindaja esindusõigust tõendavate

dokumentide hilinenult esitamiseks. TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt palub hageja mitte

menetleda kostja 14.03.2022 taotlusega esitatud täiendavaid tõendeid ja jätta need tähelepanuta.

Hageja tõi välja ka selle, et TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku

üldosa seaduses (TsÜS) esinduse kohta sätestatut. TsÜS § 129 lg 3 ja 4 kohaselt, kui isik, kelle

nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu esindusõiguseta esindaja tehtud tehingule kahe nädala

jooksul pärast vastava ettepaneku tehingu teiselt poolelt saamisest, siis loetakse, et ta ei ole

tehingut heaks kiitnud. Hageja esitas vastuväited kostja menetluskuludele 02.02.2022 ja kostja

2-20-6841

esitas täiendavad tõendid 14.03.2022 ehk TsÜS § 129 lg-s 4 kehtestatud kahenädalase tähtaja

möödalaskmisega. Seega tuleb lugeda, et väidetava lepingulise esindaja volitused on jäänud

ilma kostja heakskiiduta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju

Maakohtu

22.06.2023

määrusega

rahuldati

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2172 eurot

ning viivis menetluskuludelt.

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nõustunud kohus hageja seisukohaga, et kostjat

esindas C kui seaduslik esindaja. Kostja esitas enda menetluskulude nimekirja ja arve kohtule

juba 09.11.2020, st menetluse algusfaasis. Nimetatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et

kostjat esindab lepingulise esindajana C. 09.11.2020 menetlusdokument on hageja lepingulisele

esindajale kätte toimetatud 10.11.2020, seega pidi hageja olema sellest hetkest teadlik, et kostjat

esindab lepinguline esindaja ja oleks pidanud enda vastuväite esitama juba nimetatud

menetlusetapis. Hageja esitas vastuväite kostja lepingulise esindaja kohta alles 02.02.2022.

Pelgalt vormilise ebatäpsuse tõttu menetlusdokumentides ei saanud hageja eeldada, et kostjat

esindab seaduslik esindaja C.

9. TsMS § 331 lg 1 alusel on põhjendatud võtta vastu kostja 14.03.2022 esitatud dokumendid.

Kuivõrd kohus 25.03.2022 otsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei

põhjustanud kostja poolt hilinenult esitatud dokumendid menetluse lahendamise viibimist. Ka

oli tegemist mõjuva põhjusega dokumentide hilinenult esitamiseks, kuivõrd hageja esitas

esmakordselt enda vastuväite kostja lepingulise esindaja kohta alles 02.02.2022, kuigi hageja

pidi olema alates 10.11.2020 teadlik, et kostjat esindab lepinguline esindaja, mitte seaduslik

esindaja.

10. Kostja viide Riigikohtu lahendi 3-2-1-102-16 p-le 15 on asjakohane. Nimetatud punkti

kohaselt on kolleegium varem leidnud, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea

ka korteriühistu juhatuse liikmest seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja

ülesandeid (RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-62-14, p 14). Kolleegium kinnitab, et selline põhimõte

on kohaldatav ka äriühingu juhatuse liikme puhul. Äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab

ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda

äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea

osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust. Nimetatud seisukoht kuulub kohaldamisele ka

hooneühistu puhul. Kostjale on õigusabi osutatud, nende kandmine on tõendatud ja sellest

tulenevalt on kostja õigusabikulude nõue põhjendatud.

Määruskaebus

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta kostja

menetluskulud tema enda kanda. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega tunnistati

kostja likvideerijat lepingulise esindajana, kelle kulud kuuluvad hüvitamisele. Hageja ei

vaidlusta menetluskulude hüvitise rahalist suurust.

12. Kostjal puudub õigus menetluskulude hüvitamiseks, sest likvideerija C esindas kostjat

menetluses seadusliku esindajana, mitte lepingulise esindajana. Toimikus puuduvad TsMS §

221 lg 2 kohased lepingulise esindaja volitusi tõendavad dokumendid. 14.03.2022 dokumendid

(kostja likvideerijate ja EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ kinnituskirjad) ei vasta TsMS § 221 lg

2 nõuetele.

2-20-6841

13. Maakohtu ja kostja viide Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-102-16 ja nr 3-2-1-62-14 on ekslik,

sest nimetatud tsiviilasjades esindas kostjat lepinguline esindaja, tema volitused olid tõendatud

ja menetlusdokumendid olid esitatud lepingulise esindaja poolt. Antud asjas on kõik

menetlusdokumendid esitatud ja -toimingud sooritatud seadusliku esindaja – likvideerija poolt.

