3-23-301/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-301

Haldusasi

Fausto Capital AS kaebus Rapla Vallavalitsuse 13. mai

2022. a, 4. juuli 2022. a ja 12. oktoobri 2022. a kirjade

tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse

tuvastamiseks ning Rapla valla kohustamiseks täita

18. juuni 2012. a koostöölepingut

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Fausto Capital AS, esindaja v.adv Tarmo

Peterson

Vastustaja – Rapla vald, esindaja TL

Menetluse alus ringkonnakohtus

Fausto Capital AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Fausto Capital AS määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-301

resolutsiooni punktid 2–4. Teha tühistatud osas asjas uus määrus, millega lugeda

Fausto Capital AS kohustamiskaebus tähtaegseks ning saata kaebus selle nõude osas

menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.

3. Ülejäänud osas jätta Fausto Capital AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 2. augusti 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-301 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Vallavalitsus ja Rappeli Keskus OÜ (arendaja, ühines 20.01.2017 Fausto Capital

OÜ-ga, mis on 10.08.2022 kujundatud ümber Fausto Capital AS-ks) sõlmisid 18.06.2012

koostöölepingu Rapla Põhjakeskuse detailplaneeringus (DP) ette nähtud taristu (sademevee- ja

kraavidesüsteemi; veetorustiku; survekanalisatsiooni torustiku koos ülepumplaga; isevoolse

kanalisatsioonitorustiku; Suve, Risti ja Kagu tänavalõikude) väljaehitamiseks. Koostöölepingu

3-23-301

2(8)

p 13 kohaselt pidi arendaja vastavalt 22.08.2011 eellepingu p-le 4.1 andma tema poolt ehitatud

taristu pärast valmimist vallale tasuta üle. Vallal on õigus kehtestada valmisehitatud taristuga

kolmandatest isikutest liitujatele liitumistasud. Juhul, kui taristuga liituvad kolmandad isikud,

on arendajal õigus saada vallalt kompensatsiooni kõigi tema poolt taristu väljaehitamiseks

tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest, kuid üksnes valla poolt koostatud või kinnitatud

kalkulatsioonist lähtudes.

2. Fausto Capital OÜ ja Rapla vald sõlmisid 17.03.2022 lepingu, millega Fausto Capital OÜ

võõrandas Rapla vallas Uuskülas asuva Kagu tänava (registriosa nr 251737; katastritunnus

66904:001:0292; pindala 2921 m2; 100% transpordimaa) tasuta Rapla vallale. Lepingu p 1.8.1

kohaselt kinnitasid lepinguosalised, et leping sõlmitakse 22.08.2011 eellepingu ja 18.06.20212

koostöölepingu täitmiseks.

3. Fausto Capital OÜ esitas Rapla Vallavalitsusele 07.04.2022 nõudekirja, millega arendaja

nõudis vallalt 990 288 euro (lisandub käibemaks) suuruse rahalise kompensatsiooni tasumist

10 päeva jooksul (hiljemalt 16.04.2022). Nõudekiri tugines 18.06.2012 koostöölepingu p-le 13

ja asjaolule, et arendajale teadaolevalt on välja ehitatud taristuga liitunud kolmandad isikud.

Seda tõendab Risti tn 1 kinnistule Rapla Vallavalitsuse 26.04.2021 korraldusega nr 213 (p 1.7)

väljastatud ehitusluba nr 2112271/13268 ja selle lisaks olev teede-ehitusliku osa põhiprojekt,

mille kohaselt on ligipääsuteed ühendatud arendaja väljaehitatud taristuga. Liitumisi tõendavad

ka fotod. Fausto Capital OÜ ja Rapla valla 17.03.2022 võõrandamislepingu p-s 2.7 kinnitasid

pooled, et 18.06.2012 koostööleping kehtib koos kõigi õiguste ja kohustustega. Seega nõuab

arendaja koostöölepingu p 13 alusel vallalt rahalist kompensatsiooni kõigi tema poolt taristu

väljaehitamiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest. Kuna Rapla vald ei ole ligi 9

aasta jooksul määranud kindlaks koostöölepingu p-s 13 sätestatud lahtist tingimust (koostanud

vajalike ja põhjendatud kulutuste kalkulatsiooni), siis on arendajal võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 26 lg-st 7 tulenevalt õigus määrata see lahtine tingimus ise kindlaks. Arendaja on määranud

taristu väljaehitamiseks tehtud vajalikuks ja põhjendatud kuluks E-Eelarvestus OÜ 18.08.2021

arvamuse põhjal 990 288 eurot (lisandub käibemaks). Tegelikud kulud olid sellest suuremad

(1 129 630,83 eurot ilma käibemaksuta).

4. Fausto Capital OÜ esitas Pärnu Maakohtule 27.04.2022 hagi, paludes mõista Rapla vallalt

tena kasuks välja põhivõlgnevus 990 288 eurot koos viivisega (tsiviilasi nr 2-22-6254). Pärnu

Maakohus võttis hagi 06.06.2022 määrusega menetlusse. Rapla vald palus 04.07.2022 vastuses

jätta hagi rahuldamata ning esitas 12.10.2022 vastuhagi, milles taotles Fausto Capital AS-lt

601 745,22 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist koos viivisega. Riigikohtu 24.11.2022

otsusest nr 3-20-120 lähtudes palus Rapla vald 06.12.2022 seisukohas jätta hagi läbi vaatamata.

Pärnu Maakohus jättis 30.01.2023 määrusega Fausto Capital AS-i hagi ja Rapla valla vastuhagi

läbi vaatamata, selgitades, et pooltel on õigus esitada nõuded Tallinna Halduskohtusse. Poolte

vahel sõlmitud 18.06.2012 koostööleping DP järgse taristu väljaehitamiseks on nii eesmärgilt

kui ka iseloomult haldusleping (vt Riigikohtu 24.11.2022 otsus nr 3-20-120; 06.12.2011 määrus

nr 3-3-4-2-11, p 11), millega seotud vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

Maakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 16.02.2023.

5. Rapla Vallavalitsus vaidles 13.05.2022 kirjas nr 12-8/10-38 nõudekirjale tervikuna

vastu ja märkis, et ei nõustu selles esitatud väidetega ega tunnusta esitatud nõuet. Selleks, et

hinnata koostöölepingust tuleneva taristu väljaehitamise kohustuse täitmist, on vald tellinud

Kagu tänavale kasutusloa andmiseks ehitise auditi, mille eeldatav valmimisaeg on 2022. a suvi.

Koostöölepingu p 3 kohaselt tuli arendajal ehitada taristu välja selliselt, et sellele oleks võimalik

anda kasutusluba enne kaubanduskeskusele kasutusloa väljastamist või sellega samaaegselt.

Kuna lisaks Kagu tänavale on silmnähtavad mittevastavused ka Risti tänava ja Suve tänavaga

seoses, siis hõlmab tellitud audit ka neid tänavaid. Kuivõrd koostöölepingu p-st 13 tuleneva

3-23-301

3(8)

võimaliku hüvitamisnõude esitamise eelduseks on asjaolu, et arendaja on enda kohustused

täitnud nõuetekohaselt, siis ei saa võimaliku hüvitisnõude osas kujundada lõplikku seisukohta

enne, kui on valminud taristut hõlmav ehitise audit. Vald ei nõustu ka arendaja käsitusega nagu

oleks Risti tn 1 kinnistule väljastatud ehitusluba käsitatav „kolmandate isikute liitumisena“

koostöölepingu p 13 mõistes. Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2021 määruses nr 3-21-1275 ja

Tallinna Halduskohtu 26.04.2022 otsuses nr 3-21-1825 on järeldatud, et Risti tn 1 kinnistule

väljastatud ehitusluba võimaldab üksnes ehitise püstitamist Risti tn 1 kinnistule ega hõlma

ehitamist muudele kinnistutele. Seega ei saa ehitusloa väljastamisest kuidagi teha järeldust

taristuga liitumisest, sest DP järgne taristu ei asu Risti tn 1 kinnistul. Samuti ei tõenda väidetavat

liitumist nõudekirjale lisatud fotod, millelt nähtub ajutine ehitusaegne juurdepääs Risti tn 1

kinnistule. Kolmandate isikute poolseks taristuga liitumiseks ei saa lugeda mahasõidu rajamist

avalikult kasutatavale teele. Õigusaktide ning väljakujunenud kohtu- ja halduspraktika kohaselt

saab liituda üksnes tehnovõrkudega (nt vee- ja kanalisatsiooni- ning kütte- ja elektritrassid),

kuid võimalik ei ole liituda teede ja tänavate võrguga. Seetõttu ei hõlma koostöölepingu p 13

„liitumist“ avalikult kasutatava teede- ja tänavavõrguga.

Vald ei nõustu ka arendaja esitatud rahalise nõude suurusega. Vald on esitanud oma vastuväited

väidetavale taristu ehitusmaksumusele 29.12.2021 tsiviilasjas nr 2-21-11508, tuues mh välja,

et esitatud dokumentatsioon ei tõenda tegelikku ehitusmaksumust, sisaldades ka muid kulutusi.

Samuti ei ole koostöölepingu p-st 13 tuleneva lahtise tingimuse määramise õigus läinud üle

arendajale. Vallal ei ole seni üldse tekkinud vajadust nimetatud tingimust kindlaks määrata (mh

puudub Kagu tänaval senini kasutusluba ja see tänav anti Rapla vallale üle alles 17.03.2022).

Koostöölepingu p 16 kohaselt ei tulene vallale lepingust kohustust taristu ehitust finantseerida.

Olukorras, kus vallal puudub õigusaktidest tulenevalt õigus nõuda liitumistasu avalikule teele

mahasõidu rajamise eest, tähendaks taristu väidetava kogumaksumuse arendajale hüvitamine,

et taristu väljaehitamist finantseeris vald, mis on otseses vastuolus koostöölepingu p-ga 16.

6. Fausto Capital AS esitas Tallinna Halduskohtule 13.02.2023 kaebuse (täiendatud

30.03.2023 ja 19.04.2023) Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 kirja nr 12-8/10-38 ning tsiviilasjas

nr 2-22-6254 esitatud Rapla valla 04.07.2022 vastuse ja 12.10.2022 vastuhagi tühistamiseks

või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti Rapla valla kohustamiseks täita

18.06.2012 koostöölepingu p-i 13 ja tasuda kaebajale põhivõlg 723 881 eurot koos viivisega

(kaebuse esitamise aja seisuga 51 841,78 eurot) või alternatiivselt Rapla valla kohustamiseks

arvutada välja ja maksta kaebajale koostöölepingu p 13 kohast kompensatsiooni.

Rapla valla 13.05.2022, 04.07.2022 ja 12.10.2022 vastuste õiguslik iseloom on ebaselge ning

ei saa välistada, et need on haldusaktid (vt Riigikohtu 31.03.2022 otsus nr 3-19-312, p 17;

19.12.2019 otsus nr 3-17-1329, p 18). Õiguslikult keerukas olukorras tuleks tühistamisnõuded

võtta menetlusse. Kui vastused on toimingud, taotleb kaebaja nende õigusvastasuse tuvastamist.

Kuna koostöölepingu täitmise nõude osas puudub vastustaja lõplik keelduv otsus, ei kohaldu

kohustamisnõudele HKMS § 46 lg 2 esimeses lauses sätestatud 30-päevane tähtaeg. Samuti ei

ole halduslepinguga antud tähtaega, mille jooksul tuleks vastustajal nõue rahuldada, mistõttu ei

kohaldu ka HKMS § 46 lg 2 teises aluses sätestatud üheaastane tähtaeg. Seega kehtib HKMS

§ 46 lg 2 kolmandas lauses sätestatud kaheaastane tähtaeg. Kui halduskohus leiab, et kohaldub

30-päevane kaebetähtaeg, on kaebus ikkagi tähtaegne HKMS § 40 lg 2 ja § 68 lg 3 kohaselt (vt

ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määrus nr 3-19-2347, p 20; Tartu Ringkonnakohtu

14.07.2016 määrus nr 3-16-359). Kaebaja pöördus halduskohtusse 15 päeva jooksul Pärnu

Maakohtu 30.01.2023 määruse nr 2-22-6254 kättesaamisest. Alternatiivselt tuleb kaebetähtaeg

ennistada, sest nii kaebaja kui ka vastustaja pidasid algselt (st maakohtu 30.01.2023 määruseni)

koostöölepingut tsiviilõiguslikuks lepinguks. Ebaselgust selles, milline kohus on pädev kaebus

lahendama, saab hinnata mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamise kontekstis (nt Tallinna

3-23-301

4(8)

Ringkonnakohtu 11.09.2020 määrus nr 3-19-2347, p 16). Maakohus on ka varem lahendanud

halduslepingust tulenevaid nõudeid (nt tsiviilasjad nr 2-21-2746, nr 2-21-11508). Kaebaja ei

pidanud 2019. a-l olema teadlik, et Suve tn 9 kinnistu omanik on liitunud koostöölepingu alusel

rajatud taristuga. Asjas ei ole esitatud hüvitamiskaebust, vaid tühistamis- ja kohustamisnõuded.

7. Rapla vald palus 05.04.2023 seisukohas jätta kohustamiskaebuse tähtaeg ennistamata.

Kaebaja pidi juba vastustaja 12.10.2022 ja 06.12.2022 seisukohtadest tsiviilasjas nr 2-22-6254

mõistma, et 18.06.2012 koostööleping oli haldusleping. See, et taristu väljaehitamise lepingud

on halduslepingud, on kinnisvara valdkonnas tegutsevatele isikutele üldteada. Fausto Capital

AS on selliseid lepinguid avaliku taristu osas sõlminud korduvalt. Kaebaja pidi hiljemalt 2019.

a-l olema teadlik, et tema välja ehitatud taristuga liitumist on soovinud saada Suve tn 9 kinnistu

omanik, kes kasutab mh kaebaja välja ehitatud tänavaid juba 2019. a-st. Hüvitamiskaebuse

esitamise tähtaeg on 3 aastat ajast, mil isik sai kahjust teada (HKMS § 46 lg 4). Vastustajale ei

ole äratuntav ühegi tähtaja ennistamist õigustava mõjuva põhjuse olemasolu.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 02.08.2023 määrusega Fausto Capital AS kaebuse

tühistamis- ja tuvastamisnõuetes, luges kohustamisnõuded esitatuks kaebetähtaja rikkumisega

ja jättis kaebetähtja ennistamata ning lõpetas kohustamisnõuete osas haldusasja menetluse.

Menetlusosaliste menetluskulud jättis halduskohus nende endi kanda.

Kaebaja õiguseellase ja vastustaja vahel sõlmitud 18.06.2012 koostööleping on haldusleping.

Koostööleping oli suunatud Põhjakeskuse DP-s ettenähtud taristu ehitamisele, st tegemist oli

kohaliku omavalitsuse kohustuse ülevõtmisega. Planeerimis- ja ehitusloa menetlused on avalik-

õiguslikud menetlused ning nendega seotud pooltevahelised õigussuhted on avalik-õiguslikud

(nt Riigikohtu 06.12.2011 määrus nr 3-3-4-2-11, p 11). Haldusorgani poolt halduslepingu

täitmise eest tasu maksmine on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 ja HKMS

§ 6 lg 2 mõttes. Kui maksmisest keeldutakse või sellega viivitatakse, on tasu nõudjal asjakohane

esitada kohustamisnõue. Halduslepingu täitmise nõue on kohustamisnõude erijuhtum. HKMS

§ 46 lg 2 esimese lause kohaldamisel on määravaks haldusorgani keeldumine (vt Riigikohtu

28.06.2021 määrus nr 3-19-143, p-d 14–17). Seega ei ole kaebaja esitanud hüvitamisnõuet, vaid

tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõuded.

Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 kiri ei ole haldusakt, mistõttu ei saa selle suhtes esitada ka

tühistamisnõuet. Halduslepingust tuleneva nõude tunnustamine või tunnustamata jätmine ei

eelda haldusakt andmist. Halduslepingu täitmise toimingu peale ei saa HKMS § 38 lg-st 4 ja

§ 45 lg-st 2 tuleneva kaebeõiguse piirangu tõttu esitada ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet,

sest 13.05.2022 kirja õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks iseseisvalt kuidagi kaitsta kaebaja

õigusi ja kaebajal on olemas tõhusam nõue kohustada Rapla valda täitma halduslepingu p-i 13.

Nõue vastustaja 13.05.2022 kirja tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel või alternatiivselt HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Tagastada tuleb ka

Rapla valla 04.07.2022 vastuse ja 12.10.2022 vastuhagi osalise tühistamise nõuded, sest need

ei ole haldusaktid. Need ei ole ka haldustoimingud, vaid tsiviilkohtumenetluse toimingud, mida

hinnatakse tsiviilkohtumenetluses. Eeltoodud tühistamis- ja tuvastamisnõuded tuleb tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel.

Kohustamisnõuete puhul tuleb lahendada nende tähtaegsuse küsimus: st kas kaebaja eksimus

pädeva kohtu määramisel toob kaasa kaebuse tähtaegseks lugemise, ning kui mitte, siis kas seda

eksimust tuleb lugeda kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kuna vastustaja keeldus

toimingu tegemisest 13.05.2022 kirjaga, siis oleks kaebaja pidanud HKMS § 46 lg 2 kohaselt

pöörduma kohustamisnõudega halduskohtusse 30 päeva jooksul kirja saamisest. Vaidlust ei ole,

et kaebaja pöördus enne 13.05.2022 kirja saamist hagiga maakohtusse, kuna vastustaja ei olnud

tema määratud tähtaja jooksul nõudekirjale reageerinud. Praeguse vaidlusega mõneti sarnast

3-23-301

5(8)

olukorda on analüüsitud Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määruses nr 3-19-2347 ja Tartu

Ringkonnakohtu 14.07.2016 määruses nr 3-16-359, millest lähtudes ei lükanud maakohtule

27.04.2022 hagiavalduse esitamine halduskohtusse pöördumise tähtaega edasi ja hagiavalduse

esitamise aega ei saa lugeda ka kaebuse esitamise ajaks. See oleks vastuolus HKMS § 46 lg-ga

1 ja lg 2 esimese lausega, mis seovad kaebetähtaja kulgema hakkamise vaidlustatava haldusakti

kättetoimetamise või toimingu tegemisega. See, et kaebaja ei soovinud ära oodata vastustaja

vastust ja pöördus ennatlikult maakohtusse, oli tema enda otsustus. Seega on kohustamiskaebus

HKMS § 46 lg 2 järgi mittetähtaegne. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse

kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Haldusasja nr 3-19-2347 seisukohad ei ole üle

kantavad praegusele vaidlusele, sest juba alates Riigikohtu 06.12.2011 määrusest nr 3-3-4-2-11

on teada, et koostööleping on haldusleping, mille nõuded alluvad halduskohtule. Seetõttu ei ole

tegemist praktikas ebaselge teemaga, mille puhul võiks halduskohtu pädevus olla küsitav (vt ka

planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg 2). Samuti ei suunanud leping vaidluste lahendamiseks

maakohtusse. Kaebaja on kogemustega kinnisvaraarendaja, kellel pidid olema teadmised, et

mõista lepingu olemust. Seejuures sõlmiti koostööleping 20.03.2011 ja 21.03.2011 lepingute

asemel, mida vastustaja on tsiviilasjas nr 2-22-6254 pidanud halduslepinguteks. Usutav ei ole,

et kaebajat võisid eksitada vastustaja varem alustatud kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-21-

11508 ja nr 2-21-2746, sest neist ei nähtu, et vald oleks pidanud 18.06.2012 koostöölepingut

tsiviilõiguslikuks. Objektiivsed põhjused kaebetähtaja ületamiseks puuduvad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Fausto Capital AS palub 16.08.2023 määruskaebuses (täiendatud 05.09.2023)

tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega lugeda tema kaebus tähtaegseks või ennistada

kaebetähtaeg ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Tühistamisnõuete tagastamine HKMS § 121 lg 2 p-de 1 või 2 alusel ei olnud põhjendatud, sest

tegemist ei ole olukorraga, kus ilma kahtluseta oleks selge, et vastustaja 13.05.2022, 04.07.2022

ja 12.10.2022 kirjalikud seisukohad ei vasta üheski osas haldusakti tunnustele ning neid ei ole

seetõttu võimalik tühistada. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud, et koostöölepingu p-s 13

ette nähtud kompensatsiooni maksmisest lõplikul keeldumisel teeb vastustaja sisuliselt otsuse

keelduda soodustava haldusakti andmisest ja/või toimingu tegemisest, mis vastab haldusakti

tunnustele (vt ka Riigikohtu 31.03.2022 otsus nr 3-19-312, p 17; 19.12.2019 otsus nr 3-17-

1329, p 18). Isegi kui keeldumine sisaldab toimingule iseloomulikke elemente, on tervenisti

tegemist haldusaktiga (nt Riigikohtu 12.12.2011 määrus nr 3-3-1-52-11, p 22). Isegi juhul, kui

13.05.2022 vastus on toiming, aitab selle õigusvastasuse tuvastamine kaitsta kaebaja õigusi (st

loob õigusselgust koostöölepingust tekkinud nõuete osas).

Kohustamisnõuetele ei kohaldu HKMS § 46 lg 2 esimeses lauses sätestatud 30-päevane tähtaeg,

vaid HKMS § 46 lg 2 kolmandast lausest tulenev kaheaastane kaebetähtaeg, mida on järgitud.

Tuvastamisnõuded on samuti esitatud HKMS § 46 lg-s 5 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul.

Isegi kui tühistamis- ja kohustamisnõuetele peaks kohalduma 30-päevane kaebetähtaeg, on

kaebus tähtaegne, sest kaebaja oli esitanud sama nõudega samal alusel 27.04.2022 hagiavalduse

maakohtule (HKMS § 40 lg 2, § 68 lg 3; vt Tartu Ringkonnakohtu 14.07.2016 määrus nr 3-16-

359, p 12). Kaebaja sai maakohtu määruse kätte 31.01.2023 ja esitas kaebuse halduskohtule

13.02.2023, mistõttu tuleb 27.04.2022 hagiavaldus lugeda tähtaegselt esitatud kaebuseks ja

13.02.2023 kaebus selle täienduseks (vt ka Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-2-1-178-15, p 21).

Tähtsust ei oma, et hagiavaldus esitati juba enne vastustaja 13.05.2022 vastust. Kui maakohus

oleks hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel (06.06.2022) õigesti tuvastanud enda

pädevuse puudumise ning selgitanud kaebajale, et avaldus kuulub lahendamisele halduskohtus,

siis ei oleks kaebetähtaja küsimust tõusetunud. Kui kaebust ei saa lugeda tähtaegseks, siis tuleb

3-23-301

6(8)

kaebetähtaeg ennistada, sest on ilmselge, et poolte varasemat praktikat arvestades (st vastustaja

on samast koostöölepingust tulenevaid õigusi kaitsnud maakohtus tsiviilasjades nr 2-21-2746

ja nr 2-21-11508) ei pidanud kaebaja mõistma vajadust pöörduda halduskohtusse (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.09.2020 määrus nr 3-19-2347, p 16; 26.06.2020 määrus nr 3-20-387, p 19).

Halduskohus leidis vääralt, et kaebaja pidanuks juba Riigikohtu 06.12.2011 määrusest nr 3-3-

4-2-11 järeldama, et tegu on halduslepinguga. PlanS § 131 lg 2 jõustus alles 01.07.2015 ja ei

puuduta 18.06.2012 koostöölepingut. Kaebetähtaja ennistamine on kaebaja huvide ja õiguste

kaitse tagamiseks väga oluline. Kaebaja on kandnud kulusid taristu välja ehitamiseks (mis on

olemuslikult vastustaja seadusjärgne kohustus) 1 355 557 eurot ning nõuab seoses kolmanda

isiku liitumisega kaebaja poolt välja ehitatud taristuga vallalt kompensatsiooni 723 881 eurot.

