Legislator Case Law & Legislation
2-23-13239/2 AI generated

2-23-13239/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-13239/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M. T. (hageja) esitas 19. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. I. (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise nõudmiseks. Hageja palub kohtul välja mõista poolte

Legislator headnote

AI generated

2-23-13239/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: M. T. (hageja) esitas 19. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. I. (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise nõudmiseks. Hageja palub kohtul välja mõista poolte

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-13239

Tsiviilasi

M. T. hagi K. I. vastu rahalise kohustuse täitmise

nõudmiseks

Menetlustoiming

avalduse menetlusse võtmise otsustamine, hagi

tagamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja M. T. , isikukood XXX;

hageja lepinguline esindaja L. K. ;

kostja K. I. , isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast M. T. hagi K. I. vastu rahalise kohustuse täitmise

nõudmiseks.

2. Jätta rahuldamata M. T. taotlus hagi tagamiseks.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada määrus kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. M. T. (hageja) esitas 19. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. I. (kostja)

vastu rahalise kohustuse täitmise nõudmiseks. Hageja palub kohtul välja mõista poolte

XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel põhivõlg 9000 eurot, intress 1000

eurot, perioodil 17.06.2023 kuni 19.09.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 9500 eurot

ja edasiulatuv viivis kokkulepitud määras 1,11% päevas alates 20.09.2023 kuid mitte

enam kui 400 eurot. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud taotluse hagi tagamise

korras seada kohtulik hüpoteek summas 23 000 eurot kostja omandis olevale

kinnisasjale nimega XXX, asukohaga XXX (registriosa nr XXX) esimesele vabale

järjekohale.

2. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna selle menetlemine ei allu

Tartu Maakohtule ning kohtule on juba esitatud sama nõue tsiviilasjas nr XXX. Kuna

hagiavaldus jääb menetlusse võtmata, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

4. TsMS § 79 alusel võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi (lg 1) ning

kui elukoht ei ole teada, viimase teadaoleva elukoha järgi (lg 2). TsMS § 363 lg 4 näeb

ette, et kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse

kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.

5. TsMS § 104 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul,

kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema

poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või

kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-

õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik.

6. Hageja tugineb poolte sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppele. Kohtu hinnangul ei ole

pooled sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet, kuna lepingust nähtuvalt on

tegemist eraisikute vahel sõlmitud laenulepinguga ning kumbki pool ei tegutse oma

majandus- ja kutsetegevuses. Kuigi hageja on kandnud raha kostja ettevõtte

arvelduskontole, toob hageja ise esile, et tegemist oli eraisikule antud laenuga ning

ülekanne sai tehtud vastavalt kostja palvel. Seega ei allu asi poolte kokkuleppe alusel

Tartu Maakohtule. Laenulepingust ega rahvastikuregistrist nähtuvalt ei asu Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja tööpiirkonnas ka kostja elukoht, mistõttu ei allu asi Tartu

Maakohtule ka üldise kohtualluvuse sätete alusel. Eelnevast tulenevalt keeldub kohus

hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

7. Kohus ei pea vajalikuks edastada hagiavaldust ja hagi tagamise avaldust TsMS § 75 lg

2 alusel kohtualluvuse järgi õigele kohtule, kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

hageja XX.XX.XXXX tsiviilasjas nr XXX esitanud sama hagi ja ka taotluse hagi

tagamiseks Harju Maakohtule. Hagi menetlusse võtmist ei ole kohus käesoleva määruse

tegemise seisuga lahendanud, seega on hagejal võimalik tagasi võtta XX.XX.XXXX

esitatud taotlus.

8. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, jätab kohus hagi tagamise taotluse

rahuldamata. Kohus märgib, et Harju Maakohus on XX.XX.XXXX määrusega jätnud

rahuldamata hageja samasisulise taotluse hagi tagamiseks, mistõttu ei pea kohus

vajalikuks põhjendusi korrata. Kuigi hageja on käesolevas asjas esitatud taotluselt

tasunud riigilõivu, on endiselt tasumata tagatis, kuigi Harju Maakohus on sellele

kohustusele XX.XX.XXXX määruses viidanud.

9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

10. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada taotlus

hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hagi tagamise taotluselt tasutud

riigilõivu kohus ei tagasta.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik