2-21-7742/336 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja

koht

20. september 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-7742

Tsiviilasi

Oliver Kruuda pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. mai 2023 määrus pankrotihaldurile

esialgse tasu määramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Oliver Kruuda määruskaebus ja DeliveryDone OÜ

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

I:

Oliver

Kruuda,

ik

XXXXXXXXXXXX;

esindaja

vandeadvokaat

Helmeri Indela

Määruskaebuse esitaja II: DeliveryDone OÜ, rk

14960347; esindaja Reet Raidur

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 26. mai 2023 määrus muutmata ja määruskaebused

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 19. oktoobril 2021 välja Oliver Kruuda (võlgnik) pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Ene Ahase. Kohus vabastas 16. märtsi 2022 määrusega võlgniku

pankrotihalduri Ene Ahase ametist ja nimetas uueks pankrotihalduriks Andres Tootsmani.

20. aprillil 2023 esitas pankrotihaldur Andres Tootsman kohtule taotluse määrata

pankrotihaldurile esialgne tasu alates 16. märtsist 2022 arvestusega 1000 eurot kuus, mille

katteallikaks on OÜ Best Idea poolt pankrotimenetluse kulude kandmiseks antud laen, ja

määrata, et pankrotihalduri tasu maksta välja OÜ-le Pankrotivara, mille kaudu haldur tegutseb.

Pankrotitoimkond andis 22. märtsil 2023 nõusoleku esialgse tasu maksmiseks.

16. mail 2023 esitas pankrotihaldur kohtule halduri toimingupõhise ajakuluarvestuse. Haldur

taotles esialgse tasu määramist toimingupõhise tasuna, sest veel ei ole teada pankrotivara lõplik

suurus ja koosseis ning selle müügi aeg ja võimalik tulem. Sealhulgas ei ole teada, millal saaks

alustada pankrotivarasse kuuluva kasutusvaldusega koormatud XXXXXXXX kinnistu müüki,

sest pooleli on kasutusvalduse seadmise tagasivõitmine asjas 2-22-10277. Halduri tasutaotlus

230 töötunni eest perioodil 16. märtsist 2022 kuni 15. maini 2023 on 23 000 eurot (230 x 100

eurot iga töötunni kohta). Haldur on märkinud, et halduri toimingupõhise tasu hüvitab

pankrotimenetluse massikohustusena OÜ Best Idea.

2. Pankrotihaldurile esialgse tasu määramisele on vastuväite esitanud võlausaldaja

DeliveryDone OÜ ja võlgnik. Vastuväidetes leitakse, et haldur on oma kohustusi rikkunud.

Haldur on põhjendamatult viivitanud pandivara müügiga. Haldur ei ole esitanud kulude

kalkulatsiooni ja tööaja arvestust. Pankrotihaldur on sõlminud kaks õigusabilepingut ja nii

haldur kui ka valitud esindajad on selges sõltuvussuhtes OÜ-st Best Idea, kellega on sõlmitud

kokkulepe arvete tasumiseks ja tasutu tagastamiseks. Laenulepingu sõlmimine intressiga 8%

õigusabikulude ja esialgse tasu katteks on pankrotivara kahjustamine.

Kahe vandeadvokaadist esindaja palkamine ei ole põhjendatud. Kui halduril ei ole piisavaid

õigusalaseid teadmisi, ei tohiks ta haldurina tegutseda.

Pankrotimenetluses ei ole menetluskulude kalkulatsiooni kohtule esitatud, mistõttu ei ole teada

ka halduri tasu eelarvestatud suurus. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik mistahes halduri

esialgset tasu määrata, kuna kohtul puudub pankrotiseaduse (PankrS) § 65 lg 3 alusel võimalus

hinnata, milline tasu on madalam kui 50% halduri tasu eelarvestatud suurus.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Tartu Maakohus määrus pankrotihaldur Andres Tootsmanile esialgse tasu 8400 eurot, millele

lisandub käibemaks 1680 eurot, kokku 10 080 eurot. Maakohus mõistis tasu välja OÜ

Pankrotivara kasuks, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri esialgne tasu tuleb maksta

välja OÜ Best Idea poolt pankrotimenetluse kulude katteks antud laenu arvel.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel

pankrotimenetluse lõppemisel PankrS § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud

halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole,

mille kaudu haldur tegutseb.

PankrS § 65 lg 3 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel pärast pankrotitoimkonna arvamuse

ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel

haldurile määratud tasuga. Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses, mis kestab üle

kuue kuu, peab kohus määrama haldurile esialgse tasu selleks vahendite olemasolu korral.

Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest. Halduri

taotluse lahendab kohus määrusega 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

Maakohus leidis, et pankrotihalduri taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule on esitatud

ja kohus on kontrollinud nii halduri poolt viidatud tagasivõitmisasjades kohtuvaidluste

toimumist kui ka muude halduri viidatud kohtuvaidluste toimumist, mis on algatatud seoses

pankrotimenetlusega. Algatatud on seitse kohtuvaidlust. Lisaks sellele toimub kohtuvaidlus,

kus hagi on esitatud pankrotihaldur Andres Tootsmani vastu. Kohtule esitatud halduri

aruandest, selle lisadest, s.h toimingupõhisest ajakuluarvestusest nähtub, et halduri tegevus on

olnud intensiivne. See tähendab, et halduri töö selles menetluses ei saa toimuda mingi muu

põhitöö kõrvalt ja selles menetluses tasu saamata. Seetõttu on põhjendatud esialgse tasu

määramine. Kuna praegu ei ole teada pankrotivara lõplik koosseis ja suurus, puudub võimalus

tasu määramiseks lähtudes pankrotivara suuruse prognoosist ja põhjendatud on tasu määramine

tulenevalt toimingupõhisest ajakulust.

Kehtiva PankrS § 65 lg 3 näeb ette esialgse tasu määramise juriidilise isiku

pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu. Tingimuseks on selleks vahendite olemasolu.

Selles asjas on tegemist füüsilise isiku pankrotimenetlusega, mille finantseerimine PankrS § 29

lg-st 3 ja § 30 lg-st 1 tulenevalt võib toimuda huvitatud isikute, s.h võlausaldajate poolt selleks

makstavate vahendite arvel. Praegusel juhul on võlgniku pankrotihalduri ja võlausaldaja Best

Idea OÜ vahel sõlmitud laenuleping laenu andmiseks võlgnikule kohtumenetluste

finantseerimiseks ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks. On ette nähtud laenusumma, selle

väljamaksmise tingimused, kasutamise otstarve ja tagastamise tingimused. Tagastamise

tingimuseks on, et laen pankrotimenetluse kulude finantseerimiseks tagastatakse pärast seda,

kui pankrotimenetluses tekivad rahalised vahendid PankrS § 146 alusel väljamakseteks.

Maakohus märkis, et peab sellist kokkulepet deposiidimakse kõrval sobivaks allikaks

pankrotimenetluse kulude finantseerimiseks ja lepingu tingimusi ei ole alust kritiseerida.

Esialgse tasu määramine on põhjendatud, arvestades senist töö mahtu ja juba tehtud toimingute

edasist perspektiivi. Praegune haldur on tegutsenud selles menetluses umbes 14 kuud ja

pankrotimenetluse lõppemist ei ole lähiajal ette näha. PankrS eelnõu § 65 lg 3 seletuskirja

järgi on haldurile esialgse tasu määramine kohtu diskretsiooniotsus. Ei ole põhjendatud halduri

esialgse tasu määramist taotletud suuruses ehk 1000 eurot kuus. Põhjuseks on asjaolu, et haldur

kasutab menetluses õigusabi, millega kaasnevad kulud, kuid mille põhjendatuse üle lõplikult

saab otsustada alles lõpparuande kinnitamisel ja see võib tuua kaasa vajaduse arvata halduri

tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud (PankrS § 65 lg 8). Kuna ka esialgne tasu

tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile makstava tasuga, ei saa luua olukorda,

kus menetluse lõppemisel tasaarvestatavad ja tagasinõutavad summad ületavad menetluse

lõpus määratava tasu. Lisaks sellele näeb PankrS § 65 lg 3 kolmas lause ette, et esialgse tasu

suurus ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest, käesoleval juhul 11500 eurot.

Seega on pankrotihaldurile põhjendatud määrata esialgne tasu 14 kuu eest 8400 eurot (600

eurot kuus), millele lisandub käibemaks 1680 eurot, kokku 10080 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSED

4. Oliver Kruuda ja DeliveryDone OÜ esitasid maakohtu määruse peale määruskaebused,

milles palusid maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta pankrotihaldurile

esialgne tasu määramata.

Oliver Kruuda määruskaebuse kohaselt:

1) on maakohus rikkunud PankrS § 65 lg-t 2, mis sätestab, et halduri tasu arvestatakse

pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes;

2) ei ole haldur tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohtule esitatud, mistõttu ei ole teada ka

halduri tasu eelarvestatud suurus. Kohus ei ole vaidlustatava määruse põhjendustes esile toonud

ega lähtunud PankrS § 65 lg 3 alusel esialgse tasu määramisel halduri tasu ja menetluskulude

kalkulatsioonist, kuna seda ei ole koostatud ja kohtule esitatud;

3) ei ole kohus põhjendanud, millise dokumendi alusel arvestas kohus halduri tasu eelarvestatud

suuruseks 11 500 eurot, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-i 8 alusel määruse

motiveerimiskohustust. Maakohus ei ole halduri 20. aprilli 2023 taotluses nimetatud toiminguid

sisuliselt hinnanud (TsMS § 465 lg 2 p 8 ja PankrS § 65 lg 1-3 rikkumine);

4) sätestab PankrS § 65 lg 113, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur

soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust;

5) ei ole kohtul praegusel juhul kohustust esialgset tasu määrata, kuna PankrS § 65 lg 3 järgi

tuleb see määrata juriidilise isiku pankrotimenetluses;

6) on õigusabiteenuste lepingute sõlmimine OÜ-ga Advokaadibüroo RASK ja Best Idea

OÜ-ga laenulepingute sõlmimine täielikult põhjendamatu ja võlgnikku kahjustavad tegevused.

Haldur ega tema esindajad ei ole kordagi pöördunud võlgniku poole tagasivõidetavate tehingute

kohta selgituste ja teabe saamiseks, kuigi võlgniku poole pöördumisel oleks haldur juba eos

mõistnud, et need tagasivõitmise hagid on õiguslikult ja faktiliselt perspektiivitud;

7) on maakohus PankrS § 29 lg-t 3 ja § 30 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud, leides, et halduri

esialgne tasu tuleb välja maksta võlgniku pankrotihalduri ja võlausaldaja Best Idea OÜ vahel

õigusvastaselt sõlmitud 1. märtsi 2023 laenulepingu alusel saadud laenu arvel;

8) on maakohus PankrS § 65 lg-t 3 ebaõigesti kohaldanud, sest Oliver Kruuda

pankrotimenetluses puudub pankrotitoimkond, mida oleks saanud ära kuulata.

DeliveryDone OÜ määruskaebuse kohaselt:

1) on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Vastuväites

esitas DeliveryDone OÜ taotluse dokumentide väljanõudmiseks, eelmise halduri Ene Ahase

ülekuulamiseks ning esialgse tasu väljamõistmisest keeldumiseks. Mitte ükski nendest

taotlustest ei ole kohtumäärusest nähtuvalt käsitlemist leidnud. Määrus on täis asjakohatute

normide tsiteerimist. Maakohus ei ole võtnud seisukohta vastuväitele, et haldur on

pankrotivarale võtnud suure laenukohustuse ja esineb alus halduri ametist vabastamiseks;

2) ei ole pankrotitoimkond moodustatud seaduslikult, mispärast on otsused tühised. Esialgse

tasu taotluse esitamise eelduseks on pankrotitoimkonna nõusolek. Kuna Marcel Vichmann on

kriminaalkorras süüdimõistetud tahtliku kuriteo toimepanemise eest, ei saa nimetatud isik

kuuluda pankrotitoimkonda. Peeter Viirsalu ei saa olla pankrotitoimkonna liige, sest on

sõltuvussuhtes

haldurist.

Kuigi

Peeter

Viirsalu

valiti

üldkoosolekul

esindama

pankrotivõlgnikku PankrS § 83 lg 5 alusel kohtus, sätestab AdvS § 55 ühemõtteliselt, et

vandeadvokaat saab kohtus esindada ainult kirjaliku lepingu olemasolul. Sellise lepingu saab

pankrotimenetluses sõlmida ainult pankrotihaldur. Toimkonnast puudub sootuks väikeste

nõuetega

võlausaldajate

esindaja.

Seega

ei

eksisteeri

vähemalt

kolmeliikmelist

pankrotitoimkonda, kus kõik liikmed vastaksid seaduses sätestatud nõuetele. Seega on kõik

toimkonna otsused ja heakskiidud ja nõusolekud tühised algusest peale;

3) ei võimalda seadus määrata haldurile kuutasu, samuti on põhjendamata, miks just määrati

tasuks 600 eurot kuus. Kohtul on füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu määramisel kaks

võimalust – toimingutasu, mis ei või olla suurem kui kolme kordne töötasu alammäär või tasu

tööaja raporti alusel, kus peavad olema kirjas toimingute ajaline kestvus ja soorituse

kuupäevaline kronoloogia. Maakohtul polnud ka vajadust füüsilise isiku pankrotimenetluses

haldurile ajutist tasu määrata;

4) on füüsilise isiku pankrotimenetluse kulude katmine laenu arvelt seadusevastane. Kohus on

rikkunud PankrS § 29 lg-t 3 ja § 30 lg-t 1, mille kohaselt kulude katmine saab toimuda kohtu

kontrolli all läbi deposiidi.

5. Pankrotihaldur vaidles määruskaebustele vastu.

Vastuse kohaselt:

1) on pankrotitoimkond moodustatud seaduslikult. Pankrotitoimkond teeb oma otsused

lihthäälteenamusega, mistõttu isegi juhul, kui Marcel Vichman otsustamistes ei osaleks, on

toimkonna otsused kehtivad ka juhul, kui need võeti vastu toimkonna kahe liikme poolt. ÄS

§ 322 lg 1¹ kohaselt ei mõjuta nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust asjaolu, et

nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga. Vajalikud muudatused

toimkonnas tehakse lähiajal;

2) Peeter Viirsalu volitused pankrotitoimkonna liikme ja esimehena on jätkuvalt kehtivad ja ta

on pankrotihaldurist sõltumatu;

3) esineb pankrotitoimkonna esimees PankrS § 83 lg 5 alusel kohtus seadusest tulenevalt ning

tegemist ei ole lepingulise esindusega;

4) on pankrotihalduri tasu esialgne ning see võib muutuda. Pankrotihaldur on andnud ülevaate

enda tegevustest. Maakohus on määrust piisavalt põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata. Määruskaebused

jäävad rahuldamata.

7. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks.

8. Ringkonnakohus esitab esmalt seisukoha halduri tasu kohta, seejärel võlgniku

(määruskaebuse I esitaja) ja võlausaldaja (määruskaebuse II esitaja) määruskaebustes esitatud

muude väidete kohta.

9. Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest (PankrS § 65 lg 1).

9.1. PankrS § 65 lg 12 järgi, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub,

selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks

on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus

pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 ja § 661

lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

PankrS § 65 lg-st 3 tuleneb, et halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna

arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse

lõppemisel haldurile määratud tasuga. Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri

tasu eelarvestatud suurusest. Haldurile tasu määramisel lähtub kohus PankrS § § 661 lg 3

tulenevalt halduri esitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasu

põhjendatust. Kohtul on õigus haldurile tasu määramisel ja kulude kinnitamisel kalduda halduri

esitatud kalkulatsioonist kõrvale, kui see on menetluse asjaolusid arvestades põhjendatud.

Eeltsiteeritud pankrotiseaduse sätted ei erista, kas tegemist on juriidilise- või füüsilise isiku

pankrotimenetlusega.

Halduri tasu ja kulutuste kalkuleerimine on sätestatud PankrS §-s 661, mille lg 1 kohaselt esitab

haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni. Haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlema

selle poole, et menetluskulud ei oleks suuremad kui vajalik. Kalkulatsioonis peab haldur

kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud

pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja

abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Kalkulatsiooni koostamisel lähtub

haldur selle koostamise ajaks teadaolevatest asjaoludest ja oma kogemuslikust hinnangust.

Halduri esitatav kalkulatsioon on võrreldav võlaõigusseaduse §-s 639 sätestatud mittesiduva

eelarvega. Mittesiduv eelarve kujutab endast esialgset tööde maksumuse kalkulatsiooni, mis on

üksnes

aluseks

lõpliku

tasunõude

suuruse

määramisel.

Kalkulatsioon

määrab

pankrotimenetluse kulude esialgse arvestusliku maksumuse ja halduri tasu arvestamise

põhimõtted.

9.2. Samas näeb füüsilise isiku pankrotimenetluse korral PankrS § 65 lg 113 ette erisuse, seda

eelkõige halduri töö lihtsustamiseks, vabastades ta ajaarvestuse pidamise kohustustest. PankrS

§ 65 lg 113 kohaselt võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur

soovib tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Kuna tööaja

arvestuse pidamine on haldurile täiendav ülesanne, on halduril võimalik valida, kas ta soovib

seda kohustust füüsilise isiku pankrotimenetluses täita või nõustub füüsilise isiku

pankrotimenetluse läbiviimise eest saama tasu toimingutasu põhimõttel.

9.3. Ringkonnakohus arvates märkis haldur eksitavalt, et soovib tasu toimingupõhise

ajakuluarvestuse alusel. Asja materjalidest nähtub, et haldur esitas 16. mail 2023 aruande

võlgniku pangakontode kasutamise kohta, ülevaate vara tagasivõitmise asjadest ja menetluses

kasutatud õigusabist ning PankrS § 66 lg-te 1 ja 2 alusel kinnitamisele kuuluvatest

menetluskuludest, seisuga 15. mai 2023. Haldur selgitas tasu taotluses, et veel ei ole teada

pankrotivara lõplik suurus ja koosseis ning selle müügi aeg ja võimalik tulem ning tasu hüvitab

pankrotimenetluse massikohustusena OÜ Best Idea. Haldur taotles tasu määramist

toimingupõhise tasuna 230 töötunni eest perioodil 16. märts 2022 kuni 15. mai 2023 kokku 230

tunni eest 23 000 (230 x 100) eurot. Eeltoodu kinnitab, et haldur ei taotlenud tasu PankrS 65

§ 113 alusel toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr.

9.4. Pankrotimenetluses peab olema tagatud, et pankrotihalduri tasu kujunemine oleks

prognoositav ja läbipaistev, et nii kohus kui võlausaldajad teaksid, milliste ülesannete täitmise

eest haldur tasu küsib ning kuidas on nõutav tasu kooskõlas pankrotimenetluse tulemustega.

Praegune füüsilise isiku pankrotimenetlus ei ole võrreldav keskmise füüsilise isiku

pankrotimenetluses tehtavate toimingute arvu, sisu ega ka töötundide hulgaga. Erisuseks on ka

see, et pankrotivara suurus selgub pankrotimenetluse käigus, ning millises suurusjärgus saab

olema pankrotivara müügitulem, on hetkel võimalik vaid hüpoteetiliselt arvata. Käesolevas

menetluses on tegemist olukorraga, kus pankrotimenetluse läbiviimiseks pankrotivara ei ole ja

ei ole teada, kas ja millises suuruses üldse pankrotivara tekib. Võlausaldaja(d) on aga nõus

pankrotimenetluse jätkamiseks kandma pankrotimenetluse kulud ja maksma haldurile tasu.

Asja materjalidest nähtub, et pankrotitoimkonna 21. veebruari 2023. a koosolekul kiideti heaks

pankrotihalduri ja võlausaldaja vahel sõlmitava laenulepingu tingimused ning anti haldurile

luba laenulepingu sõlmimiseks. Pankrotitoimkonna 18. aprilli 2023 arvamuse kohaselt on

tegemist märkimisväärselt keeruka menetlusega, mis ei lõppe lähiajal ning pankrotitoimkonna

meelest on põhjendatud taotlus haldurile esialgse halduritasu määramiseks.

Maakohus hindas halduri esitatud tasu taotlust PankrS § 65 lg 12 järgi tunnitasu alusel.

Maakohus märkis halduri tasu taotluse läbivaatamisel mõneti eksitavalt, et võtab aluseks

halduri poolt eelarvestatud tasu suurusest pool, s.o 11 500 (23 000 : 2 = 11 500).

Kalkulatsioonis märkis haldur, et ta soovib tasu seni tehtud töö (230 tunni ulatuses) eest 100

eurot tunni eest kokku 23 000 eurot ja samas prognoosis, et lisaks tuleb praeguses menetluses

teha toiminguid tulevikus veel 270 tunni ulatuses. Seega oleks eelarvestatud tasu suurus 500

(230 + 270) tunni eest 50 000 eurot.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale

on edasikaevatud (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659). Halduri tasu määramise on

vaidlustanud võlgnik ja võlausaldaja, kes leiavad, et tasu määramiseks puudus üldse alus.

Eeltoodut arvestades ei anna ringkonnakohus hinnangut sellele, kas maakohtu poolt määratud

halduri tasu oleks saanud määrata ka suuremana.

Siiski märgib ringkonnakohus, et edasises pankrotimenetluses, mis on jätkuvalt komplitseeritud

kuna võlgnikul puudub vara, mida saaks kiiresti menetluskulude katmiseks kasutada, on kõigi

menetlusosaliste, sh halduri ja ka kohtu huvides, et haldur esitab täpsustatud kulude ja tasu

kalkulatsiooni. Kui menetluses tekib vajadus haldurile tasu maksmiseks või kulutuste

hüvitamiseks, on kohtul kohustus nõuda PankrS § 661 nõuetele vastavat kalkulatsiooni.

Võlausaldajatele ja kohtule peaks teada olema, kui palju läheb pankrotimenetlus maksma, mida

haldur pankrotivara suurendamiseks ette on võtnud, millised on tagasivõitmise menetlustega

kaasnevate kulude prognoos ja milline tulem nendest menetlustest positiivse lahenduse puhul

pankrotivarasse tuleb. Halduri poolt maakohtule esitatud kalkulatsioon on üldsõnaline ja liiga

suure abstraktsusastmega, et hinnata, milliseid toiminguid ja millise ajakuluga haldur on

prognoosinud ette võtta ja kas kõik planeeritavad toimingud on vajalikud.

10. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse I esitajale järgmist. Maakohus lähtus

õigesti esialgse tasu määramisel PanrS § 65 lg-st 3. Määruskaebuses viidatud sama paragrahvi

2. lõike esimese lausega tuleb eelkõige arvestada halduri tasu määramisel pankrotimenetluse

hilisemas faasis, kui pankrotivara on tekkinud.

Arvestades menetluse eripära ei nõustu ringkonnakohus praeguses asjas sellega, et halduri

esitatud kalkulatsiooni alusel ei saanud esialgset tasu määrata.

Ringkonnakohus möönab, et maakohtu poolt tasu määramisel aluseks võetud 11 500 eurot ei

ole pool eelarvestatud tasust, kuid vaidlust ei ole, et tasu suurus tuleneb tasu taotlusest, mistõttu

maakohtu minetus ei too kaasa määruse muutmist ega tühistamist.

Füüsilise isiku pankrotimenetluses ei ole haldur ega kohus kohustatud tasu määramisel lähtuma

toimingutasust. Maakohus peab hindama halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi

samaväärselt sõltumata sellest, kas tasu määratakse toimingutasuna PankrS § 65 lg 113 või

tunnitasuna PankrS § 65 lg 12 järgi.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta asjakohatu väite, et pankrotimenetluses puudub

pankrotitoimkond. PankrS § 66 lg 4 järgi, kui pankrotitoimkond on andnud haldurile nõusoleku

teha tema ülesannete täitmiseks põhjendamatuid kulutusi, vastutavad nõusoleku andnud

pankrotitoimkonna liikmed võlgniku ees solidaarselt halduriga. Nõude põhjendamatuteks

kulutusteks makstu tagastamiseks pankrotivarasse võib esitada ka võlausaldaja.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et võlausaldaja või ka kolmas isik võivad

pankrotitoimkonna arvamust arvestades kohtu nõusolekul pankrotimenetlust finantseerida

laenuga.

11. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse II esitajale järgmist.

Praeguses asjas puudub ringkonnakohtul kahtlus, et maakohtu poolt haldurile määratud

esialgne tasu on määratud põhjendatult. Haldur märkis kavandatavad toimingud, selgitas,

kuidas kujunevad välisele õigusabile kulutatud summad ja millistest vahenditest nende eest

tasutakse. Määruskaebuse II esitaja seisukoht, et haldur on võtnud põhjendamatult suure

laenukohustuse, ei ole õige. Asja materjalidest nähtub, et laenutingimused kooskõlastati

toimkonnaga ning laenu kasutatakse pankrotimenetluse finantseerimiseks ja üksnes kohtu loal.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse II esitajaga, et ka võlausaldajatel on õigus esitada

haldurile kalkulatsiooni kohta arvamusi ja ettepanekuid. Haldur vastas määruskaebuse II esitaja

päringule ja selgitas, millised nõutud dokumentidest on toimikus. Maakohus ei pidanud

määruses võtma seisukohta tasu taotluse raames võlausaldajate ja halduri vahelise suhtluse

osas. Võlausaldajale ei tulene PankrS § 661 lg-st 1 õigust taotleda piiramatult dokumentide

kogumist.

Määruskaebuse II esitaja seisukoht, et haldurile on keelatud kuutasu määramine, ei tulene

pankrotiseadusest.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/