2-22-2324/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-2324

Kohtuasi

X (X) avaldus X ja Q (Q) ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks Y (Y) suhtes ja Y hooldusõiguse täielikuks

üleandmiseks X-le

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikule I määratud esindaja vandeadvokaat

Kristi Haas

Puudutatud isik II: Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isiku II esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaadi abi Kardo Karon

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.09.2022 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi

õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-2324

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 11.02.2022 Harju Maakohtule avalduse X ja Q ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

Y suhtes ja Y (edaspidi laps) hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks X-le.

2. Lapse vanemad on X (edaspidi lapse ema) ja Q (edaspidi lapse isa). Laps elab emaga. Isa

viibis alates 2008. a vangistuses kaksteist aastat. Ta vabanes 2019. aastal ning teistkordselt

viibis vangistuses 2020 – 2021. aastal.

3. Lapse isa on vaimselt ebastabiilne ja ohtlik - lubas lapse vastu seina laiaks lüüa. Laps kardab

isa. Laps ei olnud nõus temaga suhtlema. Vastutasuks oma käitumisele ostis isa lapsele iPhone

11 telefoni. Laps ei tohtinud hommikuti süüa nii, et lusikaga kolistaks. Vahepeal sõi laps isegi

plastlusikaga, et mitte isa ärritada. Kui isa magas pidi olema vaikus, ema ja laps käisid kui nööri

mööda. Laps oli hirmul. Emal polnud võimalust kohe lapsega kuhugi minna. Poes käies hakkas

lapse isa karjuma, et keegi jälgib teda. Kodus olles karjus ta, et teda peab uskuma, et talle

tehakse liiga kõrgemalt poolt. Kuulatakse pealt ja tema ei saa tööle minna, kuna siis kohe

politsei jälgib teda. Ravimeid võttis lapse isa mingi aeg ja siis ütles, et nendest pole kasu.

4. Lapse isa elas seejärel oma maakodus, ema elas lapsega Tallinnas XXX. 04.11.2020 tuli

lapse isa kella 22.00 ajal ning tahtis oma võtmega ust lahti keerata. Lapse ema ärkas selle peale

ja jõudis ukse luku seest poolt kinni keerata ning helistas politseisse. Lapse isa võeti korteri

ukse tagant kinni ning läbiotsimisel leiti tema juurest kasteet. Lapse isa vahistati ning istus

vangis 15. juulini 2021. Peale seda lapse ema ja laps teda näinud ei ole ja laps ei soovi temaga

kohtuda.

5. Lapse isa on helistanud ja uurinud, kuidas lapsel koolis läheb. Laps on talle öelnud, et ei

soovi temaga kohtuda. Nüüd nõuab lapse isa lapse käest seda telefoni tagasi, mille ta lapsele

ostis. Kõik, mis tema ostetud, on ta tagasi nõudnud. Materiaalselt lapse isa peret ei toetanud.

Lapse ema pidi oma väikse palga juures muretsema toidu lauale.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Lapse isa ei ole lapse ema avaldusega nõus. Lapse vanematel ei ole hooldusõiguslikke

erimeelsusi lapse osas. Isa soovib lapse elus osaleda, lapsega suhelda. Lapse ema poolt kirjutatu

on laim. Laps ja ema käisid vangistuse lõpuni külastusel, neil polnud kunagi lahkhelisid ega

tülitsemisi. Mingit lusika häält pole isa kunagi maininud, see ei vasta tõele. Lapse isa on alati

rahulik olnud ja kaasamõtlev perekonna asjades, ta pole ei lapse ema ega last kunagi

ähvardanud ega neile kunagi halba soovinud. Lapse isa ostis vanglast vabanedes lapse emale

auto (laenuga) ja võlga maksab tänaseni. Lapsele ostis telefoni.

7. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud ja lapse

huvides on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse andmine lapse emale. Lapse

esindaja vestles lapsega ja lapse arvates käitus isa imelikult ka pärast vanglast vabanemist,

kartis, et teda jälgitakse ja tegi imelikke hääli. Lapse sõnul läks ükskord isa endast täitsa välja

2-22-2324

ja lubas lapse mööda seina laiaks lüüa. Seda põhjusel, et poeg julges küsida, miks isa imelikke

hääli teeb. Otseselt vägivalda, nagu peksmine või löömine, ei ole isa poolt olnud. Kõik

ametlikud ja vajalikud asjad on lapse sõnul lapse isa eest otsustanud ema. Lapse esindaja vestles

ka lapse emaga. Lapse esindaja leiab, et lapse isa ei ole siiani faktiliselt osa võtnud poja

kasvatamisest ega ülalpidamisest. Lapsesse puutuvates küsimustes on siiani otsustusi teinud

lapse ema üksi.

8. Tallinna linn toetab avalduse rahuldamist. Kuigi ainuhooldusõiguse andmine ühele vanemale

on äärmuslik meede, siis antud juhul on isa agressiivse ja ähvardava käitumisega tekitanud

lapsesse hirmu ning lapsel ei ole isaga usalduslikku suhet. Lapse isa möönis linnavalitsusele, et

on olnud lapse ema suhtes vägivaldne 2007. aastal ning siiani on ema tegelenud lapse

hooldusõiguslike küsimustega.

9. 05.05.2022 kuulas kohus ära avaldaja, kes jäi esitatud avalduse juurde. Ta lisas, et lapse isa

ei ole siiani osalenud lapse koolivalikus, treeningu valimises. Isa last rahaliselt ei toeta. Elatise

nõue on kohtumenetluses. Avaldaja sõnul ei saa ühise hooldusõigusega jätkata, sest isa ei ole

adekvaatne. Kuigi praegu ei ole lapse isaga hooldusõiguslikke erimeelsusi. Puudutatud isik II

ei soovinud suulisi selgitusi anda.

10. 05.05.2022 kuulas kohus ära lapse. Laps selgitas, et suhtles isaga viimati pool aastat tagasi,

novembris 2021. Lapse sõnul ei ole tal isaga millestki rääkida. Isa hakkas huvi tema vastu üles

näitama alles kohtumenetluse ajal. Lapse teada ei aruta vanemad omavahel tema

kasvatusküsimusi, nendega tegeleb ema. Isa ei ole teda tähtpäevade ajal kingiga meeles pidanud

ega taskuraha andnud. Isa on ettearvamatu ning hooldusõigus võiks jääda emale.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas lapse vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes

ning andis lapse ainuhooldusõiguse üle lapse emale.

12. Laps on enam kui kümme aastat elanud emaga. Lapse isa on aastaid viibinud vanglas, mis

on takistanud tal ka vahetult hooldusõigust teostada. Õige on lapse isa seisukoht, et lapse ema

ei osanud ka 05.05.2022 toimunud ärakuulamisel esile tuua vanemate hooldusõiguslikke

erimeelsusi. Samas ei ole vaidlust selles, et tegelikult on siiani hooldusõigust teostanud ema

ainuisikuliselt. Vanemate keerulisi suhteid ja koostöö võimatust ilmestavad sõnumid 2022.

aastast. Need ei ole viisakad ega lahendusi otsivad. Lapse isa on mh neis esile toonud, et lapse

ema võib ainuhooldusõiguse endale saada, kui laps elatist ei nõua. Sellega näitab lapse isa oma

soovimatust hooldusõigust päriselt teostada. Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule 26.06.2022

teatanud, et selle kohtumenetluse ajal 18.03.2022 lõhkus lapse isa XXX korteri ukse taga, laps

oli üksi kodus ja kartis. Laps avaldas ka 05.05.2022 kohtule, et isa on ettearvamatu. Kui lisada

eelnenule veel lapse isa soovimatus vabatahtlikult last üleval pidada ja elatist tasuda, mida

kinnitab pooleliolev elatise kohtuvaidlus, peaaegu olematu suhtlus isa ja lapse vahel, siis nähtub

kõigest kogumis, et vanemate nõrk koostöö ei võimalda ühiselt hooldusõigusega jätkata.

Seetõttu on põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja lapse emale

ainuhooldusõiguse üle andmine, kuna kohtu hinnangul on lapse isa vaimne ja majanduslik

valmisolek last kasvatada ja tema eest hoolitseda, tema hingeline seos lapsega ning praegune

pühendumus lapse eest hoolitsemisele väiksem kui lapse emal.

2-22-2324

Määruskaebus

13. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni

punktide 1 ja 2 osas täielikult ja teha asjas uus lahend, millega säilitada lapse isa hooldusõigus

lapse suhtes ehk jätta lapse ema avaldus täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi

maakohtule teises koosseisus lahendamiseks.

14. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tõid

kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.

15. Lapse isa on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudub vajadus ja lapse

huvides oleks, kui vanematel säiliks ühine hooldusõigus lapse suhtes, nagu on olnud ligemale

14 aasta jooksul. Lapse isa meelest ei esine olukorda, mis tingiks vajaduse kasutada niivõrd

äärmuslikku meedet nagu ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja lapse emale

ainuhooldusõiguse andmine. Kohtulahend ei sisalda kaalutlusi ühegi erineva hooldusõiguse

valdkonna (viibimiskoht, haridus, tervis, varahooldus jms) kohta, milles saaks järeldada, mis

alusel ja loogikale tuginedes on kohus jõudnud tulemuseni, et lapse huvides ja praegusel juhul

on asjakohane ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine.

16. Menetluse jooksul maakohtus leidis korduvalt kinnitust, et vanemate vahel puuduvad täna

aktiivsed vaidlused hooldusõiguse küsimustes ja neid vaidlusi ei ole ka minevikus kunagi

olnud. Kohus on küll õigesti tuvastanud, et valdava osa lapse senisest elust on lapse isa viibinud

kinnipidamisasutuses, kuid on teinud sellest eksliku järelduse nagu see annaks aluse täna teha

muudatusi vanemate hooldusõiguses. Lapse isa viibimine kinnipidamisasutuses on küll

raskendanud isa osalemist lapse igapäeva-elus, kuid pole otseselt takistanud lapse isa võimalust

teha koos emaga hooldusõiguslikke otsuseid. Põhjus, miks mitmed otsused tegi lapse ema

ainuisikuliselt, olid seotud lihtsalt sellega, et lapse ema ei kaasanud lapse isa. Kohus on jätnud

tähelepanuta selle, et kui laps oli veel noor, käisid ema ja laps isa juures pikaajalistel

kohtumistel ja asju otsustati koos. Ühel hetkel lapse ema lõpetas lapse isa kaasamise.

17. Ajal, mil lapse isa on viibinud vabaduses, on ta püüdnud oma hooldusõigust teostada,

osaleda lapse elus ja suhelda lapse emaga, kuid lapse ema on keeldunud mõistlikust suhtlusest

ja on toonud ainukese argumendina välja, et lapse ema ja laps kardavad lapse isa ja seega

keeldunud sisulisest mõistlikust dialoogist lapse isaga. Aastate jooksul on vanemate vahel mõni

tüli olnud, kus on öeldud üksteisele halbu sõnu vms, kuid lapse isa jääb varasemalt maakohtus

väljendatud seisukoha juurde, et ei nõustu lapse ema etteheidetega ja ei näe alust, et miks

peaksid laps ja ema lapse isa kartma.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik. Lapse

isa on lapse suhtes ükskõikne. Ta saatis lapse emale sõnumi: „Y võib öelda mida tahab. Tema

sõna ei maksa mulle midagi.“. Lapse ema ei saa loota selle peale, et kui on vaja teha lapse osas

otsuseid, siis isa sellega ka nõus on. Võimalusel ta püüab isa takistada. Hetkel võib väita, et ei

ole probleemi, kuid tundes lapse isa, on see võimalik. Kui näiteks on vaja lapsel minna

kooliekskursioonile või välisriiki reisile, siis püüaks lapse isa seda takistada. Ta võib takistada

edaspidiseid otsuseid hariduse ja tervise osas.

19. Lapsele määratud esindaja leiab samuti, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Vanemate nõrk koostöö ei võimalda ühise hooldusõigusega jätkata.

2-22-2324

20. Tallinna linn leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on teinud

lahendi, mis arvestab lapse parimaid huve ja vajadusi ning tagab lapsele turvalise elukeskkonna

ja stabiilse elukorralduse.

Menetluse edasine käik

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

22. Lapse ema esitas 25.07.2023 menetlusdokumendi, milles jääb endisele seisukohale, et ühise

hooldusõiguse jätkumine ei ole võimalik. Lapse isa on agressiivne, ebastabiilse käitumisega,

mis mõjub lapsele halvasti. Lapse isal oli võimalus peale kinnipidamist näidata oma hoolivust

ja hooldusõigust lapse suhtes. Laps tundis hoopis hirmu.

23. 25.07.2023 vastuses jääb lapse isa määruskaebuses toodu juurde ja otseselt midagi lisada ei

soovi. Isa leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei olnud põhjendatud ja selleks puudus alus.

