2-21-3740/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3740

Kohtuasi

X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja AY

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-3740 muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-21-3740

2 (10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja

10 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled kirjaliku Audi A8,

registreerimisnumbriga XXXXXX, vin-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX (Audi või

sõiduk) müügilepingu. Hageja maksis kostjale 10 000 eurot. Lepingu kohaselt läks sõiduki

omand üle lepingu allkirjastamisest. Kostja ei ole andnud sõidukit hagejale üle. Hageja esitas

kostjale 3. veebruaril 2021 pretensiooni ja kostja lubas kohustusi täita, kuid ei teinud seda.

Kostja müüs sõiduki 2. aprillil 2021 muule isikule, mistõttu sõidukit ei ole võimalik hagejale

üle anda. Hagejale tekkis kostja kohustuse rikkumisest kahju 10 000 eurot.

1.2. Hageja kinnitas, et mingit laenu- ega pandilepingut poolte vahel pole. Kostja ei ole

tõendanud nende lepingute sõlmimist ega tingimusi. BMW X1 müügileping ei seondu praeguse

vaidlusega.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja väitel on hagis toodud väited ebaõiged. Audi oli pandiese. Hageja ei ole tõendanud,

et pooled leppisid kokku Audi omandi üleandmises hagejale. Hageja ei ole tõendanud kostjale

müügihinna tasumist.

2.2. Tegelikult võttis kostja hagejalt 2020. a lõpus laenu 10 000 eurot üheks-kaheks kuuks

tingimusel, et kostja pandib sõidukid BMW X1 registreerimisnumbriga CCCCCC (BMW) ja

Audi, mis anti üle vastavalt 14. detsembril 2020 ja 16. detsembril 2020. Koos pandiesemete

üleandmisega sõlmisid pooled laenu saamise eeltingimusena müügilepingud, BMW kohta 14.

detsembril 2020 ja Audi kohta 16. detsembril 2020. Kuna autode üleandmisel jäi kostja ilma

autota, siis tasus ta hagejale 700 eurot ja palus Audi valdust tagasi. Kostja sai seni hageja

töökohas seisnud Audi tagasi. BMW jäi hageja valdusesse laenu tagasimaksmise kohustuse

täitmise tagamiseks. Kostjal ei õnnestunud aasta lõpuks laenu tagasi maksta, v.a Audi

tagasisaamiseks tasutud 700 eurot. Hageja registreeris BMW 28. detsembril 2020 registris enda

nimele. Kostja otsis BMW-le ostjat, et saadud rahaga laen tagastada. Üks isik kontakteerus

kostjaga ja oli nõus maksma BMW eest 11 000 eurot. Kostja suhtles sel teemal hagejaga

Viberis.

2.3. Kostja on seisukohal, et ta sai hagejalt 10 000 eurot laenuks ja tal oli hageja ees vaid

laenulepingust tulenev kohustus. Pooled sõlmisid laenulepingu varjamiseks kaks

müügilepingut. Poolte soov oli tagada laenu esialgu kahe pandiesemega ja hiljem ühe

pandiesemega. Müügilepingud olid näilikud tehingud, mis sõlmiti selleks, et laenu tagastamata

jätmise korral oleks hagejal võimalikult lihtne pandieset realiseerida selle müümise teel.

2.4. Oma 3. veebruari 2021. a pretensioonis nõudis hageja kostjalt 10 000 eurot ehk laenuks

antud raha, kuna sel ajal ei olnud hageja veel tema valduses olnud pandieset BMW müünud ja

müügihinnana saadut oma nõude katteks arvanud. Nüüdseks on kostja kohustus BMW müügist

saadu arvel täidetud. BMW oli kantud registris hageja nimele, hageja võõrandas selle 11 200

euro eest ja uus omanik on kantud 19. märtsil 2021 registrisse. Hageja ei ole tasunud kostjale

BMW müügihinda, s.o väidetavat müügilepingut täitnud. Kui hagejal oleks kostja vastu Audi

2-21-3740

3 (10)

müügilepingust tulenev raha saamise nõue, oleks pooltel sõidukite müügilepingutest tulenevad

tasaarvestatavad nõuded.

2.5. Hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist, kuna ta pole esmalt nõudnud lepingu täitmist ega

andnud selleks täiendavat tähtaega. Hageja nõudis pretensioonis raha, auto valduse nõuet ei ole

ta esitanud. Kostja võõrandas Audi 17. mail 2021, s.o pärast seda, kui teine pandiese BMW oli

ära müüdud ja laenusumma tagasi saadud.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus ei määranud

kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

3.1. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et kostja sai hagejalt 10 000 eurot ja kostja ei

ole andnud Audit hagejale üle. Menetluse käigus langes ära vaidlus sõiduki

registreerimisnumbri üle, see oli XXXXXX.

3.2. Kohus kuulas pooled vande all ära.

3.2.1. Hageja seletusest nähtuvalt käis kostja hageja juures korduvalt sõidukeid pesemas

(autopesulas). Hagejale hakkas Audi meeldima ja ta soovis seda kostjalt osta, olles seda näinud

vaid mõned korrad. Hageja seletas, et tal pole kunagi sellist autot olnud, auto omadused sobisid

talle. Kostja tõi müügilepingu blanketi, mis täideti, ja kostja lubas paari päeva jooksul auto üle

anda. Kostja ise pakkus hagejale autot müügiks 10 000 euro eest. Müügileping jäi hageja kätte

ja dokumendid kostja kätte. Hageja ei kontrollinud, kas sõiduk sai tema nimele registreeritud.

3.2.2. Kostja seletusest nähtub, et ta tunneb hagejat, kuna käis hageja juures pesulas sõidukeid

pesemas. Kostja ostis Audi 2020. a-l 17 000 euro eest. Kostja helistas hagejale ja ütles, et tal

on vaja 10 000 eurot, et investeerida Apple’i tehnikasse. Kostja soovis osta mitu telefoni ja

teenida 1500 eurot kasumit. Kostja seletas, et Audi müügileping vormistati hagejaga seetõttu,

et Audi jäi hagejale garantiiks, et hageja ei jääks oma rahast ilma. Lisaks vormistas kostja laenu

tagamiseks hageja nimele BMW. Pärast seda laenas hageja talle 10 000 eurot. Kuna hageja

arvas, et BMW ei kata laenu, siis jättis kostja paariks päevaks Audi hageja töökotta ja andis

võtmed üle. Dokumente hageja ei nõudnud. Kui kostja maksis hagejale 700 eurot, tagastas

hageja Audi. Sel ajal, kui Audi oli hageja käes, ei olnud hagejal sõiduki dokumente, ta ei

soovinud neid. Müügilepingu vormistamine oli hageja nõue. Kostja aitas hagejal BMW maha

müüa, kuna ta ei saanud laenu tagasi maksta. Sõiduki hind oli u 11 000 – 12 000 eurot.

Vastuseks hageja esindaja küsimusele seletas kostja, et ta ei ole BMW eest mingit raha saanud.

Kostja seletas, et ta ei oleks mingil juhul jätnud tagatiseks Audit, mille hind oli 17 000 eurot,

veel vähem vormistanud seda hageja nimele. Kokkulepe oli, et Audi jääb hageja juurde seni,

kuni kostja maksab tagasi 700 eurot.

3.3. Kohtule on esitatud 16. detsembri 2020. a Audi müügileping, mis on poolte käsitsi

allkirjastatud ja mille kohaselt justkui müüs kostja Audi hagejale. Lepingu p 4 järgi tuleb üle

anda sõiduki dokumendid ja kokku on lepitud, et omand läheb üle pärast lepingu allkirjastamist.

Poolte seletused langevad kokku selles, et kuigi pooled vormistasid kirjeldatud

müügidokumendi, ei andnud kostja hagejale üle Audi dokumente.

3.4. Hageja seletuste kohaselt ta ei uurinud, kas sõiduk vormistati ja registreeriti tema nimele.

Kostja kinnitas, et seda ei tehtud. Hagejal ei ole seni sõiduki valdust ega ka dokumente.

2-21-3740

4 (10)

3.5. Kostja tugines hageja 3. veebruari 2021. a pretensioonile, milles hageja on kirjeldanud

Audi müügitehingut, kuid ei ole esitanud nõuet müügilepingu täitmiseks, s.o hagejale sõiduki

ja lepingus nimetatud dokumentide üleandmiseks. Hageja on esitanud kostjale 3. veebruaril

2021 hoopis rahalise nõude, milles nõuab, et kostja maksaks hiljemalt 15. veebruariks 2021

hageja kontole 10 000 eurot. Seega soovis hageja oma nõudes (pretensioonis) raha, mitte

väidetava müügilepingu täitmist ehk auto üleandmist. Pretensioonis ei ole viiteid lepingust

taganemisele näiteks põhjusel, et kostja ei täida müügilepingust tulenevat auto üleandmise

kohustust. Pretensioonis on vaid märge, et kui raha ei saa tagastada, siis on hageja nõus võtma

kostjalt auto üle hiljemalt 15. veebruaril 2021.

3.6. Kostja esitas kohtule BMW müügilepingu, milles ei ole hinda märgitud. Kostja esitatud

poolte 2021. a jaanuari Viberi kirjavahetusest nähtuvalt arutasid pooled, et keegi soovib autot

ära osta ja kostja soovitab hagejal see müüki panna ning on nõus selle ka ise välja ostma.

Kirjavahetuses on juttu sellest, justkui tasutaks kostjale ära mingi võlg (kostja ootab seda), mis

on omakorda vastus hageja küsimusele „Millal?“. Hageja ei ole sellist kirjavahetust eitanud.

Kohtul puudub alus kahelda, et räägiti BMW-st.

3.7. Hageja esitatud Transpordiameti registriandmete väljavõttest nähtuvalt ei ole Audi

omanikuvahetust 2020. a detsembris registreeritud. See on tehtud alles 2021. a aprillis ja

seejärel 2021. a mais. Andmetest ei nähtu, kelle nimele on sõiduk aprillis 2021 registreeritud.

Kostja esitas Transpordiameti registriväljavõtte, millest nähtub, et kostja allkirjastas Audi

müügitehingu 24. mail 2021 ja uus ostja alles 29. mail 2021. Lisaks esitas kostja ka 17. mai

2021. a Audi müügilepingu, millega kostja võõrandas auto kolmandale isikule. Kuigi sõiduki

kui vallasasja omand ei teki sõiduki omaniku vahetuse registreerimisega Transpordiametis, on

sõiduki omaniku andmete vahetamist võimalik vaadelda kui isikute soovi teha sõiduki tegelike

omanike andmed riigile nähtavaks ning see võimaldab hinnata ka seda, milliseid tehinguid võidi

teha.

3.8. Kuna vaidlust ei olnud selles, et kostja on saanud hagejalt 10 000 eurot, siis juhul, kui

pooled oleksid sõlminud Audi müügilepingu, oleks tavapärane, et ostja ehk hageja nõuaks oma

3. veebruari 2021. a pretensioonis asja valduse üleandmist, mitte raha maksmist, ega seaks

tingimust, et kui ta raha ei saa, siis on ta nõus võtma Audi kostja käest üle. Hageja nõuded ja

käitumine ei viita sellele, et hageja oleks tegelikult soovinud osta kostjalt Audit ja et kostja

oleks soovinud seda hagejale müüa. Ka asjaolu, et hageja ei kontrollinud, kas sõiduk on tema

nimele registreeritud, viitab kohtu hinnangul sellele, et hageja huvi ei olnud suunatud Audi

ostmisele ja omanikuks saamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja asjaõigusseaduse

(AÕS) § 92 järgi. Kohtu hinnangul kinnitavad üksteise järel sõlmitud 14. detsembri 2020. a

BMW müügileping, kus oli jäetud müügihind lahtiseks, 16. detsembri 2020. a Audi

müügileping, millega ei antud hagejale üle dokumente ega registreeritud sõidukit registris tema

nimele, ning BMW hilisema müügiga seotud poolte Viberi sõnumivahetus kostja väiteid, et

tegelikult ei sõlminud pooled 16. detsembril 2020 Audi müügilepingut. Need tõendid

kinnitavad kostja väiteid, et pooled sõlmisid VÕS § 396 lg 1 mõttes laenulepingu 10 000 euro

laenamiseks ja selle tagatiseks olid mõlemad sõidukid. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kui

BMW ei oleks olnud pandiese ja kui hageja ja kostja oleksid sõlminud 14. detsembril 2020. a

BMW müügilepingu, oleks kostja olnud 2021. a jaanuaris huvitatud selle võõrandamisest ja

jaganud infot selle võimaliku müügi kohta.

3.9. Eelnevast tulenevalt ja hinnates kogumis:

2-21-3740

5 (10)

-

kostja vande all antud seletusi, mille kohaselt hageja ei saanud enda valdusesse Audi

dokumente, teda ei vormistatud Transpordiameti registris omanikuks, kostja soovis

hagejalt saada 10 000 eurot laenuks;

-

hageja vande all antud seletusi, mille kohaselt ta ei kontrollinudki, kas Audi on

registreeritud registris tema nimele;

-

17. mai 2021. a Audi müügilepingut kostja ja kolmanda isiku vahel;

-

Transpordiameti väljavõtteid Audi andmete kohta, millest nähtuvalt ei muudetud pärast

poolte 16. detsembri 2020. a lepingu allkirjastamist registris Audi omaniku andmeid;

-

14. detsembri 2020. a BMW müügilepingut poolte vahel;

-

poolte Viberi kirjavahetust 2021. a jaanuaris, millest nähtuvalt aitas kostja leida BMW-

le uut ostjat ja kus kostja on öelnud, et hageja võiks selle müüki panna;

-

hageja 3. veebruari 2021. a pretensiooni kostjale, mis järgnes Viberi kirjavahetusele ja

milles hageja nõudis kostjalt 10 000 euro kandmist oma kontole hiljemalt 15. veebruaril

2021 ning avaldas, et kui seda ei saa, siis on ta nõus võtma enda valdusesse Audi,

asus kohus järeldusele, et pooled ei sõlminud Audi müügilepingut VÕS § 208 lg 1 järgi, st

hageja ei soovinud kostjalt Audit osta ja kostja seda hagejale müüa.

3.10. Kohus järeldas, et nii BMW kui ka Audi müügilepingud olid tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 viimase osa ja lg 3 järgi näilikud, kuna nendega varjati poolte

laenulepingut 10 000 euro laenamiseks kostjale ja kahte pandilepingut. Vaidlust ei olnud selles,

et hageja sai BMW valduse. Kostja seletuse kohaselt jäi Audi mõneks päevaks hageja kätte

ilma dokumentideta, samas kui kostja sai sõiduki tagasi, kui ta andis hagejale 700 eurot, ehk

laenu tagamiseks piisas ühest pandiesemest. Seega on poolte vahel sõlmitud kahe auto

käsipandi leping AÕS § 281 lg 1 ja § 282 lg 1 järgi, millest Audi vabastati hiljem pandi alt.

3.11. Eelneva alusel leidis kohus, et Audi müügileping on TsÜS § 89 lg 2 alusel näilise

tehinguna tühine tehing, millel TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 89 lg 3

järgi kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Hageja nõue tugineb sellele,

et kostja rikkus müügilepingut (mitte laenulepingut) ja hagejal tekkis selle tõttu kahju. Kuna

poolte vahel ei ole Audi müügilepingut, siis ei tõusetu ka küsimust müügilepingu rikkumisest

kostja poolt ning hageja ei saa nõuda müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist.

