2-23-13239/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedM. T. (hageja) esitas 19. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. I. (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise nõudmiseks. Hageja palub kohtul välja mõista poolte
Legislator headnote
AI generated2-23-13239/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: M. T. (hageja) esitas 19. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. I. (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise nõudmiseks. Hageja palub kohtul välja mõista poolte
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Triin Niinemets
Määruse tegemise aeg ja koht
19. september 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-13239
Tsiviilasi
M. T. hagi K. I. vastu rahalise kohustuse täitmise
nõudmiseks
Menetlustoiming
avalduse menetlusse võtmise otsustamine, hagi
tagamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja M. T. , isikukood XXX;
hageja lepinguline esindaja L. K. ;
kostja K. I. , isikukood XXX.
RESOLUTSIOON
1. Keelduda menetlusse võtmast M. T. hagi K. I. vastu rahalise kohustuse täitmise
nõudmiseks.
2. Jätta rahuldamata M. T. taotlus hagi tagamiseks.
3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Toimetada määrus kätte hageja esindajale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse
esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. M. T. (hageja) esitas 19. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. I. (kostja)
vastu rahalise kohustuse täitmise nõudmiseks. Hageja palub kohtul välja mõista poolte
XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel põhivõlg 9000 eurot, intress 1000
eurot, perioodil 17.06.2023 kuni 19.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 9500 eurot
ja edasiulatuv viivis kokkulepitud määras 1,11% päevas alates 20.09.2023 kuid mitte
enam kui 400 eurot. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud taotluse hagi tagamise
korras seada kohtulik hüpoteek summas 23 000 eurot kostja omandis olevale
kinnisasjale nimega XXX, asukohaga XXX (registriosa nr XXX) esimesele vabale
järjekohale.
2. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna selle menetlemine ei allu
Tartu Maakohtule ning kohtule on juba esitatud sama nõue tsiviilasjas nr XXX. Kuna
hagiavaldus jääb menetlusse võtmata, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud
kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
4. TsMS § 79 alusel võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi (lg 1) ning
kui elukoht ei ole teada, viimase teadaoleva elukoha järgi (lg 2). TsMS § 363 lg 4 näeb
ette, et kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse
kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.
5. TsMS § 104 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul,
kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema
poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või
kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-
õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.
6. Hageja tugineb poolte sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole
pooled sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet, kuna lepingust nähtuvalt on
tegemist eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning kumbki pool ei tegutse oma
majandus- ja kutsetegevuses. Kuigi hageja on kandnud raha kostja ettevõtte
arvelduskontole, toob hageja ise esile, et tegemist oli eraisikule antud laenuga ning
ülekanne sai tehtud vastavalt kostja palvel. Seega ei allu asi poolte kokkuleppe alusel
Tartu Maakohtule. Laenulepingust ega rahvastikuregistrist nähtuvalt ei asu Tartu
Maakohtu Tartu kohtumaja tööpiirkonnas ka kostja elukoht, mistõttu ei allu asi Tartu
Maakohtule ka üldise kohtualluvuse sätete alusel. Eelnevast tulenevalt keeldub kohus
hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.
7. Kohus ei pea vajalikuks edastada hagiavaldust ja hagi tagamise avaldust TsMS § 75 lg
2 alusel kohtualluvuse järgi õigele kohtule, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt on
hageja XX.XX.XXXX tsiviilasjas nr XXX esitanud sama hagi ja ka taotluse hagi
tagamiseks Harju Maakohtule. Hagi menetlusse võtmist ei ole kohus käesoleva määruse
tegemise seisuga lahendanud, seega on hagejal võimalik tagasi võtta XX.XX.XXXX
esitatud taotlus.
8. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, jätab kohus hagi tagamise taotluse
rahuldamata. Kohus märgib, et Harju Maakohus on XX.XX.XXXX määrusega jätnud
rahuldamata hageja samasisulise taotluse hagi tagamiseks, mistõttu ei pea kohus
vajalikuks põhjendusi korrata. Kuigi hageja on käesolevas asjas esitatud taotluselt
tasunud riigilõivu, on endiselt tasumata tagatis, kuigi Harju Maakohus on sellele
kohustusele XX.XX.XXXX määruses viidanud.
9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
10. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada taotlus
hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hagi tagamise taotluselt tasutud
riigilõivu kohus ei tagasta.
(allkirjastatud digitaalselt)
kohtunik