2-22-116383/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-116383

Tsiviilasi / hagi ese

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus X (X) vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

102,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja

X (isikukood XXX)

Seaduslik esindaja Tallinna linn Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu (registrikood 75014965)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

kasuks 70 (seitsekümmend) eurot ja 44 (nelikümmend neli) senti.

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus X (X,

isikukood XXX) vastu sissenõudmiskulude 20 (kakskümmend) eurot tasumise nõudes.

4. Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

kasuks viivis põhinõude 65 (kuuskümmend viis) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) senti

tasumata osalt ulatuses 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas alates 06.07.2022.a

(kuuendast juulist kahe tuhande kahekümne teisel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid

mitte suuremas ulatuses kui 60 (kuuskümmend) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 20% (kakskümmend protsenti) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kanda ja 80% (kaheksakümmend protsenti) X (X, isikukood XXX)

kanda.

7. Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

kasuks menetluskulud riigilõiv 80 (kaheksakümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 288

(kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

8. Välja mõista Xlt (X, isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

kasuks viivis menetluskulude 368 (kolmsada kuuskümmend kaheksa) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 368 (kolmsada kuuskümmend

kaheksa) eurot.

9. Jätta Xlt (X, isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks

välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 16 (kuusteist) eurot.

10. Jätta X (X, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata ja Aktsiaseltsilt PlusPlus

Capital (registrikood 11919806) välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud

eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

2 (6)

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega

ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 221 lg 2 sätestab, et lepingulise esindaja

volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 217 lg 3 sätestab, et

tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja.

Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja eestkostjaks ja seega seaduslikuks esindajaks Tallinna

Linnavalitsus (Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet). TsMS § 222 lg 1 p 9 kohaselt saab Tallinna

Linnavalitsus edasi volitada kolmandaid isikuid esindama hagejat kohtus. Isik, kellele edasivolitus

antakse, peab vastama TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Harju Maakohtu 15.09.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-11028 on kostja eestkostjaks

määratud Tallinna Linnavalitsus (dtl 147). Kostja esindajana on hagile vastanud JK. JK

esindusõiguse tõendamiseks on kohtule esitatud Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja

allkirjastatud volikiri 23.03.2022 nr 1.-12/292-1 (dtl-d 132-134). Kohus leiab, et Tallinna sotsiaal-

ja tervishoiuameti juhataja allkirjastatud volikiri 23.03.2022 nr 1.-12/292-1 ei tõenda JK õigust

esindada Xt tsiviilasjas nr 2-22-116383. Kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt on linnavalitsus

määranud JK esindama Tallinna Linnavalitsust. Seega tuleneb volikirjast JK õigus esindada

Tallinna Linnavalitsust, mitte Xt.

Kohus ei sea kahtluse alla asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus on määratud kostja X eestkostjaks ning

on eestkostjana tema seaduslik esindaja. Sellele vaatamata ei osale Tallinna Linnavalitsus

hagimenetluses eraldi menetlusosalisena, vaid X esindajana. Tallinna Linnavalitsusel on võimalik

Xt kohtus esindada Tallinna Linnavalitsuse seadusliku esindaja vahendusel või lepingulise esindaja

vahendusel, kes on saanud Tallinna Linnavalitsuselt kui X seaduslikult esindajalt edasivolituse X

esindamiseks kohtus. Volikirjast 23.03.2022 nr 1.-12/292-1 ei nähtu, et Tallinna linn või Tallinna

Linnavalitsus (nt Sotsiaal- ja tervishoiuameti kaudu) oleks andnud kostja X seadusliku esindajana

JKle edasivolituse X esindamiseks kohtus. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda volikiri JK õigust

esindada Xt käesolevas tsiviilasjas.

Kohus kontrollis JK esindusõigust ning andis talle 27.07.2023 määrusega tähtaja esindusõiguse

tõendamiseks (dtl-d 136-137). JK ei esitanud 09.08.2023 kohtule esitatud vastusega koos tõendeid,

millest nähtub JKle Tallinna Linnavalitsuse poolt kostja X seadusliku esindajana antud edasivolitus

kostja X esindamiseks maakohtus (dtl-d 142-148). Kohus on seisukohal, et JK ei ole tõendanud

esindusõigust.

2. TsMS § 227 lg 5 ls 2 sätestab, et kui kostja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja

jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, teeb kohus tagaseljaotsuse, kui

tagaseljaotsuse muud eeldused on täidetud. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kostja esindaja ei tõendanud kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust. Tagaseljaotsuse

tegemise muud eeldused on täidetud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega

rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti

21.06.2021 liitumisleping 853693949, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma eest vastavalt esitatud arvetele

õigeaegselt ja regulaarselt. Hagis märgitud asjaoludel kasutas kostja Tele2 Eesti AS-i teenuseid

ning on jätnud Tele2 Eesti AS-ile teenuste eest tasumata 65,65 eurot, milline nõue on

sissenõutavaks muutunud. Tele2 Eesti AS loovutas 23.02.2022 nõuded hagejale. Kohus loeb hageja

3 (6)

esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks

muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja tasu telekommunikatsiooniteenuse eest 65,65 eurot.

4. Hageja nõuab kostjalt viivise 4,79 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga

0,05% päevas kuni 05.07.2022. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Tele2 Eesti AS ja kostja

on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Tele2 Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt

maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast

füüsilise isiku puhul 0,05% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Lepingu sõlmimise ajal 21.06.2021 oli VÕS § 113

lg-st 1 ja VÕS §-st 94 tulenev seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Hagis märgitud päevane

viivisemäär 0,05% teeb aastaseks viivisemääraks 18,25% (0,05% x 365=18,25%), mis ei ületa

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära lepingu sõlmimise ajal (3 x 8% = 24%). Seetõttu ei ole

hagis märgitud asjaoludel viivisekokkulepe tühine. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited

viivisearvestuse aluseks olevate asjaolude kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohus rahuldab hagiavalduse viivise maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise 4,79 eurot.

5. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina

väljamõistmist põhinõude 65,65 tasumata osalt alates 06.07.2022. Hageja ei ole põhjendanud

hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab

seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 65,65

eurot tasumata osalt ulatuses 0,05% päevas alates 06.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

suuremas ulatuses kui 60,86 eurot (viivis põhinõude ulatuses 65,65 eurot – sissenõutavaks

muutunud viivis 4,79 eurot = 60,86 eurot).

6. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab

kostjalt sissenõudekulu 20 eurot hüvitamist liitumislepingu alusel. Kostjale on saadetud kaks

võlateatist saatmise aegadega 08.03.2022 ja 11.04.2022. Kohus loeb hageja esitatud faktilised

väited võlateatiste saatmise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja ei ole

avaldanud hagiavalduses, kas ja millal on Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud 21.06.2021

liitumisleping 853693949 lõppenud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulude hüvitamise

nõude eelduseks on tarbijaga sõlmitud lepingu eelnev lõppemine. Hageja ei ole sissenõudmiskulude

hüvitamise nõuet selle eelduseks oleva asjaoluga õiguslikult põhjendanud, mistõttu jätab kohus

hagiavalduse sissenõudmiskulude 20 eurot tasumise nõudes rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

7. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas

hagiavalduse nõuetes, millele vastas hagihind 102,42 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes,

millele vastas hagihind 82,42 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse osaliselt 80% ulatuses ning

jättis hagiavalduse 20% ulatuses rahuldamata (82,42 102,42-st on 80%). Kohus jätab seetõttu

menetluskulud hageja kanda 20% ulatuses ja kostja kanda 80% ulatuses.

8. Hageja menetluskulud maakohtus on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 540 eurot,

millest riigilõiv moodustab 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise

4 (6)

esindaja kulu 420 eurot.

Riigilõiv on kohtusse pöördumisel vältimatu menetluskulu. Kohus määrab kindlaks hageja

kohtukulu 100 eurot (riigilõiv).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218

sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude

hüvitamist.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 100 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot tunnis. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 3,5

tundi. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, kokku 3,5 tundi. Kohus on

seisukohal, et hagiavalduse koostamine on vajalik toiming, sest hagi koostamine ja kohtule

esitamine on vältimatu eeldus selleks, et isik saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Kohus leiab, et

hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine ja analüüs,

tõendite kogumine. Asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas

seaduse nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni kolm

tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja

kohtule esitamiseks kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus leiab, et ajakulu 0,5

tundi ei ole põhjendatud ega vajalik. Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise

esindaja tasu suuruseks 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Kohtu

hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse,

et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei

ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on eeltoodut

arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot (koos käibemaksuga

120 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on avaldanud, et

hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohus on ülaltoodut arvestades

seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 360 eurot

(õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3 x tunnitasu 120 eurot = 360 eurot). Kohus määrab

eeltoodut arvestades kindlaks hageja lepingulise esindaja kulud 360 eurot. Kohus jätab kindlaks

määramata hageja lepingulise esindaja kulud 60 eurot (420-360=60).

Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist.

TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja

menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse

võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust

võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

kindlaksmääramiseks.

Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 80% ulatuses. Kohus mõistab seetõttu kostjalt hageja

kasuks välja riigilõivu 80 eurot (80% 100-st on 80) ja lepingulise esindaja kulu 288 eurot (80%

360-st on 288). Kohus jätab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt välja mõistmata lepingulise

esindaja kulu 48 eurot (80% kindlaksmääramata jäetud lepingulise esindaja kulust 60 eurot on 48

eurot ) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 16 eurot (80% kindlaksmääramata jäetud maksekäsu

kiirmenetluse kulust 20 eurot on 16 eurot).

Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud

menetluskulude 368 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5 (6)

9. Kostja esindaja ei ole tõendanud asjas esindusõigust. Seetõttu puuduvad kostjal lepingulise

esindaja kulud. Kostja ei ole teinud toiminguid, millega kaasnevad kohtukulud. Kohus jätab kostja

menetluskulude rahalise suuruse seetõttu kindlaks määramata.

Kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamine

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

6 (6)