Isa, viibides kinnipidamisasutuses, ei saanud hooldusõigust arusaadavalt teostada. Nii enne

seda, kui vabanemisest alates on isa soovinud hooldusõigust teostada. Isa soovib seda teha ka

praegu. Ühtegi vaidlust ega hooldusõiguslikku probleemi vanemate vahel endiselt ei ole. Ainus

sisuline takistus on see, et ema hetkel ei kaasa isa ja sisuliselt takistab isal hooldusõigust

teostamast, sest ei suhtle isaga, ei reageeri isa pöördumistele ega jaga olulist last puudutavat

infot.

24. Lapsele määratud esindaja märgib 28.07.2023 menetlusdokumendis, et kuigi vanematel ei

ole käesoleval ajal lapse hooldusõiguse teostamisel erimeelsusi, esinevad muud asjaolud, mille

tõttu on lapse huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Vanem, kellel puudub

lapsega vaimne ja hingeline side, kes ei ole leidnud võimalust seni lapse hooldusõigust teostada

ega osale lapse ülalpidamises, ei suuda teostada hooldusõigust lapse huvidega kooskõlas. Lapse

isa ei ole seni lapse elus ja hooldusõiguse teostamisel osalenud. Tal puuduvad teadmised oma

lapse elukorraldusest ja käekäigust, mistõttu ei ole usutav, et lapse isa suudab teha

hooldusõiguslikke otsustusi lähtudes vaid lapse huvidest. Laps on käesoleval ajal 14-aastane,

mis tähendab, et vanemad saavad ja peavad järjest enam arvestama hooldusõiguslike otsustuste

tegemisel ka lapse enda soovide ja arvamustega. Olukorras, kus üks vanem avaldab, et talle ei

maksa lapse soov midagi, näitab lapse suhtes austuse puudumist ning eeldatavalt ka

soovimatust lapse soovidega hooldusõiguse teostamisel arvestada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas

seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

26. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud

diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul

asus maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et avalduse rahuldamiseks

esineb alus. Maakohus asus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et praegusel

juhul on perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 järgi alust teha muudatusi vanemate ühises

hooldusõiguses, lõpetada ühine hooldusõigus lapse suhtes ning anda lapse ainuhooldusõigus

üle lapse emale. Maakohus ei ole avalduse lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme ega

2-22-2324

ületanud kaalumispiire. Samuti pole maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid.

27. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on otsustanud lapse

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetada selle tõttu, et lapse isa viibis vangistuses. Maakohus

tugines eelkõige sellele, et lapse vanemate vahelised pingelised suhted ei võimalda teha neil

koostööd lapse hooldusõiguse teostamisel ja võtta vastu sellekohaseid otsuseid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ehkki lapse ema pole esile toonud konkreetseid

erimeelsusi hooldusõiguslikes küsimustes, ilmestavad vanemate keerulisi suhteid ja koostöö

võimatust lapse isa sõnumid, mis ei ole viisakad ega lahendusi otsivad. Olgugi, et vanemate

vahel puuduvad täna aktiivsed vaidlused hooldusõiguse küsimustes ja neid vaidlusi ei ole

minevikus olnud, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et lapse isa sõnumitest ning

suhtumisest lapse emasse ja lapsesse ei saaks järeldada, et hooldusõiguse osas oleks vanematel

võimalik ühiselt otsustusi teha.

27.1. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise

hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka

juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega

seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral

lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib (RKTKm

05.01.2022, 2-21-233, p 13). Vanemate vahel puudub vaidlus, et lapse ema on lapse eest

hoolitsenud ja igapäevaelu (tavahooldamise) asju otsustanud ise alates lapse sünnist

08.09.2008. Nähtuvalt kohtule esitatud seisukohtadest ja avaldustest on ka lapsega seotud

olulisi asju (seoses viibimiskoha, hariduse ja tervisega) otsustanud lapse ema. Vanemad

vaidlevad, kas lapsega seotud olulisi asju saab otsustada edaspidi üksnes lapse ema või peavad

vanemad seda tegema koostöös.

27.2. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral

hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu

hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi.

27.3. Riigikohus on hooldusõiguse lõpetamise vaidluses selgitanud, et kui lapsel on mõlema

vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ning mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest

hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult

hädavajalik. Olukorras, kus kohus pole tuvastanud, et kumbki vanem oleks vägivaldne või

võimetu lapse eest hoolitsema ning lapsel on mõlema vanemaga tugev side, tuleb kohtutel

lähtuda sellest, et lapse huvides on ka vanemate lahuselu korral veeta aega võimalikult võrdselt

mõlema vanemaga. Kui vanematel on lapsega lähedane ja usalduslik suhe, tuleks kohtul

otsustusi tehes lähtuda sellest, et lapse suhe mõlema vanemaga säiliks senisel kujul võimalikult

suurel määral. Kui see on lapse huvides, tuleks valida lahendus, mis võimaldaks säilitada lapsel

võimalikult võrdse suhtlemisvõimaluse mõlema vanemaga (RKTKm 1905.2021, 2-20-1708, p

19 ja 20). Samuti on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et hooldusõiguse asi tuleb lahendada

esmajoones lapse huvidest lähtudes. Kui see ei ole lapse parimate huvidega vastuolus ja lapse

turvalisus on tagatud, võiksid mõlemad vanemad osaleda lapse elu korraldamises (vt nt

RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16). Seega on ühise hooldusõiguse lõpetamisel oluline

lähtuda eelkõige lapse huvidest ja sellest, kas lapsel on vanemaga lähedane ja usalduslik suhe.

2-22-2324

27.4. Vanemate kirjavahetusest (lapse isa poolt lapse emale saadetud sõnumitest) ning lapse ja

ema seisukohtadest nähtub, et isa ja lapse vahel ei ole usalduslikku ega lähedast suhet ning

lisaks on lapse isa last hirmutanud. Lapse isa teatas lapse emale, et lapse arvamus ei loe isale

midagi ja lapse isa soovib lapsele kingitud asju tagasi saada või raha selle eest (I kd tl 53-57).

Lisaks on politseis registreeritud juhtum, kui lapse isa käis 18.03.2022 lapse ja ema kodu ukse

taga, lõhkus ja nõudis tagasi lapsele kingitud telefoni (I kd tl 118). Samuti on laps ärakuulamisel

kohtule kinnitanud, et tema oma isaga tegemist teha ei taha ning on isa telefoni numbri

blokeerinud (I kd tl 89). Lisaks on laps vestluses esindajaga öelnud, et isa ähvardas teda vastu

seina laiaks lüüa, kuna laps julges küsida, miks isa imelikke hääli teeb (I kd tl 24-28). Lapse isa

käitumine (vägivallaga ähvardamine, 14-aastase lapse arvamusega mittearvestamine ja lapselt

kingituste äravõtmise kavatsus) ning lapse hoiak isa suhtes osundab ringkonnakohtu hinnangul

sellele, et lapse ja isa vahel ei ole lähedast ega usalduslikku suhet. Lapse isa ei ole üles näidanud

enda soovi lapsega arvestada. Lapse isa ükskõikset suhtumist lapse käekäiku kinnitab

ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et lapse isa pole elatist lapsele maksnud. Seejuures on

lapse isa teatanud lapse emale, et loobub hooldusõigusest, kui lapse ema ei nõua temalt enam

elatist (I kd tl 56).

27.5. Riigikohus on leidnud, et vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid

siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise

hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul ei pea need erimeelsused siiski alati tõusetuma mingi konkreetse

hooldusõigusliku küsimuse arutelust, vaid erimeelsusi hooldusõiguse teostamisel saab

järeldada ka vanemate vahelisest üldisest konfliktist ja halvast suhtest. Käesolevas asjas on

ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise olukorraga. Lapse isa kasutas lapse ema suhtes

korduvalt vulgaarseid väljendeid ning ähvardas ema. Lapse isa on nimetanud lapse ema

korduvalt prostituudiks (I kd tl 36 ja tl 51) ning on sõimanud teda korduvalt värdjaks (I kd tl

50, 55, 57). Lapse isa ei ole esile toonud, et tal oli selliseks käitumiseks adekvaatne põhjus.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist lapse isa poolse suhtumisega lapse emasse, mille puhul

ei saa eeldada, et lapse ema peaks saama lapse isaga ka hooldusõiguse küsimusi arutada.

Vanemate vahelisest kirjavahetusest on võimalik järeldada, et mitte üheski küsimuses pole

võimalik vanematel üksmeelele jõuda ja seda just lapse isa suhtumise tõttu. Seega on vanemate

suhted sedavõrd pingelised, et nad ei suudaks võtta ühiselt vastu lapse huvidele vastavaid

otsuseid ning koos lapse elu korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul oleks ebamõistlik sellises

olukorras eeldada, et hooldusõiguse küsimustes lapse isa suhtumine lapse emasse kuidagi

muutuks ja et ta oleks võimeline arutlema hooldusõiguse küsimuste üle normaalsel viisil.