14. Kuna kohtumenetluse käigus ei tekkinud hagejal kahtlust selles, et C esindas kostjat

seadusliku esindajana, siis ei olnud hagejal vajadust nõuda kohtumenetluse käigus kostja

esindaja esindusõiguse kontrolli läbiviimist TsMS § 226 lg 1 alusel. Hageja esitas oma

vastuväited 02.02.2022 ehk kohtu poolt määratud tähtajaks vastavalt TsMS § 176 lg-le 8.

15. Hageja palub jätta kostja 14.03.2022 esitatud täiendavad tõendid tähelepanuta TsMS § 331

lg 1 alusel. Kostjal puudus dokumentide esitamiseks mõjuv põhjus. Lisaks on ebaõige kohtu

põhjendus, mille järgi ei põhjusta tõendite menetlusse võtmine menetluse lahendamise

viibimist. Kohus ei saanud võtta tõendeid asja juurde ilma asja arutamise uuendamiseta TsMS

§ 437 kohaselt.

16. Maakohtul tuli arvestada, et TsMS § 217 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS-s esinduse kohta

sätestatut. TsÜS § 129 lg 3 ja 4 kohaselt, kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu

esindusõiguseta esindaja tehtud tehingule kahe nädala jooksul pärast vastava ettepaneku

tehingu teiselt poolelt saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Hageja esitas

kohtule ja kostjale oma vastuväited kostja menetluskuludele 02.02.2022, kostja esitas taotluse

täiendavate tõendite vastuvõtmiseks 14.03.2022, st TsÜS § 129 lg-s 4 kehtestatud kahenädalase

tähtaja möödalaskmisega. Ning igal juhul on väidetava lepingulise esindaja volitused jäänud

ilma kostja heakskiituta. Seega ka materiaalõiguslikult ei olnud maakohul alust tunnistada

kostja seaduslikku esindajat lepingulise esindajana.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

17. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Koos vastusega määruskaebusele esitas

kostja asjas uue tõendi (29.11.2022 notariaalne korteriomandi võõrandamise leping ja

asjaõigusleping).

17.1. TsMS § 221 lg 2 ei sätesta konkreetseid vorminõudeid volitusele. 11.03.2022 EfTEN

Kinnisvarateenuste OÜ kinnituskirjast tulenevalt on selge, et C-l kui EfTEN Kinnisvarateenuste

OÜ töötajal on volitus kostjat esindada. Ka 11.03.2022 kirjas on kõik kostja likvideerijad

kinnitanud, et kostja esindajaks on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ C isikus. Kuna nii kostja

likvideerijad kui ka EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ on teadlikud, et kostja esindajaks on EfTEN

Kinnisvarateenuste OÜ C isikus, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud (TsÜS § 118 lg

2).

17.2. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjad 09.11.2020 ja 26.01.2022 ning seega ei

vasta tõele hageja väide, justkui oleks tegemist kostja seadusliku esindaja lepinguliseks

muutmise katsega pärast asja arutamise lõpetamist. Juba 09.11.2020 menetluskulude

nimekirjaga tutvudes pidi hagejale olema selge, et kostjat esindab menetluses lepinguline

esindaja, mitte likvideerija. Ka 13.09.2021 kohtuistungi protokolli on märgitud, et kostjat

esindas lepinguline esindaja C. Mõistlikuks ei saa pidada, et likvideerija peaks lisaks

tavapärastele ülesannetele igakuiselt tegelema ka mahukas ulatuses tasuta õigusabiteenuse

andmisega oma põhitöö kõrvalt töövälisel ajal ning osalema töö ajast arvukatel kohtuistungitel.

2-20-6841

17.3. Hageja viited TsÜS § 129 lg-tele 3 ja 4 ei ole asjakohased. C ei ole kostja esindajana

teinud tehingut, mille teiseks pooleks oleks hageja, ei esindusõigust omamata ega esindusõigust

ületades.

17.4. Kohtul puudus vajadus uuendada asja arutamist TsMS § 437 alusel. Hageja on esitanud

oma vastuväited esindaja kohta alles pärast eelmenetluse lõppemist.

17.5. Pooled on sõlminud 29.11.2022 notariaalse korteriomandi võõrandamise lepingu, mille

alusel võõrandas kostja A. H. Tammsaare tee 120, Tallinn asuva korteriomandi hagejale kui

isikule, kellele kuulub Hooneühistus Kadakas liikmesus. Lepingu p 1.6.4 kohaselt lepiti kokku,

et hageja loobub igasugustest nõuetest (sh kohtunõuetest) kostja vastu ning laseb

likvideerimismenetluse lõpuni viia. Kuivõrd hageja on enda hagemisõigusest loobunud ja

võtnud kohustuse kõik kohtuvaidlused lõpetada, puudub tal sisuliselt õigus kostjat hageda ning

määruskaebust esitada.

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

20. Hageja leiab, et C esindas kostjat menetluses likvideerija kui seadusliku esindajana, mitte

lepingulise esindajana ning seega ei ole kostjal tekkinud menetluskulud hüvitatavad. TsMS §

175 lg 1 järgi on hüvitatavad lepingulise esindaja kulud.

21. Ringkonnakohus märgib esmalt, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise eelduseks

on see, et nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik

tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (RKTKo 28.10.2010,

3-2-1-85-10, p 14). Lisaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel

arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (RKTKm 23.11.2011, 3-2-1-112-11,

p 17). Selleks, et lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 alusel teiselt poolelt välja mõista,

peab kohtul asja materjalide põhjal tekkima veendumus, et kulude väljamõistmist taotlev isik

on esinenud menetluses lepingulise esindaja kaudu, ja et kohustatud poolel pidi olema

mõistlikult ettenähtav, et kui tal tekib kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud, kuulub

nende koosseisu ka esindaja õigusabikulu. Lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja

vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui lepingulise esindaja olemasolu on toimikust nähtav

ja kohtu poolt kontrollitav (vt TlnRnKm 19.05.2015, 2-11-61222, p 48).

22. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul on asja materjalidest järeldatav,

et C on kostjat esindanud lepingulise esindajana. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud

11.05.2020. Kostja on juba 31.08.2020 vastuses hagiavaldusele palunud jätta menetluskulud

hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja kantud menetluskulud. Esimese menetluskulude

nimekirja

on

kostja

esitanud

09.11.2020,

s.o

menetluse

algfaasis.

11.11.2021

menetlusdokumendis on kostja korranud taotlust jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista

hagejalt välja kostja kantud menetluskulud. 26.01.2022 esitas kostja kohtule täiendava

menetluskulude nimekirja. Ka 13.09.2021 ja 19.01.2022 istungiprotokollide kohaselt esindab

kostjat istungil lepinguline esindaja C. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus

2-20-6841

maakohuga, et hagejale pidi olema arusaadav ja äratuntav, et C on esindanud kostjat lepingulise

esindajana.

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tule piirangut, et õigusteadmistega äriühingu

likvideerija ei või kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat. Asjaolu, et menetlusosalisel

on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist

esindajat (RKTKm 19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

ka hooneühistu likvideerija ei pea täitma kohtumenetluses tasuta lepingulise esindaja

ülesandeid, sh osutama tasuta õigusabiteenust (vt analoogia korras RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-

62-14, p 14; RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 15). Riigikohus on selgitanud, et

menetlusosalise lepingulise esindaja kulusid ei saa pidada põhjendamatuks üksnes seetõttu, et

lepinguline esindaja on samal ajal ka menetlusosalise seaduslik esindaja ning sama isik esindas

menetlusosalist nii seadusliku esindajana kui ka lepingulise esindajana (vt RKTKm 18.06.2014,

3-2-1-62-14, p 14).

24. Hageja toob välja, et toimikus puuduvad TsMS § 221 lg 2 kohased C kui kostja lepingulise

esindaja volitusi tõendavad dokumendid. TsMS § 221 lg 2 esimese lause järgi tõendab

lepingulise esindaja volitust kohtule esitatav volikiri. TsMS § 227 lg 7 järgi kehtivad

menetlusosalise nimel tehtud menetlustoimingud ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale

volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna või kui

menetlusosaline kiitis esindaja menetluses osalemise sõnaselgelt või vaikivalt heaks.

Eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui

ta andis talle hiljem volituse.

25. Riigikohus on avaldanud, et TsMS § 227 lg-s 7 on sätestatud erandlik võimalus

aktsepteerida isiku esindusõigust, hoolimata volikirja puudumisest (RKHKo 25.03.2009, 3-3-

1-12-09, p 13). Erialakirjanduses on selgitatud, et menetlusosalise nimel tehtud

menetlustoimingute kehtivus ei eelda rangete vorminõuete järgimist. Menetlustoimingud

kehtivad TsMS § 227 lg 7 esimese lause järgi ka juhul, kui menetlusosaline andis esindajale

volituse muus vormis kui kirjalikult või notariaalselt kinnitatuna või tõestatuna, st volituse võib

anda suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui volikirja ei ole üldse antud

või enne menetlustoimingu tegemist kohtule esitatud, võib menetlusosaline esindaja menetluses

osalemise TsMS § 227 lg 7 esimese lause järgi ka heaks kiita (TsMS I komm (2017), § 227,

p 3.7). Heakskiit võib üldjuhul olla vormivaba, selle võib anda sõnaselgelt või vaikivalt.

Heakskiit võib väljenduda nii kohtule tehtud avalduses, milles menetlusosaline kinnitab

esindusõiguse olemasolu, aga ka menetluses esinduse talumises (TsMS I komm (2017), § 227,

p 3.7; RKTKo 17.05.2012, 3-2-1-56-12, p 23; RKHKo 25.03.2009, 3-3-1-12-09, p-d 13, 14).

26. Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalides sisalduva äriregistri väljavõtte kohaselt on

kostja likvideerijateks C, Q ja Z. 18.06.2020 volikirja kohaselt volitavad kostja likvideerijad Q

ja Z likvideerijat C esindama kostjat käesolevas menetluses. 11.03.2022 kirjas on kostja

likvideerijad ühiselt kinnitanud, et kostja lepinguliseks esindajaks käesolevas tsiviilasjas on C.

11.03.2022 EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ kinnituskirja järgi on käesolevas tsiviilasjas kostja

esindajaks C, kes töötab EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ-s juristi ametikohal. Toimiku

materjalide hulgas on ka EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ poolt kostjale õigusabiteenuse eest

osutatud arved nr A02750 ja A03308.

27. Kuivõrd kostja likvideerijad on 11.03.2022 kirjas kinnitanud, et kostja esindajaks

käesolevas tsiviilasjas on C, siis on kostja likvideerijad TsMS § 227 lg 7 järgi C kui kostja

lepingulise esindaja volituse heaks kiitnud. EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ on 11.03.2022

lisaks kinnitanud, et C on EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ töötaja ning töötab juristi ametikohal.

2-20-6841

TsMS § 227 lg 7 kohaselt saab seega eeldada C kui lepingulise esindaja esindusõiguse

olemasolu. Kuivõrd kohtutoimikus sisaldub ka C haridust tõendav dokument, siis vastab C ka

TsMS § 218 lg 1 p-s 2 ettenähtud lepingulise esindaja tingimustele.

28. Käesoleval juhul ei ole asjakohased hageja viited TsÜS § 129 lg-tele 3 ja 4.

Kohtumenetluses esindamise puhul ei ole tegemist mitmepoolse tehinguga hageja ja kostja

vahel TsÜS § 129 mõttes ning C ei ole kostja esindajana teinud tehingut, mille teiseks pooleks

oleks hageja.

29. Maakohtule ei saa ette heita, et kohus võttis TsMS § 331 lg 1 alusel vastu kostja 14.03.2022

esitatud dokumendid (s.o C diplom, EfTEN Kinnisvarateenuste OÜ 11.03.2022 kinnituskiri ja

11.03.2022 likvideerijate kiri). TsMS § 331 lg 1 järgi, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei

põhjustanud 14.03.2022 esitatud dokumentide vastuvõtmine menetluse lahendamise viibimist.

Maakohtu otsus ja ringkonnakohtu määrus jõustusid 31.10.2022, pärast mida määras maakohus

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 331 lg 1 kohaldamine ei eelda ilmtingimata mõjuva põhjuse olemasolu. Kuivõrd

14.03.2022 esitatud dokumentide puhul on sisuliselt tegemist TsMS § 176 lg 6 alusel

menetluskulude täpsustamiseks või menetluskulude tõendamiseks esitatavate dokumentidega,

siis on asjakohatud hageja viited sellele, et kohus ei saanud vastavaid tõendeid asja materjalide

juurde võtta ilma asja arutamise uuendamiseta TsMS § 437 kohaselt.

30. Kuivõrd hageja märgib, et ta ei vaidlusta menetluskulude hüvitise rahalist suurust, siis ei

anna ringkonnakohus sisulist hinnangut lepingulise esindaja kulude põhjendatusele ja

vajalikkusele TsMS § 175 lg 1 järgi.

31. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab asja

materjalide juurde võtmata kostja määruskaebemenetluses esitatud tõendi (s.o 29.11.2022

notariaalne korteriomandi võõrandamise leping ja asjaõigusleping), kuivõrd tegemist ei ole

asjakohase tõendiga määruskaebuse lahendamisel. Ringkonnakohus leiab, et 29.11.2022

notariaalse lepinguga ei olnud välistatud hageja õigus esitada Harju Maakohtu 22.06.2023

määrusele määruskaebus. Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.

32. TsMS § 178 lg 4 alusel menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt