2-22-12410/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. september 2023

Tsiviilasja number

2-22-12410

Tsiviilasi

Klarika

Sander-Komulaineni

avaldus

XXXXX

korteriühistu 9. augusti 2022. a üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. veebruari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Klarika Sander-Komulaineni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Klarika Sander-

Komulainen (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Vastustaja (puudutatud isik): XXXXX korteriühistu

(registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Ülli

Kastepõld

RESOLUTSIOON

1. Jätta Klarika Sander-Komulaineni määruskaebus rahuldamata ja Viru

Maakohtu 8. veebruari 2023. a määrus muutmata.

2. Keelduda

XXXXX

korteriühistu

määruskaebuse

vastusele

lisatud

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Klarika Sander-

Komulaineni kanda.

4. Määrata XXXXX korteriühistule hüvitatavate menetluskulude suurusena

kindlaks ning mõista Klarika Sander-Komulainenilt XXXXX korteriühistu kasuks

välja 360 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskulude summalt (360 eurot) tuleb Klarika Sander-

Komulainenil tasuda XXXXX korteriühistule viivist alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusosaline esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Klarika Sander-Komulainen (avaldaja) esitas 23. augustil 2022 Viru Maakohtule

avalduse XXXXX korteriühistu (edaspidi KÜ või puudutatud isik) 9. augusti 2022. a

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Avalduse kohaselt sai KÜ 25. märtsil 2022 17-lt korteriomanikult kirjad, milles sooviti

üldkoosoleku kokkukutsumist, et arutada ja hääletada rekonstrueerimisega seotud töid,

arutada KÜ juhatuse rahakulutamist, umbusaldada ja tagasi kutsuda juhatus ning

umbusaldada juhatuse liiget K. Sander-Komulaineni.

Eelnevalt teavitas KÜ juhatus 24. märtsil 2022 kõiki korteriomanikke projekteerimise

ettevalmistamise ajakavast ja etappidest ning sellest, et üldkoosolek rekonstrueerimise

küsimustes ja laenuküsimuses korraldatakse koheselt, kui projekt on valmis ja ehitustööde

maksumus on teada. Samas pöördumises palus KÜ juhatus põhjendada, miks on vaja

üldkoosolekut kokku kutsuda. KÜ juhatus pöördus KÜ liikmete poole ka advokaadibüroo

vahendusel, kelle kaudu edastati kiri KÜ liikmetele.

KÜ juhatuse selgitustööst hoolimata esitasid kümme KÜ liiget 24. mail 2022 taotluse

üldkoosoleku kokkukutsumiseks. 24. juulil 2022 edastasid kümme KÜ liiget kutse

üldkoosoleku, mille toimumise ajaks oli märgitud 9. august 2022. KÜ juhatus edastas 28.

juulil 2022 kirja KÜ liikmetele. KÜ liikmed korraldasid 9. augustil 2022 üldkoosoleku, milles

otsustati mh kutsuda tagasi juhatuse liikmed Rita Vasina, Marje Niinemäe ja K. Sander-

Komulainen ning valida juhatuse liikmeteks Raivo Kens, Liidia Bobkova ja Kadi Kruusmaa.

KÜ üldkoosoleku registreerimislehel oli märgitud esindatuks 41 korteriomanikku.

Avaldaja oli seisukohal, et 9. augusti 2022. a KÜ üldkoosoleku otsused on tühised või

alternatiivselt kehtetud, sest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole järgitud seadust ega

KÜ põhikirja. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-s 3 sätestatud eeldused ei

olnud täidetud, sest asjaoludest nähtuvalt ei ole nõuetele vastavat üldkoosoleku

kokkukutsumise teadet juhatusele esitatud. Ühtlasi ei olnud 24. juulil 2022 esitatud

üldkoosoleku kutses põhjendatud, miks on üldkoosoleku kokkukutsumine vajalik.

Korteriühistu liikmed ei olnud õigustatud üldkoosolekut kokku kutsuma MTÜS § 20 lg 4

järgi. Esiteks ei olnud juhatus nõuetele vastavat üldkoosoleku kokkukutsumise taotlust

saanud, mistõttu ei olnud juhatus kohustatud üldkoosolekut kokku kutsuma vastavalt MTÜS

§ 20 lg-le 3. Teiseks oli juhatus oli 6. juuni 2022. a kutsega 20. veebruariks 2023 kokku

kutsunud üldkoosoleku samade päevakorrapunktidega (juhatuse liikmete tagasikutsumine ja

valimine). Sellest tulenevalt oli juhatus juba üldkoosoleku kokku kutsunud, mistõttu ei olnud

KÜ liikmetel õigust üldkoosolekut ise kokku kutsuda.

KÜ liikmete poolt kokku kutsutud üldkoosoleku kutse ei olnud kooskõlas ka KÜ põhikirja

punktiga 2.1.3, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kandideerida ühistu juhatusse ja

kontrollorganitesse. Kuivõrd 24. juuli 2022. a üldkoosoleku kutses on märgitud üksnes

konkreetsete KÜ liikmete valimine juhatusse, puudus sellisel juhul teistel KÜ liikmetel

võimalus kandideerida KÜ juhatusse või selle kontrollorganitesse.

Kuna 9. augustil 2022 toimunud koosolekul ei olnud esindatud kõik korteriomanikud ning

üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid, ei olnud

kõnealune koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Avaldaja ei osalenud koosolekul ega

ole

koosolekul

tehtud

otsuseid

heaks

kiitnud,

mistõttu

on

otsused

tühised

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 tähenduses.

Avaldaja leidis, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38

lg 2 mõistes või alternatiivselt kehtetud KrtS § 29 lg 1 ja TsÜS § 38 lg 1 tähenduses.

2. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Puudutatud isik leidis, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused olid seaduslikud ja kehtivad.

KrtS § 20 lg-st 1 tulenevalt kohaldub korteriühistute tegevusele MTÜS § 20. Üldkoosoleku

kutsub kokku juhatus (MTÜS § 20 lg 1). Sellest sätestab erandi MTÜS § 20 lg 4, mille

kohaselt võivad ühistu liikmed üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega, kui

juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lg-s 3 nimetatud asjaoludel kokku. Juhatus peab

üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10

mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet

(MTÜS § 20 lg 3). Sarnaselt sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise ka KÜ põhikirja p 3.3.3.

Konkreetsel juhul on 10 korteriomanikku, mis on rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest,

edastanud KÜ juhatusele 24. mail 2022 taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks põhjusel, et

korteriomanikud soovivad tagasi kutsuda juhatuse liikmed. KÜ juhatus eiras KÜ liikmete

soovi üldkoosoleku kokkukutsumiseks.

MTÜS § 28 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata

põhjusest, tagasi kutsuda. Seadusandja selge tahe on võimaldada juhatuse tagasikutsumist

ilma selgitusteta. Ebausutav on avaldaja väide, et talle ei olnud arusaadav korteriomanike

üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. 24. mail 2022 juhatusele esitatud taotluses on põhjus

selgelt kirjas. Kõik 9. augustil 2022 korteriomanike üldkoosolekule kogunenud

korteriomanikud said üheselt aru, miks nad on koosolekule tulnud ehk teisisõnu

korteriomanikud mõistsid koosoleku kokku kutsumise põhjust – korteriomanike enamuse

soov on jätkata tegevust uue juhatusega ja kutsuda tagasi senine juhatus.

20. veebruaril 2023 registrisse kantud juhatuse poolt kokku kutsutud üldkoosoleku päevakord

ei vasta initsiatiivgrupi poolt esitatud taotluses toodud päevakorrale.

Avaldaja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas tema või mõne teise korteriomaniku

kandideerimine juhatuse liikmeks oli takistatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 8. veebruari 2023. a määrusega avalduse rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja

menetluskulud 830 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

KrtS § 20 lg 1 teise lause järgi kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks samas

seaduses sätestatule MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes

31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu

liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku

kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10

mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

Ka puudutatud isiku põhikirja p 3.3.3. järgi peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku

kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest.

Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku 14 päeva jooksul nõude saamisest. Põhikirja p 3.3.2. järgi

juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma vähemalt kord aastas või siis, kui ühistu huvid

seda nõuavad.

Kohus ei nõustunud avaldajaga, et korteriomanike 24. mail 2022 esitatud taotluses puudub

üldkoosoleku kokkukutsumise põhjendus. Põhjust, miks tuleb üldkoosolek kokku kutsuda, on

10 korteriomanikku selgitanud sellega, et 60% korteriomanikest on otsustanud juhatuse tagasi

kutsuda ja valida uue juhatuse (I kd, tl 24). Korteriomanikud on järginud MTÜS § 20 lg 3

nõudeid, esitatud taotlus on kirjalik ja taasesitamist võimaldavas vormis ning sisaldab põhjust,

miks juhatuse tagasikutsumiseks tuleb üldkoosolek kokku kutsuda.

KrtS § 24 teise lause järgi kohaldatakse KÜ juhatusele lisaks samas seaduses sätestatule

MTÜS § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut.

MTÜS § 28 lg 2 tulenevalt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata

põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused

lõpevad vastavalt lepingule.

Kohus nõustus puudutatud isikuga, et üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitamisel KÜ

juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei pea MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud põhjust märkima ehk

tagasikutsumise vajadust põhistama. Juhatusel on kohustus üldkoosolek kokku kutsuda ka

siis, kui tema arvates juhatuse tagasikutsumiseks alust ei ole. Juhatuse tagasikutsumine

kujutab endast usalduse kaotamist juhatusse valitud isikute vastu, kellel üldjuhul ei saa olla

õigust

jätkata juhatuse liikmetena.

Maakohus

leidis, et avaldus

üldkoosoleku

kokkukutsumiseks juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustamiseks ei pea sisaldama

põhjendusi tagasikutsumise vajalikkuse kohta.

Üldkoosoleku kokkukutsumise nõude esitasid 10 korteriomanikku, s.o 17% korteriomanikest

(10 ÷ 59 × 100). Kohus ei nõustunud avaldaja väidetega, et kuna seadus ei sätesta, millise

tähtaja jooksul peab juhatus KÜ üldkoosoleku kokku kutsuma, siis oli lubatud üldkoosolek

ka 8,5 kuu pärast kokku kutsuda. KÜ juhatus kui KrtS § 24 lg 1 esimeses lauses toodud

juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut, ei tohi tegutseda korteriomanike nõudmisi

eirates. Käesoleval juhul pidi avaldaja aru saama, et 17% korteriomanikest nõuab

üldkoosoleku kokkukutsumist selleks, et saada vastused korteriomanike küsimustele ning

kutsuda juhatuse liikmed tagasi.

Asjaolu, et seadus ei sätesta, millise tähtaja jooksul peab juhatus koosoleku kokku kutsuma,

ei tähenda, et sellest tingituna võis KÜ juhatus korraldada üldkoosoleku 8,5 kuu pärast. KrtS

§ 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg

60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Mõislikuks ajaks, mille jooksul peab korteriühistu

vähemalt 1/10 korteriomanike nõudel üldkoosoleku kokku kutsuma, saab lugeda 60 päeva.

KÜ ei järginud 8,5 kuu pärast üldkoosoleku kokkukutsumisel ka põhikirja p 3.3.2. nõudeid.

Menetlusosaliste vahel peetud kirjavahetusest saab järeldada, et avaldaja ja endine juhatus

pidas üldkoosoleku hilisemale ajale määramise vajaduse üheks põhjuseks elumaja

renoveerimisega tegelemise vajadust ehk varasemate korteriomanike otsuste elluviimist.

Samas, 6. juuni 2022. a üldkoosoleku kutses ega selle lisas ei ole juhatus põhistanud, millistel

kaalutlustel leidis juhatus, et üldkoosoleku kokkukutsumine just 20. veebruaril 2023 kõige

paremini KÜ ja korteriomanike huvidele vastab. Maakohus leidis, et juhatuse vahetus ei

mõjuta korteriomanike varasemaid otsuseid, nende elluviimise kohustus on ka uuel juhatusel

KrtS § 24 lg 1 esimesest lausest tulenevalt. Kuna 9. augustil 2022 toimunud üldkoosolekust

on võtnud osa üle 2/3 korteriomanikest, siis kinnitab nimetatud asjaolu, et 20. veebruari

2023. a üldkoosoleku kokkukutsumisel on juhatus toiminud lisaks ka korteriomanike

vastuolus enamuse huvidega. KÜ ja avaldaja (kui selle juhatuse liige) ei kutsunud

korteriomanike nõudel üldkoosolekut kokku mõisliku aja jooksul ja mõislik aeg

korteriomanike 24. mai 2022. a nõudel oli kuni 24. juuli 2022.

Maakohus leidis, et KÜ üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel on KrtS § 29 lg 1 lause

1 erisäte TsÜS § 38 lg 1 lause 1 suhtes, kuna näeb ette üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamisel seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõuete olulise rikkumise

tuvastamist. Rikkumise olulisuse tuvastamisel peab kohus muu hulgas ka hindama

väidetavale rikkumisele eelnenud asjaolusid.

Avaldaja, kes puudutatud isikule üldkoosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumist ette heidab,

oli ise korteriomanike nõudel üldkoosoleku kokkukutsumiseks kohustatud isik. Maakohtu

arvates ei saa kohustust rikkunud juhatuse liige tugineda korteriomanike algatusel

üldkoosoleku kokkukutsumisel esinenud puudustele. MTÜS § 20 lg 4 alusel, kui juhatus ei

kutsu üldkoosolekut sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad

üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega, kuid tuleb arvestada, et taotlejate

paljususest tulenevalt ei saa neil üldkoosoleku kokkukutsumisel oodata juhatuse poolt

üldkoosoleku kokkukutsumisele eeldatavat korrektsust ja täpsust. Avaldajal ei ole sisulisi

vastuväited korteriomanike poolt üldkoosoleku kokkukutsumise päevakorra ja üldkoosoleku

otsuste punktide 1–4 osas. KÜ 9. augusti 2022. a üldkoosoleku otsused ei ole kehtetud.

TsÜS § 38 lg 2 alusel on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses

otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

Korteriomanike saadetud koosoleku teates oli koosoleku korraldamiseks ja läbiviimiseks

vajalik info avaldatud. Olukorras, kus korteriomanike kokku kutsutud üldkoosolekul osalesid

üle 2/3 korteriomandite omanikest, ei ole võimalik asuda seisukohale, et üldkoosoleku

kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja

otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Üldkoosoleku kokkukutsumine ega seal vastu

võetud otsused ei ole heade kommetega vastuolus. Avalduse rahuldamine tähendaks

praegusel juhul sisuliselt usalduse kaotanud juhatuse liikmetele KÜ edasise juhtimise

lubamist, mis kõiki asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud ega otstarbekas.

KÜ 9. augusti 2022. a üldkoosoleku otsused ei ole tühised.

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 172 lg 1), määras kindlaks puudutatud isiku menetluskulud ning mõistis need avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja palub 17. veebruaril 2023 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud

isiku kanda.

Asjaolu, et üldkoosolekust võttis osa 2/3 korteriomanikest ei välista üldkoosoleku

kokkukutsumisel nõuete rikkumist.

Avaldaja hinnangul ei ole korteriomanikud MTÜS § 21 lg-s 3 toodud nõuet esitanud, kuna

taotlejad ei põhjendanud üldkoosoleku kokkukutsumise vajadust. MTÜS § 20 lg 3 on erinorm

MTÜS § 28 lg 1 esimese lause suhtes. See tähendab, et korteriomanikud peavad põhjendama

üldkoosoleku kokkukutsumise vajadust, ja kui seda ei ole tehtud, siis juhatus üldkoosolekut

kokku kutsuma ei pea. MTÜS § 28 lg 1 esimene lause kohaldub üldkoosoleku läbiviimisel,

kus hääletatakse üksnes juhatuse liikmete tagasikutsumist, mitte tagasikutsumise põhjendusi.

Avaldajale on arusaamatu, millise tõendi alusel on kohus tuvastanud, et 60% korteriomanikest

oli otsustanud juhatuse tagasi kutsuda ja valida uue juhatuse. Vastavaid otsuseid saab vastu

võtta vaid üldkoosolekul ja sellist üldkoosolekut ei ole toimunud. Lisaks sätestab MTÜS § 28

lg 2 teine lause, et juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused

lõpevad vastavalt lepingule. Seega on juhatuse liikmega üldjuhul sõlmitud eraldiseisev

leping, millele kohaldatakse VÕS-is sätestatud käsunduslepingu sätteid. Kui juhatuse

liikmega on sõlmitud leping, siis tuleb leping eraldi üles öelda, leping ei lõppe üldkoosoleku

otsusega. Maakohus pole tuvastanud, mis on juhatuse liikme lepingu ülesütlemise eeldused.

Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti KÜ põhikirja p 2.1.3. nõudeid. Kuivõrd üldkoosoleku

kutses on märgitud üksnes konkreetsete KÜ liikmete valimine juhatusse, puudus sellisel juhul

teistel KÜ liikmetel võimalus kandideerida KÜ juhatusse või selle kontrollorganitesse, ning

seetõttu on üldkoosoleku kutse vastuolus KÜ põhikirja p-ga 2.1.3.

Kuna 9. augustil 2022 toimunud koosolekul ei olnud esindatud kõik korteriomanikud (sh

avaldaja) ning üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse ja põhikirja nõudeid, ei

olnud kõnealune koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Olukorras, kus avaldaja ei

osalenud kõnealusel koosolekul ega ole koosolekul tehtud otsuseid heaks kiitnud, on otsused

tühised KrtS § 29 lg 1 tähenduses.

Avaldaja ei nõustu kohtu järeldusega, et KÜ ja avaldaja, kui selle juhatuse liige, ei kutsunud

korteriomanike nõudel üldkoosolekut kokku mõisliku aja jooksul ja mõislik aeg oli kuni

24. juuli 2022. Avaldaja on selgitanud, miks üldkoosolek määrati toonase juhatuse poolt

20. veebruariks 2023. Sellise ajavaliku tingis ehitusprojekti eeldatav valmimine ja ehitustööde

maksumuse info saamine, kuivõrd need asjaolud olid kogu vaidluse põhjustanud.

Maakohtu mõttekäik, et üldjuhul ei saa kohustust rikkunud juhatuse liige tugineda

korteriomanike algatusel üldkoosoleku kokkukutsumisel esinenud puudustele, jääb avaldaja

jaoks arusaamatuks ning see ei põhine ühelgi õigusnormil ega kohtulahendil.

5. Puudutatud isik palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik esitas koos vastusega

määruskaebusele uued tõendid (21. juuni 2022. a nõudekirja ja korteriomanike postitused

Korto-suhtlusplatvormil).

Puudutatud isiku endised juhatuse liikmed, sh avaldaja, on alates 2022. a märtsikuust

takistanud korteriomanike tahte realiseerimist uute juhatuse liikmete valimiseks, ning selline

olukord ei ole puudutatud isiku hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega (KrtS § 12 lg 2).

Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud oluliselt seaduses ega ka KÜ põhikirjas toodud

nõudeid. KÜ juhatusele olid teada põhjused, miks korteriomanikud soovisid koosolekut

kokku kutsuda – juhatuse tegevusega rahulolematuse põhjused olid järjepidevalt välja toodud

Korto suhtlusplatvormil ning need olid välja toodud märtsis 2022 korteriomanike poolt ühistu

välipostkasti pandud kirjalikes soovides ja selgitustes.

Juhatuse poolt kokku kutsutud koosoleku toimumisajaks oli planeeritud 8,5 kuud selle

kokkukutsumisest, mis on ebamõistlikult pikk aeg.

Juhatuse liikmed, sh avaldaja, teavitasid advokaadi vahendusel kõiki korteriomanikke, et nad

ei kavatse 9. augusti 2022. a koosolekul osaleda (avalduse lisa 6, teine lõik teisel lehel).

Kuivõrd kõigil korteriomanikel oli võimalus koosolekul osaleda, nad olid selle toimumisest

aegsasti teadlikud ja KÜ juhatus oli keeldunud koosolekut mõistliku aja jooksul kokku

kutsumast, ei ole maakohtu seisukoht vastuolus seaduse ega selle mõttega.

Maakohtu käsitlus korteriomanike üldkoosolekul osalenud korteriomanike arvu osas on

asjakohane, kuna KÜ juhatus peab alluma korteriomanike tahtele.

KÜ juhatusele esitati korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise nõue kirjalikult, näidates

ära põhjuse, milleks oli vajadus kutsuda tagasi senine juhatus ja valida uued juhatuse liikmed.

Korteriomanike taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks allkirjastas 10 korteriomanikku,

ületades sellega 1/10 KÜ liikmete nõude. Asjaolu, et juhatusele koosoleku kokkukutsumise

nõuet esitades ei olnud lahti kirjutatud kõik juhatusele tehtavad etteheited, ei ole oluline

üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.

MTÜS § 20 lg 3 ei ole erinorm MTÜS § 28 lg 1 esimese lause suhtes. Nimetatud sätetes on

reguleeritud erinevaid küsimusi. MTÜS § 28 lg 1 esimene lause ei olnud maakohtu

menetluses arutlusel ja see säte pole ka asjakohane.

Juhul, kui avaldaja või mõne teise selleaegse juhatuse liikmega oli sõlmitud juhatuse liikme

leping, ei saanud need lepingud piirata kuidagi korteriomanike õigust juhatuse liikmeid tagasi

kutsuda. Lisaks ei esitanud avaldaja lepingulist suhet puudutavat väidet maakohtu

menetluses.

9. augusti 2022. a üldkoosolekul toimusid vabad valimised. Kandidaate oli võimalik seada

üles ka kohapeal koosolekul, ent keegi ei seadnud üles avaldaja kandidatuuri.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

8. Puudutatud isik esitas koos vastusega määruskaebusele uued tõendid (21. juuni

2022. a nõudekirja ja korteriomanike postitused Korto-suhtlusplatvormil), millega

puudutatud isik soovib tõendada põhjuseid, miks ei soovinud korteriomanikud üldkoosoleku

kokkukutsumise taotlustes enda rahulolematuse detailsemaid põhjuseid avaldada.

Korteriomanike selleteemalisi arvamusavaldusi korteriühistu juhtimisest on juhatus varem

pidanud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamiseks ning saatnud

advokaadibüroo vahendusel korteriomanikele nõudekirju mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Samuti soovib puudutatud isik tõendada, et juhatusele olid teada põhjendused, miks

korteriomanikud soovisid senised juhatuse liikmed tagasi kutsuda ja valida uued juhatuse

liikmed.

Ringkonnakohus keeldub esitatud tõendite asja materjalide juurde vastuvõtmisest, kuna

esitatud tõendid ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 238 lg 1 mõttes asjakohased.

Menetlusosalised vaidlevad praegusel juhul eelkõige selle üle, kas korteriomanike 24. mail

2022 esitatud taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks vastas seaduse nõuetele ning kas

juhatusele olid üldkoosoleku kokkukutsumise põhjendused taotluse esitamise ajal teada.

Puudutatud isiku poolt esitatud 21. juuni 2022. a nõudekiri ega korteriomanike postitused

Korto suhtlusplatvormil 7. novembri 2022. a seisuga ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul

seda, et juhatusele olid ka juba 24. mai 2022. a seisuga teada üldkoosoleku kokkukutsumise

põhjendused. Samuti ei ole vaidluse esemeks võimalikud kahjunõuded juhatuse tegevuse

suhtes kriitikat avaldanud korteriomanike vastu.

Eelmärgitut arvestades ei ole alust kõnealuseid tõendeid asja materjalide juurde võtta.

Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid TsMS

§ 659 ja § 654 lg 6 alusel. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

9.1.

Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse KrtS § 20 lg 1 teise lause järgi lisaks

KrtS-is sätestatule MTÜS § 19 lg 1 p-des 1–5 ja lg-s 2, §-des 20 ja 201, § 21 lg-s 31 ja lg-

tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete

üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

MTÜS § 20 lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga

ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 3

kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära

näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse

nõuet. MTÜS § 20 lg 4 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lg-s 3

nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras

juhatusega.

Üldkoosolek, mille kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe

või põhikirja nõudeid, ei ole KrtS § 29 lg 1 esimese lause järgi õigustatud otsuseid vastu

võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud.

Sellisel koosolekul tehtud otsused on KrtS § 29 lg 1 teise lause alusel tühised, kui

korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust ei too seega kaasa iga üldkoosoleku

kokkukutsumise kohta seaduses, korteriomanike kokkuleppes või põhikirjas sätestatud nõude

rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine.

9.2.

Avaldaja leiab määruskaebuses, et korteriomanikud on 9. augusti 2022. a

üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda. Avaldaja poolt

kaebuses ja menetluses varasemalt esitatud põhjendustest saab järeldada, et avaldaja peab

kokkukutsumise korra rikkumiseks seda, et MTÜS § 20 lg-s 4 sätestatud eeldused polnud

täidetud, kuna KÜ juhatus oli soovitud päevakorraga üldkoosoleku kokku kutsunud (20.

veebruariks 2023) ning samuti ei olnud täidetud MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud eeldused, kuna

korteriomanikud ei olnud oma üldkoosoleku kokku kutsumise soovi põhjendanud. Samuti

peab avaldaja rikkumiseks seda, et üldkoosoleku kutses oli märgitud üksnes konkreetsete KÜ

liikmete juhatusse valimine, millega rikuti KÜ põhikirja punkti 2.1.3. Nende rikkumiste tõttu

on 9. augustil 2022. a üldkoosolekul vastu võetud otsused avaldaja arvates KrtS § 29 lg 1

tähenduses tühised.

9.2.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et korteriomanike 24. mai 2022. a

taotlus (I kd, tl 24) üldkoosoleku kokkukutsumiseks vastab MTÜS § 20 lg 3 nõuetele.

KÜ põhikirja p 3.3.3. järgi peab juhatus erakorralise koosoleku kokku kutsuma, kui seda

nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühistu liikmetest. Juhatus kutsub

üldkoosoleku kokku 14 päeva jooksul nõude saamisest. Järelikult on korteriomanike

koosoleku kokkukutsumise õigus KÜ põhikirjas reguleeritud sisuliselt sama moodi, nagu

MTÜS § 20 lg-s 3.

Eelnevast järeldub, et selleks, et korteriomanikud saaksid üldkoosoleku ise kokku kutsuda,

peab vähemalt 1/10 korteriomanikest olema MTÜS § 20 lg-t 3 järgides kirjalikult ja põhjust

ära näidates nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuselt. Ülalviidatud korteriomanike

24. mai 2022. a taotlus on allkirjastatud kümne korteriomaniku poolt, mis moodustab rohkem

kui 1/10 KÜ liikmete koguarvust (KÜ-s on 59 korteriomandit). Selle asjaolu üle ei ole

menetlusosalised ka vaielnud.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 6 järgi märkida

ära üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. KÜ põhikiri ei sätesta

üldkoosoleku kokkukutsumise teatele või taotlusele täiendavaid nõudeid. Nii 24. mai 2022. a

taotluses juhatusele kui ka korteriomanike 24. juuli 2022. a üldkoosoleku kutses on välja

toodud üldkoosoleku päevakord, milleks on mh juhatuse liikmete tagasikutsumine ja uute

juhatuse liikmete valimine, st välja on toodud üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus.

Ringkonnakohus ei pea MTÜS § 20 lg 3 ega põhikirja p 3.3.3 rikkumiseks seda, et 24. mai

2022. a taotluses ei ole esitatud põhjendusi, miks soovivad korteriomanikud olemasolevad

juhatuse liikmed tagasi kutsuda ja valida uue juhatuse. Ringkonnakohtu hinnangul saab

24. mai 2022. a taotlusest mõistlikult järeldada, et korteriomanikud ei olnud rahul juhatuse

tegevusega ning soovisid valida KÜ-le uue juhatuse. Kuna nõutav arv korteriomanikke oli

palunud üldkoosoleku kutsuda kokku ja näidanud ära ka selle, mida sellel üldkoosolekul

tuleks arutada ja otsustada, siis olid MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud eeldused täidetud ja juhatusel

ei olnud õigust keelduda üldkoosolekut kokku kutsumast.

Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et asjaolu, et 24. mai 2022. a taotluses ei toodud välja

põhjendusi, miks soovitakse senised juhatuse liikmed tagasi kutsuda ja valida uued, ei ole

KrtS § 29 lg 1 mõttes üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.

9.2.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et juhatus jättis

korteriomanike 24. mai 2022. a taotluses esitatud nõude täitmata. Asjaolu, et juhatus kutsus

üldkoosoleku kokku 8,5 kuu pärast, määrates üldkoosoleku toimumise ajaks 20. veebruari

2023. a, ei võtnud korteriomanikelt ära õigust kutsuda üldkoosolek ise kokku. Maakohus on

õigesti leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumine 8,5 kuu pärast ei ole mõistlik tähtaeg

MTÜS § 20 lg-s 3 sätestatud kohustuse täitmiseks. Juhatus rikkus oluliselt KÜ põhikirja

punkti 3.3.3, mille järgi pidi juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma 14 päeva jooksul nõude

saamisest. Juhatus rikkus ka MTÜS § 20 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt peab

juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras,

samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega vastuolus see, kui korteriomanikud

kutsuvad juhatuse vastuseisust hoolimata ise koosoleku kokku.

9.2.3. Avaldaja väited KÜ põhikirja p 2.1.3 rikkumise kohta ei ole põhjendatud ega

tõendatud. KÜ põhikirja p 2.1.3 järgi on korteriomanikul õigus kandideerida ühistu juhatusse

ja kontrollorganitesse. Kuigi 24. juuli 2022. a üldkoosoleku kutses on üldkoosoleku

päevakorra punktide all välja toodud, et hääletamisele tuleb konkreetsete isikute juhatuse

liikmeteks valimine, ei nähtu 9. augusti 2022. a üldkoosoleku protokollist, et tegemist poleks

olnud n-ö vabade valimistega. Kui avaldaja oleks soovinud seada üles enda kandidatuuri, oli

tal see võimalus, kuid avaldaja 9. augusti 2022. a üldkoosolekust osa ei võtnud. Avaldaja ei

ole esitanud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et korteriomanikelt oleks ära võetud

võimalus

kandideerida

ühistu

juhatusse.

Nimetatud

asjaolud

ei

järeldu

ka

9. augusti 2022. a üldkoosoleku protokollist. Tegemist ei ole KrtS § 29 lg 1 mõttes

üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega.

9.2.4. Avaldaja väide, et juhatuse liikmega sõlmitud käsundusleping tuleb eraldi üles öelda

ning leping ei lõpe üldkoosoleku otsusega, ei ole asjakohane.

MTÜS § 28 lg 2 järgi võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata

põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused

lõpevad vastavalt lepingule. Praegusel juhul ei ole avaldaja esitanud tõendeid selle kohta, et

temaga oleks sõlmitud juhatuse liikme leping ning seetõttu pole avaldaja väited lepingu

olemasolust ja selle hindamise vajadusest asjakohased. Võimalik juhatuse liikmega sõlmitud

leping ei saa ka mõjutada juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse kehtivust.

9.2.5. Maakohus on asunud mh seisukohale, et avalduse rahuldamine käesolevas olukorras

tähendaks sisuliselt usalduse kaotanud juhatuse liikmetele korteriühistu edasise juhtimise

lubamist, mis kõiki asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Ringkonnakohus

märgib, et iseenesest ei välistanud enda juhatuse liikme kohustuste rikkumine avaldaja õigust

tugineda korteriomanike algatusel üldkoosoleku kokkukutsumisel esinenud puudustele.

Samas ei ole maakohus rajanud oma järeldusi üksnes või peamiselt kõnealusele

põhjenduskäigule. Seega ei saanud see ekslik seisukoht muuta ebaõigeks maakohtu määruse

lõppjäreldusi.

10. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõttes maakohtu seisukohaga, et korteriomanikud ei

ole oluliselt rikkunud 9. augustil 2022. a toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda

KrtS § 29 mõttes. Järelikult ei olnud 9. augusti 2022. a üldkoosoleku päevakorras olnud

otsustuste vastuvõtmiseks vaja ka kõigi korteriomanike esindatust (KrtS § 29 lg 1), nagu

väidab avaldaja.

Eeltoodud põhjendustel tuleb avaldaja määruskaebus jätta rahuldamata.

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Puudutatud isik esitas 11. augustil 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema

menetluskulu ringkonnakohtus esindajakulu 495 eurot (ilma käibemaksuta) (s.o

määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 5,5 tundi hinnaga 90 eurot/tund).

Ringkonnakohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot

(ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu.

Ringkonnakohus vähendab määruskaebuse vastuse koostamisele kulunud aega ja leiab, et

dokumendi mahtu ning asja keerukust arvestades on põhjendatud ajakulu 4 tundi.

Kokkuvõttes on puudutatud esindaja põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtu menetluses

360 eurot (4 × 90 eurot), mis tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista. Vastavalt

puudutatud isiku esitatud taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)