Sellel põhjusel jääb hagi rahuldamata. Kohtul ei ole vaja hinnata kostja väiteid võimaliku

tasaarvestuse kohta ega VÕS § 115 lg-st 3 tuleneva kahjunõude eelduste täidetust, kuna neil

oleks tähtsust siis, kui müügileping oleks kehtiv.

3.12. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus märkis, et määrab kulude suuruse

kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt nii

materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hageja peab

kohtuotsust üllatuslikuks ja heidab kohtule ette asjaolude ebaõiget hindamist ning tuginemist

asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud.

2-21-3740

6 (10)

4.2. Hageja rõhutab, et mingisugust laenulepingut või pandilepingut, ei suulist ega kirjalikku,

ei ole poolte vahel kunagi sõlmitud. Kostja väide, et poolte vahel oli sõlmitud pandileping, on

paljasõnaline, kuna kostja ei ole esitanud nimetatud lepingut kohtule ega esitanud selle kohta

ühtegi tõendit. Kostja viis oma väitega kohtu eksitusse.

4.3. Oma ebaausa tegevusega tekitas kostja hagejale kahju 10 000 eurot. Hageja esitas kostjale

pretensioone, kus selgitas, et kui ta ei täida müügilepingust tulenevaid kohustusi, siis peab ta

tagastama talle makstud 10 000 eurot. Kostja kohustused olid müügilepingus fikseeritud.

Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Hageja soovis oma nõudeid tõendada tunnistaja

ütlustega. Q nägi, kuidas hageja andis kostjale 10 000 eurot Audi eest. Kohus jättis

põhjendamatult hageja taotluse rahuldamata ja seega olulise osa tõenditest analüüsimata.

4.4. Väide, et hageja ei kontrollinud, kas sõiduk sai tema nimele registreeritud, ei oma tähtsust.

Seda ei olnud mõtet kontrollida, kuna registreerimise käigus on vaja uue omaniku (hageja)

allkirja ja auto tehnilist passi.

4.5. Kostja kinnitas kohtuistungil, et „BMW kohta tegime müügilepingu koos hagejaga. BMW

andsin hagejale üle. Vormistasime registris auto müügi. Register kinnitab müüki, mitte mina.

BMW sõiduauto tehnilise passi sai hageja kätte.“ Seega kinnitasid pooled, et müügileping on

poolte poolt täidetud. See oli eraldiseisev müügileping. Pärast registris registreerimist sai hageja

BMW omanikuks. Kohus leidis ekslikult, et Audi ja BMW müügilepingud on omavahel

kuidagi seotud. Need on iseseisvad müügilepingud, neil olid erinevad müügiesemed ja hinnad.

4.6. Kohus ei ole võtnud tarvitusele kõiki seaduses ettenähtud abinõusid asja tehiolude

igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ning ei ole kõiki asjaolusid välja selgitanud.

Kohus on hinnanud asjas kogutud tõendeid valikuliselt ning ei ole põhjendanud, miks ta on osa

tõendeid tähelepanuta jätnud. Kohus on jätnud põhjendamatult vastamata ka asjakohastele

väidetele. Kohus on tuginenud otsuse tegemisel asjaoludele, mis on oletuslikud ja mida ei olnud

pooltele teatavaks tehtud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

7. Maakohus tuvastas asja lahendamisel järgmised olulised asjaolud, mida pooled

apellatsioonimenetluses ei vaidlusta ja mille ringkonnakohus võtab seega TsMS § 652 lg 1 p 1

järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks:

-

kostja sai hagejalt 10 000 eurot;

-

pooled allkirjastasid 16. detsembril 2020 käsitsi Audi müügilepingu, mille kohaselt

kostja müüs Audi hagejale; lepingu p 4 järgi tuleb üle anda sõiduki dokumendid; lisaks

oli kokku lepitud, et omand läheb üle pärast lepingu alla kirjutamist;

