2-23-4785/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4785

Kohtuasi

Foxx Group OÜ avaldus Töövaidluskomisjonile

esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2023 määrus (avalduse menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

Foxx Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX)

Kostja Foxx Group OÜ (registrikood 12007674),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Foxx Group OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31.03.2023 määrus ja saata asi samale maakohtule

avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Foxx Group OÜ (kostja) esitas 28.03.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus vaadata

hagimenetluse korras läbi töövaidlusasja nr 4-1/63/23 (Xu (hageja) nõuded kostja vastu).

Avalduse kohaselt sai kostja 28.02.2023 kätte töövaidluskomisjoni (TVK) 14.02.2023 otsuse,

millega TVK tuvastas, et poolte töösuhe lõppes töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 3 alusel, mitte

poolte kokkuleppel, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu

ulatuses (3176 eurot 50 senti) ja saamata jäänud töötasu (3176 eurot 50 senti).

2-23-4785

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 31.03.2023 määrusega kostja avaldust menetlusse võtmast ja jättis

menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esitanud kostja avaldust töövaidluse lahendamise

seaduse (TvLS) § 58 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul, mistõttu on TVK otsus

jõustunud ja hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 saavutada.

Töövaidluskomisjoni kinnitusel saadeti TVK otsus kostjale esmalt e-posti teel äriregistri järgsel

e-postiaadressil XXX, millelt tuli teade, et kiri on kohale toimetamatu. TVK-l ei olnud ühtegi

teist e-postiaadressi, millele dokumente saata. Seejärel saadeti TVK otsus kostja äriregistrisse

kantud aadressile (XXX) ning toimetati kostjale kätte postkasti jätmisega 17.02.2023 TsMS §

326 lg 1 alusel koosmõjus TvLS §-ga 24. Seega lõppes 30-päevane tähtaeg 19.03.2023, kuid

kuna see oli pühapäev, tuleb lugeda tähtpäev saabunuks esimesel tööpäeval, s.o 20.03.2023.

Kostja kinnitus ei tõenda, et ta sai TVK otsuse kätte hiljem kui 17.02.2023. Kostja esitas kohtule

avalduse 28.03.2023, s.o hilinenult.

Juriidiliselt isikult saab eeldada ja nõuda kõrgendatud kohustust ja hoolsust registrijärgsetel

aadressidel dokumentide kättesaamisel. Tegutsedes majandustegevuses, peab juriidiline isik

tagama, et tema poolt äriregistris avaldatud kontaktandmetel oleks talle võimalik

menetlusdokumente kätte toimetada. Ettevõtja aadress on äriseadustiku (ÄS) § 64 p 2 järgi

registrikaardile kantav info, mille õigsuse eest peab osaühing ÄS § 33 lg 7 järgi hoolitsema.

Jättes korraldamata äriregistris märgitud kontaktandmetel menetlusdokumentide kättesaamise,

on võlgnik jätnud käibes vajaliku hoole järgimata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue

määruse, millega kohustada maakohut avaldust menetlema. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus arvestamata, et TsMS § 362 lg 2 alusel

menetlusdokumendi kätte toimetatuks lugemise eeldused ei olnud täidetud ning rikuti

kättetoimetamise korda. TVK andis Omnivale vale juhise töövaidluskomisjoni otsuse kätte

toimetamiseks ning TVK otsust prooviti kostjale kätte toimetada vaid ühel katsel ja jäeti

seejärel kostja postkasti. Seejuures ei proovitud seda kostjale isiklikult kätte toimetada. Lisaks

on väljastusteade täidetud ebaloogiliselt, sest sellele on märgitud, et postkast on ligipääsematu,

kuid samal ajal on jäetud dokument postkasti.

Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 28.02.2023. Kuna kostja tegevus toimub peamiselt

Soomes, kontrollib ta Eestis asuvat postkasti harvem. Seda teeb majanaaber. Naaber kontrollis

postkasti 28.02.2023 ja edastas kohe otsuse kostjale. Kostja on taganud äriregistrisse kantud

andmetel menetlusdokumentide kättetoimetamise ega ole hoolsuskohustust rikkunud, sest on

otsuse mõistliku aja jooksul kätte saanud.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-23-4785

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2

alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

6. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et TVK otsuse saab

TsMS § 326 alusel koosmõjus TvLS §-ga 24 lugeda kostjale 17.02.2023 kätte toimetatuks

postkasti jätmisega ning jättis seetõttu ekslikult kostja avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

7. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled TvLS § 58 lg 1 järgi

pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates

töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Menetlusdokumendi, sh TVK otsuse kättetoimetamisele

kohaldatakse TvLS § 24 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 I

lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma

õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Üldjuhul on menetlusdokument

TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või

väljatrüki üleandmisest saajale, kuid menetlusdokumendi võib lugeda kättetoimetatuks ka

muudel seaduses sätestatud juhtudel. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene

TvLS § 24 kaudu TVK-le otseseid juhiseid, milliseid kättetoimetamise viise millises järjestuses

kasutada, tuleb TVK otsuse kättetoimetamisel TVK-l valida selline viis, mis vastavalt

asjaoludele tagab kõige paremini dokumendi kättesaamise ja ühes sellega poole kaebeõiguse.

8. Siinsel juhul ei ole ringkonnakohtule teada, kas ja kuidas on TVK toimetanud kostjale kätte

TVK-le esitatud avalduse jm menetlusdokumendid. TVK otsus saadeti kostjale esmalt e-kirjaga

kostja äriregistrist nähtuvale e-postiaadressile, kuid sellelt tuli teade, et e-kiri on

kohaletoimetamatu. Seejärel andis TVK otsuse postiteenuse osutajale selle kostja äriregistrist

nähtuval aadressil kättetoimetamiseks. Kohtule saadetud väljastusteatelt (dtl 33) nähtub, et

menetlusdokument tuli kätte toimetada aadressil XXX (Tallinn), postiasutusele on tehtud

ülesandeks väljastada menetlusdokument pärast esimest väljastuskatset postkasti, I katse leidis

aset 17.02.2023 kell 9.16, ebaõnnestumise põhjusena on märgitud „postkast ligipääsematu“ ja

dokumendi kättetoimetamise kohta on märgitud „jäetud postkasti“. Seega valis TVK esmalt

elektroonilise kättetoimetamise kostja äriregistrist nähtuvale e-postiaadressile TsMS § 311¹ lg

5¹ tähenduses ning seejärel postiteenuse osutaja vahendusel kättetoimetamise selliselt, et TVK

otsuse võis jätta postkasti, kui seda ei ole võimalik allkirja vastu märgitud aadressil kätte

toimetada.

Menetlusdokumendi võib saajale TsMS § 312 lg 1 järgi kätte toimetada postiteenust

majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana.

Dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral TsMS 313 lg 1 järgi

väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Majandus- või kutsetegevusega

tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument TsMS § 323 lg 1 järgi kättetoimetatuks ka

juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu

sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei

viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Kui menetlusdokumenti

ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja äriruumis,

loetakse dokument TsMS § 326 lg 1 järgi kättetoimetatuks dokumendi panemisega äriruumi

juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja

kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

2-23-4785

Neist sätetest tuleneb, et üldjuhul toimetatakse menetlusdokument postiteenuse osutaja

vahendusel menetlusosalisele või menetlusdokumenti vastu võtma õigustatud muule isikule

kätte tähitud kirjaga allkirja vastu. Juhul, kui menetlusdokument tuleb kätte toimetada

majandus- ja kutsetegevusega tegelevale isikule, kellel on olemas äriruum, võib

menetlusdokumendi toimetada kätte ka äriruumis viibivatele töötajatele vms isikutele ning selle

võimatuse korral jätta menetlusdokumendi postkasti. TsMS § 323 ja 326 alusel saab

menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti

proovitakse üle anda, on juriidilise isiku äriruum (vt RKTKm 09.11.2010, 3-2-2-6-10, p 7).

Äriruumiks saab seejuures pidada sellist ruumi, mida saaja kasutab püsivalt oma äri ajamiseks

või teenuste osutamiseks ja millele on tagatud avalik juurdepääs (TsMS II komm (2017), § 323,

p 3.2). Seega ei saa äriruumina TsMS § 323 ega § 326 tähenduses käsitada äriseadustiku § 145

lg 1 p 2 alusel äriregistrisse kantud osaühingu aadressi. Selleks, et menetlusdokumendi saaks

äriruumis kätte toimetada, peab selles toimuma avalikkusele juurdepääsetav äritegevus. Siinsel

juhul ei saa TVK edastatud teabe alusel järeldada, et kostja äritegevus seal toimus. Seetõttu

pidanuks TVK edastama kostjale TVK otsuse postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga,

s.o väljastusteate vastu selliselt, et kostja nimel menetlusdokumendi vastuvõtmiseks õigustatud

isik kinnitab selle kättesaamist. TVK otsuse kostja registreeritud aadressil asuvasse postkasti

jätmisega olukorras, kus tegemist ei olnud äriruumiga, on rikutud kättetoimetamise korda.

9. Kui seaduses sätestatud kättetoimetamise korda on rikutud, loetakse dokument

menetlusosalisele TsMS § 307 lg 3 järgi kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani

jõudmisest. Kostja on usutavalt selgitanud, et sai dokumendi kätte 28.02.2023, kui naaber

postkasti kontrollis ja saadetise talle edastas. Seega tuli kostjal esitada kohtule TVK otsuse

hagimenetluses läbivaatamise avaldus TvLS § 58 lg 1 järgi hiljemalt 30.03.2023 ning kostja

avaldus ei ole esitatud hilinenult.

10. Neil põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule

uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Mh märgib kolleegium, et maakohus on tuginenud ülaltoodud asjaoludel ebaõigesti

TsMS § 371 lg 2 p-le 2. Ringkonnakohus selgitab, et kui töövaidluskomisjoni otsuse

läbivaatamist soovitakse hagimenetluses ja avaldus selle läbivaatamiseks esitatakse pärast

vaidlustamistähtaja möödumist, saab kohus keelduda selle menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse mh juhul, kui vaidluses samade

poolte vahel sama eseme kohta samal alusel on jõustunud kohtueelses menetluses tehtud

lahend, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. See hõlmab ka töövaidluskomisjoni

otsust (vt ka TlnRnKo 13.10.2022, 2-22-6133, p 3 jj ja p 8).

12. Arvestades seda, et ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, ei jaota ringkonnakohus asjas menetluskulusid.

Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 II lause järgi maakohus vastavalt asja

läbivaatamise tulemusele. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel õigus nõuda

määruskaebuselt tasutud riigilõivu (70 eurot) tagastamist.

13. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule avalduse

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, ei saa määruse peale määruskaebust esitada

(vt RKTKm 05.04.2017 3-2-1-12-17, p 18).

(allkirjastatud digitaalselt)