3-23-792/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-792

Haldusasi

N.W kaebus tühistada Viimsi Vallavalitsuse 14.03.2023

ettekirjutus-sunniraha määramise ja asendustäitmise

hoiatus

Menetlusosalised

Kaebaja – N.W , lepinguline esindaja R.S

Vastustaja – Viimsi vald

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta tasutud riigilõiv 20 eurot kaebaja kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.10.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus esitas N.W-le 11.07.2022 kirjaga ettekirjutuse eelnõu N.W-le

kuuluva Heldripõllu kinnistu suhtes. Ettekirjutust põhjendati asjaoluga, et Heldripõllu

kinnistul asuvad Soosepa tee ääres pinnase- ja ehitusjäätmete kuhjad, mis sisaldavad nähtavalt

ka ohtlikke jäätmeid, nagu asbesti sisaldavat eterniiti, kuid muude jäätmete leidumine ei ole

teada. Lisaks märkis Viimsi Vallavalitsus, et N.W poolt vallale esitatud jäätmeloa omamise

kohustusest vabastatud isiku ja jäätmekäitleja registreerimistõend lõppes 31.12.2020. Viidati

valla heakorra eeskirjale ja väideti Heldripõllu kinnistu heakorrastamatust nimetatud kuhjade

tõttu ning peeti puuduseks jäätmekäitlusloa puudumist.

2. N.W vastas 11.07.2022 ettekirjutuse kavandile 21.07.2022 kirjaga, selgitades, et

Heldripõllu kinnistul on keskkonnaloa alusel ladustatud ehitusmaterjal, täpsemalt mineraalne

täitematerjal (betoon, tellised, liiv, kruus ja mineraalsed lammutusjäätmed), mida on

kavandatud kasutada rajatava elamurajooni teede ehitamisel. Viimsi valla kehtiva

üldplaneeringu järgi asub Heldripõllu kinnistu elamuehituspiirkonnas, kusjuures Viimsi

Vallavalitsus on peatanud vajalike detailplaneeringute koostamise veeressursi küsimuse

lahendamiseni. Samuti märkis N.W , et materjalide taaskasutus on keskkonnasäästlik ning

kinnistu on piiratud loodusliku hekiga, juurdepääsud märgistatud „eramaa“ ja läbipääsu

keelavate siltidega. N.W tõi välja, et kinnistule ei ole 2 aastat materjali juurde veetud ja

seetõttu ei ole olnud vajalik uue keskkonnaloa taotlemine. Samas ei ole materjali prügimäele

vedamine mõistlik ja sellega tekiks lisaks keskkonnakahjule (tuleks asendada killustikuga,

mille tootmine tekitab keskkonnakahju ja selleks sobivalt paiknevat loodusvara jääb üha

vähemaks) ka materiaalne kahju (killustiku hind, mis üha tõuseb). Veel märkis N.W , et

ümbruskonna elanike poolt omavoliliselt lisatud eterniiditükid on koristatud ja paigaldamisel

on märgid prügi maha paneku keelamise kohta.

3. V.I kirjutas 01.02.2023 kirjas Viimsi Valla järelevalveosakonna nimel, et saadab uuesti

ettekirjutuse eelnõu tutvumiseks ja ärakuulamisõiguse kasutamiseks, esitades selle lk-l 4 ka

seisukohad vastuväidetele.

4. N.W esitas 01.02.2023 täiendatud ettekirjutuse eelnõule 10.02.2023 kirjaga vastuväited, et

jäätmeloa nõue ei vasta Keskkonnaministeeriumi 21.04.2004 määrusele nr 21 „Teatud liiki ja

teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (edaspidi: määrus nr 21),

mille kohaselt teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete pole jäätmeloa omamine kohustuslik

(§ 4 lg 1 ja lg 2), viited asbestile on vananenud (22.07.2022 arve eterniidi utiliseerimise

kohta) ja osundus Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja § 35 lg-le 5 ei ole kohane (olukord ei

kvalifitseeru prügilaks), jätkuv ehitusmaterjali ladustamine on põhjendatud ega ole heakorra

vastane ning puudub alus selle keskkonnakahjulikuks keelamiseks ja omanikule sellega

majandusliku kahju tekitamiseks (sh puudub kaalukas avalik huvi).

5. Viimsi Vallavalitsuse 14.03.2023 ettekirjutusega–sunniraha määramise ja

asendustäitmise hoiatusega (edaspidi ka: vaidlustatud ettekirjutus) kohustati N.W-d

koristama ja utiliseerima nõuetekohaselt Viimsi vallas, Viimsi alevikus, Heldripõllu kinnistul,

Soosepa tee ääres asuvad pinnase- ja ehitusjäätmed (katastritunnus 89001:010:2365).

Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 15.03.2024.

6. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.04.2023 N.W kaebus nõudes teha kindlaks Viimsi

Vallavalitsuse 14.03.2023 ettekirjutuse õigusvastasus ja tühistada see täielikult. Tallinna

Halduskohus võttis kaebuse 18.04.2023 antud määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. N.W (edaspidi ka kaebaja) põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Heldripõllu kinnistul on keskkonnaloa alusel ladustatud ehitusmaterjal, täpsemalt mineraalne

täitematerjal (betoon, tellised, liiv, kruus ja mineraalsed lammutusjäätmed), mida on

kavandatud kasutada rajatava elamurajooni teede ehitamisel. Viimsi valla üldplaneeringu järgi

asub Heldripõllu kinnistu elamuehituspiirkonnas, kusjuures Viimsi vald on peatanud vajalike

detailplaneeringute koostamise veeressursi küsimuse lahendamiseni. Materjalide taaskasutus

on keskkonnasäästlik ning kinnistu on piiratud loodusliku hekiga, juurdepääsud on

märgistatud „eramaa“ ja läbipääsu keelavate siltidega. Kaebaja ei ole 2 aastat materjali juurde

vedanud ja seetõttu ei ole olnud vajalik uue keskkonnaloa taotlemine. Samas ei ole materjali

prügimäele vedamine mõistlik ja sellega tekiks lisaks keskkonnakahjule (tuleks asendada

killustikuga, mille tootmine tekitab keskkonnakahju ja selleks sobivalt paiknevat loodusvara

jääb üha vähemaks) ka materiaalne kahju (killustiku hind, mis üha tõuseb). Ümbruskonna

elanike poolt omavoliliselt lisatud eterniiditükid on koristatud ja paigaldamisel on märgid

prügi mahapaneku keelamise kohta. Vallavalitsus ei arvestanud põhjendamatult kinnistu

omaniku vastuväiteid ega korrigeerinud eelnõu, mille tegemise peamiseks põhjenduseks oli

keskkonnaloa puudumine. Eksperthinnangu kavand ja uue üldplaneeringu koostamise fakt ei

saanud ehitusmaterjali likvideerimise ettekirjutuse aluseks olla, samuti tulevikuotsuse

puudumine selle taaskasutamise lubamise suhtes.

Jäätmeloa nõue ei vasta määrusele nr 21, mille kohaselt teatud liiki ja teatud koguses

tavajäätmete pole jäätmeloa omamine kohustuslik (§ 4 lg 1 ja lg 2, Lisa 1 betooni ja telliste

esitatus seoses teedeehitusega), viited asbestile on vananenud (esitatud on 22.07.2022 arve

eterniidi utiliseerimise kohta) ja osundus valla jäätmehoolduseeskirja § 35 lg-le 5 ei ole

kohane (olukord ei kvalifitseeru prügilaks), jätkuv ehitusmaterjali ladustamine on

põhjendatud ega ole heakorra vastane ning puudub alus selle keskkonnakahjulikuks

keelamiseks ja omanikule sellega majandusliku kahju tekitamiseks (sh puudub kaalukas

avalik huvi).

Vallavalitsus nõustus sõnaselgelt vaid sellega, et nende poolt nõutud jäätmeluba ei ole vajalik

(samas jäi see ikkagi ettekirjutuse põhjenduseks), kuid leidis ehitusmaterjali ladustamise ala

laoplatsiks mitte kvalifitseeruvat, millega ei saa nõustuda, sest antud olukorras on ala ajutiselt

kasutusel märgitud „kohandatud laoplatsina“ ja vald ei ole põhjendanud, millisel konkreetsel

alusel see kinnistu omanikule lubatud ei ole. Vallavalitsus esitas vaidlustatud ettekirjutuse

põhjusena sisuliselt vaid põhjendamatult kinnistu heakorra ja ohtlike jäätmete võimaluse.

Kaebuse esitaja selle põhjendusega ei nõustu, sest ei ole teada, et omaniku õiguseks olev

ehitusmaterjali ladustamine kinnistul oleks antud juhul kuidagi vastuolus heakorra normidega

ning ettekirjutust ei saa teha pelgalt alusetult, väites “ohtlike jäätmete võimalust”. Ühtlasi on

vaidlustatud ettekirjutuses seaduspärast taaskasutatavat ehitusmaterjali nimetatud

vastuoluliselt jäätmeteks ja vastavalt ebaadekvaatselt asja käsitletud.

Viimsi vald on käsitletavas haldusmenetluses eiranud ka varasemaid enda alusetutele

nõuetele esitatud maaomaniku vastuväiteid, rikkudes sellega jämedalt head haldustava ja

haldusmenetluse põhimõtteid.

Kaebuse lisa 3 sisaldab kaebaja 21.07.2022 kirja Viimsi Vallavalitsusele ja lisa 4 sisaldab

kaebaja 10.02.2023 kirja Viimsi Vallavalitsusele, milles on teatatud, et asbesti sisaldavad

eterniitplaadid (olid sinna pandud kellegi kolmanda isiku poolt) on jäätmejaama ära viidud ja

kinnituseks lisatud esimesele kirjale foto ja teisele vastav Tallinna Jäätmekeskuse 22.07.2022

arve, millele kirjas viidati. Arve tõendab vallavalitsuse osundatud eterniitplaatide äraviimist.

Vastustaja ei ole tõendanud, et kinnistul asuvad asbesti sisalduvad jäätmed. Lisaks vastustaja

asbestile osundamise alusetusele ei õigusta seda ka väide, et „pole teada prügihunnikute täpne

koostis ja vallal vastava teadmise saamiseks puuduvad õigused ning vahendid on õigustatud

ettekirjutuse andmine ka juhul, kui jäätmeid soovitakse taaskasutada“. Selgelt tuvastatava

taaskasutatava ehitusmaterjali vallavalitsuse poolt nimetamine alusetult prügiks on

kahetsusväärne, sh kohut pahauskselt eksitav.

Taaskasutatav ehitusmaterjal on sorteeritud ja sisaldab kaebaja poolt jäätmeseaduse (JäätS) §

117 lg 1 alusel Keskkonnaametile esitatud 2016-2018 jäätmeteatistes märgitud materjale

(betoon ja tellised), millised aruanded on kohtule esitatud. Ühtlasi on alusetu jäätmeloa

puudumise esitamine ettekirjutuse alusena, kuivõrd betooni ja telliste ladustamine

taaskasutamise otstarbel ei vaja määruse nr 21 kohaselt keskkonnaluba, mida kaebaja on

samuti 10.02.2023 kirjas vallavalitsusele selgitanud ja millega vallavalitsus on ka nõustunud.

Ka muud ettekirjutuses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult ettekirjutuse tegemise aluseks või

ei ole vallavalitsus seda põhjendanud, mis on samuti ettekirjutuse õigusvastasuse alus.

Ettekirjutus piirab alusetult kaebaja õigust omal maal taaskasutatavat ehitusmaterjali

ladustada.

8. Viimsi valla (edaspidi ka vastustaja) põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Vaidlustatud ettekirjutus on põhjendatud piisava põhjalikkusega kõikides selle põhjendamist

vajavates osades (õiguslikud alused, sunniraha suurus, tähtaeg jne) ja keskmine mõistlik

inimene peaks saama aru ettekirjutuse põhjendustest. Ettekirjutuses on kaalutlusõigust

teostatud, ei ole ületatud selle piire, ega lähtutud asjakohatutest kaalutlustest. Lisaks

ettekirjutuses märgitule selgitab vastustaja, et asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit,

asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid - ei ole lubatud Eestis

taaskasutusele võtta. Jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja üle anda

kõrvaldamiseks sellekohase keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Arvestades, et pole

teada prügihunnikute täpne koostis ja vallal puuduvad vastava teadmise saamiseks õigused

ning vahendid, on õigustatud ettekirjutuse andmine ka juhul, kui jäätmeid soovitakse

taaskasutada. Jäätmed tuleb eelnevalt sorteerida ning ohtlikke jäätmeid ei ole lubatud

pinnasesse paigutada.

Vaidlust ei saa olla selles osas, et kaebaja oli ettekirjutuse andmise menetlusse nõuetekohaselt

kaasatud, seda kahel korral. Vastavad tõendid on kaebaja ise menetlusse esitanud.

Viimsi aleviku näol on tegemist hea arhitektuuriga ühtselt kujundatud ja hästi heakorrastatud

piirkonnaga, millega võrreldes torkab Heldripõllu kinnistu silma oma hooldamatuse ja

jäätmehunnikutega, mis loob olukorra, kus isikud hakkavad kinnistule, mis ei ole

heakorrastatud, juurde tooma (ongi juba toonud) omalt poolt prahti ja biojäätmeid (niidetud

muru, oksad, kännud). Kuivõrd kinnistu heakord ei vasta piirkonna üldisele heakorrastatuse

tasemele, tegemist on jäätmetega ja jäätmekäitlusluba kinnistu omanikul ei ole ning

maatulundusmaal ei ole lubatud jäätmeid koguda, siis tuleb kinnistu omanikul need kinnistult

ära transportida ja nõuetekohaselt utiliseerida.

Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta.

Heldripõllu kinnistul on ladustatud jäätmeid nähtuvalt Maa-ameti kaardirakendusest juba

kindlasti alates 2014. aastast. Selline jäätmete maha paneku koht kvalifitseerub JäätS § 34 lg-

st 1 tulenevalt prügilaks. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või

maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal

(käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete ladustamiseks

kauem, kui aasta vältel. Viimsi valla heakorra eeskirja kohaselt kohustub kinnistu omanik või

valdaja hoidma korras oma kinnistu ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu

reostamise ja risustamise vältimiseks. Keelatud on risustada jäätmetega selleks mitte

ettenähtud kohti. Kinnistu reostamisel või risustamisel on risustaja kohustatud selle

puhastama. Kui risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab kinnistu korrastama selle

omanik. Omaniku kohustuseks on tagada talle kuuluva kinnistu heakord ja kohaliku

omavalitsuse (KOV) kohustus on tagada heakord valla territooriumil.

Viimsi vallas on teadaolevalt probleemid joogivee tagamisega. Viimasel kümnendil on

kinnisvaraarendusi liialt soodustatud. Samal ajal ei ole piisavalt tegeletud taristuga, et tagada

põuastel suvedel piisav veevarustus. Viimsi Vallavalitsus on tellinud veeressursside

eksperthinnangu projekti, mille kohaselt ei ole tulevikus Heldripõllu arenduseks ressurssi ette

näha. Koostamisel on ka uus Viimsi valla üldplaneering ning ei ole teada, millised on

planeeritavad suunad Heldripõllu kinnistu osas mõne aasta pärast. Vaidlustatud ettekirjutuse

adressaadil ei ole õigust ilma ehitusloa saanud projektita ehitusjäätmeid kasutada. Kas kunagi

ettekirjutuse adressaadile kuuluvale kinnistule üldse ehitusõigus antakse, ei ole täna teada.

Seega tulenevalt määrusest nr 21 ei ole ettekirjutuse adressaadil küll enam tarvis jäätmeluba,

kuid ta on kohustatud jäätmeid ladustama selleks kohandatud laoplatsil, milleks Heldripõllu

kinnistu ei kvalifitseeru. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele on

ettekirjutuse andja juba viidanud varasemas ärakuulamise kaalutluses. Ettekirjutuse andmise

aluseks ei ole pelgalt keskkonnaloa puudumine, vaid kinnistu heakord ja võimalike ohtlike

jäätmete olemasolu. Võib nõustuda, et jäätmehunnikute pealt on eemaldatud eterniittahvlid,

kuid vallale ei ole teada, millised jäätmed sisalduvad hunnikute sees, kuna tegemist on

sorteerimata jäätmetega.

Vallal puudub info selle kohta, et oleks hiljuti taotletud lube teede rajamiseks, mille

alusmaterjalina saaks kasutada ladustatud jäätmeid. Nagu eespool viidatud, ei ole teada, et

nimetatud kinnistule ehitusõigus veeressursi puudumise tõttu antakse ning isegi juhul, kui uue

üldplaneeringu kehtestamisel ja veeressursi täienemisel ca 5 aasta pärast see juhtub, siis ei ole

ikkagi õigustatud jäätmete ladustamine reeglite vastaselt ja heakorra eeskirja eiravalt.

Siinkohal ei oma tähtsust, kas tegemist on erakinnistuga – heakorra eeskiri ja

jäätmehoolduseeskiri kehtivad Viimsi valla territooriumil kõigi suhtes eranditult. Seega ei ole

eraomanikul tekkinud õigust oma kinnistul toimetada heakorra eeskirja ja

jäätmehoolduseeskirja nõudeid eirates.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastustaja heidab kaebajale ette peaasjalikult pinnase- ja ehitusjäätmete loata ladestamist ja

sellest tulenevalt JäätS, Viimsi valla heakorra eeskirja ja Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja

nõuete rikkumist. JäätS § 119 lg 1 kohaselt on KOV-l või asutusel riikliku järelevalve

teostamise õigus JäätS-s kehtestatud nõuete täitmise üle. Kohalik omavalitsuse üksus või

asutus on korrakaitseorganiks korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1 kohaselt, sest kohaliku

omavalituse üksusele või asutusele on antud volitus riikliku järelevalve teostamiseks JäätS-s

sätestatud nõuete täitmise üle. KorS § 28 lg 1 annab korrakaitseorganile õiguse ohu või

korrarikkumise korral panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda KorS § 28 lõikes 2

või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses

määratud tähtaja jooksul. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema

valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle

selleks õigust omavale isikule, sama paragrahvi lõike 7 kohaselt võib jäätmeid ladustada enne

taaskasutamist kuni kolm aastat ja enne kõrvaldamist ühe aasta. JäätS § 28 lg 7 lisamist

põhjendati sellega, et vältida tuleb olukordi, kus kogutud jäätmed ladustatakse pikema aja

jooksul, mille vältel jäätmete kvaliteet ning ringlussevõtu potentsiaal keskkonna mõjul

muutub halvemaks. Seetõttu pidas seadusandja oluliseks sätestada põhimõtte, et jäätmeid

tohib enne nende taaskasutamist ladustada kuni kolm aastat, pärast mida peab isik jäätmed

suunama taaskasutusse. Kui jäätmete ladustamiseks enne nende taaskasutamist või

kõrvaldamist on väljastatud keskkonnakaitseluba, tohib jäätmeid ladustada

keskkonnakaitseloas märgitud aja vältel. Kui jäätmeid hoitakse kauem, käsitatakse selliseid

kohti prügilatena prügiladirektiivi artikli 2 punkti g ja JäätS § 34 kohaselt (Jäätmeseaduse ja

pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, Riigikogu XIV koosseis, 190 SE, seletuskiri, lk

18).

JäätS § 2 lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on

ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõige 2

sätestab, et äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle

kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt

võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 21.12.2016 otsuse nr 3-1-1-94-16 p-des 11 ja 12

selgitanud, et jäätmete mõiste sisustamisel on olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja

subjektiivsed asjaolud. Lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida

valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on

vallasasja ära visanud (JäätS § 2 lg 1 esimene alternatiiv), tuleb vallasasja käsitada jäätmetena

ilma lisatingimusteta. Samuti on jäätmetega tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb

ära visata (JäätS § 2 lg 1 teine alternatiiv). JäätS § 2 lg-s 1 sätestatud kolmandat alternatiivi

(on kohustatud vallasasja ära viskama) on võimalik sisustada kehtivas õiguses sisalduvate

kohustus- ja keelunormide kaudu. Jäätmete mõiste sisustamisel ei ole vallasasja

kasutuskõlblikkusel määravat tähtsust. Euroopa Kohus on selgitanud, et jäätmete mõiste võib

hõlmata ka kaubandusliku väärtusega aineid ja esemeid, mida võib majanduslikult

taaskasutada (12. detsembri 2013. a otsus liidetud kohtuasjas nr C-241/12 ja C-242/12, p 50).

Ka see, et asja on võimalik ilma töötlemata turustada ja et asjal on sarnase tootega võrreldav

turuväärtus, ei välista selle asja käsitamist jäätmena (samas, p 49). Vastustaja on ettekirjutuses

välja toonud, et kaebaja on ladustanud pinnase- ja ehitusjäätmeid, ladustatud on ka asbesti

sisaldavat eterniiti ja teadmata on, kas kuhjade sees võib olla teisigi ohtlikke jäätmeid.

Kaebaja seisukohast on ladustatud ehitusmaterjali ning mainitud eterniit ära viidud ja

jäätmekäitlejale üle antud.

JäätS § 21 lg 1 sätestab, et jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud

ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele

tingimustele: 1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg

või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele

nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju

keskkonnale ega inimese tervisele; 5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse

kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel

rakendusaktiga või JäätS 21 lõike 2 alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud

käesoleva lõike punktide 1–4 ühetaoliseks kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta,

või on nende puudumise korral kohaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud erandit.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, kui puudub JäätS § 21 lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa

Komisjoni rakendusakt, võib valdkonna eest vastutav minister JäätS § 21 lõike 1 punktides 1–

4 sätestatud tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks kehtestada määrusega kriteeriumid

teatava jäätmeliigi jäätmeteks oleku lakkamise kohta. Lg 31 kohaselt, kui puudub JäätS § 21

lõike 1 punktis 5 nimetatud Euroopa Komisjoni rakendusakt või JäätS § 21 lõike 2 alusel ei

ole kriteeriume kehtestatud, võib Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa andmise menetluse

käigus üksikjuhtumi põhjal otsustada, kas jäätmeloa või kompleksloa taotluses märgitud

jäätmed on lakanud olemast jäätmed JäätS § 21 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud tingimuste

kohaselt, võttes vajaduse korral arvesse JäätS § 21 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

Taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, peab olema määratud

taaskasutamistoimingut läbi viinud ettevõtja keskkonnakaitseloas. Keskkonnakaitseluba JäätS

tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba ja jäätmekäitleja registreering.

Kaebaja omas jäätmekäitleja registreeringut aastatel 2016 kuni 2020, mille kohaselt oli

kaebajal õigus betooni (17 01 01) ja telliste (17 01 02) mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas

anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on

pinnase taaskasutamine. Kaebajale jäätmekäitleja registreeringu andmisel ajal kehtinud

määruse nr 21 lisa 1 kohaselt on betooni ja telliste taaskasutamise või kõrvaldamise nõudeks

nende taaskasutamine teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja

korrastamisel (R5m). Antud juhul lõppes kaebaja jäätmekäitleja registreering ära aastal 2020

ehk kaebaja oleks pidanud betooni ja tellised selleks ajaks taaskasutama. Kuna kaebaja ei

olnud betooni ja telliseid selleks ajaks taaskasutanud vaid on need ladustanud, ei ole tegemist

olukorraga, kus jäätmed oleks taaskasutatud selliselt, et nad oleksid lakanud olemast jäätmed.

Kuna kaebajal ei õnnestunud betooni ja telliseid taaskasutada, oleks kaebaja pidanud taotlema

uue keskkonnakaitseloa jäätmete taaskasutuseks või selle raames taotlema Keskkonnaametilt

JäätS § 21 lg 31 kohaselt hinnangut, kas registreeringu alusel kogutud ja ladustatud jäätmete

puhul on tegemist jätkuvalt jäätmetega. Antud juhul Keskkonnaamet sellist hinnangut andnud

ei ole. Kaebaja on ka kaudselt ise tunnistanud, et Heldripõllu kinnistul asuvad jäätmed.

Nimelt on kaebaja 13.07.2022 esitanud Keskkonnaametile taotluse jäätmekäitleja

registreerimiseks, et kasutada betooni, betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegu, mida

ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* ja mineraalijäätmeid Heldripõllu kinnistu

tagasitäiteks. Keskkonnaamet on 16.08.2022 antud vastuses nr DM-120731-5 jätnud taotluse

läbi vaatamata, selgitades muu hulgas, et kaebajal ei ole õigust jäätmete ladustamiseks ja

taaskasutamiseks aadressil Heldripõllu (katastritunnus 89001:010:2365), Viimsi alevik,

Viimsi vald, Harju maakond. Kaebajal puudub jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba,

vastustaja selgituste kohaselt puudub kaebajal kehtivate nõuete kohaselt vormistatud

ehitusprojekt ja ehitusluba või heakorraplaan ja kaebaja ei ole ka veenvalt selgitanud, et

ladustatud oleks materjali, mis vastaks ehitusmaterjali nõuetele, millest võiks omakorda

järeldada, et tegemist on toodete, mitte jäätmetega.

10. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on

omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas korraldada vallas või linnas heakorda. KOKS § 22

lg 1 p 361 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus kehtestada heakorra tagamiseks

heakorraeeskirju ja KOKS § 36 lg 2 ja 3 kohaselt kehtestada heakorraeeskirjade täimiseks ja

heakorra tagamiseks erinevaid koormisi. Viimsi vallal on kehtiv heakorraeeskiri (Viimsi

Vallavolikogu 20.06.2017 määrus nr 40, RT IV, 25.11.2022, 8). Kehtiva valla üldplaneeringu

järgi ümbritseb Heldripõllu kinnistut väikeelamumaa juhtfunktsiooniga ala, Heldripõllu

juhtfunktsiooniks on põllumajandusmaa ning vahetus läheduses asub ka Mäealuse

maastikukaitseala. Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks kasutanud viiteid heakorra eeskirjale

alusetult, sest ilma loata jäätmete ladustamine kinnistul ei ole heakorra eeskirjaga kooskõlas.

11. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 sätestab, et haldusaktiks on muu hulgas ka

haldusorgani poolt tehtud ettekirjutus. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 4 sätestab

kaalutlusõiguse, tuues välja, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega

antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust

tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Kohtu hinnangul vastab ettekirjutus üldjoontes õiguspärase haldusakti tunnustele. Käesoleval

juhul on tuvastatud, et kaebaja rikub JäätS § 28 lg 1 tulenevat kohustust. Kuna JäätS-st

tulenevate nõuete järgimine kuulub KorS § 4 lg 1 tulenevalt avaliku korra hulka, on JäätS §

28 lg 1 rikkumise näol tegemist korrarikkumisega KorS § 5 lg 1 tähenduses. Kaebaja kui

kinnistu omanik on käesoleval juhul KorS § 15 lg 1 alusel avaliku korra eest vastutav isik.

Seega on kohalikul omavalitsuse üksusel või asutusel korrakaitseorganina pädevus teha

kaebajale ettekirjutus.

Vastustaja on kohtu hinnangul siiski rikkunud uurimispõhimõtet. HMS § 6 sätestab, et

haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. HMS § 38 lg 1 sätestab, et

haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt

isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb

kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. JäätS § 1191 võib korrakaitseorgan riikliku

järelevalve teostamisel muu hulgas seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise

tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks kinnisasja läbi vaadata KorS § 51 alusel. Ühtlasi sätestab JäätS § 1192 lg 9, et

korrakaitseorganil on muu hulgas õigus riikliku järelevalve käigus teha mõõtmisi, võtta

proove ja teha või tellida ekspertiise. Vastustaja on ettekirjutuses välja toonud, et jäätmete

laiali ajamine ei ole lubatud, sest jäätmed võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid. Samas toob

vastustaja välja, et ohtlike jäätmete (välja arvatud asbesti sisaldava eterniidi) olemasolu on

siiski teadmata. Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks eelnimetatud meetmeid kasutades

proovinud selgeks teha, kas kuhjad võivad ohtlikke jäätmeid sisaldada või mitte.

Siiski ei too uurimispõhimõtte rikkumine kaasa ettekirjutuse tühistamise vajadust. Ettekirjutus

on tehtud pinnase ja ehitusjäätmete koristamiseks ja utiliseerimiseks, tagamaks heakord.

Kaebajal ei ole eelnimetatud jäätmete ladustamiseks luba, mistõttu tuleb need koristada ja

utiliseerida. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses

olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks

õigust omavale isikule. Vaidlustatud ettekirjutuse alusel ei ole kaebajal vaja ilmtingimata

jäätmed üle anda selleks õigust omavale isikule, vaid kaebajal on võimalus ka taotleda luba

jäätmete taaskasutuseks või nende ringlussevõtuks. Võimalik ohtlike jäämete olemasolu ei

takista ettekirjutust täitmast, pealegi jäätmete utiliseerimise käigus ohtlike jäätmete

avastamise korral tuleb need samuti nõuetekohaselt käidelda või anda üle selleks õigust

omavale isikule. Ärakuulamisõigust rikutud ei ole. Kaebajale on ettekirjutuse eelnõu saadetud

kahel korral, eelnõust oli võimalik tuvastada ettekirjutuse kaalutlused ja kaebajal oli võimalik

esitada vastuväiteid.

12. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis

jääb kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)