1-23-1276/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-23-1276

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Andri Ladev süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 404 lg

1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 4. mai 2023 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Andri Ladevi kaitsja vandeadvokaadi abi

Andres Veski

Prokurör

ringkonnaprokurör Külli Saks

Süüdistatav

Andri Ladev, isikukood: 39002092719, asukoht: Tartu

Vangla; kriminaalkorras korduvalt karistatud

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 4. mai 2023 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Välja

maksta

Advokatuurile

eraldatud

eelarveliste

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 73 (seitsekümmend kolm) eurot 20 senti, sh

käibemaks

12,20

eurot,

vandeadvokaadi

abi

Marika

Suurpere

poolt

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Välja

maksta

Advokatuurile

eraldatud

eelarveliste

vahendite

arvelt

Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 302 (kolmsada kaks) eurot 40 senti, sh

käibemaks

50,40

eurot,

vandeadvokaadi

abi

Andres

Veski

poolt

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista süüdimõistetu Andri Ladevilt välja punktides 2 ja 3 märgitud

menetluskulud, s.o kaitsjate tasu, vandeadvokaadi abide Marika Suurpere ja

Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 375,60 eurot, riigituludesse.

Süüdistatav Andri Ladevil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Andri Ladevit süüdistatakse:

1.1. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 25.06.2022 kella 21.10 paiku XXX , Tartu linnas lükkas

kannatanu A.H. e tooli pealt maha pikali ja lõi maapinnal lamavat kannatanut jalaga vähemalt

4 korda pea piirkonda, millise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning pea

piirkonnas parema silma all hematoomi ja turse ning ninast verejooksu ja ninaluu murru ning

paremal kukla piirkonnas pindmise hematoomi ja marrastuse;

1.2. KarS § 404 lg 1 järgi selles, et tema 29.09.2022 kella 23.15 paiku Tartu linnas XXX

kortermajas trepikoja teisel korrusel pritsis korteri nr 36 korteriukse ülemise serva vahelt

korterisse põlevvedelikku ning süütas seejärel korteriukse, mille tagajärjel said tulekahjustusi

korteri välisuks ja siseuks ning ukse lähedal asunud naiste jope ning mille tagajärjel said

vingumürgituse korteris viibinud A.H. e ja L-R. V-H. .

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 04.05.2023 otsusega karistati A. Ladevit KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 3 aasta

vangistusega ja KarS § 404 lg 1 järgi 3 aasta vangistusega ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

A. Ladevile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust 1/3 võrra ning mõisteti A. Ladevile

lõplikuks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1

alusel A. Ladevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.01.2023.

Sama otsusega rahuldati A.H. e tsiviilhagi ja mõisteti A. Ladevilt A.H. e kasuks välja 528,94

eurot varalise kahju katteks.

3. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanu

A.H. e, süüdistatava A. Ladevi ning tunnistajate L-R. V-H. , P.L. i (L. ), K.K. i ja K.V. ütlused,

samuti L-R. V-H. poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestis koos vaatlusprotokolliga, A.H.

e digiloos kajastatud haigusjuhtum nr 2206251508 ning Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhu

nr 20220625-270649 päeviku väljavõte koos fotoga A.H. e vigastustest. Pooled ei

vaidlustanud ühegi nimetatud tõendi lubatavust ega tunnistaja K.V. ütluste ja A.H. e

tervisekahjustusi kajastavate dokumentaalsete tõendite usaldusväärsust. Ka kohtul pole alust

nende kriteeriumide täidetuses kahelda. Peamiselt vaieldakse ülejäänud tõendite

usaldusväärsuse üle ning selle üle, kas A. Ladev pani toime A.H. e kehalise väärkohtlemise.

3.1. Nii kannatanu A.H. e, süüdistatava A. Ladevi kui ka tunnistajate L-R. V-H. , P.L. i ja

K.K. i ütluste kohaselt viibisid nad kõik koos 25.06.2022 pärastlõunasel või õhtusel ajal K.K.

i tolleaegses elukohas (Tartus XXX hoovis), kusjuures üheskoos tarvitati ka alkoholi.

Täpsema sündmuste käigu (eriti A. Ladevi tegevuse ja A.H. ele kehavigastuste tekkimise)

osas lähevad versioonid aga lahku.

3.2. Nimelt tuleneb kannatanu A.H. e ütlustest, et umbes pool tundi pärast seda, kui A.H. e oli

XXX kohale jõudnud, tahtis A. Ladev kallata L-R. V-H. le viina juurde, kuid A.H. e ei

lubanud, sest ta ei tahtnud, et L-R. V-H. liiga palju jooks. Kuna A. Ladev kallas sellegipoolest

vastu A.H. e tahtmist L-R. V-H. le viina klaasi, võttis A.H. e L-R. V-H. käest viinaklaasi ära

ja kallas viina maha. Selle peale läks A. Ladev närvi, lükkas A.H. e tooli pealt maha ja hakkas

jalgadega näo piirkonda peksma. L-R. V-H. üritas A.H. e kaitseks A. Ladevit kinni hoida ja

käest hammustada ning A.H. e põhimõtteliselt roomas maja väravani, et eemale saada, sest ta

polnud võimeline püsti tõusma. A. Ladev lõi A.H. et 4-6 korda ja kui A.H. e sai väravast välja,

rahunes A. Ladev maha. L-R. V-H. aitas A.H. e järgmise kortermaja juurde ning kutsus

politsei ja kiirabi, kes toimetas A.H. e erakorralise meditsiini osakonda (edaspidi EMO). A.H.

e tundis löökide tagajärjel valu ja tal diagnoositi ninaluumurd.

3.3. Analüüsides ülekuulatud isikute ütluste usaldusväärsust, tõi kohus esmalt välja, et

25.06.2022 XXX -l ühes seltskonnas viibinute ütlused lahknevad kõige märgatavamalt

A. Ladevi tegevuse osas. Kui A.H. e ja L-R. V-H. sõnul peksis A. Ladev A.H. et jalaga näkku,

siis K.K. i ütluste kohaselt piirdus A. Ladevi ja A.H. e vaheline füüsiline kontakt sellega, et

A. Ladev hakkas A.H. et ära ajama ning võttis A.H. el turja pealt või õlgadest kinni ja hakkas

teda värava poole viima. P.L. i versiooni järgi polnud A. Ladevi ja A.H. e vahel aga mingit

füüsilist kontakti, vaid A. Ladev üksnes ütles A.H. ele, et ta lahkuks. Ning A. Ladev väitis

omakorda, et ta polnud tüli ajal hooviski ega tea, mis seal juhtus. Kohus märkis, et A. Ladevi

versioon tüli ajal mujal viibimise kohta on vastuolus kõigi teiste kohal olnud inimeste

ütlustega. Kuna kogutud tõenditest ei nähtu ühtki asjaolu, mis annaks alust arvata, et kõik

ülejäänud valetavad A. Ladevi kohaloleku kohta, on A. Ladevi ütlused ilmselgelt

ebausaldusväärsed. A. Ladev püüab silmnähtavalt distantseerida end kõigest A.H. ega

juhtunust ja salgab selle käigus maha isegi konflikti ajal sündmuskohal viibimise. Seetõttu

jättis kohus A. Ladevi ütlused kriminaalasja lahendamisel kõrvale.

3.4. Teine suurem vastuolu puudutab A.H. e tegevust. Nimelt tekkis ülejäänud kohal viibinute

(s.o v.a A. Ladevi) ütluste kohaselt tüli L-R. V-H. alkoholi tarvitamise pärast, kuid erinevalt

A.H. est ja L-R. V-H. st avaldasid K.K. ja P.L. , et A.H. e lõi selle tüli käigus K.K. ile näo

piirkonda, mispeale sekkus A. Ladev. Nagu öeldud, lahknevad K.K. i ja P.L. i versioonid

seejärel A. Ladevi edasise käitumise osas, ning lisaks ütles P.L. ainsana veel, et A.H. e kukkus

väravast välja minnes maha. Ning nii K.K. i kui ka P.L. i versiooni järgi hakkas L-R. V-H.

karjuma ja hüsteeritsema ilma arusaadava põhjuseta.

Kohtu arvates on P.L. i ütlused samuti ebausaldusväärsed, sest need on vastuolus A.H. e

kehavigastustega ja L-R. V-H. käitumisega nii konflikti ajal kui ka vahetult pärast konflikti

lõppu.

3.5. Kohus leidis, et juhul, kui A. Ladev oleks käitunud tõepoolest nii rahumeelselt nagu P.L.

väidab (s.o üksnes rahulikult öelnud A.H. ele, et mingu ära), poleks L-R. V-H. l olnud

vähimatki põhjust niivõrd endast välja minna, hüsteeriliselt karjuma hakata, A.H. et paaniliselt

endaga kaasa tirida ja Häirekeskusesse helistada.

3.6. Maakohus leidis tõendeid uurides, et A.H. e kehavigastused on samuti vastuolus P.L. i

väitega kukkumise kohta ja jättis P.L. i ütlused kriminaalasja lahendamisel kõrvale.

3.7. Kohtul tekkisid kahtlused tunnistaja K.K. i ütlustes. Täiendavalt suurendab K.K. i ütluste

usaldusväärsuses kahtlusi asjaolu, et A. Ladev valetas kahtlustatavana ülekuulamisel ja väitis,

et ta polnud A.H. ega tekkinud tüli ajal hooviski. Pidades seega silmas K.K. i käitumist pärast

politseilt saabunud kutset ja A. Ladevi käitumist kahtlustatavana ülekuulamisel, nõustus

kohus kokkuvõttes prokuröriga, et väide, et A.H. e lõi K.K. i, ei vasta tõele ja on välja mõeldud

A. Ladevi kaitseks. Seega on ka K.K. i ütlused ebausaldusväärsed ja kohus jätab needki otsuse

tegemisel kõrvale.

3.8. Mis puudutab A.H. e ja L-R. V-H. ütluste usaldusväärsust, siis nagu eelpool öeldud,

langevad esiteks nii L-R. V-H. käitumine konflikti ajal ja vahetult pärast konflikti lõppu kui

ka A.H. e kehavigastused kokku väitega, et A. Ladev peksis A.H. et.

A.H. e ütlustest nähtub seegi, et ta ei teinud esialgu peksmise kohta politseile avaldust, sest

erinevad (sh tundmatud) inimesed hakkasid A.H. et ja L-R. V-H. t ähvardama, kui nad peaks

politseisse pöörduma. A.H. e lootis, et kui ta jätab asja sinnapaika, saab ta neist rahu ja teema

on läbi. Ukse süütamine oli aga viimane piisk ja A.H. e sai aru, et ilma politseita ei saa neist

lahti. Kohus analüüsib A. Ladevile KarS § 404 lg 1 järgi esitatud süüdistust A.H. e ja L-R. V-

H. kasutuses oleva korteri ukse süütamises edaspidi, kuid toob praegu välja, et A.H. e esitas

politseile A. Ladevi kohta avalduse tõepoolest alles 10.10.2022, s.o pärast korteri ukse

põlengut, mil 25.06.2022 oli möödunud peaaegu 4 kuud. Juhul, kui A.H. e ja L-R. V-H.

sooviksid saavutada A. Ladevi alusetut süüditunnistamist, oleks A.H. e kahtlemata pöördunud

politsei poole esimesel võimalusel (s.o juba 2022 juunikuus). Asjaolu, et A.H. e loobus esialgu

25.06.2022 juhtunule ametliku käigu andmisest ja esitas politseile avalduse alles pärast korteri

ukse süütamist, toetab seega täiendavalt A.H. e ja L-R. V-H. ütluste usaldusväärsust.

3.9. Kohus ei nõustunud kaitsja etteheitega, et A.H. e ja L-R. V-H. ütlused on

ebausaldusväärsed ainuüksi nende omavaheliste vastuolude tõttu. A.H. e ja L-R. V-H. ütluste

kõrvutamisel ilmneb, et nad kirjeldasid ühtemoodi, et A. Ladev lõi maas lamavat A.H. et

jalgadega korduvalt näo piirkonda ning et L-R. V-H. läks peksmise ajal A.H. ele appi, üritas

A. Ladevit takistada ja hammustas teda käest. Samuti ütlesid nii A.H. e kui ka L-R. V-H. , et

kui A. Ladev lõpetas peksmise, aitas L-R. V-H. A.H. e püsti, nad liikusid koos eemale ning

L-R. V-H. kutsus politsei ja kiirabi.

3.10. A.H. e ja L-R. V-H. ütlused erinevad mõneti peksmise algushetke osas. Kohtu arvates

ei kaalu ainuüksi need erinevused aga üles eelpool analüüsitud L-R. V-H. käitumist konflikti

ajal ja vahetult pärast konflikti lõppu, A.H. e kehavigastusi ning kuriteoavalduse esitamisega

viivitamist, mis langevad kokku versiooniga peksmise kohta. Seega ei tekita A.H. e ja L-R.

V-H. ütluste mõningane lahknemine tõsiseltvõetavaid kahtlusi nende ütluste põhisisu (s.o

peksmise) osas ega tingi ütluste kõrvale jätmist. Samal põhjusel ei veena kohut A.H. e ja L-

R. V-H. ütluste ebausaldusväärsuses ka A. Ladevi kriitika nende alkoholi tarvitamise kohta.

3.11. Kokkuvõtlikult tuvastas kohus ülal käsitletud usaldusväärsele tõendikogumile (sh A.H.

e ja L-R. V-H. ütlustele) tuginedes, et A. Ladev ründas 25.06.2022 kella 21:10 paiku Tartu

linnas XXX A.H. et ja lõi maapinnal lamavat kannatanut jalaga korduvalt pea piirkonda. Oma

tegevusega tekitas A. Ladev A.H. ele füüsilist valu, parema silma all hematoomi ja turse,

ninaverejooksu, ninaluumurru ning paremal kukla piirkonnas pindmise hematoomi.

4. Kuna teise inimese löömine pole inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritud käitumisviis,

tekitas A. Ladev A.H. ele ülal kirjeldatud tervisekahjustused ja füüsilise valu kehalise

väärkohtlemisega. Järelikult vastab A. Ladevi käitumine KarS § 121 lg 1 objektiivsetele

tunnustele.

4.1. A. Ladevi karistusregistri väljavõtte ning kriminaalasjades nr 1-17-3721 ja nr 1-21-5757

tehtud kohtuotsuste kohaselt on A. Ladevil 2 kehtivat kriminaalkaristust muu hulgas

vägivallakuritegude eest. Viimati tunnistati A. Ladev süüdi Tartu Maakohtu 28.09.2021

otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega, mille kandmiselt ta

vabanes 12.01.2022. A. Ladev pani toime süüdistuses märgitud ajal ja kohas KarS § 121 lg 2

p 3 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

4.2. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 121 lg 2 p 3 subjektiivsed tunnused. Pidades

silmas, A. Ladev lõi maas lamavat kannatanut korduvalt jalaga pea piirkonda, pidas ta välise

teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab taolise tegevusega tavaliselt

kaasneda võivaid kehavigastusi (verevalumid, marrastused, ninaverejooks ja ninaluumurd).

Seega tegutses A. Ladev kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

4.3. Praeguses asjas puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

4.4. Kuna käesoleval juhul puuduvad ka süüd välistavad asjaolud, tuleb A. Ladev KarS § 121

lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada.

5. Seoses KarS § 404 lg 1 järgi esitatud süüdistusega ei vaidle kohtumenetluse pooled

iseenesest selle üle, et 29.09.2022 kella 23:15 paiku süüdati Tartu linnas XXX -36 A.H. e ja

L-R. V-H. kasutuses oleva korteri uks ning et põlengu käigus said tulekahjustusi korteri

välisuks, siseuks ja ukse lähedal asunud naiste jope. Samuti selle üle, et põlengu tagajärjel

said vingumürgituse korteris viibinud A.H. e ja L-R. V-H. . Kohtu hinnangul tulenevad need

asjaolud ka kogutud tõenditest.

5.1. Nimelt nähtub tunnistaja P.A. 01.12.2022 ülekuulamise protokollist, et P.A. elab Tartus

XXX majas, tundis 29.09.2022 õhtusel ajal (võis olla pärast kella 23:00) oma korteris

kärsahaisu ja vaatas koos abikaasaga tubades ringi.

5.2. Tulenevalt PPA 30.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist vaadeldi sündmuskohta

Tartu linnas aadressil XXX -36. Vaatlus korraldati seoses tulekahjuga ning selles osales ka

Lõuna Päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor R.A. . Sündmuskoha vaatluse

käigus leiti XXX kortermaja kolmanda püstaku I ja II korruse vaheliselt trepilt II korrusele

viiva trepi astmetelt 3 põlemistunnustega tikku, mis pakendati ja võeti kaasa.

5.3. EKEI 21.11.2022 põlevvedeliku ekspertiisi akti nr 22E-AP0014 järgi sisaldavad

30.09.2022 sündmuskoha vaatluse käigus kaasavõetud ukse osad suure tõenäosusega

autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki ning suure ja väikse vahepealse

tõenäosusega raskete naftadestillaatide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki.

5.4. Edasi nähtub R.A. i 30.12.2022 tunnistajana ülekuulamise protokollist, et ta töötab

Päästeameti Lõuna Päästekeskuses ning viibis 30.09.2022 XXX -36 sündmuskohal koos

politsei kriminalisti ja uurijaga. R.A. il oli kaasas gaasianalüsaator, mis tuvastab

põlevvedeliku olemasolu, kuid mitte põlevvedeliku liiki. R.A. järeldas tulekahjustuste järgi,

et põlengu ajal oli korteri sisemine uks kinnilükatud asendis ja tulekolle oli kahe ukse vahel.

Sisemisel uksel olid põlevvedeliku põlemisele iseloomulikud kahjustused ja R.A. märkas, et

kui välisuks on kinnises asendis, on selle ülemises servas vahe, millest on võimalik mistahes

vedelikku sisse pritsida.

Välisel vaatlusel kujunes R.A. il arvamus, et korteri elanikud ei põhjustanud põlengut, sest

olemasolevate tulekahjustuste jälgede järgi pole võimalik, et inimene väljus korterist, pritsis

väljastpoolt korteri uste vahele põlevvedelikku, süütas selle ja seejärel sisenes uuesti

korterisse. Uks süüdati väljastpoolt selliselt, et kõigepealt pritsiti ülevalt ukse vahelt midagi

sisse ja seejärel süüdati uks väljastpoolt. R.A. pani vaatluse käigus veel tähele, et trepikojas

korteri ukse lähedal oli maas kõrvuti 2 poolpõlenud tikku. Tema arvates polnud tikke koos

põletatud, vaid need olid lihtsalt maha viskamise käigus kuidagi kokku sattunud. R.A. tegi

proovimõõtmisi ja järeldusi avanenud vaate järgi. R.A. i 22.11.2022 asjatundja arvamus

langeb XXX -36 põlengu tekkepõhjuste osas kokku tema ütlustega.

5.5. Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtude nr 20220930-399401 ja nr 20220930-399401

päeviku väljavõtete kohaselt toimetas kiirabi 30.09.2022 kl 00:15 paiku A.H. e ja L-R. V-H.

haiglasse pärast seda, kui päästjad tõid nad korterist välja. Mõlemal kannatanul diagnoositi

vingugaasi toksiline toime ja nad said EMO-s hapnikravi.

5.6. Kuigi kohtumenetluse poolte vahel ei tekkinud vaidlusi ülal refereeritud tõendite

lubatavuses ja usaldusväärsuses, leidis kohus, et R.A. i poolt asjatundjana koostatud kirjalik

arvamus XXX -36 põlengu alguse, käigu ja tulekolde asukoha kohta on siiski lubamatu tõend.

Arvestades, et asjatundjal pole võimalik koostada oma järelduste kohta eraldi kirjalikku

dokumenti, jättis kohus R.A. i 22.11.2022 kirjaliku arvamuse kriminaalasja lahendamisel

kõrvale.

5.7. R.A. i 30.12.2022 tunnistajana antud ütlused on aga lubatav tõend.

5.8. Kuna praeguses asjas tegi R.A. põlengu alguse, käigu ja tulekolde asukoha kohta järeldusi

üksnes sündmuskohal avanenud tulekahjustuste (s.o kuriteojälgede) visuaalse vaatluse ja

võrdluse põhjal, ei eeldanud nende järelduste tegemine eksperdiuuringuid ja seega polnud

ekspertiisi korraldamine põhjendatud. Tõsi, R.A. i järeldused ei kajastu küll 30.09.2022

sündmuskoha vaatlusprotokollis, vaid eraldi tunnistajana ülekuulamisprotokollis, kuid

ainuüksi see minetus ei tingi nende järelduste lubamatuks tunnistamist. Nagu öeldud, osales

R.A. sündmuskoha vaatluse juures, abistades politseinikke tulekahjustuste (s.o

kuriteojälgede) fikseerimisel ja kriminaalasja lahendamiseks (sh põlevvedeliku ekspertiisiks)

vajalike andmete (sh ekspertiisiobjektide) kogumisel. Samuti tegi R.A. põlengu kohta

järeldusi sündmuskohal avanenud vaate järgi. Üksnes asjaolu, et sündmuskoha vaatlusel

visuaalselt tajutava teabe põhjal tehtud järeldused sisalduvad eraldi dokumendis (s.o

ülekuulamisprotokollis), pole seega oluline rikkumine.

5.9. Lisaks nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja R.A. i ülekuulamisprotokollist

koostoimes arusaadavalt, kuidas ja milliste järeldusteni R.A. jõudis seoses XXX -36

põlenguga, ning soovi korral oleks menetluse pooltel olnud võimalik neid järeldusi

vaidlustada, juhtida tähelepanu järelduste puudulikkusele ning taotleda lisatõendite kogumist.

Selle asemel soovisid kohtumenetluse pooled aga kriminaalasja lahendamist lühimenetluses

kriminaaltoimiku materjali põhjal. Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul käsitletud tõendid

(s.o v.a R.A. i 22.11.2022 kirjalik arvamus) lubatavad ja usaldusväärsed.

5.10. Tuginedes analüüsitud lubatavale ja usaldusväärsele tõendikogumile, tuvastas kohus, et

29.09.2022 kella 23:15 paiku pritsiti Tartu linnas XXX -36 korteri ukse ülemise serva vahelt

korterisse põlevvedelikku ja süüdati seejärel korteriuks. Põlengu tagajärjel said tulekahjustusi

korteri välisuks, siseuks ja ukse lähedal asunud naiste jope ning samuti said vingumürgituse

korteris viibinud A.H. e ja L-R. V-H. .

5.11. Prokuratuuri ja kaitse seisukohad lahknevad aga küsimustes, kas A. Ladev süütas XXX

-36 korteri ukse. Selles osas on asjakohased tõendid eeskätt süüdistatava A. Ladevi,

kannatanute A.H. e ja L-R. V-H. ning tunnistaja P.L. i ütlused, EKEI 25.11.2022 ja

30.01.2023 DNA ekspertiisi aktid ning PPA 31.01.2023 sideettevõtjalt saadud andmete

protokoll. Keegi kohtumenetluse pooltest ei vaidlustanud ühegi nimetatud tõendi lubatavust

ega ekspertiisiaktide ja sideettevõtjalt andmete saamise protokolli usaldusväärsust ning ka

kohtul pole alust nende kriteeriumide täidetuses kahelda. Peamiselt vaieldakse A. Ladevi ja

P.L. i ütluste usaldusväärsuse üle ning selle üle, kas A. Ladev süütas XXX -36 korteri ukse.

Maakohtu arvates on A. Ladevi süü täies ulatuses tõendatud.

5.12. A. Ladevi ütlustest nähtub, et ta ei tea XXX -36 korteri ukse süütamisest midagi. A.H.

el on igasuguseid probleeme mitmete erinevate inimestega ning mingil hetkel hakkas ta A.

Ladevit igasugustes asjades süüdistama ja pidevalt ähvardama ja sõimama. Ähvardus seisnes

selles, et A.H. e lubas A. Ladevi vangi panna. A. Ladev ei tea, mis vimma või viha A.H. e

teiste inimeste peale kannab.

5.13. P.L. i ütluste kohaselt tundus talle samuti, et kui A.H. e ja L-R. V-H. elus oli midagi

halvasti, olid kohe A. Ladev ja P.L. süüdi. Samas on A.H. el ja L-R. V-H. l väga palju

probleeme ka teiste inimestega.

5.14. Kohus märgib, et iseenesest on A. Ladevi ja P.L. i väide, et A.H. e ja L-R. V-H.

seostavad neid mitmete oma probleemidega, kooskõlas ka A.H. e ja L-R. V-H. ütlustega.

Mõlema kannatanu ütluste kohaselt nad magasid 29.09.2022 hilisõhtul (s.o korteri ukse

põlengu ajal) ja ärkasid alles siis, kui päästjad nad äratasid ja tõid korterist välja.

5.15. Täpsemalt selgitas A.H. e, et ta ei esitanud esialgu 25.06.2022 peksmise kohta politseile

avaldust, sest erinevad (sh tundmatud) inimesed hakkasid A.H. et ja L-R. V-H. t ähvardama,

kui nad peaks politseisse pöörduma. Näiteks kirjutas üks tundmatu isik nimega Timo Meeks

A.H. ele Facebook vestluses, millest A.H. e lisas pildi kuriteoavaldusse. Samuti helistati A.H.

ele võõralt numbrilt ning helistaja ütles, et ta laseb A.H. e naise ära vägistada ja paneb A.H.

et pealt vaatama (A.H. e ei tundnud helistajat ära).

Samuti rääkis L-R. V-H. A.H. ele, et pärast akna sisseviskamist helistas L-R. V-H. le P.L.

või A. Ladev, kes ütles, et järgmisena läheb korter ja lubasid selle põlema panna. Lisaks

helistas 17.09.2022 A.H. ele R., kes ähvardas A.H. et (A.H. e ei mäleta täpseid sõnu). Veel

rääkis A.H. e 17.09.2022 telefonitsi ka A. Ladeviga ning ütles, et ta läheb peksmise ja akna

lõhkumise pärast politseisse, mispeale vastas A. Ladev, et ta väidab sel juhul politseile, et

A.H. e läks ise perenaisele kallale ja kallas talle viina peale. Pärast 29.09.2022 põlengut

helistas A.H. e A. Ladevile ja sõimas A. Ladevit, et ta üritas A.H. et ja L-R. V-H. t ära tappa.

Seejärel on olnud täiesti vaikus juba mõnda aega ja suhtlemist pole olnud.

5.16. L-R. V-H. ütlustest tuleneb samuti, et pärast 2022 juunikuist peksmist ei suhelnud L-R.

V-H. tükk aega A. Ladevi ja P, Ladeviga, kuid siis nad hakkasid suve lõpus tegema imelikke

telefonikõnesid. Samuti tegid nad ähvardavaid kõnesid A.H. ele.

17.09.2022 visati L-R. V-H. ja A.H. e korteri aken Gini-pudeliga sisse ning L-R. V-H. arvab,

et seda tegid A. Ladev ja P.L. . A.H. ele on samuti tulnud varikontodelt ähvardavaid sõnumeid.

5.17. Kohus tõi välja, et eelnevast tulenevalt jätkusid A.H. e, L-R. V-H. , A. Ladevi ja P.L. i

omavahelised konfliktid ka pärast 25.06.2022 kas või ainuüksi põhjusel, et A.H. e ja L-R. V-

H. heitsid A. Ladevile ja P.L. ile ette nende ähvardamist ja korteri akna sisseviskamist. Seega

on A.H. e, L-R. V-H. , A. Ladevi ja P.L. i suhted endiselt pingelised. Edasi möönab kohus, et

A. Ladevi vastu esitatud süüdistuse põhjendatuse hindamisel pole eraldiseisvalt olulist kaalu

A.H. e ja L-R. V-H. arvamusel, sest A. Ladevi seosed 29.09.2022 süütamisega ei piirdugi

kannatanute vastavate väidetega.

5.18. Nimelt nähtub EKEI 25.11.2022 DNA ekspertiisi aktist nr 22E-GE0992 ja 30.01.2023

DNA ekspertiisi aktist nr 23E-GE0048, et kõigilt kolmelt 30.09.2022 sündmuskoha vaatluse

käigus Tartu linnas XXX kortermaja II korrusele viiva trepi astmetelt leitud

põlemistunnustega tikult võeti DNA proov (kokku 3 proovi) ning DNA-analüüsil saadi kõigist

proovidest täisprofiilid. Edasi selgus ekspertiisi käigus, et üks saadud profiil on pärit ühelt

isikult ja langeb kokku A. Ladevi DNA-profiiliga. Seejuures on A. Ladevi DNA sisaldumine

selles proovis 1020 korda tõenäolisem võimalusest, et proovis sisaldub juhusliku tundmatu

isiku DNA.

Lisaks tuleneb PPA 31.01.2023 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et P.L. i kasutuses

olevalt kõnekaardilt helistati 29.09.2022 kell 23.25 A. Ladevi kasutuses olevale

telefoninumbrile ja samal kuupäeval kell 23.54 helistati A. Ladevi kasutuses olevalt

telefoninumbrilt tagasi P.L. i kasutuses oleva kõnekaardile. Seejuures asus P.L. i kasutuses

olev kõnekaart 29.09.2022 kella 23.25 paiku tugijaama Annelinny1 teeninduspiirkonnas, kus

asub ka A.H. e ja L-R. V-H. elukoht.

5.19. Pidades silmas DNA-ekspertiiside tulemusi ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli

kogumis, nõustub kohus prokuröriga, et A. Ladev osales XXX -36 korteri ukse süütamises.

Kuigi kaitsja leidis, et A. Ladevi bioloogiline materjal võis tikkudele sattuda muul viisil (nt

keegi teine võis kasutada süütamiseks A. Ladevilt saadud või võetud tuletikke), on see

seisukoht vastuolus DNA-ekspertiisi tulemustega. Kuna ühelt tikult leiti ainult A. Ladevi

DNA-d, kasutas seda tikku üksnes A. Ladev. Arvestades, et põlemistunnustega tikud leiti

süüdatud korteri ukse juurest ja et kogutud tõenditest ei nähtu ühtki muud varianti, kuidas

võisid tikud sinna sattuda, kasutati neid tikke järelikult ukse süütamisel.

5.20. Lähtudes tõendite analüüsist leidis kohus, et A. Ladevi ja P.L. i ütlused on 29.09.2022

süütamise osas samuti ebausaldusväärsed, ja jättis need kriminaalasja lahendamisel kõrvale.

Ning

tuginedes

eeskätt

DNA-ekspertiisi

aktidele,

30.09.2022

sündmuskoha

vaatlusprotokollile ja 31.01.2023 sideettevõtjalt saadud andmete protokollile kogumis,

tuvastas kohus, et A. Ladev süütas 29.09.2022 XXX -36 korteri ukse.

5.21. Asudes andma A. Ladevi tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märkis kohus, et

KarS § 404 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas võõra asja süütamise, kui sellega on

põhjustatud oht inimese elule või tervisele. XXX -36 korter oli A. Ladevi jaoks võõras ning

süütamise ajal viibisid korteris A.H. e ja L-R. V-H. . On üldtuntud, et suletud ruumi süütamine

ohustab seal viibivate inimeste elu ja tervist, ning praegusel juhul diagnoositigi põlengu

tagajärjel A.H. el ja L-R. V-H. l vingugaasi toksiline toime, s.o vingumürgitus. Seega on KarS

§ 404 lg 1 objektiivsed tunnused täidetud.

5.22. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 404 lg 1 subjektiivsed tunnused. A. Ladev teadis

kahtlusteta, et XXX -36 korter on tema jaoks võõras asi, ja ta valis selle süütamiseks

hilisõhtuse aja, mil inimesed viibivad tavaliselt oma kodus. Pidades silmas taolist käitumist,

sooviski A. Ladev süüdata A.H. e ja L-R. V-H. elukoha ukse ajal, mil kannatanud viibivad

suure tõenäosusega kodus, ning seadis seega eesmärgiks A.H. e ja L-R. V-H. elu ja tervise

ohustamise. Kuna hilist kellaaega arvestades pidas A. Ladev nimetatud tagajärje saabumist

vähemalt võimalikuks, täitis ta KarS § 404 lg 1 objektiivsed tunnused kavatsetult.

5.23. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb A. Ladev KarS

§ 404 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

6. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

A. Ladevi puhul pole tegemist esimeste kuritegudega, vaid karistusregistri väljavõtte ja

süüdimõistvate kohtuotsuse kohaselt on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust muu hulgas 3

füüsilise vägivallateo eest. Kuna mõlema kohtuotsusega karistati A. Ladevit reaalse

vangistusega, on ka praeguses asjas uute samalaadsete kuritegude eest vangistuse mõistmine

vältimatu.

Nii KarS § 121 lg-s 2 kui ka KarS § 404 lg-s 1 sätestatud vangistuse keskmine määr on ca 2

aastat ja 6 kuud. Asudes analüüsima A. Ladevi süü suurust, märgib kohus, et 25.06.2022 A.H.

e kehaline väärkohtlemine seisnes jalaga kannatanu pea piirkonda peksmises, millega A.

Ladev tekitas lisaks füüsilisele valule ja kergematele kehavigastustele (s.o verevalumitele ja

marrastustele) ka ninaluumurru. Seejärel süütas A. Ladev 29.09.2022 hilisõhtul (s.o ca 3 kuud

hiljem) kavatsetult sama kannatanu ja viimase abikaasa ühise elukoha ukse, seades ohtu

mõlema kannatanu elu ja tervise. Pidades silmas eelnevat, on A. Ladevi süü suurus mõlema

kuriteo puhul vähemalt keskmine.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole, kuid ̶ nagu öeldud ̶ on A. Ladevit

ka varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt tunnistati ta Tartu Maakohtu

04.05.2017 otsusega nr 1-17-3721 (s.o ca 6 aastat tagasi) süüdi muu hulgas KarS § 263 lg 1

p 2 ja KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. KarS § 263 lg 1 p 2 järgi

tunnistati A. Ladev lühidalt süüdi selles, et ta lõi avalikus kohas tekkinud konflikti käigus

teisele inimesele korduvalt noaga pea- ja kehapiirkonda, tekitades füüsilist valu ja lahtiseid

haavu. Ning KarS 121 lg 2 p 2 järgi tunnistati A. Ladev süüdi selles, et ta viskas oma

elukaaslasega tekkinud tüli käigus elukaaslase ja viimase süles olnud väikelapse pihta äsja

keenud vett, tekitades füüsilist valu ja põletushaavu. Kuigi nende kuritegude eest karistati

A. Ladevit 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mille ta kandis ära täies ulatuses, tunnistati

A. Ladev Tartu Maakohtu 28.09.2021 otsusega nr 1-21-5757 (s.o ca 2 aastat pärast vanglast

vabanemist) uuesti süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Seekord tunnistati A. Ladev süüdi selles,

et ta lõi teist inimest noaga kõhu piirkonda, tekitades füüsilist valu ja lõike-torkehaava.

A. Ladevile mõisteti karistuseks 6-kuuline vangistus, mille kandmiselt ta vabanes 12.01.2022.

Vaatamata eelnevale, tuvastas kohus praeguses asjas, et A. Ladev pani 25.06.2022 (s.o ca 5

kuud pärast eelmist vangistust) taas toime kehalise väärkohtlemise ja süütas 29.09.2022

hilisõhtul (s.o ca 3 kuud hiljem) sama kannatanu ja viimase abikaasa ühise elukoha ukse.

Kokkuvõtlikult pole A. Ladev teinud varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest ega

reaalsetest vangistustest mingeid järeldusi, vaid on jätkanud vägivaldset ja ohtlikku käitumist.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendab kohus lühimenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes

pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

7. Praeguses asjas tuvastas kohus, et A. Ladev süütas 29.09.2022 A.H. e kasutuses oleva

korteri ukse, mille tagajärjel said tulekahjustusi muu hulgas korteri välisuks, siseuks ning ukse

lähedal asunud naiste jope. Jope kuulus A.H. e abikaasale L-R. V-H. le. Eelnevast tulenevalt

rikkus A. Ladev oma tegevusega muu hulgas A.H. e ja L-R. V-H. varalisi õigusi. Selline

kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes õigusvastane ja VÕS § 1050 lg 1 järgi süüd

eeldatakse. Järelikult peab A. Ladev A.H. ele ja L-R. V-H. le tekitatud kahju hüvitama.

Apellatsioon

8. Tartu Maakohtu 04.05.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Ladevi kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes taotleb tühistada maakohtu otsus A. Ladevi süüdi

tunnistamises ja teha uus õigeksmõistev otsus. Alternatiivselt taotletakse, et kui kohus leiab, et

A. Ladevi süü on tõendatud, vähendada temale maakohtu poolt mõistetud karistust.

9. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

9.1. Kohus on A.H. e ja L-R. V-H. ütlusi hinnates asunud seisukohale, et vaatamata

mõningatele vastuoludele nende ütlustes, ei kaalu need vastuolud üles L-R. V-H. käitumist

konflikti ajal ja vahetult konflikti lõpus.

Apellant kohtu sellise seisukohaga nõus ei ole. Kui võrrelda kannatanu A.H. e ja tunnistaja L-

R. V-H. ütlusi, siis nende ütluste vahel olevad vastuolud on märkimisväärsed. Nii on A.H.

andnud ütlusi, et vaatamata tema keelamisele kallas A. Ladev sellegipoolest vastu A.H. e

tahtmist L-R. V-H. le viina klaasi, võttis A.H. e L-R. V-H. käest viinaklaasi ära ja kallas viina

maha.

9.2. Samas on tunnistaja L.-R. Veerik -Hirve andnud ütlusi, et P.L. või A. Ladev pakkus, et ta

teeb L-R. V-H. le viinakokteili. L-R. V-H. oli sellega nõus, kuid kuna A.H. e ei taha, et L-R.

V-H. jooks kanget alkoholi, võttis A.H. e klaasi L-R. V-H. käest ära ja viskas joogi üle õla

minema. Selle peale A. Ladev sõneles natuke A.H. ega, et miks ta raiskab jooki. Edasi hakkas

A.H. e koju minema ja oli jõudnud tänavale viiva värava juurde. L-R. V-H. vaatas korraks

mujale, ja kui ta vaatas uuesti A.H. et, oli viimane pikali maas ning A. Ladev lõi teda jalaga

näo piirkonda ja võib-olla mujalegi. L-R. V-H. nägi 3 või 4 lööki.

9.3. Vastuolu isikute ütlustes on seega märkimisväärne. Kannatanu väidab enda peksmist kohe

peale toolilt maha lükkamist, tunnistaja räägib aga mingist peksmisest värava juures.

9.4. Otsuse p-s 15 kirjutab kohus, et A- Ladevi ütlused on ilmselgelt ebausaldusväärsed.

A. Ladev püüab silmnähtavalt distantseerida end kõigest A.H. ega juhtunust ja salgab selle

käigus maha isegi konflikti ajal sündmuskohal viibimise. Seetõttu jätab kohus A. Ladevi ütlused

kriminaalasja lahendamisel kõrvale. A. Ladevi ütluste kõrvale jätmine ei ole õige. Tõepoolest

on A. Ladev andnud ütlusi, et ei viibinud konflikti ajal sündmuskohal. Tegemist pole aset

leidnud sündmuse või seal viibimise maha salgamisega vaid ilmselgelt A. Ladevil esinenud

mäluhäirega. Oma ütlustes on ta selgitanud, et tarvitas sellel päeval palju alkoholi ja tarbis ka

Diazepami (ei mäleta kui suure koguse), mis oli temale välja kirjutatud. Selline ravimi ja

alkoholi koosmõju võis põhjustada olukorra, kus A. Ladev kõike toimunut päris täpselt ei

mäletanud. Ülekuulamisel A. Ladev ei varjanud nimetatud asjaolu vaid nagu eelnevalt

kirjutatud, esines A. Ladevil suure tõenäosusega mäluhäireid, mis olid tingitud alkoholi ja

ravimi koos tarvitamisest ning sellest tingituna ei suutnud ta ülekuulamisel selle päeva kõiki

sündmusi täpselt meenutada ega õigesse järjekorda seada.

9.5. Kohus on otsustanud ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta ka tunnistaja K.K. i ütlused.

Pidades silmas K.K. i käitumist pärast politseilt saabunud kutset ja A. Ladevi käitumist

kahtlustatavana ülekuulamisel, nõustus kohus kokkuvõttes prokuröriga, et väide, et A.H. e lõi

K.K. i, ei vasta tõele ja on välja mõeldud A. Ladevi kaitseks.

9.6. Apellant rõhutab jätkuvalt, et süüdistatav ei valetanud politseis ütlusi andes, vaid tal

esinesid mäluhäired. Nagu ülalpool kirjutatud, jättis kohus tõendite hulgast välja A. Ladevi

ütlused kui ebausaldusväärsed, ometigi käsitleb kohus tema ütlusi hinnangu andmisel K.K. i

ütlustele. Selline valikuline ütluste kasutamine ei ole lubatav. Lisaks sellele ei sea K.K. i ütluste

usaldusväärsust kahtluse alla ka asjaolu, et ta püüdis enne politseisse ülekuulamisele minekut

suhelda A. Ladeviga. Soov suhelda A. Ladeviga ei pruukinud tähendada soovi mingites

versioonides kokku leppida, nii nagu seda arvab kohus, vaid lihtsalt huvi tundmist, mis A.

Ladeviga on toimunud, et K.K. i tunnistajaks kutsutakse ning millises seisus see asi on.

Tuttavate vahel pole sellises suhtlemises midagi üllatavat. Seega on kohus jätnud kõrvale K.K.

i ütlused ilma seadusliku aluseta ning pelgalt oletustele tuginedes.

9.7. Kohus on kujundanud oma siseveendumuse sündmuste toimumise kohta eelkõige

kannatanu A.H. e ja tunnistaja L-R. V-H. ütluste alusel ning ei nõustu ühegi teise tõendiga, mis

on nendega vastuolus. Seetõttu on apellandi arvates lubamatu ka P.L. i ütluste tõendite hulgast

välja jätmine, kuna need ütlused koos K.K. i ütlustega loovad XXX hoovis toimunust teise

pildi kui prokurör seda näidata soovib.

9.8. Vaatamata sellele, et sündmuse toimumise ajal olid kõik XXX hoovis viibinud täisealised

isikud tarvitanud kes rohkem, kes vähem alkoholi, siis P.L. i ja K.K. i ütlused siiski suures osas

haakuvad.

9.9. Kannatanul tekkinud kehavigastuste osas ei saa siiski kuidagi välistada võimalust et

kannatanu kukkus ja sai selle tulemusena vigastada. Kannatanul esineb tasakaaluhäire. Seetõttu

ei saa sellist võimalust vigastuse tekkimises välistada. Nimetatud asjaolu toetab ka P.L. i väidet

kannatanu kukkumise kohta.

9.10. Eelnevast tulenevalt nähtub, et kohus on rajanud oma otsuse üksnes süüstavatele, kuid

vastuolulistele tõenditele, jättes arvestamata tõendid, mis sündmusi teistmoodi kajastavad, kuid

lähevad vastuollu süüdistuse seisukohtadega.

10. Süüdistus KarS § 404 lg 1 järgi.

10.1. A. Ladev on andnud ütlusi, et tema ei tea korteri ukse süütamisest midagi, kuid mainib

siiski, et pinged suhtlemisel A.H. ega olid olemas. Samuti lisas P.L. , et ta küll ei mäleta täpselt,

aga tõenäoliselt olid nad süütamise õhtul kodus.

10.2. Otsuse p-s 50 asub kohus seisukohale, et kuna P.L. i kasutuses oleva kõnekaardi abil

suheldi A. Ladevi kasutuses oleva telefoninumbriga, viibisid A. Ladev ja P.L. süütamise ajal

seega erinevates kohtades. Ning arvestades, et süüdatud ukse juurest leiti just A. Ladevi DNA-

d, tulenebki DNA-ekspertiiside tulemustest ja sideettevõtjalt saadud andmetest koos, et A.

Ladev ja P.L. kasutasid 29.09.2022 hilisõhtul üksteise telefone ning A. Ladev viibis samas

piirkonnas, kus elavad A.H. e ja L-R. V-H. .

10.3. A. Ladev ja P.L. võisid tõepoolest olla süütamise ajal erinevates kohtades. P.L. andiski

ütlusi, et tõenäoliselt olid nad kodus, kuid siiski ta selles päris kindel ei olnud. Seega nende

viibimine erinevates kohtades ja omavahel suhtlemine telefoni teel ei tõenda kuidagi A. Ladevi

osalust kannatanute korteri ukse süütamisel.

10.4. Ka ei tõenda A. Ladevi osalust korteri ukse süütamisel tema või abikaasa telefoni asumine

sellel hetkel tugijaama piirkonnas, kus elavad A.H. e ja L-R. V-H. . Kui vaadata sideettevõtjalt

saadud andmete protokolli 2 kd. tl.83, ja selles sisalduvat kaardimaterjali koos tugijaamade

levialaga, siis nähtub, et selle tugijaama levialas, kus elavad kannatanud (XXX -36), on veel

kümneid samasuguseid maju ja elab tuhandeid inimesi. Seega Annelinna elanikuna võis P.L.

vabalt ise oma telefoni kaasas kandes viibida ükskõik kus või kelle pool selle tugijaama

piirkonnas.

10.5. Kohus ei nõustunud kaitsja poolt kohtuistungil esitatud seisukohaga, et bioloogiline

materjal võis tikkudele sattuda mingil muul viisil (nt keegi teine võis kasutada süütamiseks

A. Ladevilt saadud või võetud tuletikke).

10.6. Lisaks sellele pole kriminaalasja menetlemise käigus tuvastatud, et just nende, trepikojast

leitud tikkudega korteri uks süüdati. Süütamiseks võidi vabalt kasutada näiteks välgumihklit,

mida aga sündmuskohale maha ei pillatud.

11. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et A. Ladevi süü temale inkrimineeritud kuritegudes

on tõendamist leidnud, siis taotleb apellant mõistetud karistuse kergendamist. Kriminaalasjas

puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille alusel saaks karistust keskmisest määrast

lähtuvalt suurendada või vähendada. Antud juhul on mõlema paragrahvi sanktsiooni keskmine

määr 2 aastat 6 kuud vangistust, kuid kohus on mõistnud mõlema kuriteoepisoodi eest 3 aastat

vangistust. Seega on apellant seisukohal, et maakohtu otsuse muutmata jätmisel süüdistuse osas

tuleks vähendada A. Ladevile mõistetud karistust.

12. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2023 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks

hilisemalt 05.06.2023.

13. Nimetatud ajaks esitas seisukoha prokurör K. Saks, kes vaidleb esitatud apellatsioonile

vastu. Prokurör leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Sisuliselt on kaitsja apellatsioonis korranud varem esitatud kaitseteese.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

14. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, istungiprotokolli,

esitatud apellatsiooni ja prokuröri vastust apellatsioonile leiab, et Tartu Maakohtu 04.05.2023

otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

15. Esmalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonis tõstatud süüküsimuse osas (I), seejärel

annab hinnangu süüdistatavale mõistetud karistusele ja kaitsja taotlusele seda kergendada (II),

siis lahendab menetluskulude küsimuse (III) ning lõpuks võtab kokku apellatsioonimenetluse

tulemuse (IV).

I

16. Apellatsiooni põhitaotlus on A. Ladev süüdistustes KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 404 lg 1 järgi

õigeks mõista. Sisuliselt palub kaitsja apellatsioonikohtul uurida samu tõendeid, mida hindas

maakohus ja teha uus kohtulahend. Kaitsja väidab, et kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja

selle tulemusel on tehtud valed järeldused.

17. Maakohtu tõendite käsitlus ja esitatud järeldused ei tõstata kolleegiumis kahtlusi

süüdistatava poolt süüdistuses märgitud tegude toimepanemises. Kolleegium ei tuvastanud

menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Olukord, kus süüdistatav ja kaitsja ei nõustu

maakohtu süüdimõistva kohtulahendi põhjendustega ei anna veel alust järelduseks, et kohus on

rikkunud menetlusnorme.

18. Kolleegium leiab, et olulisemad kaitseväited on leidnud juba põhjalikku analüüsimist ja

ümberlükkamist maakohtu otsuses ning kolleegium nõustub nende järeldustega. Maakohtu

siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja põhjenduste uuesti üle kordamine ei ole ilmselgelt

vajalik. Kaitsja väidab, et kohus on jätnud arvestamata ja hindamata osad kriminaaltoimikus

olevad tõendid, kuid kolleegium taolist rikkumist ei tuvastanud.

19. Esmalt märgib kolleegium, et maakohtu otsuse analüüsi ja järelduste lugemist lõpetades ei

jäänud kohtunikel küsitavusi süüdistatava süüküsimuses talle omistatud kuritegudes. Kõik need

asjaolud, milledel on käesoleva asja õigeks lahendamiseks tähtsust, on ka kajastamist leidnud.

Apellatsioonis pole mingeid uusi tõsiseltvõetavaid kaitseargumente kaitsja poolt esitatud.

Maakohtu põhjalikult motiveeritud otsuse analüüsi ja järelduste taasesitamine ja kordamine ei

saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.

20. Kaitsja sisuliselt kordab apellatsioonis samu kaitseargumente, millised olid esitatud juba

maakohtus. Kolleegium juba eelnevalt märkis, et maakohtu otsus on äärmiselt põhjalik ja kõiki

asjaolusid kaaluv. Eraldi tähelepanu on kohus pööranud just vastuolude esinemisele isikute

ütlustes. Vaieldamatult kinnitab kohtupraktika, et alkoholijoobes isikute poolt sündmuste

hilisem meenutamine ongi tihtipeale keeruline ja vastuoludega. Oluliseks osutub, kas vastuolud

on sedavõrd tõsised, et seavad kahtluse alla kuriteosündmuse põhifaktoloogia.

21. Süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi on A. Ladev valinud taktika, kus ta väidab ennast

mittemäletavat sündmust, mis on seotud kannatanu A.H. e suhtes toime pandud vägivallaga.

Seega süüdistatav distantseerib ennast sündmuse kesksest osast, mis võiks teda süüstada.

Süüdistuse seisukohast „väheolulist“ suudab aga A. Ladev jällegi meenutada. Kaitsja heidab

maakohtule ette ka süüdistatava ütluste tõendikogumist väljajätmist. Selleski osas on maakohus

põhjendused esitanud, millega kolleegium nõustub. A. Ladev on oma kaitsepositsiooni ja

ütlused rajanud sellele, et ta ei mäleta talle omistatud vägivallategudest midagi. Kaitsja korrutab

seda üle. Nõustuvalt maakohtuga on ka kolleegiumi jaoks selline kaitseväide mitteusutav.

Kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht süüdistatava mälunõrkusest ja mälukaotusest just

vägivaldse käitumise ajal on seega otsitud ja ei rajane millelgi tõsiseltvõetaval.

22. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus ei saanud A. Ladevi süüküsimuse

lahendamisel aluseks võtta kannatanu A.H. e ja tunnistaja L-R. V-H. ütlusi. Mõningad

väheolulised vastuolud tuvastas juba maakohus, kuid andis neile ka hinnangu ja süüdistuse

seisukohast tõsiseltvõetavat vastuolu nendes pole. Seega on maakohus õigustatult nende ütlusi

usaldusväärseks lugenud. Olukord, kus alkoholijoobes isikud pole igat detaili peensusteni

suutnud hiljem meenutada ei sea veel nende ütlusi kahtluse alla põhifaktides, millede osas on

nad ütlused andnud.

23. Rõhutada tuleb asjaolu, et süüdistatavale süüks arvatud kehalise väärkohtlemise puhul pole

tegemist mingi juhusliku, üksiku vägivallateo või löögiga, mille puhul võiks arvata, et joobes

isik tajus sündmust valesti. Süüdistatava tegu oli iseloomult jõuline ja korduv. Maapinnale

paisatud kannatanu jalaga näkku ja pähe peksmine ja sellega kaasunud verejooks ning

tagajärjed on üldjuhul tajutavad ja meeldejäävad ka joobeseisundis kohalviibijatele. Kaitsja on

asunud otsima mingeid vähetähtsaid detaile, mis justkui ei riimu. Samas pole A.H. e ja L. -

R.Veerik-Hirve ütlustes kuriteosündmuse tervikpildi seisukohast mingit põhjust kahelda.

24. Apellatsiooni kohaselt luges kohus alusetult ebausaldusväärseks tunnistajate K.K. i ja P.L.

i ütlused ning jättis need tõendite hulgast välja pelgalt oletustele tuginedes. Kolleegium selle

väitega ei nõustu, sest maakohus on kummagi isikulise tõendi usaldusväärsuse analüüsis välja

toonud sellekohased arusaadavad põhjendused. Apellatsioonis kaitsja sisuliselt kordab üle need

argumendid, miks maakohus ei lugenud eelnimetatud tunnistajate ütlusi usaldusväärseks.

25. Kolleegium ei saa uuritud tõendite valguses kuidagi tõsiseltvõetavaks pidada apellatsioonis

ühe kaitseväitena väljapakutut, et kannatanu lihtsalt kukkus ja sai selle tulemusena vigastused.

Kukkumise võimalust püütakse siduda asjaoluga, et kannatanul esineb tasakaaluhäire.

Kolleegium leiab, et taoline kaitseversioon võiks äratada tähelepanu üksikvigastuse puhul,

käesoleva juhul on kannatanu A.H. el tuvastatud aga hulgivigastused.

26. Käsitledes süüdistatava süüdistust KarS § 404 lg 1 järgi leidis maakohus õigustatult, et selles

osas on asjakohased tõendid eeskätt kannatanute A.H. e ja L-R. V-H. ütlused, EKEI 25.11.2022

ja 30.01.2023 DNA ekspertiisi aktid, 30.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokoll ning PPA

31.01.2023 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Samuti isikute ütlused, kes olid vahetult

puutumuses sündmuskoha ja selle vaatlusega. Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et esitatud

järeldused rajanevad oletustel. Otsuses esitatud põhjalik analüüs (Ko To 3 kd, tl 56p -59p) andis

maakohtule põhjust järelduseks, et KarS § 404 lg 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on

täidetud.

Süüdistuses KarS § 404 lg 1 järgi on kaitsja välja pakkunud mitmeid fantaasiarikkaid võimalusi,

kuidas võis süüdistatava DNA sattuda süütamise sündmuskohalt leitud tuletikule. Maakohus on

need väited juba ümber lükanud. Kaitsja välja pakutud variandid pole kolleegiumi jaoks samuti

eluliselt usutavad ega ole leidnud teiste tõenditega mingit kinnitust (näit. isik, kes ukse süütas,

kasutas tikke, mida eelnevalt oli puutunud A. Ladev ja tegi seda näiteks kummikinnastes ja

seega on täiesti võimalik, et tikkudel võis esineda ainult A. Ladevilt pärinev bioloogiline

materjal; konkreetne tikk, millelt leiti A. Ladevi bioloogiline materjal, võis seal olla vedelenud

juba päevi, kuna trepikoda polnud koristatud).

27. Apellatsiooniväliselt esitas 01.06.2023 A. Ladev taotluse, milles palub ringkonnakohtul

arvestada asjaoluga, et tarvitab ravimina Diazepami, see kuulub rahustite rühma ja seda pole

soovitatud tarbida koos alkoholiga. Koos taotlusega esitas süüdistatav vastava infolehe.

Kolleegium jätab nimetatud taotluse sisulise tähelepanuta, sest süüdistatava taotlusest pole

väljaloetav, mida ta soovib. Samas osundab ta ka ise sellele, et soovib seda juurde lisada mitte

tõendina, vaid kohtule teadmiseks. Samuti on maakohus 23.02.2023 jätnud taotluse

kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata.

II

28. Apellatsioonis esitatud alternatiivset taotlust karistuse kergendamiseks ei saada samuti edu.

Seda põhjusel, et maakohus on seadusest tulenevalt kõiki olulisi asjaolusid arvestanud ja

põhjendanud. Kaitsja pole mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid välja toonud.

Kohus on jälgitavalt põhjendanud ka vajadust A. Ladevile mõista keskmisest

sanktsioonimäärast veidi raskem karistus. (Ko To 3 kd, tl 59 p-60) Ainult nõustuda saab

seisukohaga, et A. Ladevile, kui kriminaalselt aktiivsele isikule tuleb eripreventiivselt mõista

vangistus sellise pikkusega, mis oleks küllaldaselt mõjus. Vastupidiselt apellatsioonis

märgitule, leiab kolleegium, et maakohtu otsusega mõistetud karistus pole liialt karm. A. Ladev

pole teinud oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning on jätkanud vägivaldset ja

ohtlikku käitumist.

III

29. Kaitsja A. Veski on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal

kriminaaltoimikuga esmakordseks tutvumiseks 180 minutit (taotleb mahu suurendamist 100%),

kohtuotsusega ja istungiprotokollidega tutvumisele 45 minutit, isiku nõustamisele vanglas

45 minutit ning apellatsiooni koostamisele 240 minutit (taotleb mahu suurendamist 100%),

mille eest taotleb tasu kokku 734,40 eurot, sh käibemaks 122,40 eurot.

On õige, et A. Veski ei osalenud A. Ladevi kaitsjana maakohtu menetluses, vaid on kaitsjaks

apellatsiooni esitamise ajaks. Vaatamata sellele ei leia ringkonnakohus, et esitatud tasutaotlus

oleks põhjendatud ja kuuluks rahuldamisele taotletud osas.

Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi kord) § 6 lg 41

kohaselt, kui kohtumenetluse käigus määratakse riigi õigusabi osutama kaitsja, kes ei ole samas

kriminaalasjas

varem

kriminaaltoimikuga

tutvunud,

on

määratud

kaitsja

tasu

kriminaaltoimikuga tutvumise eest korra § 6 lõikes 1 sätestatud tasu. Korra § 6 lg 1 kohaselt

määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses on 36

eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 108 euro ühe toimingu kohta. Käesoleva lõike

esimeses lauses sätestatud piirmäära ei kohaldata menetlustoimingutele. Ringkonnakohtule ei

ole teada, miks kaitsja M. Suurpere asemel on kaitsjaks A. Veski, kuid see pole ka oluline. Riigi

õigusabi osutaja on vahetunud ning korra § 6 lg 1 kohaselt on kaitsjal toimikuga tutvumise

tasuna põhjendatud maksimaalselt 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja küsib aga

toimikuga tutvumise eest tasuks 108 minuti eest 216 eurot (ilma käibemaksuta), sh mahu

suurendamist 100%. Korra § 2 lg 1 kohaselt võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi

õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi

osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on

eriliselt töömahukas. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaitsja oleks põhjendanud, miks ta taotleb

tasu suurendamist 100% võrra ning kohtukolleegiumi hinnangul ei nähtu see ka kriminaalasjast

endast, mille puhul ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks eriliselt töömahuka vaidlusega.

Seega loeb ringkonnakohus põhjendatuks tasu kriminaalasjaga materjalidega tutvumise eest

108 eurot, millele lisandub käibemaks.

Etteruttavalt märgib kohus ära, et ka apellatsiooni koostamise eest on kaitsja taotlenud mahu

suurendamist 100% võrra. Ringkonnakohus jääb oma varem avaldatud seisukoha juurde ning

leiab, et selline suurendamine ei ole millegagi põhjendatud ning jätab taotluse selles osas

rahuldamata. Käesolev kriminaalasi on lahendatud lühimenetluse ehk lihtmenetluse korras.

Korra § 6 lg 4 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja

kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga

poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Kaitsja küsib maakohtu

otsuse ja protokollidega tutvumise, kliendiga nõupidamise ning apellatsiooni koostamise eest

tasu 45+45+240 minuti ulatuses. Kohtul ei ole etteheiteid eelnevate menetlusdokumentidega

tutvumisele ja nõupidamisele kliendiga, kuid apellatsiooni koostamise ajamahukus ei vasta

küsitule. Lisaks arvestades viidet korra § 6 lg-le 4 on kokku põhjendatud 3 eelpool toodud

toimingu rahuldamine summas 144 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehk kokku kuulub tasutaotlus rahuldamisele kriminaaltoimikuga esmakordse tutvumise eest

summas 108 eurot (ilma käibemaksuta) ning maakohtu otsuse ja protokollidega tutvumise,

kliendiga suhtlemise ja apellatsiooni koostamise eest 144 eurot (ilma käibemaksuta), mis on

kokku 302,40 eurot, sh käibemaks 50,40 eurot.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse

muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides

apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 302,40 eurot süüdistatava

A. Ladevi kanda.

30. Lisaks nähtub kohtule ka eelmise kaitsja, s.o M. Suurpere, taotlus riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. M. Suurpere ei ole esitanud

küll apellatsiooni, kuid esitatud tasutaotluse kohaselt nähtub, et kaitsja on teinud toiminguid

pärast maakohtu otsuse kuulutamist.

12.05.2023 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal konsultatsioonile kaitsealusega 39 minutit

(05.05.2023) ning täiendavale konsultatsioonile (11.05.2023) veel 11 minutit, mille eest taotleb

tasu kokku 73,20 eurot, sh käibemaks 12,20 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, mistõttu

tuleb ka need nimetatud kulud KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista süüdistatav A. Ladevilt,

kokku (kaitsjate M. Suurpere ja A. Veski kulud) seega summas 375,60 eurot.

IV

31. Arvestades eeltoodut jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja Tartu Maakohtu

04.05.2023 otsuse muutmata.

Tiit Lõhmus

Ingeri Tamm

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)