Kaebaja ei ole siiski esitanud hüvitamiskaebust, vaid kohustamiskaebuse (tasunõude). Sellest,

et kolmas isik (Prisma kaubanduskeskus) on taristuga liitunud, sai kaebaja teada 2022. a aprillis.

Tallinna mnt 2 kinnistult 2012. a-l mahasõidu rajamine Kagu tänavale ei ole käsitatav kolmanda

isiku poolse taristuga liitumisena, sest see nähti ette juba ehitusprojektis. Suve tn 9 kinnistut ei

ole senini taristuga liidetud. Kaebajal on koostöölepingu p 13 kohane kompensatsiooninõue,

sõltumata tema poolt majandusliku kasu teenimisest.

10. Rapla vald palub 01.09.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja on

sisuliselt esitanud hüvitamiskaebuse, mitte kohustamiskaebuse. Kohustamisnõude esitamiseks

peaks 18.06.2012 koostöölepingust tulenema kohustus tasuda kindel rahasumma või vähemalt

peaks olema sätestatud tasu kujunemise mehhanism. Koostöölepingu p-st 13 ei tulene kumbagi.

DP järgse taristu väljaehitamise lepingu puhul oleks tegemist tasu maksmise kokkuleppega, kui

kaebajal olnuks kohustus taristu välja ehitada ja vastustajal seejärel kohustus selle eest tasuda.

Koostöölepingu p-st 13 tuleneb kompensatsiooni, mitte tasu maksmise kohustus. Selline nõue

on hüvitusnõue. Kaebaja nõuab mh vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise maksumuse

hüvitamist, kuid need võõrandati 104 675,13 euro eest AS-le Rapla Vesi juba 09.10.2014.

Seega nõuab kaebaja vee- ja kanalisatsioonitorustike eest kompensatsiooni teistkordselt ning

see nõue ei tulene koostöölepingust. Kuna kaebaja käsitab taristuga liitumisena ka mahasõidu

rajamist tema ehitatud teele, pidi kaebaja olema kolmandate isikute liitumisest teadlik juba

2012. a-l, mil kaebaja ehitatud teedevõrk võeti kasutusele ning sellele ehitati mahasõit Tallinna

mnt 2 kinnistult. Samuti pidi kaebaja olema hiljemalt 2019. a-l teadlik, et tema väljaehitatud

Suve tn L2 kinnistut kasutab Suve tn 9 kinnistu omanik. Seega on HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud

tähtaeg hüvitamisnõude esitamiseks mööda lastud ja ennistamise alused puuduvad.

Tühistamis- ja tuvastamisnõuete tagastamine oli põhjendatud. Vastustaja 13.05.2022 kiri ning

tsiviilasjas nr 2-22-6254 esitatud 04.07.2022 ja 12.10.2022 seisukohad ei ole haldusaktid. Ka

määruskaebus ei sisalda põhjendusi, miks peaksid maakohtule esitatud menetlusdokumendid

olema haldusaktid. Vastustaja ei keeldunud 13.05.2022 kirjaga kompensatsiooni maksmisest,

vaid vastas kaebaja nõudekirjale. Kaebaja ei ole põhjendanud 13.05.2022 kirja õigusvastasuse

tuvastamise vajadust. Kui kompensatsiooni maksmise nõuet käsitada kohustamisnõudena, siis

on seegi esitatud kaebetähtaega rikkudes. Praegusel juhul ei kohaldu HKMS § 46 lg 2 teine ja

kolmas lause, sest vastustaja ei ole olnud tegevusetu ega viivituses, vaid vastas nõudekirjale

13.05.2022. Kaebaja esitatud 29.11.2013 koosoleku protokollist nähtub, et kaebaja õiguseellane

esitas sisuliselt taotluse kompensatsiooni maksmiseks juba 2013. a-l. Kohustamisnõue oleks

seetõttu mittetähtaegne ka HKMS § 46 lg 2 teise lause järgi. Maakohtule 27.04.2022 esitatud

hagiavaldust ei saa lugeda 13.05.2022 vastuse peale esitatud kohustamiskaebuseks, sest hagi

esitamise ajal ei olnud vastuse sisu kaebajale veel teada. Isegi kui kaebaja pidas koostöölepingut

ekslikult tsiviilõiguslikuks, saanuks ta esitada asjakohase nõude maakohtule pärast vastustaja

13.05.2022 kirjaga tutvumist, kuid kaebaja ei teinud seda. Halduskohus leidis põhjendatult, et

asjas ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja ei ole kunagi väitnud, et 18.06.2012

koostöölepingu puhul oleks tegemist tsiviilõigusliku lepinguga.

3-23-301

7(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Sisulist vaidlust ei ole selles, et Fausto Capital AS õiguseellase Rappeli Keskus OÜ ja

Rapla Vallavalitsuse vahel 18.06.2012 sõlmitud koostööleping on haldusleping, sest sellega

anti kohaliku omavalitsuse üksuse seadusest tuleneva kohustuse (vt 01.01.2003–30.06.2015

kehtinud ehitusseaduse § 13) täitmine üle arendajale (nt Riigikohtu 24.11.2022 otsus nr 3-20-

120, p 12; 06.12.2011 määrus nr 3-3-4-2-11, p-d 7–12).

12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et tühistamisnõuete tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 2

alusel oli õiguspärane. Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 vastus nr 12-8/10-38 ning Rapla valla

lepingulise esindaja 04.07.2022 vastus hagiavaldusele ja 12.10.2022 vastuhagi tsiviilasjas nr 2-

22-6254 ei ole haldusaktid, mistõttu ei saa kaebaja nõuda nende tühistamist (s.o kõnealustel

dokumentidel puudub kehtivus, mida oleks võimalik kõrvaldada). Tegemist ei ole ka eriliselt

keeruka või ebaselge olukorraga, mis eeldanuks kaebuse menetlusse võtmist ja põhjalikumat

hindamist asja sisulise läbivaatamise käigus. Kaebaja 07.04.2022 nõudekirjale antud vastus ei

ole haldusakt, sest esiteks ei pidanud vastustaja võimalikuks enne auditi valmimist kujundada

nõude suhtes oma lõplikku seisukohta ning teiseks ei ole halduslepingus sätestatud tasu suuruse

väljaarvutamist ja tasu maksmist või ka tasu maksmisest keeldumist alust pidada haldusaktiks,

vaid tegemist on (täite)toimingu või sellest keeldumisega. Seadusest ei tulene, et halduslepingu

täitmisest keeldumise kohta tuleb väljastada haldusakt. Toimingu tegemisest keeldumine ei ole

haldusakt, vaid samuti toiming (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022 otsus nr 3-20-1973, p

11). Toimingu tegemisest keeldumise peale ei ole seega võimalik esitada tühistamisnõuet, vaid

asjakohane on esitada kohustamiskaebus. Tsiviilasjas nr 2-22-6254 esitatud 04.07.2022 ja

12.10.2022 menetlusdokumente ei ole võimalik käsitada Rapla valla haldusaktidena ainuüksi

põhjusel, et need on koostanud vastustajale kohtumenetluses lepingulisel alusel õigusteenust

osutanud isik, kellel puudub pädevus anda valla nimel välja haldusakte. Tsiviilkohtumenetluse

toimingute õiguspärasuse kontrollimine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1).

13. Halduskohus leidis Riigikohtu 28.06.2021 määrusele nr 3-19-143 viidates, et 18.06.2012

koostöölepingu p-st 13 tulenev kompensatsiooninõue kujutab olemuselt halduslepingu täitmise

nõuet ja seega on kaebaja asjakohaselt esitanud kohustamisnõude (st tasu maksmise toimingu

tegemiseks kohustamiseks). Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Koostöölepingu p 13

ei näe ette arendajale konkreetse suurusega tasu maksmist, vaid üksnes arendaja õiguse teatud

tingimuste esinemise korral saada tema poolt DP järgse taristu väljaehitamiseks tehtud vajalike

ja põhjendatud kulutuste katteks kompensatsiooni. Seda kompensatsiooni on kaebaja nõudnud

07.04.2022 nõudekirjas, 27.04.2022 hagiavalduses ning ka 13.02.2023 kaebuses. Ehkki kaebaja

eesmärgiks on saada kompensatsiooni (hüvitust) tema poolt taristu väljaehitamiseks tehtud

kulutuste eest, ei ole sellele vaatamata tegemist kahju hüvitamise kaebusega HKMS § 37 lg 2

p 4 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 tähenduses, sest nõude aluseks ei ole vastustaja

õigusvastase tegevusega kaebajale kahju tekitamine (RVastS § 7 lg 1), vaid koostöölepingu p-s

13 kokkulepitu. Vallale üle antud taristu valmis ehitamiseks tehtud kulutused ega kolmandate

isikute võimalik liitumine selle taristuga ei ole kaebaja kahju, vaid üksnes koostöölepingu p-st

13 võimalikult tuleneva nõudeõiguse tekkimise aluseks olevad asjaolud.

14. Kuna kaebaja käsutuses on tõhusam kohustamisnõue, mille ta on ka esitanud, siis ei ole

Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 kirja (toimingu) õigusvastasuse tuvastamise nõue HKMS § 45

lg 2 kohaselt lubatav. Kohustamiskaebuse lahendamise raames oleks kaebajal võimalik esitada

kõik vastuväited 13.05.2022 kirjas väljendatud seisukohtadele. Kokkuvõtlikult on halduskohus

Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022 kirja tühistamise ja selle õigusvastasuse tuvastamise nõuded

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastanud.

