2-20-144736/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-144736

Kohtuasi

Pinnasepood OÜ hagi OSAÜHINGU SVATEKBALT

vastu 3060,88 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.07.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Pinnasepood OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3436,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Pinnasepood

OÜ (registrikood 14928332),

lepingulised esindajad Indrek Põder ja Aire Põder

Kostja

OSAÜHING

SVATEKBALT

(registrikood

10823659), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maris

Vutt ja Peeter Viirsalu

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 28.08.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.07.2022 otsus, millega jäeti Pinnasepood OÜ hagi

OSAÜHINGU SVATEKBALT vastu rahuldamata ja jaotati menetluskulud.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada Pinnasepood OÜ hagi OSAÜHINGU

SVATEKBALT vastu ning mõista OSAÜHINGULT SVATEKBALT Pinnasepood

OÜ kasuks välja võlgnevus 3060,88 eurot, viivis 852,63 eurot ja viivis põhinõudelt

(3060,88

eurot)

alates

21.09.2023

kuni

põhinõude

kohase

täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Rahuldada Pinnasepood OÜ apellatsioonkaebus.

4. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OSAÜHINGU

SVATEKBALT kanda.

2-20-144736

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pinnasepood OÜ (hageja) esitas 15.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse, milles palus OSAÜHINGULT SVATEKBALT (kostja) välja mõista 3157,60 eurot.

Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, siis anti tsiviilasja menetlus

üle Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 27.01.2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus kostjalt

välja mõista hageja kasuks võlgnevus 3060,88 eurot, viivis 130,88 eurot ja viivis alates

28.01.2021 seaduses sätestatud määras põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja

palus menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu haljastustööde

teostamiseks koos istutusmulla transpordiga objektile Piigipuu 6, Alliku küla, Saue vald,

Harjumaa. Hageja tegi kokkulepitud haljastustööd, transportis 78 tonni istutusmulda ning

planeeris ekskavaatoriga pinnase. Hageja esitas 09.07.2020 kostjale arve nr MA2000026

6560,88 euro tasumiseks. Kostja tasus arve osaliselt, s.o 3500 eurot. Kostja ei vaielnud arvele

vastu, kuid arve ülejäänud osa, vaatamata hageja nõudmistele, kostja tasunud ei ole.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kostja vastuväidete kohaselt ei teostanud hageja töid nõuetekohaselt ja seetõttu ei tasunud

kostja arvet täies ulatuses. Muru kasvualuse kihi paksus ja tasasus ning kasvualuseks toodud

pinnas ja murupinna katvus ei vastanud normidele ega kokkulepitud tingimustele. Kostja andis

hagejale täiendava tähtaja tööde vastavusse viimiseks, mida hageja teinud ei ole. Hageja

tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ja kostjal ei ole kohustust arvet tasuda. Töödes

esinevate puuduste ulatuslikkuse tõttu ei ole tööd valminud. Töid ei ole vastu võetud ja neid ei

saa lugeda vastu võetuks.

6. Kostja esitas tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus peaks leidma, et hagejal on õigus mingis

ulatuses tasu saada. Kostja tugineb tasaarvestusavalduses hageja kohustusele hüvitada kostjale

2-20-144736

kahju summas 2679,80 eurot, mille kostja pidi kandma, et tööd oleks võimalik nõuetega

vastavusse viia.

7. Alternatiivselt palus kostja lugeda töövõtulepingu alusel makstava tasu alandatuks kogu

hagiga esitatud nõude ulatuses. Hageja teostatud mittekohase töö väärtus on kostja jaoks

nullilähedane, sest kostja pidi töö tegema sisuliselt täiel määral ise. Kostja hinnangul saab hinda

alandada vähemalt 80% töövõtulepingu hinna ulatuses ehk vähemalt 5250 euro ulatuses.

8. Kostja taotles viivise vähendamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 14.07.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Maakohus menetles tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Maakohus rakendas menetluses järgnevaid lihtsustusi:

maakohus arvestas menetluses tõendina poole selgitusi ja tunnistaja kirjalikult esitatud

selgitusi, maakohus piirdus otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millele tugineb

otsus (TsMS § 444 lg 2).

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja vahel

oli sõlmitud töövõtuleping aadressil Piigipuu 6, Alliku küla, Saue vald, Harjumaa (objekt)

haljastustööde teostamiseks koos istutusmulla transpordiga objektile hageja poolt. Pooled ei

vaidle, et hageja on esitanud kostjale arve summas 6560,88 eurot, millest kostja on tasunud

3500 eurot.

12. Tunnistaja MS, kes äriühingu TEXO OÜ kaudu teostas objektil omanikujärelevalvet,

selgitas, et hageja teostas töö poolikult, pinnase tasasus ei vastanud madalamale tasemeklassile.

Esines ebatasasusi, kasutatud pinnases tulid välja klaasikillud. Pinnase planeerimine oli

puudulik, kalded olid kohati hoone poole. Tööde teostajat sai tööde puudustest korduvalt

teavitatud. Teavitati KK, kes lubas tööd parandada. Samas tema soov oli saada tasu juba tehtud

tööde eest, et siis tulla objekti korrastama. Peale osa arve tasumist, keeldus ta tulemast enne,

kui kogu arve on makstud.

13. Kostja seaduslik esindaja JT selgitas, et kui pinnas hakkas natukenegi kuivama, siis tulid

välja ehitusjäätmed. Suhtlemine hagejaga toimus telefoni teel, hageja puuduseid ei

likvideerinud. Kostjale oli selge augusti alguses, et hageja ei tule töid tegema. Hageja poolt jäeti

tööd teostamata. Kostja tegi järgmisel kevadel oma rahadega muru korda.

14. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist, TEXO OÜ-s omanikujärelevalvet teostanud

MSi 04.05.2021 selgitustest nähtub, et hageja poolt teostatud tööde ja tarnitud mulla puuduste

osas on korduvalt tehtud hagejale märkuseid, kes jättis need tähelepanuta. Puuduste

kõrvaldamise maksumus moodustab umbes 3750 eurot, millele lisandub käibemaks.

15. Seega on asja kohtulikul arutamisel kohtu ette toodud, et hageja poolt teostatud töös

esinesid puudused. Tõendatud on, et hageja puuduseid ei kõrvaldanud ning on nõudnud kostjalt

arve täies mahus tasumist.

16. Kostja on olnud järjekindlalt seisukohal, et hageja poolt teostatud tööd on puudustega ning

kostja töid vastu võtnud ei ole. Pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostanud ei ole.

Kohtu ette on toodud, et kostja on hagejalt korduvalt puuduste kõrvaldamist nõudnud. Hageja

ei ole tõendanud, et kostja on tööd vastu võtnud või neid saab lugeda vastuvõetuks. Kostja on

2-20-144736

tõendanud, et hageja teostatud tööd olid puudustega. Hageja ei ole töid parandanud. Lisaks on

kostja tõendanud, et ta on töös esinenud puudused kõrvaldanud omal kulul, mis nähtub kohtule

esitatud dokumentaalsetest tõenditest: Saku Ehitus OÜ 30.06.2021 arve nr 529, mille kohaselt

on kostja ostnud 56 tonni sõelutud mulda, Osaühingu NOTES PRINT 30.06.2021 arve

nr MA2106119, mille kohaselt on kostja rentinud kaheks päevaks traktori, BAUHOF GROUP

AS-i 01.07.2021 arve nr 1120100598982, 29.06.2021 arve nr 1120300157785, 30.06.2021 arve

nr 1120300157992 ja 28.06.2021 arve nr 1130200346139, millest nähtub, et kostja on ostnud

muruseemet.

17. Kostjal oli õigus keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest, kuivõrd töö oli

tehtud puudustega, tagamaks lepingu kohase täitmise nõuet. Kuna hageja poolt teostatud tööd

olid puudustega, hageja puuduseid ei kõrvaldanud, siis ei ole kostja töid vastu võtnud, mistõttu

ei ole ka tasunõue sissenõutavaks muutunud.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 14.07.2022 otsus

ning teha otsus, millega saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt

teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

19. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud otsuse tegemisel kõikide

asjaolude ja tõenditega, samuti ei ole maakohus võtnud seisukohta kõigi hageja esitatud

faktiliste väidete osas ning on seetõttu jõudnud valedele järeldustele.

20. Maakohus on jätnud otsuses välja toomata, miks ta ei nõustunud hageja esitatud väidete ja

neid kinnitavate tõenditega. Selliselt on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust.

21. Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

22. Kostja poolt käesolevas menetluse esitatud vastuväited on esitatud hilinenult ja mõistliku

aja möödudes, st peaaegu aasta hiljem. Tõendeid selle kohta, et kostja on juhtinud tähelepanu

väidetavalt hageja teostatud tööde puudustele varasemalt, kostja kohtule esitanud ei ole. Samuti

esitas kostja alles kohtumenetluse ajal omanikujärelevalve poolt 04.05.2021 koostatud vastuse

justkui hageja tööd ei vastanud nõuetele. Hageja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, miks

maakohus pidas piisavaks ja usutavaks MSi selgitusi, justkui hageja on teostanud töö

puudustega. Hagejale jääb selgusetuks kuidas on TEXO OÜ ja MS tuvastanud, et hageja

teostatud tööd ei vastanud pinnase tasasuse osas madalamale tasemeklassile. Maakohus ei ole

tuvastanud pinnase tasasuse tasemeklassi. Omanikujärelevalve ei ole hagejale esitanud mitte

ühtegi kirjalikku ega ka suulist pretensiooni seoses teostatud töödega. Sellel objektil ei olnud

kooskõlas omanikujärelevalvega teavitamisprotseduur, kuigi see tuleb koostada. Mulla paksuse

ja mõõdistuse kohta fotod puuduvad, samuti klaasikildude olemasolu kohta. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja on tööd teostanud puudustega.

23. Hageja teostas kostjale lepingulised tööd, kostja võttis need vastu ning peale seda esitas

hageja 09.07.2020 tehtud tööde eest arve nr MA2000026 summas 6560,88 eurot. Seega muutus

hageja tasunõue sissenõutavaks alates 10.07.2020. Kostja tasus temale esitatud arve katteks

16.07.2020 summa 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust ei saa olla vaidlust, et töid ei teostatud,

töid ei ole üle antud või tööga seonduv tasunõue ei olnud muutunud sissenõutavaks.

2-20-144736

Vastustaja seisukoht

24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

3060,88 eurot ning viivise ja jätab menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

26. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõue rahuldamata, täielikult,

millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

27. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaolust, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi

hageja teostama haljastustööd koos istutusmulla transpordiga objektile. Vaidlust ei ole selle üle,

et hageja pidi transportima objektile 78 tonni istutusmulda ja planeerima ekskavaatoriga

pinnase ning kostja pidi hagejale teostatud töö eest tasuma 6560,88 eurot.

28. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte õigussuhte

töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõttes.

29. Pooled ei vaidle, et hageja esitas 09.07.2020 kostjale teostatud tööde kohta arve

nr MA2000026 summa 6560,88 euro tasumiseks tähtjaga 10.07.2020 (dtl 39). Vaidlust ei ole,

et kostja tasus temale esitatud arvest 16.07.2020 osa, s.o 3500 eurot (dtl 40). Hageja nõuab

kostjalt võlgnevusena arve ülejäänud osa 3060,88 euro tasumist ja viivist tasumisega

viivitamise eest.

30. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda

hagejale 3060,88 eurot. Hageja nõue tasu maksmise kohustuse täitmiseks, võib kuuluda

rahuldamisele VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel.

31. Maakohus on viidanud asjakohasele kohtupraktikale töövõtja tasunõude sissenõutavaks

muutumise kohta, kuid jätnud tuvastamata, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus tuleb

lähtuda tasu sissenõutavuse hindamisel töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Maakohus on

ebaõigesti leidnud, et pooltevahelises töövõtulepingus muutub tasunõue sissenõutavaks töö

vastuvõtmisest.

32. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise

võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks

lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub

sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui on kokku lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui

töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti

määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 järgi ei

2-20-144736

pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

33. Hageja väitel muutus tehtud töö tasunõue sissenõutavaks töö valmimisel ning kostjal oli

võimalus töö üle vaadata peale kostjale arve esitamist. Kostja vastuväidete kohaselt olid pooled

kokku leppinud, et töövõtja peab tellijale töö üle andma ja tellija töö vastu võtma, kuid kostja

hagejalt töid vastu ei võtnud, sest need ei olnud tehtud nõuetekohaselt.

34. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kolmanda lause järgi on lepingu ja selle

konkreetsetel tingimustel sõlmimiseks vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. TsÜS § 68

lg 1 alusel võib töövõtulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega

ei ole ette nähtud teisiti.

35. Kostja pidi esile tooma asjaolud ja tõendama, et pooled leppisid kokku hageja teostatud töö

vastuvõtmises. Hageja on sellise kokkuleppe olemasolu eitanud. Kostja pidi esile tooma, millal

ja milliste tahteavalduste tegemisega on kokkulepe, et töö tasunõude sissenõutavaks

muutumiseks peab tellija töö vastu võtma, sõlmitud. Kostja selliseid asjaolusid kohtu ette

toonud ei ole. Kostja oma väiteid, et pooled on kokku leppinud tööde vastuvõtmises tellija

poolt, tõendanud ei ole.

36. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja töö tellijale üle andma. Antud juhul saatis hageja

kostjale 09.07.2020 arve, millest saab välja lugeda hageja soovi tööd kostjale üle anda. Pooled

ei vaidle selle üle, et kostjal oli võimalus tööd peale 09.07.2020 arve saamist üle vaadata. Asjas

ei ole vaidlust, et kostja oli töövõtulepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses.

VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Seega

muutus hageja töötasu nõue sissenõutavaks töö valmimisest, s.o hageja esitatud 09.07.2020

arve tasumistähtajast 10.07.2020, millise aja jooksul pidi kostjale olema selge, et hageja soovis

töö üle anda ja kostjal oli arve esitamisest võimalus töö üle vaadata.

37. Kolleegium selgitab, et tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu

võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.

Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Hea usu põhimõttega

on vastuolus tellija keeldumine töö vastuvõtmisest sellest töövõtjale teada andmata. Hea usu

põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine ka töö ebaoluliste puuduste tõttu (vt RKTKo

13.12.2017, 2-15-2810, p 14).

38. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjal on õigus keelduda

arve tasumisest seetõttu, et temale üle antud töövõtulepinguga kokkulepitud töö ei vastanud

lepingutingimustele. VÕS § 111 lg 1 järgi, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad

vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest

keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud

täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohtupraktika kohaselt on

vastastikuse lepingu kohustuse täitmata jätmise vastuväide olemuselt ajutine, st sellele saab

tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui

täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda kohustuse

täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1

esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Et sellele sättele tugineda, peab tellijal

olema õigus vastusooritusele. Seega peab tal olema nõue töövõtja vastu lepingu täitmiseks

(RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 33). VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest

2-20-144736

keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele,

eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

39. Maakohus ei tuvastanud, millistele tingimustele pidi hageja teostatav valmis töö vastama.

Kuigi pooled vaidlevad selle üle, kas pooled olid kokku leppinud, missugune on muru

kasvualuse pinnase kvaliteet, paksus, tasasus ja kalle ning murupinna katvus, siis ei vaidle

pooled selle üle, et hageja transportis kostja objektile 78 tonni istutusmulda ja planeeris selles

ulatuses ekskavaatoriga pinnase. Pooled ei vaidle selle üle, et neil ei olnud kokku lepitud

missugustele tingimustele töö peab vastama, mistõttu tuleb töö kvaliteedi osas lähtuda selle

keskmisest kvaliteedist ja töö kasutusotstarbest (VÕS § 641 lg 2 p-d 1 ja 2 ning VÕS § 77 lg 1).

VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui töö ei sobi teatud otstarbeks,

milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui

tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga

otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 77 lg 1

teises lauses sätestatuga, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga.

40. Kostja väidete kohaselt ei vastanud hageja teostatud töö lepingutingimustele seetõttu, et

kõige madalama klassiga muru puhul peab olema minimaalne tihendatud kasvualuse paksus

150 mm, kuid antud objekti juhul jääb see 100 mm juurde; objektil oleva hoone põhjapoolsel

küljel puudub kasvualuse pinnase kalle hoonest eemale ning kasvualuse pinnase kalle on hoone

suunas kohati 100 mm; kasvualuse pinna tasasus ei vasta normidele, sest kõige madalama

hooldusklassi puhul on pinna suurim lubatud 3 m rihtlatiga mõõdetud hälve +/- 40 mm;

kasvualuseks toodud pinnas sisaldas rohkelt klaasikilde, mille omanikujärelevalve ja kostja

esindaja eemaldasid ilma hageja kaasabita; murupinna katvus ei vasta kõige madalamale

hooldusklassile, kus katvus peab olema kevadel min 60% ja kesksuvel min 80%.

Ringkonnakohtu istungil kinnitasid pooled, et nad ei vaidle selle üle, et kokkulepitud töö pidi

vastama keskmisele kvaliteedile, st pooled ei vaielnud selle üle, et muru kasvualuse pinnase

kalle peab olema hoonest eemale ning muru kasvualune peab olema selline, et sellel kasvaks

muru.

41. Poolte kokkuleppe kohaselt olid pooled eelkõige kokku leppinud 78 tonni istutusmulla

toomises ja planeerimises kostja objektile. Seega pidi hageja kokkulepitud töö saavutamiseks

tooma objektile 78 tonni istutusmulda ja planeerima selle kostja objektil selliselt, et muru

kasvualuse pinnase kalle oleks hoonest eemale ning kasvualuse pinnal, mis on tasane, hakkaks

muru kasvama. Kuna hageja oli toonud 78 tonni istutusmulda, mis ekskavaatori abil objektile

planeeriti, siis ei ole kolleegiumi arvates käesoleval juhul põhjendatud arvata, et hageja poolt

juba teostatud töö ei olnud vajalik pinnase planeerimiseks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid,

et 78 tonni istutusmulla toomine ja planeerimine objektil poleks olnud vajalik, et tagada muru

kasvualuse paksust, tasasust, kaldeid. Istutusmullas olnud väidetavad klaasikillud korjas kostja

ise kokku. Seega kostja nimetatud väidetavad puudused pole kolleegiumi arvates sellised, mis

oleksid takistanud töö üleandmist ja mille puhul poleks tegemist kõrvaldatavate puudustega.

Kostja vastuväidetest tulenevalt järeldab kolleegium, et töö nõuetekohaseks teostamiseks oleks

vaja olnud tuua täiendavalt mulda, see nõuetekohaselt objektile planeerida ja külvata uus

muruseeme. Seetõttu leiab kolleegium, et kostjal ei olnud õigus oma kohustuse täitmisest,

tasuda töövõtu lepingus kokku lepitud tasu, täielikult keelduda, kuna see ei oleks asjaolusid

arvestades mõistlik, sest hageja on oma kohustuse suuremas osas täitnud, s.o toonud 78 tonni

istutusmulda ja selle ekskavaatoriga planeerinud objektile.

2-20-144736

42. Maakohus on jätnud võtmata seisukoha hageja väidete osas, mille kohaselt on kostja

kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. VÕS § 644 lg 1 järgi peab

tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644

lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule

mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui

tellija ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma

majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust

piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata

jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele

tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud

saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg-st 1 tuleneb, et tellija võib lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele

mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi

teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest

tellijale.

43. Kostja tunnistaja MS ütluste kohaselt sai kostja hageja töö puudustest, mida kostja hagejale

ette heidab, teada koheselt, s.o ta sai teada puudustest töö ülevaatamisel. Tunnistaja MS ütluste

kohaselt teatas tema kohe hagejale (KKle) kõigist puudustest. Kolleegium ei nõustu

maakohtuga, et tunnistaja MS ütlustega, kes on andnud ka 04.05.2021 kirjaliku selgituse (dtl

70–76), ja kostja seadusliku esindaja JT seletusega on tõendatud, et hageja töös olid puudused,

mida hageja keeldus kõrvaldamast. Kohtule esitatud fotodest väidetavate puuduste kohta ei ole

tõsikindlalt võimalik kujundada arvamust, et need on tehtud 2020 suvel. Tunnistaja MS ütluste

kohaselt ei osanud ta täpselt öelda, kas fotod on tehtud aastal 2020 või 2021. Tunnistaja MS

ütlustest ega kostja seadusliku esindaja JT seletusest ei nähtu, et kostja oleks hagejale piisavat

täpselt kirjeldanud hageja töö puuduseid ja nõudnud nende puuduste kõrvaldamist. Kuigi

tunnistaja MS ütluste kohaselt teatas tema hagejale kõikidest puudustest koheselt peale arve

esitamist, paludes need kõrvaldada, siis ei nähtu ka kohtule esitatud teistest tõenditest, et selline

kostja tahtevaldus puuduste kõrvaldamiseks oleks jõudnud hagejani. Kolleegiumi arvates ei saa

tunnistaja MS ütlustest järeldada nõuetekohast puudustest teavitamist. Majandustegevuses

sõlmitud töövõtulepingu puhul ei piisa tellijal töö mittevastavusele tuginemisel sellest, et tellija

arvates peab professionaalne töövõtja ise aru saama nii puudustest kui ajast, mille jooksul

puudused tuleb kõrvaldada. Kolleegium nõustub hagejaga, et kui kostja teadis puudustest juba

töö ülevaatamisel, s.o 09.07.2020, siis käesoleval juhul oleks olnud mõistlikuks ajaks

lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks hiljemalt suve lõpp, s.o. 31.08.2020. Ka

kohtupraktika kohaselt on lepingutes, mille sõlmib tellijana majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik, teatamistähtaeg lühem kui kaks kuud (VÕS III Komm/Käerdi, Kärson, Lillo

(2016), § 644, p 3.1.1. c). Kuna hageja on saatnud kostjale korduvad arved ja meeldetuletused

arvete tasumiseks (dtl 43–44), siis ei ole põhjendatud järeldada, et hageja oleks aru saanud, et

tema tehtud töö on selliste puudustega nagu on kirjeldatud 04.05.2021 MS selgitustes, mistõttu

on kostja keeldunud ülejäänud osa arve tasumisest. Kolleegiumi arvates ei saa pidada

mõistlikuks kostja käitumist, kus kostja vastuseks hageja saadetud korduvatele

meeldetuletusele ei ole pidanud vajalikuks ei vastata ega kirjeldada hageja töös olevaid

puuduseid, millega kostja on põhjendanud käesolevas menetluses arve maksmata jätmist.

Olukorras, kus kostja on tasunud osa arvest, ei ole samuti iseenesest võimalik järeldada, et kogu

töö või ülejäänud töö osas on kostja teinud etteheiteid hageja töö kvaliteedi suhtes. Igal juhul

ei ole kolleegiumi arvates tunnistaja MSi ütlustest ja kostja seadusliku esindaja JT seletusest

põhjendatud järeldada, et MS teatas telefoni teel hagejale töö lepingule mittevastavustest, mida

2-20-144736

on kirjeldatud maakohtule esitatud MS selgitustes 04.05.2021. Kostja ei ole tõendanud, et tema

on hageja tehtud töö lepingule mittevastavusi hagejale piisavalt täpselt kirjeldanud. Samuti ei

ole kostja tõendanud, et on hagejale määranud tähtaja kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks.

Seega ei ole kostja tõendanud, et on töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejat

teavitanud mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta sai teada töö lepingutingimustele

mittevastavusest.

44. Kostja ei ole menetluses esile toonud asjaolusid, millest nähtuvalt võiks puudustest

õieaegselt teatamata jätmine olla mõistlikult vabandatav (VÕS § 644 lg 3). Samuti ei ole kostja

välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et väidetavad puudused oleksid

tekkinud hageja raske hooletuse tõttu või et hageja oleks pidanud neist teadma (VÕS § 645

lg 1). Seega ei või kostja lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat

tasu ega nõuda, et töövõtja hüvitaks temale tekitatud kahju 2679,80 eurot (dtl 101–109) ja kostja

ei saa tasaarvestada oma nõudeid hageja nõudega 5250 euro ulatuses (VÕS § 197 lg-d 1 ja 2,

§ 200 lg 4).

45. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja tõendanud, et hagejal on kostja ees kohustus, mis võiks

õigustada kostjal oma lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisest keeldumist. Seega

on kostja kohustatud tasuma hagejale töövõtulepingu alusel tasumata jäänud tasu 3060,88 eurot.

46. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepinguga ette nähtud tasu maksmist, kuid

kostja seda tasunud ei ole, siis on hagejal õigus nõuda võlgnevuse tasumisega viivitamise tõttu

viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

nõuab kostjalt viivise tasumist alates 11.07.2020. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid

esitanud ei ole. Seega on hagejal õigus nõuda viivist põhinõude 6560,88 eurot tasumisega

viivitamise eest perioodil 11.07.2020–16.07.2020 ja pärast 16.07.2020 3500 euro tasumist

põhinõudelt (3060,88 eurot) alates 17.07.2020 seadusjärgses määras kuni põhinõude kohase

täitmiseni. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise nõue

852,63 (8,60 + 844,03) eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).

47. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja viivisenõuet tuleb vähendada. Kolleegium märgib,

et kohtupraktikas ei loeta ebamõistlikult suureks viivise nõuet, mis on piiratud kuni põhivõla

suuruseni. Hageja viivise nõue on põhivõlast tunduvalt väiksem summa. Kostja ei ole esile

toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust viivist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 alusel

vähendada.

48. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks

võlgnevus 3060,88 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 852,63

eurot ning viivis põhinõudelt (3060,88 eurot) alates 21.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.

2-20-144736

Menetluskulude jaotus

49. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 3 alusel

kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kõik kulud

rahaliselt kindlaks maakohus.

50. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)