3-22-397/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-397

Haldusasi

Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion

Global

OÜ

kaebus

Eesti

Töötukassa

juhatuse

04.11.2021 otsuste nr 168, 169 ja 170 ning 17.01.2022

vaideotsuste nr 6, 7 ja 8 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühing,

Axxion Global OÜ, esindajad IS ja v.adv Enno

Heringson

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja PM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion

Global OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.09.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion Global OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.06.2022 otsus haldusasjas

nr 3-22-397 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.10.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-22-397

2(13)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa juhatuse 22.04.2021 otsusega nr 68 kvalifitseeriti Tallinna Keeltekool

MTÜ Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks. Eesti Töötukassa juhatuse 14.05.2021

otsusega nr 80 kvalifitseeriti Isman Osaühing (Isman OÜ) Eesti Töötukassa koolituskaardi

koostööpartneriks. Eesti Töötukassa juhatuse 06.05.2021 otsusega nr 75 kvalifitseeriti Axxion

Global OÜ Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks.

2. Eesti Töötukassa konsultandile laekus 06.10.2021 e-kiri, kus klient palus registreerida end

Isman OÜ korraldatavale koolitusele Brändingu akadeemia, mis toimub 15.10‒01.11.2021. E-

kirjaga oli kaasas töötukassa klientidele adresseeritud venekeelne e-kiri, mille saatja oli IS. IS

on Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global OÜ juhatuse liige. Kirjas märgiti

mh järgmist: „/…/ töötukassa toel koolitusel osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest

töötukassa armastab venitada ja koolitusel osalemise kinnitamine (kinnituskiri) võtab

töötukassal aega rohkem kui nädal. Kui tegutseme operatiivselt, siis kõik õnnestub! Selleks

tuleb teha järgmist: esmajoones võtke ühendust enda töötukassa konsultandiga. Vastasel juhul,

kui ma registreerin teid kursusele ilma töötukassa teadmata, põrgatavad nad teid kiiresti tagasi

ja siis on teil sellele kursusele väga raske registreerida. Mõnikord nad toovad vabanduseks, et

kahel kursusel (ettevõtluskoolitus ja Brändingu akadeemia) üheaegselt käia ei saa ja et esialgu

lõpetage üks ja siis alustage järgmisega. See on kõik jama ‒ inimesed käivad mitmel kursusel

paralleelselt ja kõik makstakse kinni. Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi järjekindlusest.

Selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa

üldse. See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise. Kohe, kui saate konsultandilt

nõusoleku, teatage ja ma registreerin teid töötukassa ametliku süsteemi kaudu kursusele. Pärast

registreerimist saab töötukassa hakata töötama osalemise kinnitamiseks. Kui on vaja abi

motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada. Neil võib olla palju

bürokraatiat, aga koos me ületame selle! /…/“.

3. Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 168 lõpetati koolituskaardi koostöö

Tallinna Keeltekool MTÜ-ga, tuginedes Eesti Töötukassa 07.01.2021 juhatuse otsusega nr 4

kinnitatud „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted alates 01.03.2021“ (koostöö

põhimõtted) p-dele 1.3, 1.8, 1.9, 7.3.2, 7.3.6 ja 7.3.9. Otsuse põhjenduste kohaselt kasutas

Tallinna Keeltekool MTÜ töötukassa klientidele koolituste pakkumisel nende koolitusel

osalemise mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid, millega

vähendas tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutas neid tegema otsust, mida ta

muul juhul ei oleks teinud. Mõjutuse tulemusena ei vali töötukassa klient vabalt koolitust kõigi

töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste seast, nagu koolikaardi olemus ja

koostöö põhimõtete p 1.3 ette näeb. Tallinna Keeltekool MTÜ mõjutas töötukassa kliente

töötukassa rahastusega osalema Tallinna Keeltekool MTÜ koolitustel enne, kui töötukassa oli

kliendi koolitusvajaduse välja selgitanud, võttes üle töötukassa funktsiooni. Tallinna Keeltekool

MTÜ juhendab kliente, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades

klientidele

vajalikke

nippe.

Tallinna

Keeltekool

MTÜ

tegevus

on

vastuolus

tarbijakaitseseadusega (TKS) ning koostöö põhimõtete p-dega 1.3 ja 1.8, mis on käsitatav

3-22-397

3(13)

koostöö põhimõtete olulise rikkumisena. Samuti on Tallinna Keeltekool MTÜ kahjustanud

töötukassa mainet, seades kirjas kahtluse alla töötukassa usaldusväärsuse, luues töötukassa

klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste tegemisel ning otsused ei ole põhjendatud.

Tallinna Keeltekool MTÜ loob kliendile mulje, et klient saab töötukassas kaitsta oma huve

tööturuteenuse saamisel, kui tegutseb kiiresti, järgides Tallinna Keeltekool MTÜ antud juhiseid.

Tallinna Keeltekool MTÜ ning tema seaduslik esindaja IS on toime pannud teod, mis muudavad

nii Tallinna Keeltekool MTÜ kui ka tema esindaja IS töötukassa silmis ebausaldusväärseks.

Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul

peab olema töötukassal kindlus, et koolituse valimisel töötukassa kvalifitseeritud koolitajate

hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud ja

kliendile Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“

(määrus nr 87) § 21 alusel võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul) kasutamine

eesmärgipärane ja vajalik. Töötukassa täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja arvestab raha

kasutamisel avalikku huvi. Koolituste korraldamine peab toimuma häid kaubandustavasid

arvestades ning tarbija, kelleks on töötukassa klient, suhtes ausalt. Töötukassa ei saa

aktsepteerida koolituskaardi koostööpartnerina isikut, kelle tegevus on vastuolus õigusaktidega.

4. Tallinna Keeltekool MTÜ esitas otsusele vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 17.01.2022

vaideotsusega nr 8 rahuldamata.

5. Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 169 lõpetati koostöö põhimõtete p-

dele 1.3, 1.8, 1.9, 7.3.2, 7.3.6 ja 7.3.9 tuginedes koolituskaardi koostöö Isman OÜ-ga. Pärast IS

05.10.2021 kirja saamist asus töötukassa asjaolusid uurima ja kliente küsitlema. Selgus, et

töötukassa

riigihankega

tellitud

ja

EV

Arengu

Mittetulundusühing

läbiviidud

ettevõtluskoolitustel (toimus 30.06.2021‒09.09.2021 ja 01.10.2021‒27.12.2021) oli üheks

lektoriks IS. Koolitusel osalenud klientide tunnistustest selgus, et IS tegi ettevõtluskoolitusel

töötukassa klientidele ettepaneku osaleda Isman OÜ koolitusel Brändingu akadeemia. IS

müügitöö tulemusena registreerus Brändingu akadeemia koolitusele veel 3 klienti.