3-23-301

8(8)

15. Nagu eespool märgitud, on kaebaja koostöölepingu p 13 täitmise nõudena asjakohaselt

esitanud halduskohtule kohustamisnõude. Kaebaja on esmalt palunud kohustada vastustajat

maksma kompensatsiooni kaebaja poolt välja arvutatud summas (723 881 eurot ja lisaks viivis

VÕS §-s 113 sätestatud määras) või alternatiivselt kohustada vastustajat arvutama ja maksma

kompensatsiooni vastavalt koostöölepingu p-le 13. HKMS § 46 lg 2 kohaselt saab toimingu

tegemiseks kohustamiseks esitada kaebuse 30 päeva jooksul kaebajale toimingu tegemisest

keeldumise teatavaks tegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib

kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja

möödumisest või kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, siis kahe aasta jooksul toimingu

taotlemisest arvates.

16. Halduskohus leidis, et kohustamiskaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest kaebaja

pidanuks pöörduma halduskohtusse 30 päeva jooksul 13.05.2022 kirja kättesaamisest arvates.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Vastustaja vaidles 13.05.2022 kirjas kaebaja nõudekirjale

küll vastu ja ei tunnustanud esitatud nõuet ega selle suurust (mh ei nõustunud vastustaja sellega,

et tänavale juurdepääsu ehitamist saaks üldse käsitada kolmanda isiku „liitumisena“ taristuga),

ei pidanud vastustaja kokkuvõttes siiski võimalikuks kujundada kaebaja nõude suhtes oma

lõplikku seisukohta enne auditi valmimist. Seetõttu ei saa 13.05.2022 kirja käsitada vastustaja

üheselt mõistetava keeldumisena, millest hakkas kulgema kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg

(vt ka Riigikohtu 28.06.2021 määrus nr 3-19-143, p-d 16–17). Kaebaja ei pidanud sellest kirjast

mõistma, et haldusorgan on tema taotluse lõplikult lahendanud ning tal tuleb kompensatsiooni

saamiseks pöörduda 30 päeva jooksul kohustamiskaebusega halduskohtusse. Selles osas erineb

praegune vaidlus Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2020 määruses nr 3-19-2347 kajastatust, kus

haldusorgan oli kujundanud oma selge seisukoha. Järeldust, et Rapla Vallavalitsuse 13.05.2022

kirjaga ei ole otsustatud kompensatsiooni maksmisest keelduda, vaid sellega üksnes vastati

07.04.2022 nõudekirjale, on vastustaja kinnitanud ka vastuses määruskaebusele (p 2.13).

17. Kuivõrd vastustaja ei ole kaebaja poolt 07.04.2022 taotletud toimingu tegemisest selgelt

keeldunud, tuleb kohustamiskaebuse esitamise tähtaega arvestada vastavalt HKMS § 46 lg 2

teisele ja kolmandale lausele. Kuna kaebus esitati halduskohtule 13.02.2023, siis on järgitud nii

ühe- kui ka kaheaastast kohtusse pöördumise tähtaega. Seega on halduskohus lugenud kaebaja

esitatud kohustamisnõude ekslikult mittetähtaegseks ja tähtaja ennistamise vajadust ei tõusetu.

Ringkonnakohus ei nõustu ka vastustajaga, et kaebaja õiguseellane esitas koostöölepingu p 13

täitmise nõude juba 2013. a-l, sest olenemata sellest, et juba 2012. a-l ehitati mahasõit Tallinna

mnt 2 kinnistule ja anti Kagu tänavale osaliselt kasutusluba, ei nähtu koostöölepingu p-st 13, et

arendajal oleks õigus nõuda vallalt kompensatsiooni enne valmis ehitatud taristu vallale tasuta

üleandmist, mis Kagu tänava puhul toimus 17.03.2022 lepinguga. Seda on vastustaja rõhutanud

ka 13.05.2022 kirjas, märkides, et vald ei olegi pidanud varem hakkama koostöölepingu p-s 13

märgitud kalkulatsioone koostama või kinnitama. Rapla Vallavalitsuse 29.11.2013 koosoleku

protokollist (kaebuse lisa 10) ei saa samuti välja lugeda, et Fausto Capital AS õiguseellane oleks

esitanud koostöölepingu p 13 täitmise nõude, vaid arutati üksnes kompenseerimismehhanismi

väljatöötamist, mille puhul on mh selgelt märgitud, et Kagu tänav jääb paketist välja.

18. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Fausto Capital AS määruskaebuse osaliselt ning

tühistab Tallinna Halduskohtu 02.08.2023 määruse resolutsiooni p-d 2–4. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb kohustamiskaebuse tähtaegseks ja saadab selle

halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna menetlus jätkub, tuleb määrus tühistada

ka menetluskulude jaotuse osas. Tühistamis- ja tuvastamisnõuete tagastamist puudutavas osas

jääb Fausto Capital AS määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)