27.6. Asjaolu, et lapse isa on konfliktne kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka Politsei-ja

Piirivalveameti kokkuvõte, millest nähtub, et lapse isa on perioodil 2020-2021 sõimanud

vulgaarsete väljenditega vangla ametnikku ja politseiametnikku ning teda ennetähtaegselt

vabastamata

jätnud

kohtunikku.

Samuti

on

ta

ähvardanud

politseiametnikku

ja

vanglaametnikku vägivallaga ja vara hävitamisega (I kd tl 119-121).

28. Ringkonnakohtu hinnangul on kaheldav ka lapse isa tegelik soov lapse eest hoolitseda.

Lapse isa väide, et ta on soovinud juba pikemat aega pärast vabanemist lapsega suhelda ja

kohtuda, on paljasõnaline. Lapse isa poolt saadetud sõnumid, milles ta teatas lapse emale, et

lapse arvamus ei loe isale midagi ja lapse isa soovib lapsele kingitud asju tagasi saada või raha

selle eest, näitavad vastupidist. Samuti on paljasõnaline väide, et lapse isa on pärast vabanemist

näidanud üles soovi teha koos emaga otsuseid lapse hooldamise ja kasvatamise osas. Lapse isa

pole esile toonud, millal ta mingit sellist huvi või soovi lapse kasvatamiseks üles näitas.

2-22-2324

29. Kuigi eelduslikult on lapse parimates huvides see, et tal on kaks hooldusõiguslikku

vanemat, kes üksmeelselt otsustavad lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi, on vanemate

konfliktsuse korral põhjendatud nende ühine hooldusõigus lõpetada, sest erimeelsused

takistavad vanematel last puudutavaid otsuseid vastu võtta ja lapse elu sujuvalt korraldada.

Antud juhul takistavad vanemate omavahelised äärmiselt halvad suhted neil võtta vastu

otsuseid, mis vastavad lapse parimatele huvidele, s.o korraldada üksmeelselt lapse elu. Lisaks

ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik lapse isa suhtumisest lapsesse järeldada, et lapse isa

suudaks võtta vastu otsuseid lapse huvides.

30. Olukorras, kus erimeelsused takistavad vanematel mistahes last puudutavaid otsuseid vastu

võtta ja lapse elu sujuvalt korraldada, ei pidanud maakohtu lahend enam sisaldama kaalutlusi

erinevate hooldusõiguse valdkondade (viibimiskoht, haridus, tervis, varahooldus jms) kohta.

Seega on põhjendamatu määruskaebuse väide, et maakohus oleks pidanud erinevate

hooldusõiguse valdkondade kaupa ühise hooldusõiguse lõpetamist hindama.

31. Vaidlust ei ole selle üle, et lapse ema valmisolek ja pühendumus last kasvatada ja tema

hingeline seos lapsega on selline, mis võimaldab lapse huvides lapsega seotud olulisi asju

otsustada. Seega on olukorras, kus vanemad ühiselt ei ole võimelised otsuseid lapse hooldamise

ja kasvatamise osas vastu võtma, põhjendatud anda ainuhooldusõigus lapse emale.

32. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kord lõpetatud ühist hooldusõigust on võimalik

PKS § 1231 lg 3 kohaselt taastada, kui see vastab lapse huvidele ja täidetud on PKS § 138 lg 1

teises lauses sätestatud eeldused, st vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ja ühist

hooldusõigust taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama (RKTKm

22.11.2017, 2-16-5794, p 17). Lisaks märgib ringkonnakohus, et vaatamata hooldusõiguse

puudumisele on lapsest lahus elaval vanemal õigus oma lapsega suhelda. Sellest tulenevalt on

ka lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda

ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema

ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi kahjustada

lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine

ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu

tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda (RKTKm 14.03.2012, 3-2-1-6-12,

p 18 ja 19). Eelnevast tulenevalt on lapse isal vajalik edaspidi lapse huve rohkem arvestada ja

ka lapse ema peab seejuures võimalusel toetama lapse ja isa vahelise kontakti saavutamist ning

usaldusliku suhte taastamist.

33. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vaidluse

olemust ja asjaolusid arvestades TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi jaotada samal viisil ka

määruskaebuse menetlemise kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt

kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg