2-20-12409/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu taotlus paikvaatluse korraldamiseks Harju Maakohtu 07.01.2022 määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis
Legislator headnote
AI generated2-20-12409/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu taotlus paikvaatluse korraldamiseks Harju Maakohtu 07.01.2022 määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur
Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-12409
Kohtuasi
Moraga OÜ avaldus Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu
vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja
Moraga
OÜ
(registrikood
12615579),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni
Puudutatud isik Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu
(registrikood
80182143),
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu taotlus paikvaatluse korraldamiseks
rahuldamata.
2. Jätta Harju Maakohtu 07.01.2022 määrus muutmata.
3. Harju Maakohtu 07.01.2022 määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis
Moraga OÜ avalduse rahuldamata 52,64 euro ulatuses.
4. Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu määruskaebus jätta rahuldamata.
5. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistu
kanda.
6. Määrata kindlaks Moraga OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja
mõista Tallinn, Lõime tn 20 korteriühistult Moraga OÜ kasuks välja
ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 518,40 eurot.
7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse
(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2-20-12409
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Moraga OÜ (avaldaja) esitas 27.08.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn Lõime tn 20
korteriühistu (puudutatud isik; korteriühistu) vastu, paludes mõista puudutatud isikult avaldaja
kasuks välja kahjuhüvitis 1488 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates avalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus
avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
Avalduse kohaselt oli avaldaja korteriühistu liige, kellele kuulus kuni 21.02.2020
kaasomandiosa Lõime tn 20–417 korteriomandist. 19.07.2019 toimunud remondi käigus
tuvastas avaldaja, et korteriomandil puudub osaliselt lagi ja pööningul põrand. Pööningu
palktala oli täielikult läbi mädanenud ja võis iga hetk korterisse kukkuda. Korteriomandi peal
asuv pööning on Tallinn, Lõime tn 20 kõigi korteriomanike kaasomandis. Avaldaja võttis
19.07.2019 ühendust korteriühistuga nii telefonitsi kui e-posti teel ning saatis korteriühistule e-
kirjad lisaks 21.07.2019 ja 26.07.2019, teavitades korteriühistut olukorrast ja nõudes pööningu
põranda ning korteriomandi lae taastamist. Korteriühistu avaldajale ei vastanud. Avaldaja
toestas ja taastas remonditööde käigus korteriomandi lae ja pööningu põranda. Tegemist oli asja
säilitamiseks vajalike töödega. Avaldaja sai korterisiseselt teha vaid suuremate kahjustuste
vältimiseks lae ja pööningu põranda toestamise, kandekonstruktsioone ei muudetud.
Kahjustunud lae vahetamine maksis 1800 eurot, millele lisandub materjali maksumus 465,83
eurot. Kokku moodustas laega seonduva töö maksumus 2265,83 eurot, millest avaldaja nõuab
1488 euro tasumist. Korteriühistu liikmed tutvusid teostatud töö etappide ja tulemusega
06.08.2019. Korteriühistu oli tööde kvaliteedi ja teostamisega rahul. Avaldaja väljastas
31.08.2019 teostatud tööde eest arve 1488 eurot maksetähtajaga 14.09.2019. Arve on tasumata.
01.11.2019 avaldas korteriühistu, et on nõus tasuma 600 eurot, kuid ei ole seda seni tasunud.
Avaldaja võõrandas 21.02.2020 korteriomandi NaVi style OÜ-le, kellele läksid üle ka avaldaja
õigused. NaVi style OÜ loovutas Lõime tn 20–417 korteriomandi lae ja pööningu põrandaga
seotud nõuded avaldajale.
Puudutatud isikute seisukohad
2. Puudutatud isik palus jätta avalduse läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud
avaldaja kanda.
Puudutatud isik leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tegemist on hagimenetluses
läbivaadatava asjaga, kuivõrd avaldaja ei ole enam korteriomandi nr 417 omanik ja avaldaja sai
korteriomandi kaasomanikuks 05.08.2019 ehk ka tööde teostamise ajal ei olnud ta korteriühistu
liige. Juhatuse liige, kellele avaldaja e-kirju saatis, viibis sel ajal suvepuhkusel välismaal.
Avaldaja pidi mõistma, et tegemist on suvepuhkuste ajaga ja ootama korteriühistu vastust
2-20-12409
mõistliku aja jooksul, nt vähemalt 30 päeva. Tegemist ei olnud ootamatult tekkinud
avariiolukorraga. Kandekonstruktsioonide vahetamise vajadus ja ulatus tuli tuvastada
ekspertiisiga ning otsustada korteriühistu üldkoosolekul. Avaldaja ei tegutsenud kaasomanike
või korteriühistu huvides. Avaldaja väidetavalt teostatud tööd on mõttetud, kuna kui vaja on
vahetada kogu katusekonstruktsioon, tuleb avaldaja poolt väidetavalt teostatud tööd teha uuesti.
Puudutatud isikul ei olnud võimalust väidetavatele töödele eelnenud olukorraga tutvuda ega
tutvuda ka kaetud töödega. Avalduses loetletud tööd ei olnud kaasomandi osa säilimiseks
vajalikud, tööde teostamine on ebatõenäoline ja tõendamata (puuduvad projektid,
teostusjoonised, ehitusteatis või luba, kaetud tööde aktid), töid ei kooskõlastatud puudutatud
isikuga ja need on avalik-õiguslikult ebaseaduslikud. Pööningu põranda toestamine ei olnud
pööningu põranda säilitamiseks vajalik. Korterilae kipsplaadid on korteri siseviimistlus, mille
taastamine ei kuulu kaasomanike ega korteriühistu kohustuste hulka. Tööde ja materjalide
mahud on ülepaisutatud. Puudutatud isik pakkus 01.11.2019 saadetud e-kirjas avaldajale
õigusrahu ja menetluskulude ärahoidmise eesmärgil kohtuvälise kompromissi korras 600 eurot,
kuid see kaotas kehtivuse.
Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 07.01.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse osaliselt ja
mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1435,36 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud ulatuses alates 28.08.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis
maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja
menetluskulude hüvitise 2771,60 eurot.
3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõude aluseks korteriomandi- ja
korteriühistuseaduse (KrtS) § 37 lg 1. Maakohus leidis, et kuigi avaldaja ei olnud kulu
kandmise ajal kinnistusraamatu andmetel veel asja omanik, on tal siiski õigus nõuda
kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist. Kinnistusraamatu andmetel kanti avaldaja kinnisasja
½ mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse 17.07.2019 kinnistamisavalduse alusel
05.08.2019, mistõttu sai ta asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 järgi korteriomanikuks 05.08.2019.
Kulud, mille hüvitamist avaldaja nõuab, on kantud perioodil 23.07.2019–04.08.2019.
Kinnisasja 17.07.2019 notariaalse müügilepingu kohaselt ostis avaldaja ½ mõttelise osa Lõime
20–417 korteriomandist ning selle lepingu p-s 4.1 leppisid müüja ja ostja kokku, et lepingu
eseme otsene valdus antakse ostjale üle samal päeval pärast lepingu sõlmimist, s.o 17.07.2019.
Seega tegi avaldaja vaidlusalused tööd kinnisasja senise omaniku nõusolekul ja kulutuste
hüvitamise nõue sai tekkida isikul, kes oli kulude tegemise ajal korteri omanik. Korteriomandist
tulenevad nõuded läksid KrtS § 43 lg 1 alusel koos korteriomandi üleminekuga üle asja uuele
omanikule, s.o avaldajale ja kaasomanikule OÜ Trade for me. Viimane kinnitas, et on
loovutanud avaldajale kõik võimalikud kaasomandi osa parendamise ja taastamise kulutuste
nõuded. Avaldaja ja OÜ Trade for me võõrandasid korteri 21.02.2020 NaVi style OÜ-le, kes
on kinnistusraamatu andmetel korteri omanik alates 28.02.2020. NaVi style OÜ loovutas
korteriomandi lae ja pööningu põranda kahjustuste kõrvaldamisega kaasnenud kahju
hüvitamise nõude summas 1488 eurot koos sellega kaasneva viivise nõude avaldajale.
Avaldajal on seega õigus nõuda KrtS § 37 lg 1 alusel korteriühistult kaasomandi eseme
säilitamiseks kantud vajalike kulutuste hüvitamist ja selline nõue tuleb lahendada hagita
menetluses.
3.2. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja ei saanud tööde tegemiseks teiste korteriomanike ja
korteriühistu nõusolekut, kuigi ta pöördus korteriühistu poole ajavahemikus 19.07.2019–
26.07.2019 registrijärgsel e-postiaadressil ja telefoninumbritel korduvalt. Maakohus märkis, et
KrtS § 37 lg 1 alusel nõude esitamine ei eelda korteriühistu või teiste korteriomanike
2-20-12409
nõusolekut, st vajalik ei ole ka üldkoosoleku otsus. Vastuolus KrtS § 37 lg 1 mõttega on
puudutatud isiku väide, et korterühistu seisukoht ja üldkoosoleku otsus oleks hea usu
põhimõttest tulenevalt tulnud ära oodata.
3.3. Maakohtu arvates oli avaldaja tehtud kulutuste puhul tegemist kaasomandi säilitamiseks
vajalike kulutustega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõttes. Vaidlusaluses
korteris oli ripplagi, mille avamisel ilmnes, et pööningu ja lae sisselangemist oli proovitud
vältida penoplastist plaadi lakke liimimisega. Lae sisselangemist hoidis ära vaid korteri lakke
paigaldatud ripplae sõrestik. Korteri müügilepingu p 2.1.5 kohaselt vajas korter
kapitaalremonti, sh oli märgitud, et eluruumis on vaja paigaldada lagi. Avaldaja asuski pärast
korteri ostmist tegema remonti ja ripplae, sh selle sõrestiku eemaldamisel, vajus lagi osaliselt
korterisse sisse. Halvas seisus oli aga ka ülejäänud osa laest, mis oli samuti ära vajunud.
Lae/põranda talad on mädanenud ja osaliselt ära vajunud, endine lagi oli osaliselt
niiskuskahjustustega, millele viitavad ulatuslikud hallituslaigud. Et lagi on saanud niiskust, st
sellel olid ka niiskusest tingitud kahjustused – pehkinud talad ja hallitus, kinnitab korteri endise
omaniku SV selgitus selle kohta, et katuse remontimise ajal voolas laest tuppa vett, kuid sellele
keegi ei reageerinud ja hoolimata pöördumisest jäi kõik nii nagu oli. Pärast ripplae eemaldamist
jäi avaldaja korteri lakke auk, st et ühtlasi puudus ka pööningu põrand. Avaldaja esitatud
fotodelt nähtub, et lagi kukkus alla. Lagi ei oleks saanud alla kukkuda, kui pööningul asuvad
talad oleksid olnud korras. Avaldaja selgituste kohaselt viibis ta varisemise ajal ka ise korteris,
st tegemist oli ohtliku olukorraga. Õige ei ole puudutatud isiku seisukoht, nagu välistaks nõude
rahuldamise see, et pööningu põrand vajus avaldaja korterisse pärast seda, kui avaldaja ise asus
tegema korteris remonti ja eemaldas vana ripplae. Avaldaja ei pidanud jätma ära vajunud lage
korda tegemata selleks, et toestada varisemisohtlikku pööningu põrandat vana ripplae
konstruktsiooniga. Väide, nagu oleks avaldaja soovinudki madalamat lage, kuna siis on
mugavam lambipirni vahetada, on eluliselt arusaamatu, tõendamata ja ka asjakohatu, kuna
vaidluse all ei ole mitte korteri lagi, vaid varisemisohtlik pööningu põrand. See, kas konkreetsed
tööd on avalik-õiguslikult õigesti vormistatud või mitte, ei mõjuta käesoleva asja lahendust.
3.4. Avaldaja korraldas järgmiste tööde tegemise: eemaldati sisselangenud lagi/põrand,
puhastati ümbrus lahtisest materjalist, praht utiliseeriti; ava täideti ehitusvillaga; vill kaeti
tuuletõkkeplaadiga; avad tihendati montaaživahuga; kaeti ehituskilega; lae alla seintele ehitati
horisontaalne prussidest vöö, mis kinnitati kruvidega ja toestati vertikaalsete prussidega;
horisontaalsele vööle ehitati konstruktsioon/sõrestik; puitkonstruktsiooni kohale paigaldati
esimene kiht niiskuskindlaid plaate (pööningu põrand) ja kinnitati puitkonstruktsiooni külge.
Tööd teostas Admiral Kinnisvara OÜ (kustutatud; Admiral Kinnisvara). Avaldaja esitatud
fotodelt nähtub, et avaldaja on paigaldanud ehituskile, tõstnud tõstukiga plaadid lakke ja
toestanud selle horisontaalse puitkarkassi külge paigaldatud vertikaalsete prussidega. Nimetatu
nähtub ka avaldaja poolt 13.12.2021 esitatud videofailidelt. Puudutatud isiku vastuväited
videofailidele, et puuduvad andmed selle kohta, mis aadressil asub ruum, millest on video
tehtud, on sisustamata ja tõendamata. Puudutatud isik ei toonud esile ühtegi asjaolu, millest
võiks järeldada, et video oleks tehtud mõnest muust kui vaidlusalusest Lõime 20–417 korterist.
Videote ja avaldaja poolt esitatud fotode võrdlemisel seda järeldada ei saa. Seda, et fotod
oleksid tehtud mõnest muust, kui vaidlusalusest ruumist, ei ole puudutatud isik väitnud.
Maakohus ei nõustunud puudutatud isikuga, nagu oleks tegemist olnud üksnes korterisiseste
töödega, mis teisi korteriomanikke ei puuduta. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldajale kuulub
kõige ülemise korruse korter, mille kohal on elamu pööning. Seega on avaldaja korteri lagi
ühtlasi ka pööningu põrandaks. Tööd olid seega vajalikud selleks, et takistada pööningu
põranda edasist vajumist avaldaja korterisse. Pööningu põrand ei kuulu KrtS § 4 lg-te 3 ja 4
järgi eriomandi koosseisu, vaid see on koos pööninguga korteriomanike kaasomandis.
Kaasomandiosa korrashoiu eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Avaldaja selgitas, et
2-20-12409
sai korteri siseselt teha vaid suuremate kahjustuste vältimiseks lae ja pööningu põranda
toestamise tööd, kandekonstruktsioone ei muudetud. See, et avaldaja pidi ehitama oma korteri
lae uue konstruktsiooni alla, oli tulenevalt asjaoludest paratamatu. Oma lae ehitamisega seotud
kulude hüvitamist avaldaja ei nõua. Puudutatud isiku väited selle kohta, nagu oleks avaldaja
kandekonstruktsioone muutnud, ei ole õiged. Seda ei ole avaldaja käesolevas menetluses
väitnud ja see ei nähtu ka asjas esitatud tõenditest. Avaldaja tehtud tööd, s.o osaliselt juba alla
kukkunud pööningu põranda ja muus osas ära vajunud põranda toestamise tööd olid vajalikud
kaasomandi eseme säilitamiseks. Isegi kui korteriomanikel tuleb edaspidi renoveerida kogu
pööningu põranda konstruktsioon, ei muuda see avaldaja töid mõttetuks. Avaldaja tehtud tööd
aitavad kaasa kaasomandiosa säilimisele ja edasise kahju tekkimise vältimisele seni, kuni
korteriomanikud leiavad võimaluse korrastada kogu pööning.
3.5. Avaldaja nõuab puudutatud isikult järgmiste tema poolt soetatud materjalide kulu, kokku
480 euro hüvitamist:
- pruss 50×100×4200 15 tk × 7,50 eurot + km = 135 eurot;
- pruss 50×100×3000 7 tk × 4,50 eurot + km = 37,80 eurot;
- pruss 50×100×3000 7 tk × 4,50 eurot +km = 37,80 eurot;
- niiskuskindlad plaadid 1830×2750 mm 9 tk kokku 41 eurot;
- plaaditõstuki rent 4 päeva × 7,50 eurot + km = 36 eurot (tõstuk renditi 23.07.2019.
toestamistööd kestsid 3 päeva 24.–26.07.2019. Tõstukit kasutati ka 2 päeva hiljem kipsplaatide
paigaldamiseks lakke);
- kruvid, nurgad, poldid jms kulumaterjal 181,98 eurot;
- materjali ja plaaditõstuki rendiga seotud kütusekulu 10,43 eurot.
Lisaks kulus vaidlusaluses korteris juulis 2019 tehtud töödele kokku 6000 eurot, mille kohta
esitas tööd teostanud Admiral Kinnisvara kaasomanikele, avaldajale ja Trade for me OÜ-le
arved, mis on arvetel antud kinnituste kohaselt makstud. Admiral Kinnisvara selgituste kohaselt
teostati töid ajavahemikus 19.07.2019–05.08.2019. Remondi käigus tuvastati, et korteri lae osa
on kahjustunud ja tuleb välja vahetada. Kahjustatud lae eemaldamine ja selle asendamine
moodustas töö ja materjali mahust umbes 30%, s.o 1800 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud
isikult kokku 1488 euro tasumist, mille kohta esitas puudutatud isikule 31.08.2019 ka arve.
Arve kohaselt oli pööningu põranda teostamine ja lae taastamise töö kulu 1008 eurot (72 tundi
hinnaga 14 eurot tunnis) ning materjali ja transpordikulu 480 eurot.
Prussidega seotud kulude kandmist tõendavad 23.07.2019 Espak ehituspoe kaardimakse
kviitungid. Kviitungite kohaselt on aga avaldaja kandnud 15, 7 ja 7 prussi ostmisega seotud
kulusid mitte 210,60 eurot, nagu ta väidab (135 + 37,80 + 37,80), vaid 157,95 eurot (129,60 +
28,35). Avaldaja selgitas 13.12.2021 ärakuulamisel, et puidust prussidest ehitati uus vöö ja
sõrestik, millele kinnitatud vertikaalprussid hoiavad kinni niiskuskindlaid lamineeritud
pööningu põrandat toestavaid plaate. Avaldaja selgitas, et tasus plaatide eest sularahas arveta.
Pööningu põrandat toestavate plaatide paigaldamiseks rentis avaldaja 23.07.2019 Ramirent
Baltic AS-ilt plaaditõstuki. Avaldaja nõuab nelja päevaga seotud kulu hüvitamist. Asjaolu, et
Ramirent Baltic AS on üleandmise-vastuvõtu akt/rendilepingusse märkinud ehitusobjekti
koodiks Betooni 26, ei välista avaldaja nõude rahuldamist. Avaldaja esitatud fotodega on
tõendatud, et plaaditõstukit kasutati vaidlusaluses korteris tööde tegemisel (tõstuk nähtub tl 61
pöördel esitatud fotolt). Asjaolu, et avaldajal võis olla teine objekt ka Betooni tänaval, seda ei
muuda. Avaldaja kulu 181,98 euro kandmist tõendab Bauhof Lasnamäe kaupluse 23.07.2019
kviitung, mille kohaselt ostis avaldaja ehituskile, montaaživahtu, käsikile, klambripüstoli,
puidukruve, vahupüstoli, naelutusnurgad, ruberoidi ja kivivilla. Kulu kütusele 10,43 eurot
kinnitab Alexela 23.07.2019 kaardimakse kviitung. Maakohus leidis, et kütusekulu on osa
tööde tegemiseks vajalikest kuludest, kuna soetatud materjal, eriti suuremõõtmeliste prusside
2-20-12409
ja plaatide toimetamiseks poest ehitusobjektile on transport vajalik. Muudel kviitungitel
kajastatud kulude hüvitamist avaldaja ei nõudnud (Maxima arve, Jäätmejaama arve, Ramirent
arve muus osas kui plaaditõstuk). Kokku on avaldaja kandnud töödega seoses otseseid kulusid
seega 427,36 eurot. Eeltoodule lisandub 1008 eurot, mille hüvitamist nõuab avaldaja seoses
asjaoluga, et töid teostas Admiral Kinnisvara. Avaldaja selgitas, et arvestas Admiral Kinnisvara
poolt esitatud arvest maha sellised kulud, mis tal oleks tulnud nagunii kanda ja esitas
korteriühistule arve, mis puudutas ainult toestamisega seotud töid. Avaldaja selgitas, et võttis
aluseks arvestuse, mille kohaselt tegi toestamistöid 3 töötajat 3 päeva, s.o kokku 72 tundi,
tunnihinnaga 14 eurot. Nimetatu on kooskõlas ka avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud
arvega. Kokku on avaldaja kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik kulu seega 1435,36 eurot
(427,36 + 1008). Kuna avaldaja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka avaldaja viivise
nõue, mistõttu mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määras alates 28.08.2020 kuni kohustuse täitmiseni.
3.6. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel
puudutatud isiku kanda, kuna avalduse osaline rahuldamata jätmine ei mõjutanud asja
lahendamist. Maakohus määras avaldaja menetluskulud kindlaks summas 2771,60 eurot.
Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määra 120
eurot. Maakohus vähendas osaliselt avaldaja lepingulise esindaja ajakulu, lugedes põhjendatud
ajakuluks 18 tundi ja 54 minutit, mistõttu vajalik õigusabikulu oli 2721,60 eurot. Puudutatud
isikul tuleb avaldajale hüvitada ka riigilõiv summas 50 eurot.
Määruskaebus
4. Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus
määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
4.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja väitnud, et kulutusi tehti kaasomandi eseme suhtes,
mistõttu ei kuulu nõue KrtS § 37 lg 1 alusel rahuldamisele. Ka maakohus on märkinud, et
üldkonstruktsioonide osas töid avaldaja ei teinud.
4.2. Kui avaldaja (või tema õiguseelneja) oleks teinud kulutusi kaasomandi eseme suhtes, siis
ta oleks pidanud hea usu põhimõttest tulenevalt informeerima sellisest kavatsusest
korteriühistut ja ära ootama vastuse. Tegemist ei olnud kiireloomulise olukorraga. Avaldaja
võttis küll ühendust korteriühistuga ajal, kui ta polnud veel vaidlusaluse korteri omanik, kuid
ta ei teatanud, et tegutseb korteriomaniku volitusel. Suvepuhkuste ajal ei ole vastuse viibimine
kaks nädalat asjaoluks, mis õigustaks tegutsemise oma äranägemise järgi elamut majandava
korteriühistu arvamust küsimata.
4.3. Maakohus on leidnud ebaõigesti, et avaldaja korteriomandil puudus lagi ja pööningul
põrand. Selle tõendamiseks taotles korteriühistu paikvaatlust, mille tulemusena olnuks selge, et
pööningu põrand vaidlusaluse korteri kohal on sama vana kui ülejäänud osas ja mingeid töid
üldkonstruktsioonide osas ei tehtud, kuid kohus taotlust ei rahuldanud.
4.4. Maakohus on teinud ehitustehnilisi järeldusi, mis on reaalelus võimatud. Lae
sissekukkumist ei saanud ära hoida ei sellele penoplastist plaadi liimimise teel, pinnapingutuse
abil ega spoonist sõrestikuga. Kui sõrestik koos krohviga oleks sisse kukkunud, siis tegemist
oleks vaid korteri viimistluse ehk korteri koosseisu kuuluva osa sisselangemisega. Üldiseks
konstruktsiooniks olev lagi (jämedad lauad ja nende vahel olev materjal) või pööningu põrand
jääksid oma kohale. Avaldaja ei ole parandanud ega asendanud korteri lae või pööningu
põranda talasid, mis olid maakohtu märgitud asjaoludel osaliselt mädanenud ja ära vajunud.
2-20-12409
Peale ripplae osalist eemaldamist jäi eemaldatud osa asemele küll auk, kuid auk ripplaes viis
tühikusse korteri ripplae ja pärislae vahel. Korteri ripplagi kuulub korteri koosseisu ja ei ole
hoone üldkonstruktsiooniks. Tööd, mis avaldaja tegi, on korterisisesed. Ripplagi ja osaliselt ka
lae krohv kukkusid sisse põhjusel, et seda hakati lahti võtma. Alla ei kukkunud pööningu
põrand.
4.5. Tõendatud ei ole, et avaldaja tegi töid just vaidlusaluses korteris. Nii avaldaja seletusest
kui ka dokumentidest nähtub, et avaldajal olid samal ajal tööd mitmetes kohtades, sh Betooni
tänaval ja veel ühes kohas.
4.6. Maakohus on esitanud vastuolulisi põhjendusi, kuivõrd on algselt märkinud, et lagi kukkus
alla, samas hiljem leidis, et korterisiseste prussidega toestati vajuvat lage, mis aga tähendab, et
lagi ei ole alla langenud. Mis puudutab korteri lae või pööningu põranda toestamist, siis neli
üksikut hõredat kinnitust uue ripplae uute prusside ja vana lae vahel on vajalikud vaid selleks,
et uus konstruktsioon oleks jäik, st uued prussid on kinnitatud ka lae külge, mitte selleks, et lage
toestada. Pööningu põrand läheb tulevikus vahetusse, seega avaldaja tööd, kui need isegi
sarnases hüpoteetilises olukorras oleksid tehtud, ei olnuks üldse elamu säilitamiseks vajalikud
või kasulikud.
Avaldaja seisukoht ja menetluse edasine käik
5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata ning menetluskulud
puudutatud isiku kanda.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel
(koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8. Puudutatud isik taotles määruskaebuses paikvaatluse korraldamist, tõendamaks, et avaldaja
korteriomandil ei puudunud lagi ja pööningul ei puudunud põrand, st et pööningu põrand
vaidlusaluse korteri kohal on sama vana kui ülejäänud osas, avaldaja ei ole pööningu vanadest
materjalidest olevat lage asendanud ja mingeid töid üldkonstruktsioonide osas ei tehtud.
Puudutatud isik esitas sama taotluse ka maakohtule, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata.
Ringkonnakohtu hinnangul puudub endiselt alus ja vajadus paikvaatluse teostamiseks.
Maakohus märkis õigesti, et menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldaja
kandekonstruktsioone ei parandanud ega muutnud. Avaldaja on seda kinnitanud kogu
menetluse jooksul, sh vastuses määruskaebusele. Samuti ei ole avaldaja kordagi väitnud, et ta
oleks ehitanud uue pööningu põranda. Seetõttu ei ole asjaolud, mille tõendamiseks puudutatud
isik vaatluse korraldamist taotleb, vaidlusalused ning taotlus tuleb jätta rahuldamata
(TsMS § 238 lg 1 p 1).
9. Kuigi määruskaebuse resolutsiooni kohaselt vaidlustab korteriühistu maakohtu määrust
terves ulatuses, on määruskaebuse sisust arusaadav, et korteriühistu vaidlustab määrust üksnes
avalduse rahuldamise ja menetluskulude osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu
määruse seaduslikkust ja põhjendatust ainult selles osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud
osas, milles maakohus jättis avalduse 52,64 euro ulatuses rahuldamata ning selles osas on
määrus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2).
2-20-12409
10. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6
järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks
määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Korteriühistu
väidab
määruskaebuses,
et
kuna
avaldaja
ei
teinud
töid
üldkonstruktsioonide/kandekonstruktsioonide osas, ei ole kulutusi tehtud kaasomandi eseme
säilitamiseks. Ringkonnakohus puudutatud isikuga ei nõustu. KrtS § 37 lg 1 sätestab, et
korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste
korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda korteriühistult vajalike
kulutuste hüvitamist. Sarnase põhimõtte sätestab ka AÕS § 72 lg 4. Pooled iseenesest ei vaidle
selle üle, et kortermaja pööning ja selle põrand on korteriomandite kaasomandi esemeks,
kuivõrd need ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis (KrtS § 4 lg 4).
Avaldaja tegi küll tööd korteriomandi seest, kuid maakohus on õigesti tuvastanud, et avaldaja
mitte ei parandanud üksnes enda korteri ripplage või lae krohvi, vaid toestas pööningu põranda.
Kuna avaldaja toestas pööningu põrandat, mis on kaasomandi ese, on avaldaja teinud töid ja
kulutusi kaasomandi eseme suhtes.
12. Määruskaebuse väite kohaselt ei olnud avaldaja tehtud tööd vajalikud, kuna avaldaja
korteriomandil ei puudunud lagi ja pööningul põrand, nagu on märkinud maakohus, ning sisse
vajus üksnes korteriomandi viimistlus. Lisaks leiab korteriühistu, et avaldaja ei toestanud
tegelikkuses pööningu põrandat, vaid neli kinnitust uue ripplae uute prusside ja vana lae vahel
on vajalikud, et uus konstruktsioon oleks jäik, mitte selleks, et lage toestada.
12.1. TsÜS § 63 p 1 sätestab, et esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse
eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Õiguskirjanduses on väljendatud
seisukohta, et kulutuste vajalikkuse hindamisel on määrav kulutuste tegemise ajahetk, st kas
konkreetsete kulutuste tegemise ajal olid kulutused eseme säilimiseks vajalikud või ilma nende
tegemiseta oleks sattunud eseme säilimine ohtu. Seejuures on oluline hinnata, kas vastava
kulutuse tegemine vastavas mahus oli vajalik, nt läbilaskva katuse puhul võiksid vajalikud olla
kulutused, mis on tehtud katuse parandamiseks, mitte terve katuse väljavahetamiseks, kui asja
säilimise ohu oleks saanud kõrvaldada ka olemasoleva katuse parandustöödega (vt
TsÜS komm/Paal (2023) § 63, p 3).
12.2. Ringkonnakohtu arvates on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud asjas esitatud tõenditele
tuginedes, et korteriomandi lagi oli enne kulutuste tegemist ära vajunud (fotod tl 57–58),
toetudes ripplae sõrestikule (tl 57) ning ripplae ja selle sõrestiku eemaldamisel vajus lagi
osaliselt korterisse sisse (tl 58 pöördel – 59). Sisse vajus mh lae puidust sõrestik (tl 59). Peale
lae sissevajumist jäi avaldaja korteriomandi lakke auk (tl 59 pöördel – 60, 22 – 22 pöördel).
Avaldaja esitatud fotodelt on näha, et auk ei olnud mitte üksnes ripplaes ja krohvis (mis on näha
tl 22 fotodelt) ega viinud tühikusse korteri ripplae ja pärislae vahel, nagu väidab korteriühistu,
vaid auk oli avaldaja korteriomandi nn pärislaes ning augu tagant paistab tühjus (tl 22 pöördel
ülemine foto). Menetlusosalised ei vaidle, et vaidlusalune korteriomand on kõige ülemise
korruse korter, mille kohal on pööning, mistõttu on fotolt nähtuv tühimik järelikult kortermaja
pööning. Arvestades, et pööningu põrandas oli auk ja fotodelt nähtuvalt olid pööningu põrand
ja avaldaja korteriomandi nn pärislagi halvas seisukorras ning lagi oli avaldaja ütluste kohaselt
sisse vajunud isegi ajal, mil avaldaja esindaja viibis korteris, st tegemist oli ohtliku olukorraga,
oli ringkonnakohtu hinnangul vaja teha kulutusi, et vältida lae edasist vajumist või
sissekukkumist avaldaja korterisse. Kui põranda parandamiseks või toestamiseks ei oleks
midagi ette võetud, oleks pööningu põrand võinud veelgi suuremas ulatuses hävida. Kuna
avaldajal ei olnud võimalik pääseda pööningule, millest avaldaja teavitas ka korteriühistut (tl
2-20-12409
24 pöördel), ei olnud avaldajal võimalik kaitsta pööningu põrandat osalise või täieliku hävimise
eest muul viisil, kui põrandat korteriomandi seest toestades. Põhjendamatud on puudutatud
isiku väited, et lagi ei oleks vajunud rohkem, kui see seda juba seni oli vajunud.
Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei pidanud jätma pööningu põrandat toestamata, lootes, et
pööningu põrand rohkem ei vaju ega sisse ei kuku. Avaldajal oli õigus kõrvaldada oht põranda
edasiseks vajumiseks ja kaasomandi eseme kahjustumise ning hävimise vältimiseks. Avaldaja
ei vahetanud välja pööningu põrandat, vaid toestas seda, kõrvaldades sel viisil asja säilimise
ohu.
12.3. Samuti ei nõustu kolleegium puudutatud isikuga, et avaldaja pööningu põrandat
tegelikkuses ei toestanud, kuna neli kinnitust olid vajalikud uue konstruktsiooni jäikuse jaoks.
Avaldaja selgitas 21.09.2021 istungil, et ta paigaldas seina äärde vöö ja sinna peale uue
konstruktsiooni ning risti talad, mis hoiavad pööningu põrandat edasi vajumast (tl 80 pöördel).
Avaldaja esitatud videolt nähtub, et korteri seina ääres on vertikaalsed talad, mis ulatuvad
avaldaja paigaldatud laeplaatideni, toestades neid plaate (13.12.2021 esitatud video,
kättesaadav digitoimikus dtl 149). Puudutatud isik on vaielnud vastu videote vastuvõtmisele
asja materjalide juurde, leides, et videotelt ei ole tuvastatav, et need on tehtud just vaidlusaluses
korteris. Kuigi korteriühistu väidab määruskaebuses, et maakohtus esitatud vastuväide
puudutas nii fotosid kui ka videoid, ei ole korteriühistu väitnud enne määruskaebuse esitamist,
et avaldaja esitatud fotod võivad olla tehtud mõnes muus ruumis kui vaidlusaluses
korteriomandis. Võrreldes asja materjalide juures olevaid fotosid ja videoid, nõustub
ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et tegemist on sama korteriga, mh on näha nii videotelt
kui ka fotodelt samasugused laeplaadid, prussid ning sein, millelt on tapeet osaliselt
eemaldatud. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et avaldaja video võiks olla tehtud
teises täpselt samasuguses korteris. Lisaks ei ole maakohus teinud vaidlustatud määrust üksnes
videotele tuginedes, vaid on hinnanud tõendeid kogumis.
12.4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldaja tehtud kulutused olid vajalikud
TsÜS § 63 p 1 ja KrtS § 37 lg 1 tähenduses. Korteriühistu ei ole määruskaebuses väitnud, et
avaldaja oleks saanud kaasomandi eseme säilitamiseks teha kulutused odavamalt või et
kulutuste suurus oleks mingis osas põhjendamatu. Maakohus on põhjendanud piisavalt, miks
avaldaja esitatud kuludokumendid saab lugeda asjakohasteks tõenditeks, kuigi osadel on
märgitud teise objekti aadress.
13. Korteriühistu leiab määruskaebuses, et avaldaja oleks pidanud tööde teostamiseks ära
ootama
korteriühistu
nõusoleku.
Riigikohus
on
kuni
31.12.2017
kehtinud
korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 kohta, millele vastab kehtivas õiguses KrtS § 37 lg 1,
märkinud, et AÕS § 72 lg 4 ja KOS § 15 lg 2 alusel on hagejal kaasomanikuna õigus teha
kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja sellist
kaasomaniku õigust ei ole vaja eraldi tuvastada. Kui tegu on vajalike kulutustega TsÜS § 63
p 1 mõttes, tuleneb teistele korteriomanikele kui kaasomanikele KOS § 15 lg-st 2 ja AÕS § 72
lg-st 4 kohustus ühiselt need kulud hüvitada kulutusi teinud korteriomanikule sõltumata oma
nõusolekust kulutuste tegemiseks. Selliste kulutuste tegemiseks ei ole vaja korteriomanike
kokkulepet või KÜ üldkoosoleku otsust ning need kulud ei pea olema iseenesest hõlmatud
KÜS §-s 151 nimetatud majandamiskuludest (vt RKTKm 09.12.2015, 3-2-1-139-15, p 10).
Otsustamisel selle üle, kas tegemist on vajalike kulutustega, ei saa iseenesest aluseks võtta seda,
kas nende tegemist on võimalik edasi lükata vähemalt selle ajani, mil oleks saanud teise
kaasomanikuga kokkuleppe sõlmida või enamuse otsuse vastu võtta (vt RKTKo 02.11.2016, 3-
2-1-105-16, p 14). Ka KrtS § 37 lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et vajalik ei ole teiste
korteriomanike ega korteriühistu nõusolek kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute
tegemiseks. Lisaks oli avaldaja remonttööde tegemise kavatsusest korteriühistut korduvalt
2-20-12409
teavitanud (tl 23 – 24 pöördel), kuid korteriühistu talle ei vastanud. Avaldaja võttis
korteriühistuga ühendust esimest korda 19.07.2019, teatades, et pööning on osaliselt sisse
vajunud (tl 23). Avaldaja püüdis korteriühistuga täiendavalt kontakti saada telefoni teel ja e-
kirjaga 21.07.2023 ning ootas nädal aega enne remonttööde alustamist, saates viimase kirja
26.07.2019, milles avaldaja märkis, et alustas töid ning nõuab hiljem kulude hüvitamist
korteriühistult (tl 24 pöördel). Seega oli avaldaja oodanud mõistliku aja korteriühistu vastust,
arvestades, et korteriühistu avaldajale ei vastanud ega teatanud juhatuse liikme puhkusest.
Puudutatud isiku väited, et avaldajat puhkusest teavitati, on tõendamata. Puudutatud isik on
veel väitnud, et ei pidanudki avaldaja kirjadele või kõnedele vastama, kuna avaldaja ei olnud
sel ajal veel korteriomandi omanik. Avaldaja on koos OÜ-ga Trade for me korteriühistule
19.07.2019 teatanud, et nad ostsid 17.07.2019 Lõime tn 20–417 korteriomandi (tl 23 – 23
pöördel, 27–28). Kolleegium ei pea eluliselt usutavaks, et puhkusel viibiv korteriühistu juhatuse
liige ei vastanud avaldajale ja OÜ-le Trade for me seetõttu, et viimased ei olnud veel omanikena
kinnistusraamatusse kantud ja et juhatuse liige oli seda kinnistusraamatust kontrollinud.
14. Ringkonnakohus ei nõustu korteriühistu väidetega, et avaldaja ei oleks tohtinud pööningu
põrandat toestada, kuivõrd kogu pööningu põrand vahetatakse tulevikus välja. KrtS § 37 lg 1
alusel oli avaldajal õigus teha kiiret tegutsemist vajavaid töid, mitte vahetada välja kogu
pööningu põrandat. Arvestades, et määruskaebuse esitamise ajaks ei olnud pööningu põrandat
endiselt vahetatud, kuivõrd korteriühistu taotles vaatluse teostamist, ei ole mõistlik, et avaldaja
või tema õigusjärglane oleks pidanud jääma ootama põranda vahetust ning olema teadmata
ajavahemiku katkise ning sissevajumisohtliku laega. Korteriühistu konkretiseerimata plaanid
pööningu põrandat välja vahetada ei võtnud avaldajalt õigust teha kaasomandi eseme
säilitamiseks vajalikke toiminguid ja kulutusi.
15. Eeltoodust tulenevalt on maakohus avalduse õigesti osaliselt rahuldanud ning puudub alus
maakohtu määruse muutmiseks.
16. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta ka maakohtu
menetluskulude jaotust ega kindlaksmääramist. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses esitanud
väiteid, et maakohus oleks menetluskulud jaotanud valesti või et avaldaja menetluskulud
oleksid kindlaks määratud põhjendamatus ulatuses. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust
maakohtu diskretsiooni sekkuda.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud
TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
18. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud
menetluskulude rahalise suuruse.
19. Avaldaja 07.09.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja õigusabikulu
määruskaebemenetluses 3 tundi ja 36 minutit, mis vastab summale 518,40 eurot (sh käibemaks
86,40 eurot). Avaldajale osutati õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks).
Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulu arvestatud käibemaksuga. Avaldaja
lepingulisel esindajal kulus määruskaebusele vastuse koostamisele 3 tundi ja menetluskulude
nimekirja koostamisele 36 minutit. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise
esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja
keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja
ajakulu 3 tundi ja 36 minutit määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalik. Avaldaja
2-20-12409
vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa
keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks.
Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja
menetluskulude hüvitise summas 518,40 eurot (3,6 x 120 + 20%). Lisaks peab puudutatud isik
tulenevalt avaldaja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi
viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest
kuni täitmiseni.
20. Käesoleva määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata TsMS § 617 lg 2 ja § 696 lg 1
teise lause alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude
rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et
menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)