Isman OÜ kasutas koolituste töötukassa klientidele pakkumisel ja nende koolitusel osalemise

mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid, millega vähendas

tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutas neid tegema otsust, mida ta muul juhul

ei oleks teinud. Mõjutuse tulemusena ei vali töötukassa klient vabalt koolitust kõigi töötukassa

koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste seast, nagu koolituskaardi olemus ja

koostööpõhimõtete p 1.3 ette näeb. Isman OÜ mõjutas töötukassa kliente töötukassa

rahastusega osalema Isman OÜ koolitustel enne, kui töötukassa oli kliendi koolitusvajaduse

välja selgitanud. Isman OÜ on üle võtnud töötukassa funktsiooni ja otsustab enne töötukassat

kliendi koolitusvajaduse. Isman OÜ juhendab kliente, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat

koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke nippe. Isman OÜ kallutab kliente ebaaususele,

viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, looma ebaõiget ettekujutust koolitusvajadusest

ja esitama ebaõigeid andmeid. Isman OÜ tegevus on vastuolus TKS-ga ning koostöö

põhimõtete p-dega 1.3 ja 1.8, mis on käsitletav koostööpõhimõtete olulise rikkumisena. Isman

OÜ ning tema seaduslik esindaja IS on toime pannud teod, mis muudavad nii Isman OÜ kui ka

tema seadusliku esindaja IS töötukassa silmis ebausaldusväärseks.

Töötukassa tugines ka IS kirjale ja sellega seonduvatele põhjendustele (samad, mis Tallinna

Keeltekool MTÜ puhul).

6. Isman OÜ esitas otsusele vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 17.01.2022 vaideotsusega

nr 7 rahuldamata.

3-22-397

4(13)

7. Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 170 lõpetati koostöö põhimõtete p-

le 7.3.9 tuginedes koolituskaardi koostöö Axxion Global OÜ-ga. Töötukassa tugines IS kirjale

ja sellega seonduvatele põhjendustele (samad, mis Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ

puhul).

8. Axxion Global OÜ esitas otsusele vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 17.01.2022

vaideotsusega nr 6 rahuldamata.

9. Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global OÜ esitasid 15.02.2022

Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.11.2021 otsuste nr 168, 169 ja 170 ning

17.01.2022 vaideotsuste nr 6, 7 ja 8 tühistamiseks. Vastustaja haldusaktid on õigusvastased.

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 23 lg 2 p 2 on üldsäte, mis annab vastustajale volitused

vastavat tegevust läbi viia, korraldada ja sellest tulenevalt ka koostööd lõpetada, kuid ei anna

iseseisvat alust konkreetsel juhul. Tööturuteenuste ja toetuste seaduse (TTTS) § 4 lg 1 ja § 41

on samuti üldsätted, millest tuleneb vastustaja pädevus, kuid ei tulene konkreetset alust koostöö

lõpetamiseks. Määruse nr 87 § 21 täpsustab, et tööturukoolitust võib võimaldada koolituskaardi

alusel. Isik valib individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava

tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest koolitustest. Praegusel

juhul on mitmed õpilased avaldanud soovi valida töötukassa kvalifitseeritud koolitaja (Isman

OÜ) poolt pakutava koolituse ja kuna tegemist oli IS tuttavatega, kes olid juba tema õpilased,

siis andiski ta neile eraviisiliselt vabas vormis soovitusi. Vastava kirja põhjuseks oli koolituse

valinud isiku enda varasem sooviavaldus. Kirja eesmärk oli aidata määruse nr 87 alusel

langetatud isiku valik võimalikult sujuvalt realiseerida. Seega ei ole ka määruse nr 87 §-ga 21

mingit vastuolu ja see ei saa olla alus koostöö lõpetamisele.

Seadus ei defineeri mõistet „usaldusväärne“. Tegemist on hinnangu andja subjektiivse

suhtumise väljendusega. Koostöö põhimõtete p 7.3.9 ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse

(HMS) §-ga 54. Tegemist ei saa olla objektiivse alusega, millele tuginedes võiks vastustaja

kaebajatega koostöö lõpetada. Seadus on koostöö põhimõtete suhtes ülimuslik, mistõttu tuleb

lähtuda HMS-st. Kuivõrd Axxion Global OÜ-ga on koostöö lõpetatud üksnes koostöö

põhimõtete p-i 7.3.9 alusel, on tegemist õigusvastase otsusega. Vaidlusaluses otsuses ei heideta

Axxion Global OÜ-le endale ette mitte mingeid minetusi ja ainsaks „süüks“ on asjaolu, et tema

juhatuse liige on IS. Seetõttu on temaga koostöö lõpetamine ebaproportsionaalne. Lisaks ei

nähtu vaidlusalusest otsusest mistahes kaalutlusi.

Mitte ühegi kaebaja puhul ei ole kaalutud muid võimalusi. Üheski osas ei võetud arvesse

kaebajate ega töötukassa klientide huve, kellel kadus ära võimalus valida koolitusi lausa kolme

isiku juures. Töötukassa ei kaalunud kordagi, et kuivõrd tegemist oli eraviisilise kirjaga, siis

võib-olla olnuks kohaseks meetmeks kaebajate juhatuse liikme tähelepanu juhtimine sellele, et

töötukassa ei pea ka erakirjades vastavate nõuannete andmist kohaseks ja palub sellest tulevikus

hoiduda. Juhul kui kaebajate juhatuse liige oleks sellist käitumist jätkanud, siis võinuks tulla

kõne alla koostöö lõpetamise kaalumine. Vaidlusalused otsused kahjustavad avalikku huvi, sest

koostöö lõpetamisel on töötukassalt teenust ootavate isikute valikud kitsamad, sj ei paku teised

turuosalised selliseid koolitusi (nt Brändingu akadeemia).

Rikutud on ärakuulamiskohustust. Koostöölepingu lõpetamine oli rangeim viis võimalikele

minetustele reageerimiseks. Tegemist on ebaproportsionaalsete otsustega. Isegi kui kaebajate

juhatuse liikmele võiks ette heita liigset otsekohesust ja ausust, on selle eest kolme kaebajaga

koostöö lõpetamine igal juhul ebaproportsionaalne.

Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 1.3 alusel. Printsiip on, et klient saab

valida talle huvipakkuva koolituse, mida kliendid antud juhul ka tegid. Puudus alus koostöö

3-22-397

5(13)

lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 1.8 alusel. IS ei ole andnud õpilastele ühtegi lubadust. Ka

IS 05.10.2021 e-kirjast ei nähtu ühtegi lubadust. Viidatud e-kirjas olev fraas „Õppida saab

töötukassa finantseerimisel“ ei ole käsitatav lubadusena, sest õppida on võimalik tõepoolest

töötukassa toetusel, kui see toetus õppijale määratakse ja vastavasisuline kinnituskiri

väljastatakse. Seega midagi ebakohast, väära või koostöö põhimõtteid rikkuvat selles fraasis ei

ole. Eelnevat kinnitavad ka kaebuse lisas 8 sisalduvates lisades 1‒6 koolitusel osalejate poolt

toodud vastused küsimusele (p 1) „Kas Teile anti koolitaja poolt lubadusi Eesti Töötukassa

poolt Brändingu akadeemia koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui

Töötukassa väljastas rahastamist kinnitava kinnistuskirja?“. Eranditult kõik vastanud

kinnitavad, et neile ei ole mingeid lubadusi antud. Töötukassa ei saa otsustada koolitatavate

eest, kas ja mida on klientidele lubatud, sest ta ei ole olnud selle kommunikatsiooni osaline.

Seega puuduvad tõendid, et IS oleks kellelegi mingeid koostöö põhimõtete p-ga 1.8 vastuolus

olevaid lubadusi jaganud. Puudus alus koostöö lõpetamiseks ka koostöö põhimõtete p-i 1.9

alusel. IS ei ole mõjutanud oma õpilasi – kliente – osalema oma koolitustel, vaid on jaganud

oma kogemusi, kuidas kliendid, kes olid juba otsustanud IS koolitusel osaleda, saaksid osaleda

ka koolitusel Brändingu akadeemia, milleks nad samuti olid ise huvi üles näidanud ja seda

otsesõnu ISlt küsinud. See nähtub selgelt ka IS kirja algusest: „Nagu kokku leppisime, …“, mis

viitab asjaolule, et eelnevalt oli kõnealune koolitus juba kirja saanud klientide poolt valitud.

Küsimuse rõhuasetus oli hoopis muus – kuidas klient, kes koolituse oli juba välja valinud,

saanuks sellel osaleda. Just selles osas jagas IS oma kogemusi, mitte ei tegelenud mistahes viisil

turundusega. Tegemist oli IS eraviisilise kirjaga oma tuttavatele õpilastele kogemuste

jagamiseks. Eraviisilises kirjas piiratud isikute ringile avaldatu ei saa olla TKS-i

reguleerimisalas. Kliendid väitsid ka küsimustikus, et neid ei ole koolitusel osalemiseks mitte

mingil viisil mõjutatud, vaid otsus osaleda oli nende valik. Ka juhul, kui käsitada IS e-kirja

mitte eraviisilise kirjana, siis puudus sellel vastuolu TKS-i sätetega. Puudus alus koostöö

lõpetamiseks koostöö põhimõtete p-i 7.3.2 alusel. Kaebajate 1 ja 2 osas ei tooda välja ühtegi p-

s 7.3.2 osutatud kaheksast alusest, vaid tuginetakse sellele, et koolitaja tegevus ei vasta

kehtivatele õigusaktidele. Õigusaktiks, mille rikkumisele viidatakse, on TKS. Samas ei ole IS

oma eraviisilises kirjas TKS-i sätteid rikkunud. Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö

põhimõtete p-i 7.3.6 alusel. Ükski kaebajatest ei ole rikkunud koolituskaardi koostöö

põhimõtteid. Isegi kui eeldada üldse mingit rikkumist, ei saa olla tegemist korduva rikkumisega.

Kui tegemist ei ole korduva rikkumisega, peaks tegemist olema olulise rikkumisega. Kui

rikkumist ei eksisteeri, ei saa see olla oluline. Samas isegi kui kaebajate esindajale saaks

mingeid etteheiteid teha (millega kaebajad ei nõustu), siis on raske vaid ühes erakirjas avaldatut

pidada niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis ilma mistahes hoiatuseta tingiks koostöö lõpetamise.

Oluliseks rikkumiseks võiks pidada seda, kui koolitaja ei saaks reaalselt koolituse läbiviimisega

hakkama või ei suudaks nende korraldamist tagada. Kaebajate poolt läbi viidud koolitused on

selles suhtes eeskujulikud ja tagasiside neile väga hea.

Kaebajad ega IS ei ole töötukassa mainet kahjustanud. Koostöö põhimõtted ei käsitle üheski

osas maine küsimust. Tegemist ei ole asjaoluga, millele tuginedes saaks koostöö põhimõtete

alusel koostöö lõpetada. Paljasõnalised on vastustaja väited, et kaebajate esindaja seab kahtluse

alla vastustaja usaldusväärsuse ja rikub tema mainet klientide silmis. Klientide küsitlusest

nähtub, et kaebajate esindaja ei esitanud mitte midagi sellist, mis oleks erinenud klientide

senisest kogemusest või oleks nende silmis töötukassa mainet kuidagi kahjustanud. Seda, et

registreerumisprotsess võtab aega, on kinnitanud ka töötukassa. Viide sellele, et töötukassa

asjad võtavad aega, ei ole kuidagi seotud sooviga töötukassat kahjustada, vaid tegemist on

objektiivse reaalsusega. Klientidel on sageli raske mõista, miks nende silmis lihtne

registreerimisprotsess võtab 9 päeva aega, kui nad saavad koolitusettevõtte juures kursusele

registreerida ligi minutiga. Sel juhul on oluline anda kliendile mõista, et ta saab aru tema murest

ning protsess ongi aeglane, kuid sellest saab üle. Kliendile, kel on niigi vähe eduelamusi ja

3-22-397

6(13)

kellele tundub, et teda lihtsalt loksutatakse edasi-tagasi, on selline mõistmine sageli väga oluline

ja motiveeriv.

10. Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata. Koostöö põhimõtted on õiguspärased.

Vastustajale on õigusaktidega antud lai kaalutlusruum tööturuteenuse osutamise korraldamisel,

sätestamaks tingimused, millele koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajad peavad vastama ja

kuidas peaks koolituskaardi koostöö kvalifitseeritud koolitajaga toimuma. Vastustaja ei ole

ületanud õigusaktidest tulenevaid volitusi koostöö põhimõtete punktide kehtestamisel. Koostöö

põhimõtete p 7.3.9 ei ole vastuolus HMS §-ga 54. Kaebajatega on koolituskaardi koostöö

lõpetatud õiguspäraselt.

Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 31 lg 5). Praegusel juhul ei saa eristada IS ja kaebajate seadusliku esindaja

tegevust. Lähtuda tuleb IS 05.10.2021 e-kirjast tervikuna. Selles ei ole piirdutud ainuüksi

lubaduste andmisega, vaid anti klientidele nippe ja juhiseid, kuidas rahastuseni jõuda. Kirja

konteksti arvestades tegutses IS kaebajate nimel. Koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 kohaselt saab

lugeda ebausaldusväärseks nii äriühingu kui tema seadusliku esindaja. Seejuures võib esindaja

olla teo toime pannud ka muul viisil kui koolitaja seadusliku esindajana. Axxion Global OÜ on

vastustaja silmis ebausaldusväärne tingituna IS tegevusest, kes on äriühingu seaduslik esindaja

ja juhib äriühingu tegevust. Tõenäoliselt viiks IS oma e-kirja kohast analoogset tegevust läbi

kõigis tema juhitud äriühingutes, kes on koolituskaardi partnerid. Olukorras, kus koostööpartner

peab töötukassa otsuseid „jamaks“ ning leiab, et töötukassa venitab oma otsuste tegemisel,

esitledes selliseid halvustavaid hinnanguid töötukassa klientidele, ei saa pidada usaldust

tekitavaks käitumiseks. Sellised halvustavad hinnangud võivad kahjustada töötukassa kui

avalikke ülesandeid täitva organi mainet tema klientide silmis. IS on äriregistri andmetel kõigi

kaebajate juhatuse liige ja ka tegelik kasusaaja, mistõttu on IS tegevus kaebajate koolituste

pakkumisel, reklaamimisel jne vältimatult kaebajatega seostatav. Samuti oleks kummastav

pidada IS e-kirja saanud vastustaja kliente, kellega IS kohtus vastustaja riigihanke korras tellitud

ettevõtluskoolitusel, IS isiklikeks tuttavateks või sõpradeks.

Haldusmenetluse võis läbi viia kaebajaid ära kuulamata, kuna klientide ja avalike huvide

kaitseks oli vaja viivitamatult tegutseda. IS e-kirjas olev väide, et „selgitage lihtsalt neile, et

kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab

/…/“ viitab mitte ainult juhiste andmisele, kuidas mõjutada töötukassa ametnikku end

koolitusele registreerima, vaid sellest nähtub, et analoogseid juhiseid on antud ka varem, sest

see „töötab“. Vastustaja esindajad kohtusid kaebajate esindajaga 10.11.2021, st enne

vaidemenetluse algust ja kuulasid ta ära. Kohtumisel ei erinenud IS selgitused ja seisukohad

kaebajate vaietes esitatust, mistõttu ei saanud vastustaja kuidagi nendega nõustuda. Kaebuses

ei ole esitatud põhjendusi, kuidas oleks ärakuulamine mõjutanud vaidlusaluseid otsuseid

sisuliselt.

IS e-kirjast oli näha, et Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ tegutsesid koolituskaardi

koostöö raames vastustajale vastu ja takistasid selliselt vastustajale pandud ülesannete täitmist.

Avalikes huvides ei ole, kui vastustaja lubaks tegutseda usaldusväärsuse minetanud

koostööpartneril. Puudus alus arvata, et IS hoiakud, arusaamad ja tegutsemisviis erineksid

Axxion Global OÜ koolituste korraldamisel.

Vaidlusalused otsused on proportsionaalsed ja kaalutlusvigadeta. Vastustaja ei ole kahtluse alla

seadnud kaebajate koolituste kvaliteeti, vaid kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjas

antud hinnanguid ja juhiseid.

Isegi kui kohus peaks leidma, et vaidlusalustes otsustes märgitud alustel ei olnud õigust

kaebajatega koolituskaardi koostööd lõpetada, tuleks vastustajal koostöö kaebajatega lõpetada

3-22-397

7(13)

koostöö põhimõtete p-i 7.3.11 alusel. Mõjuvateks asjaoludeks on nii kaebajate juhatuse liikme

IS e-kirjas olev kui sellele järgnenud kaebajate vaietes ja kohtule esitatud dokumentides

avaldatud kaebajate arvamused, seisukohad, hinnangud jne. Kui koolituskaardi koostööpartner

ei saa aru või ei soovi aru saada Eesti Töötukassa ülesannetest tööturuteenuste osutamisel,

koolituskaardi koostöö sisust, koolituskaardi koostööpartneri rollist ja kohustustest koostöös, ei

ole koostöö reaalselt võimalik.

Kaebajate kaebusele lisatud IS e-kirja tõlge ei ole täpne, mistõttu lisab vastustaja ka omapoolse

tõlke, kus on alla joonitud sisulised erinevused.

11. Tallinna

Halduskohus

jättis

01.06.2022

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vaidemenetluses ei ole kaebajad vastu vaielnud töötukassa vaidlusalustes otsustes toodud IS e-

kirja venekeelsele tõlkele. Kaebajate vaietes on küll märgitud, et töötukassa võis valesti tõlkida

sõna „можно“ ja järeldanud lausest „Õppida saab töötukassa finantseerimisel“, et kaebajad on

andnud isikutele, sh töötukassa klientidele lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja

selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat

kinnistuskirja. Muus osas ei ole kaebajad IS e-kirja tõlkele vaietes vastuväiteid esitanud. Alles

kohtumenetluses on kaebajad esitanud omapoolse tõlke IS e-kirjast. Seejuures ei ole kaebajad

esitanud sõnasõnalist tõlget, erinevalt vastustaja vaidlusaluses otsuses toodud tõlkest. Kaebajate

esitatud tõlge IS vaidlusalusest e-kirjast erineb sõnasõnalisest tõlkest. Olukorras, kus kaebajate

hinnangul on vastustaja ebaõigesti tõlkinud IS 05.10.2021 e-kirja, oleks pidanud kaebajad

sellele tähelepanu juhtima juba vaidemenetluses. Seetõttu ei pea kohus kaebajate esitatud tõlget

05.10.2021 e-kirjast usaldusväärseks (HKMS § 62 lg 6) ning lähtub vaidlusaluses otsuses

toodud tõlkest.

Kaebajad on õigesti märkinud, et pelgalt haldusorgani solvumine talle mitte meeldinud repliigi

pärast ei saa olla aluseks koolituskaardi koostöö lõpetamisele koostöö põhimõtete p-i 7.3.9

alusel. Koostöö põhimõtete p-s 7.3.9 märgitud fraas „koolitaja usaldusväärsus“ on

määratlemata õigusmõiste, mille vastustaja on sisustanud vaidlusalustes otsustes ja kohus saab

kontrollida, kas vastustaja on määratlemata õigusmõiste korrektselt sisustanud, arvestades asjas

teada olevaid faktilisi asjaolusid. Esimeseks koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 alusel koostöö

lõpetamise eelduseks on, et koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud sellise teo,

mis annab aluse kahtluseks, et tegemist ei ole usaldusväärse koolituspartneriga. Praegusel juhul

on selliseks teoks loetud kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirja. Kohus ei nõustu

kaebajatega, et IS 05.10.2021 e-kiri oleks eraviisiline kiri oma sõpradele ja tuttavatele ning IS

ei tegutsenud seda saates kaebajate seadusliku esindajana.

Eristada ei saa IS ja kaebajate seadusliku esindaja tegevust, vaid 05.10.2021 e-kirjast tervikuna

ja selle konteksti arvestades ilmneb, et IS tegutses koolitajana juriidiliste isikute (kaebajate)

nimel (TsÜS § 31 lg 5). Kuigi Axxion Global OÜ koolitusi ei ole vaidlusaluses kirjas mainitud,

viitab koostöö põhimõtete p 7.3.9 siiski kas koolitaja või tema seadusliku esindaja teole.

Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et Axxion Global OÜ seaduslik esindaja on toime

pannud teo, mis seab kahtluse alla ka äriühingu usaldusväärsuse.

Kohus jääb 25.02.2022 määruse p-s 35 märgitu juurde: „Kohtu hinnangul saab usaldusväärsus

koolitaja vastu tekkida nii pakutavate koolituste kvaliteedist kui ka koolitaja tegevusest, sh

austavast ja eetilisest suhtlemisest ning suhtumisest. Praegusel juhul ei ole vastustaja kahtluse

alla seadnud kaebajate läbiviidavate koolituste kvaliteeti, vaid kaebajate seadusliku esindaja

poolt 05.10.2021 e-kirjas antud hinnanguid ja juhiseid. Olukorras, kus koostööpartner peab

töötukassa otsuseid „jamaks“ ning leiab, et töötukassa venitab oma otsuste tegemisel, esitledes

selliseid halvustavaid hinnanguid töötukassa tööst töötukassa klientidele, ei saa kindlasti

3-22-397

8(13)

pidada usaldust tekitavaks käitumiseks. Veelgi enam, sellised halvustavad hinnangud võivad

kahjustada töötukassa kui avalikke ülesandeid täitva organi mainet tema klientide silmis.“.

Kuigi koostöö põhimõtted ei märgi eraldi koostöö lõpetamise alusena töötukassa maine

kahjustamist, hõlmab küsimus usaldusväärsusest ja koolitaja või tema esindaja käitumisest ka

hinnangu andmist töötukassa maine kahjustamisele oma teoga. Puudub kahtlus, et kui

koostööpartner (sh tema seaduslik esindaja) käituvad viisil, millega kahjustatakse töötukassa

mainet, ei saa rääkida enam usalduslikust koostööst.

Asjaolu, et koolituste kvaliteeti ja sisu ei ole kahtluse alla seatud, on selgitatud ka vaidlusalustes

vaideotsustes. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate väited, mis seonduvad kaebajate

pakutavate koolituste sisuga ning neile koolitustel osalenute poolt antud hinnangute ja

tagasisidega, sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirjas on antud

töötukassa klientidele juhiseid, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama.

Nii nähtub kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjast, et kui konsultant ei ole nõus

töötut Isman OÜ korraldatavale koolitusele Brändingu akadeemia registreerima, siis tuleb

konsultandile selgitada, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui ta ei saa kohe osaleda, siis ei saa

üldse; see tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise. Juba ainuüksi väga selges sõnastuses

ette kirjutamine, mida konsultandile rääkida, et veenda konsultanti töötut koolitusele

registreerima, olenemata asjaolust, kas töötu individuaalne tööotsimiskava seda toetab (vt TTTS

§ 9 lg 2 ja § 10) või kas ka tegelikult ei ole koolitust uuesti lähiajal planeeritud, viitab selgelt

koostööpartneri ebausaldusväärsele käitumisele. Koostööpartneri roll ei ole töötuid nõustada

ega abistada neid töötukassa konsultandile põhjenduste kirjutamisel, miks just selle

koostööpartneri koolitus on töötule vajalik (vt 05.10.2021 e-kirjas märgitut, et: „Kui on vaja abi

motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada“. Koostööpartner ei hinda töötu

koolitusvajadust, vaid see pädevus on töötukassal (vt TTTS § 10 lg 3).

Usaldusväärsuse seab kahtluse alla koostööpartneri käitumine, kus ta loob töötukassa

klientidele valeootusi enda korraldatavale koolitusele saamise kohta („See on kõik jama –

inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni.“) või viitab, et

koolitusele saamine sõltub konsultandi oskustest („Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi

järjepidevusest“). Vastustaja on õigesti leidnud, et 05.10.2021 e-kirjas olev väljend „See

tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise“ viitab varasemale samasisulisele tegevusele ja

kogemusele. On oluline erinevus, kas töötukassa klientidele jagatakse informatsiooni koolituse

sisu ja toimumisaja kohta (samasisulist infot, mille koolitaja avaldaks oma kodulehel kõigile

huvilistele) või antakse suuniseid, kuidas käituda töötukassas ja mida öelda, et mõjutada

töötukassa konsultanti registreerima isik koolitusele. Seetõttu on vastustaja vaidlusalustes

otsustes õigesti märkinud, et kaebajate seaduslik esindaja on kallutanud töötukassa kliente

ebaaususele.

Koolituspartneri usaldusväärsuse hindamisel on oluline ka asjaolu, et töötukassa täidab avalik-

õiguslikke ülesandeid (TTTS § 4 ja § 13). Avalike ressursside eesmärgipärane ja säästlik

kasutamine on oluline avalik huvi. Seetõttu on vastustaja õigesti märkinud, et avalikes huvides

ei ole, kui vastustaja lubaks tegutseda usaldusväärsuse minetanud koostööpartneril.

Eeltoodust lähtuvalt esines koostöö põhimõtete p-s 7.3.9 nimetatud alus koolituskaardi koostöö

lõpetamiseks. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused tuginevad mh koostöö põhimõtete p-le 7.3.9

kui koostöö lõpetamise alusele ning sellel alusel koostöö lõpetamine oli õiguspärane, puudub

vajadus analüüsida, kas Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ osas esines ka muid õiguslikke

aluseid koostöö lõpetamiseks.

3-22-397

9(13)

Õige ei ole vastustaja seisukoht, et esines HMS § 40 lg 3 p-s 1 nimetatud erand kaebajate ära

kuulamata jätmiseks. Asja materjalist nähtuvalt sai vastustaja kaebajate seadusliku esindaja

05.10.2021 e-kirjast teada 06.10.2021 ja vaidlusalused otsused tehti 04.11.2021. Selle aja

jooksul oleks vastustaja saanud kaebajad ära kuulata. Ei nähtu, kuidas oleks kaebajate

ärakuulamine viinud avalike huvide kahjustamiseni. Kuigi kaebajaid ei kuulatud

haldusmenetluses ära (HMS § 40 lg 1), sai see puudus kõrvaldatud vaidemenetluses, kus

kaebajad on saanud oma arvamused ja vastuväited esitada. Samuti nähtub asja materjalidest, et

vastustaja on kohtunud kaebajate esindajaga enne vaidemenetlust, s.o 10.11.2021, mil kaebajad

said oma seisukohad esitada. Vaidlusalused otsused on materiaalselt õiguspärased, mistõttu

ärakuulamiskohustuse rikkumine haldusmenetluses ei saanud mõjutada vaidlusaluseid otsuseid

sisuliselt (HMS § 58).

Otsused on proportsionaalsed. Olukorras, kus kaebajate kui koolituspartnerite usaldusväärsus

on küsitav tingituna viimaste seadusliku esindaja tegevusest, puuduvad kaebajaid vähem

koormavad meetmed. Ebausaldusväärse koolitajaga puudub võimalus koostöö jätkamiseks.

Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada koostöö lõpetamist avalikes huvides, mistõttu jätab

kohus tähelepanuta kaebajate väite, et koolituskaardi koostöö lõpetamine rikub avalikke huve.

Kaebajate hinnangul esineb ebavõrdne kohtlemine, kuivõrd ka Tartu Rakenduslik Kolledž ja

Tallinna Tehnikakõrgkool kui töötukassa koolituspartnerid, on avaldanud oma kodulehel info

seoses töötukassalt toetuse saamisega, aga nende suhtes ei ole töötukassa sanktsioone

rakendanud. Tegemist ei ole võrreldavate juhtumitega, kuivõrd näited ei puuduta koolituskaardi

koostööd, vaid õppetoetust.

Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuivõrd vastustaja 04.11.2021 otsused

nr 168, 169 ja 170 tühistamisele ei kuulu, siis ei kuulu tühistamisele ka vaidlusalused

vaideotsused. Kaebajad ei ole vaideotsuseid vaide esemest eraldiseisvalt vaidlustanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

12. Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global OÜ paluvad 30.06.2022

apellatsioonkaebuses halduskohtu 01.06.2022 otsus tühistada ja kaebus rahuldada ning jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Koostöö põhimõtete p-i 7.3.9 alusel koostöö lõpetamiseks peaks olema objektiivselt tõendatud,

et töötukassa mainet on rikutud. Seda peab tõendama töötukassa. Töötukassa on esile toonud

pelgalt enda subjektiivse arvamuse, et piiratud inimeste grupile adresseeritud kiri on töötukassa

mainet kahjustav, kuigi isegi see piiratud inimeste grupp väidab vastupidist. Kaebaja on

tõendanud, et konkreetsed üheksa inimest ei leia, et nende silmis oleks töötukassa maine

langenud või kirjas oleks näidatud töötukassat ja selle toimimist nende inimeste endi poolt

kogetust erinevas valguses. Halduskohus on jätnud kaebuse lisad 7A, 7B ja 8 tähelepanuta.

Maine definitsiooni järgi ei saa maine langeda piiratud isikute grupi omavahelise kirjavahetuse

tagajärjel, kuna maine on kollektiivne/ühiskondlik hinnang organisatsiooni suutlikkusele luua

oma huvigruppidele väärtust. Seega lähtub töötukassa maine eelkõige tema enda suutlikkusest

talle pandud funktsioone täita, mitte ühe isiku poolt oma tuttavatele saadetud erakirjast.

Tõendite hindamata jätmise tõttu jäid olulised asjaolud välja selgitamata ja see tõi kaasa ebaõige

lahendi.

IS emakeel ja suhtluskeel ei ole vene keel. Tema koostatud tõlge ei anna täpselt edasi tema

mõtteid. Tõlke küsimus on sisult õiguslik, mistõttu võis vastavad väited esitada ka

kohtumenetluses. Kuna tegemist oli ilmselgelt vabas vormis kirjaga konkreetsetele tuttavatele,

oli tegemist erakirjaga. Seda ei muuda asjaolu, kuidas isikutega tuttavaks saadi, kas nad olid

3-22-397

10(13)

töötukassa kliendid või mitte. Kirjas ei ole IS esitanud ühtegi ebaõiget faktiväidet, pelgalt

kõnekeele ja vabama väljenduse kasutamine ei saa kaebajaid muuta „ebausaldusväärseks“.

Töötukassa on tõlkinud sõna „ерунда“ kui „jama“. IS mõte oli, et vastav seisukoht, et kahel

kursusel ei saa korraga osaleda, „ei päde“, „ei ole õige“ ja „see on pisiasi, millest saab üle“.

Faktiliselt see nii ongi ehk kui tõlkida väidet nii, nagu töötukassa seda tegi, kasutades sõna

„jama“, siis ei ole kritiseeritud ühtegi otsust, vaid väidet, mis ei vasta tõele. Sõna „jama“ võib

mõista kui ebaõiget infot või pisiasja või ebaeesmärgipärasust ja seda tõepoolest vastav

seisukoht on. Kogu menetluse jooksul ei ole töötukassa esitanud ühtegi tõendit, et vastav

seisukoht, et kahel koolitusel ei saa korraga osaleda, oleks õige või eesmärgipärane (arvestades

töötukassale pandud ülesandeid ja tema klientide eesmärke). Kuidas õige faktiväite esitamine

kasvõi teoreetiliselt võiks töötukassa mainet rikkuda, ei ole suutnud selgitada ei vastutaja ega

kohus. Probleem tundub olevat kõnekeeles, mida IS kasutas. Seega lõpetati kolme isikuga

koostöö sisuliselt seetõttu, et nende juhatuse liige kasutas suhtluses kõnekeelt, kuigi esitatud

faktiväited olid õige. Selline otsus ei ole õiguspärane ega proportsionaalne.

Ka lauses „Kassa toel koolitusel osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest Kassa armastab

venitada ja koolitusel osalemise kinnitamine (kinnituskiri) võtab Kassal aega rohkem kui

nädal.“ on IS kasutanud kõnekeelt. Faktiväide, et registreerumisprotsess võtab aega ca nädal,

on õige. Viide sellele, et töötukassas asjad võtavad aega, ei ole kuidagi seotud sooviga

töötukassat kahjustada.

IS jagas õiget infot koolituste koha ja julgustas inimesi oma soove motiveerima, mis ei pisenda

kuidagi töötukassa pädevust või funktsioone, sest koolitusvajadust hindab ikka töötukaasa.

Kõnealust Brändingu akadeemia koolitust ei ole pärast 2021. a sügist toimunud. Seega oli see

inimeste jaoks tõesti ainus võimalus, mida IS kirjas ka õigesti märkis. IS ei ole ühelegi isikule

lubanud koolitust töötukassa arvel, vaid on märkinud, et see on võimalus. Sõna „можно“

tähendab antud kontekstis „võimalikkust“ ehk siis „õppida tohib/saab/võib töötukassa

finantseerimisel“. Seega on ka vastav faktiväide õige.

Koolitaja usaldusväärsus ei ole üks-ühele samastatav tema juhatuse liikmete tegevusega.

Axxion Global OÜ jääb eraldiseisvalt selle juurde, et tema suhtes on koostöö lõpetamine

eriliselt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Axxion Global OÜ ühtegi koolitust ei ole

vaidlusaluses kirjas märgitud ja seega ei saa väita, et tema juhatuse liige oleks pannud toime

mingi etteheidetava teo.

On oluline vahe, kas töötukassa kuulas kaebajad ära enne või pärast vaidlustatud otsuste

tegemist. Pärast otsuste tegemist oli vastustajal juba raske oma eksimust tunnistada. Seega

mõjutas ärakuulamisõiguse realiseerimata jätmine kogu asja tulemust.

Koolituskaardi koostöö lõpetamine kolme kaebajaga oli ebaproportsionaalne. Ühelgi juhul ei

ole kaalutud muid võimalusi kui koostöö lõpetamine.

13. Eesti Töötukassa palub 05.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

menetluskulud kaebajate kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud selgitused ja põhjendused on meelevaldsed. Kaebajad üritavad

kunstlikult moonutada ja pehmendada IS kirjas toodut. Töötukassa partner, kes nimetab

töötukassa otsuseid „jamaks“ või nagu apellatsioonkaebuses märgitud „ei päde“ või „see

seisukoht ei ole õige ja „see on pisiasi, millest saab üle“, on töötukassa mainet kahjustav ja seab

töötukassa otsuste õigsuse ja tõsiseltvõetavuse tema kliendi silmis kahtluse alla. IS kiri annab

klientidele märku, et juhul, kui töötukassa leiab, et kliendil ei ole võimalik kahel koolitusel

korraga osaleda, on töötukassa selline otsus eelduslikult „jama“. Õiguspäraselt ei ole võimalik

3-22-397

11(13)

nimetada töötukassa otsuseid üldistatuna „jamaks“ ja faktipõhiseks. Töötukassa lähtub

koolituste rahastamisel konkreetse kliendi vajadustest ja muudest asjas tähtsust omavatest

asjaoludest. Väide, et vastustaja otsused on „jamad“, on meelevaldne, ebaõige ning IS kirja

kontekstis tooduna vastustajat halvustav ning vastustaja usaldusväärsust klientide silmis

vähendav. Väide, et vastustajal kulub kinnituskirja väljastamiseks rohkem kui nädal, on IS

kirjas toodud kontekstis esitatud ebaõigelt ja vastustajat halvustavalt. Kaebajatele oli teada, et

töötukassa peab esmalt kliendi koolitusvajadust hindama ja väljastab kinnituskirja esimesel

võimalusel, kuid hiljemalt 7 tööpäeva jooksul. Seda ei saa esitleda venitamisena, sest kuni 7

tööpäeva ongi koostöö põhimõtetes ette nähtud. Kaebuse lisa 8 lisas 10 toodud väidetavaid

valitud väljavõtteid klientide kirjadest ei saa pidada tõendiks. Tegemist on kaebajate omal

äranägemisel esitatud venekeelse tekstiga.

Väär on kaebajate tõlgendus, et IS kiri on erakiri. Isegi kui seda pidada erakirjaks, oleks ka

sellisel juhul koostöö lõpetamine p 7.3.9 alusel õiguspärane. Õigus lõpetada koolitajaga koostöö

on töötukassal ka juhul, kui koolituskaardi partneri seaduslik esindaja on toime pannud tegusid,

mis muudab koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks. Seaduslik esindaja võib olla teo toime

pannud ka eraviisiliselt, kuid selle mõjul on koolitaja muutunud ebausaldusväärseks. IS kirja

saanud vastustaja kliente, kellega IS kui üks koolitaja/lektor kohtus vastustaja riigihanke korras

tellitud ettevõtluskoolitusel, ei saa pidada IS isiklikeks tuttavateks, sõpradeks vms.

Ärakuulamiskohustuse rikkumine ei saanud mõjutada vaidlusaluseid otsuseid sisuliselt.

Kaebajad ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mille esinemine ja selgumine eelnevalt oleks mõjutanud

koostöö lõpetamise otsuste lõpptulemust.

Mainekahju on tõendatud, kui tõendatud on mainet kahjustava info avaldamise fakt. Antud

juhul tõendab vastustaja mainet kahjustava info avaldamist IS kiri vastustaja klientidele. Mainet

kahjustavate ebakohaste väärtushinnangute ja ebaõigete andmete avaldamise fakti

kindakstegemise eelduseks ei ole mainekahju ulatuse tuvastamine ega avaldatu lai levik.

Usaldusväärsest koostööst ei saa rääkida ka juhul, kui mainet kahjustavat infot avaldati vaid

üheksale töötukassa kliendile.

Koolituskaardi koostöö lõpetamine kolme partneriga ei olnud ebaproportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühingu ja Axxion Global OÜ apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

15. Kõigi kolme äriühinguga koostöö lõpetamise faktiline alus oli IS 05.10.2021 e-kiri.

Töötukassa leidis, et koostöö lõpetamise õiguslikud alused olid: koolitaja tegevus ei vasta

kehtivatele õigusaktidele (koostöö põhimõtete p 7.3.2, rikutud on TKS §-s 14 ja koostöö

põhimõtete p-s 1.9 sätestatud ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keeldu), koolitaja rikkus

oluliselt koolituskaardi koostöö põhimõtteid (p 7.3.6 ja p 1.8 ‒ koolitajal ei ole õigust anda

isikutele, sh töötukassa kliendile lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest

tasumise kohta enne, kui töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnituskirja),

koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud tegusid, mis muudab koolitaja

usaldusväärsuse küsitavaks (p 7.3.9, kirja üldine töötukassat halvustav toon). Tegemist on

alustega, mis igaüks iseseisvalt annab töötukassale õiguse lõpetada koolitajaga koostöö.

16. Ringkonnakohus ei nõustu töötukassaga, et IS 05.10.2021 e-kirja (vene keeles dtl 38,

kaebajate tõlge eesti keelde dtl 39 ja töötukassa tõlge eesti keelde dtl 264) saaks käsitada keelatud

ja ebaausa kauplemisvõttena. TKS § 15 lg 1 kohaselt on kauplemisvõte muuhulgas ebaaus, kui

3-22-397

12(13)

see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses

mõne kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt selle keskmise tarbija

majanduskäitumist, kes selle kauba või teenusega kokku puutub või kellele see on suunatud.

Ebaausaks loetakse selliseid kauplemisvõtteid, mis klienti tarbijana eksitavad või on tema suhtes

agressiivsed (TKS § 15 lg 9). Eksitavaks peetakse muuhulgas kauplemisvõtet ka siis, kui selle

mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud

(TKS § 16 lg 1). Kauplemisvõte on agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras, arvestades

kõiki selle asjaolusid sh liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt

kahjustatakse keskmise tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või

teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul

juhul ei teeks (TKS § 18 lg 1). Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid sellest, et IS oleks kuidagi

eriti agressiivselt või pettuse teel või moonutatud või valeinfot esitades saavutanud olukorra,

kus tema loengul osalenud töötukassa kliendid tundsid huvi ka tema teise koolituse kohta.

Midagi sellist ei saa ainuüksi 05.10.2021 e-kirjast järeldada. Viidatud kiri oli ebaeetiline ja

vastuolus koolituskaardi koostöö põhimõtetega (vt allpool), kuid sellest ei nähtu TKS normide

rikkumist. Seetõttu ei olnud töötukassal õigust lõpetada kaebajatega koostööd põhimõtete p

7.3.2 alusel.

17. Koostöö põhimõtete p 1.8 kohaselt ei ole koolitajal õigust anda isikutele, sh töötukassa

kliendile lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui

töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnituskirja. Selle põhimõtte vastu eksis IS

oma 05.10.2021 e-kirjas, kuna kogu kirja eesmärk oli põhimõtteliselt juhendada töötukassa klienti

registreerima end IS koolitusele juba enne kliendi koolitusvajaduse kindlakstegemist töötukassa

poolt ja selle osas, kuidas töötukassa konsultanti manipuleerides saada töötukassa koolituse

rahastamise kinnituskiri. Sellele viitab selgelt järgmine katke kirjast: „/…/ Kassa toel koolitusel

osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest Kassa armastab venitada ja koolitusel osalemise

kinnitamine (kinnituskiri) võtab Kassal aega rohkem kui nädal. Kui tegutseme operatiivselt siis

kõik õnnestub! Selleks tuleb teha järgmist. Esmajoones võtke ühendust enda Kassa

konsultandiga. Vastasel juhul, kui ma registreerisin teid kursusele ilma Kassa teadmata,

põrgatavad nad teid kiiresti tagasi ja siis on teil sellele kursusele väga raske registreerida.

Mõnikord nad toovad vabanduseks, et kahel kursusel (ettevõtluskoolitus ja Академия

брендинга») üheaegselt käia ei saa ja et esialgu lõpetage üks ja siis alustage järgmisega. See

on kõik jama ‒ inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni. Sõltub

suures osas konsultandist ja kliendi järjekindlusest. Selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel

ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad

osalemise. Kohe kui saate konsultandilt nõusoleku, teatage ja ma registreerin teid Kassa

ametliku süsteemi kaudu kursusele. Pärast registreerimist saab Kassa hakata töötama osalemise

kinnitamiseks. Kui on vaja abi motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan

kirjutada.“ Tähendust ei oma, et väidetavalt olid IS kirja adressaadid tema tuttavad, sest vaidlust

ei ole, et nad olid samas ka töötukassa kliendid. Samuti ei oma tähendust see, et isikud ise

(küsimustikud klientidele, dtl 71, 91, 94 jj) ei hinnanud IS kirja kui lubadust töötukassa rahastatud

koolitusele. Oluline on, et IS suunas töötukassa kliente oma kirjaga osalema tema koolitusel

töötukassa rahastusel enne isikute koolitusvajaduse kindlakstegemist töötukassa poolt ja

kasutama manipuleerivaid võtteid selleks, et töötukassa rahastust saada. Sama skeemi kasutamist

soovitas IS kirjas ka Tallinna Keeltekooli koolituste puhul. Sellist koolituskaardi koostöö

põhimõtte rikkumist ei saa pidada ebaoluliseks ja töötukassal oli seetõttu õigus lõpetada Tallinna

Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ-ga koostöö põhimõtete p 7.3.6 alusel.

18. Koostöö põhimõtete p 7.3.9 kohaselt võib töötukassa koolitajaga koostöö lõpetada, kui

koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud teo, mis muudab koolitaja

usaldusväärsuse küsitavaks. Selle sätte kohaldamisel on oluline töötukassa enda kui

3-22-397

13(13)

koostööpartneri hinnang, kas koolitaja või tema seadusliku esindaja tegu on muutnud koolitaja

töötukassa jaoks ebausaldusväärseks. Niisiis pole selle sätte kontekstis oluline, kas töötukassa

maine on saanud IS kirja tagajärjel kirja adressaatide arvates või ka objektiivselt hinnates

kahjustada. Seetõttu jättis halduskohus põhjendatult hindamata kaebajate esitatud klientide

küsimustikud kui asjakohatud. Sätte kohaldamise eelduseks ei ole mainekahju tekkimine, vaid

töötukassa hinnang, et ta ei usalda koolitajat piisavalt, et koostööd jätkata. Selles kontekstis ei

oma tähtsust ka see, milline on IS emakeel, venekeelse tõlke üksikasjad või miks ta kasutas

kirjas n-ö vaba kõnepruuki. Tähendust omab, et kaebajate seaduslik esindaja heitis kirjas

töötukassa klientidele oma koostööpartneri tegevusele halba varju. Ringkonnakohus nõustub

töötukassaga, et IS 05.10.2021 e-kirja üldine tonaalsus oli töötukassat halvustav ja ka

naeruvääristav. Halvustavaks ja ebaeetiliseks võib pidada kirja neid osi, kus IS viitab sellele,

justkui töötukassa tavatseks toimingutega venitada, viiks läbi mõttetult bürokraatlikku

menetlust („nad põrgatavad teid kiiresti tagasi“, „neil võib olla palju bürokraatiat“) ja

töötukassa konsultant on ebapädev („see on kõik jama“) ning manipuleeritav. Seetõttu ei saa

töötukassale ette heita, et sellise partneriga (ka sama juhatuse liikmega seotud teiste

äriühingutega) ei peeta koostöö jätkamist võimalikuks ja koostöö lõpetamist ei saa pidada

ebaproportsionaalseks. Seejuures kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja

seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause), mistõttu saab praeguses asjas hinnata kaebajate

usaldusväärsuse küsimust üksnes koostöö lõpetamise hetkel, mitte aga seda, kas töötukassa

usaldus võiks olla kohtumenetluse jooksul taastunud või mitte. Töötukassa esindaja selgitas ka

ringkonnakohtu istungil, et seda, kas kaebajaid võib uue 2024. a-l algava tööhõiveprogrammi

raames sõlmitavate kokkulepete kontekstis hinnata usaldusväärseks, hinnatakse vastavas

menetluses uuesti. Kuna töötukassa kaotas usalduse kolme koolitaja juhatuse liikme teo tõttu

(põhimõtete p 7.3.9), oli koostöö lõpetamine selle punkti alusel võimalik ka Axxion Global OÜ

suhtes. Juhatuse liikme tegu muutis kõik kolm kaebajat ebausaldusväärseks, kuna need

äriühingud tegutsesid koolituste pakkumisega sama juhatuse liikme juhtimisel.

19. Korrektne oleks olnud kaebajad ära kuulata enne 04.11.2021 otsuste tegemist. Vaidlus

puudub selles, et kaebajad said oma seisukohad esitada vestlusel enne 17.01.2022 vaideotsuste

tegemist. Asjast ei nähtu siiski, et ärakuulamiskohustuse rikkumise tõttu oleksid mingid olulised

asjaolud jäänud välja selgitamata, mistõttu ei saanud kaebajate ärakuulamata jätmine mõjutada

vaidlustatud 04.11.2021 otsuste materiaalset õiguspärasust.

20. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad vastavalt HKMS

§ 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)