4-23-2376/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.09.2023, Tallinn

Väärteoasja number

4-23-2376 (2230,23,008507)

Kohtunik

Katrin Mikenberg

Väärteoasi

Kaebus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk Eesti politseijaoskonna Rapla

menetlusgrupi 28.06.2023 otsusele väärteoasjas nr

2230,23,008507, millega Y.U-d karistati liiklusseaduse

(LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200

eurot ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki

juhtimisõigus kaheks kuuks

Kaebuse esitanud isik

(menetlusalune isik)

Y.U ‒ ik XXX; XX kodanik; elab aadressil XXX, XXX;

töötab XXX OÜ juhatuse liikmena; e-post xxx; kaks

kehtivat väärteokaristust

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood

70008747) Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskond;

asukoht

XXX,

Rapla,

Raplamaa; e-post xxx

Menetluse viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133‒135, maakohus

otsustas:

1. Rahuldada Y.U kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk Eesti

politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi 28.06.2023 otsusega väärteoasjas nr

2230,23,008507 Y.U-le LS § 227 lg 5 p 1 alusel määratud lisakaristus, s.o juhtimisõiguse

äravõtmine.

3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4. Rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank

EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank

EE777700771003813400), märkides selgituseks

rahatrahv väärteoasjas nr

2230,23,008507 ja viitenumbriks 10220235052211.

Juhul, kui süüdlane ei ole rahalisi kohustusi tasunud kohtuotsuse peale edasikaebamise

tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.

5. Otsuse koopia saata kaebuse esitanud isikule ja Politsei- ja Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE

Y.U-le heidetakse väärteoasjas nr 2230,23,008507 ette seda, et ta 16.01.2023 kell 16.15 ajal

Tallinnas Järvevana tee 3 maja juures juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 351 (kuni 70 km/h)

mõjupiirkonnas kiirusega 106+/-5 km/h, millega ületas suurimat sõidukiirust mitte vähem kui

31 km/h. Oma tegevusega rikkus Y.U LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning väärtegu on

kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja 28.06.2023 otsusega karistati Y.U-d LS § 227 lg 2 alusel

rahatrahviga 50 trahviühikut ning lisakaristusena võeti temalt LS § 227 lg 5 p 1 alusel

mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks kuuks.

2. Otsuse peale esitas menetlusalune isik 15.07.2023 kaebuse ning toob välja allpooltoodud

etteheited.

Kaebaja vaidlustas kiiruskaameraga jäädvustatud kiiruseületamise, sest auto jälgimisseade

lükkas kiiruskaamera fikseeritu ümber. Saanud teada, et auto jälgimisseade annab infot

katkendlikult ja tutvunud täpsemate andmetega, võttis menetlusalune isik ühendust

politseiametnikuga ja soovis menetluse lõpetada. Kaebajale sellist võimalust ei antud.

Ebaõige on otsuses sisalduv väide, nagu ei saaks kiiruseületamine 31 km/h jääda

märkamata. Kaebaja ei märganud kiiruseületamist, sest spidomeetri ekraan oli halvasti

nähtav ja kaebaja sõitis ilma puhkepausita.

Tegemist oli esimese kiiruseületamisega selle aasta jooksul ning järgmised kaks

kiiruseületamise eest määratud trahvi ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohased, sest

määratud karistused olid juba piisavad menetlusaluse isiku mõjutamiseks. Kaebaja

omandab täiendava kategooria juhilube ning seal omandatud teooriaõpe innustas teda oma

sõidukitele lisama kiirusepiirajad 95 km/h peale.

Kaebajal on kaks terviseprobleemidega pereliiget, mistõttu vajab juhiluba.

Toodut kokku võttes palub kaebaja, et tema karistust kergendatakse ja talle jäetakse alles

juhtimisõigus. Samuti taotleb kaebaja, et jõustunud lahendis asendatakse tema nimi

tähemärkidega ning ei avalikustataks tema sideandmeid. Kaebaja nõustus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et

puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kaebaja on juhtima asudes

jätnud täitmata LS § 33 lg-s 2 sätestatud kohustused ‒ ei veendunud sõiduki korrasolekus

ja oma terviseseisundis. Selline käitumine ei ole kuidagi kergendav, vaid liikluses tuleb

kogu tähelepanu suunata sellele, et ei oldaks ohuks teistele liiklejatele.

Asjaolul, et tegemist oli selle aasta esimese rikkumisega, ei ole tähtsust, sest karistus

määrati ajal, mil isikul oli kaks kehtivat väärteokaristust kiiruseületamise eest. Oluline on,

et karistused on kehtivad.

Kokkuvõttes märgib kohtuväline menetleja, et määratud karistus on kooskõlas isiku süü

suurusega ja arvestab süüdlase isikut, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata ja otsus

muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

4. LS § 227 lg 2 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest 21‒40 kilomeetrit tunnis. LS § 50 lg 5 p 3 järgi ei tohi

juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Google Maps andmetel on

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus Järvevana tee 3 naabruses oleval Järvevana teel

70 km/h.1

5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Y.U sõitis 16.01.2023 kella 16.15 ajal Tallinna linnas

Järvevana teel mootorsõidukiga kiirusega vähemalt 101 km/h. Lubatud sõidukiirus selles

piirkonnas on aga 70 km/h. Nimetatut ei eita menetlusalune isik Y.U, kelle ütlustest

ilmneb, et juhtis 16.01.2023 sõiduautot Škoda Octavia reg nr XXX Tallinnas Järvevana

teel suunaga Ülemiste poole. Ta ei märganud, et ületab kiirust, sest spidomeetrinäidikut

varjas käsi ja elektrooniline osa ei olnud ilmselt töökorras.

Lisaks isiku enda ütlustele on toimepandu tõendatud fotodega videosalvestiselt, milles on

näha mootorsõiduki reg nr-ga XXX sõitmine 16.01.2023 kella 16.15.55 ajal Järvevana tee

3 juures koordinaatidel 6587296,543932. Fotodelt on näha, et lubatud kiirus teelõigul oli

70 km/h, mõõdetud sõiduki kiirus oli aga 106 km/h. Kiirust mõõdeti seadmega nr PS-

953192.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse järgi on laser-kiirusmõõtesüsteem

PoliScan FM1 nr 953192 tunnistatud taadelduks kuni 30.04.2023. Seega oli 16.01.2023

teostatud järelevalve käigus kaebaja juhitava mootorsõiduki kiirus mõõdetud taadeldud

kiirusmõõtesüsteemiga.

6. Uuritud fotodega videosalvestiselt ja Y.U ütlustega on tõendatud menetlusaluse isiku

rikkumine 16.01.2023 kella 16.15 ajal. Kiirust mõõdeti töökorras kiirusmõõturiga. Fotod

tõendavad, et Y.U juhitud sõiduki suurimaks kiiruseks mõõdeti 106 km/h (+/- 5 km/h).

Y.U juhtis sõidukit teel, kus kiirus oli liiklusmärkidega piiratud 70 km/h, mistõttu ületas ta

lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 31 km/h (101 km/h – 70 km/h). Seega

rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

7. LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärtegu on võimalik toime panna tahtlikult või

ettevaatamatusest, ent tegelikkuses pidi isik linnaliiklusest tulles ligi kolmandiku lubatust

suuremat sõidukiirust tunnetama. Seega on ületatud sõidukiirust arvestades tegu toime

pandud vähemalt otsese tahtlusega.

8. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS §

227 lg 2 koosseisule. Y.U õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei ole.

Kaebaja toodud väited, mille kohaselt oli ta vahepeal sõitnud ilma puhkepausideta ning

tema spidomeetri näit ei olnud töökorras, ei ole õigusvastasust välistav asjaolu, vaid

näitab, et kaebaja ei suhtu täie vastutustundega liiklusseaduse § 33 lg-s 2 pandud juhi

üldkohustustesse.

1 Vt https://www.google.com/maps/@59.4117377,24.7565667,3a,75y,29.57h,90t/data=!3m6!1e1!3m4!

1sKfH2UzVxYQppcH7tlbcMpA!2e0!7i16384!8i8192?entry=ttu. (20.09.2023)

9. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra

kaitsmise huvidest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21‒41 kilomeetri tunnis

on LS § 227 lg 2 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või

juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Lisakaristusena võib juhilt LS § 227 lg 5 p

1 alusel ära võtta sõiduki juhtimisõiguse ühest kuust kuni kolme kuuni.

10. Süü suurust hinnates on kohtu hinnangul Y.U-le määratud põhikaristus õiglane, st kiirust

ületas ta sanktsiooni keskmisele määrale lähedases ulatuses ning tegemist oli isikuga, keda

enne seda tegu ei olnud varem liiklussüütegude eest karistamata. Isiku karistust

raskendavaid asjaolusid asjas ei leidu, karistust kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus.

11. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis kohtu hinnangul on see käesolevas asjas

ebavajalik. Kaebaja juhib põhjendatult tähelepanu asjaolule, et tegemist oli tema esimese

liiklusrikkumisega. Karistusregistri väljavõtte järgi on teised kaks liiklusrikkumist toime

pandud mais 2023, s.o ligi neli kuud hiljem arutatava rikkumise toimepanemisest.

Transpordiameti liiklusregisti väljavõtte järgi on isikule antud B-kategooria

juhtimisõigus 26.03.2019, st isik on kehtivate karistusteta mootorsõidukit juhtinud ligi

neli aastat enne arutatava rikkumise toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa isikut

karistada tegude eest, mida ta toimepanemise hetkel veel ei olnud toime pannud. Lisaks on

Riigikohus korduvalt pidanud vajalikuks märkida, et lisakaristuse kohaldamisel ei tohi

minna üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt

nt RKKKo 3-1-1-122-13, p 9) ning kui isikult soovitakse juhtimisõigus ära võtta, siis peab

olema põhikaristus tema süüst väiksem (vt RKKKo 3-1-1-59-15, p 13). Kohtuväline

menetleja on Y.U-le määranud põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras (suurim

võimalik karistus 400 eurot) ning kohaldanud samal ajal ka lisakaristust sanktsiooni

keskmises määras (võib määrata ühest kuust kuni kolme kuuni). Seega leiab kohus, et

kaebajale kohaldatud karistus on asjaolusid arvestades liiga karm ning kaebaja

puhtsüdamlikku kahetsust arvestades tuleb talle anda veel üks võimalus oma

liikluskäitumist muuta lisakaristust kohaldamata.

12. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 28.06.2023 otsuse osaliselt, s.o

lisakaristuse kohaldamise osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

13. Mis puudutab avalikus andmebaasis kaebaja nime tähemärkidega asendamises ja

sideandmete varjamises, siis selgitab kohus, et kriminaalmenetluse seadustiku § 4081 lg 2

asendatakse avalikustatud kohtulahendis nimi initsiaalidega ainult alaealiste isikute puhul.

Seega ei saa kohus selles osas taotlusele vastu tulla ning kui kohtuotsus on jõustunud, siis

avalikustatakse nii menetlusaluse isiku nimi kui ka isikukood. Küll aga ei kuulu toodud

sätte alusel avalikustamisele isiku kontaktandmed.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Mikenberg

kohtunik