-

kostja ei ole andnud hagejale üle Audit ega ka sõiduki dokumente (Audi jäi küll mõneks

päevaks kostja kätte ilma dokumentideta, kuid kostja sai sõiduki tagasi, kui andis

hagejale 700 eurot);

2-21-3740

7 (10)

-

14. detsembril 2020 olid pooled allkirjastanud müügilepingu BMW kohta ning hageja

sai BMW valduse;

-

Transpordiameti registriandmete väljavõtte kohaselt ei registreeritud detsembris 2020

Audi omanikuvahetust, seda tehti alles 2021. a aprillis ja seejärel 2021. a mais, kuid

andmetest ei nähtu, kelle nimele sõiduk 2021. a aprillis registreeriti;

-

pooled pidasid 2021. a jaanuaris Viberis kirjavahetust BMW teemal, arutades, kas keegi

soovib autot ära osta, ning kostja soovitas hagejal auto müüki panna, olles valmis seda

ka ise välja ostma;

-

kostja esitatud 17. mai 2021. a müügilepingu kohaselt võõrandas kostja Audi

kolmandale isikule; Transpordiameti registri väljavõtte kohaselt allkirjastas kostja Audi

müügilepingu 24. mail 2021 ja uus ostja 29. mail 2021.

8. Maakohus kvalifitseeris õigesti hageja nõude, leides, et hageja nõuab väidetavast Audi

müügilepingust tuleneva asja valduse üleandmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, käsitades kahjuna sõiduki eest tasutud hinda. Selline nõue on võimalik VÕS § 208

lg 1, § 101 lg 1 p 3 ning § 115 lg-te 1 ja 3 alusel, tegemist on kahju hüvitamise nõudega

kohustuse täitmise asemel. Nimetatud nõude esmane eeldus on poolte vahel müügilepingu

olemasolu, millest tulenevat kohustust oleks kostja saanud rikkuda. Praegusel juhul on poolte

vahel vaidlus selles, kas 16. detsembril 2020 allkirjastatud Audi müügileping oli TsÜS § 89 lg

1 mõttes näilik tehing, varjates laenulepingu ja pandilepingute sõlmimist, ja seega TsÜS § 89

lg 2 järgi tühine või mitte.

9. Maakohus leidis tõendeid (peamiselt poolte vande all antud seletused; BMW müügileping;

kostja poolt kohtule esitatud Viberi kirjavahetus jaanuarist 2021; Transpordiameti

registriandmete väljavõtted Audi omanikuvahetuste kohta; 17. mai 2021. a müügileping Audi

müümise kohta kolmandale isikule; hageja 3. veebruari 2021. a pretensioon kostjale) kogumis

hinnates, et need kinnitavad kostja väiteid, et tegelikult ei sõlminud pooled 16. detsembril 2020

Audi müügilepingut VÕS § 208 lg 1 tähenduses, kuna hageja ei soovinud kostjalt Audit osta ja

kostja seda müüa, vaid pooled sõlmisid VÕS § 396 lg 1 järgse laenulepingu hagejalt kostjale

10 000 euro laenamiseks ning selle tagatiseks sõlmiti BMW ja Audi osas käsipandilepingud

AÕS § 281 lg 1 ja § 282 lg 1 järgi. Seejuures hiljem, pärast hagejale 700 euro tagastamist,

vabastati Audi pandi alt ja laenu jäi tagama üks pandiese (BMW). Eelnevast järeldas maakohus,

et BMW ja Audi müügilepingud on TsÜS § 89 lg 1 viimase osa ja lg 3 järgi näilikud tehingud,

kuna nendega varjati poolte laenulepingut 10 000 euro laenamise kohta kostjale ja kahte

pandilepingut. Seega on Audi müügileping TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine, sellel ei ole TsÜS §

84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi ning TsÜS § 89 lg 3 järgi tuleb kohaldada varjatud tehingutele

nende tehingute kohta sätestatut.

10. Olles tutvunud maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja selle vastuse ning muude asja

materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et poolte 16.

detsembri 2020. a müügileping Audi kohta oli näilik tehing ja sellega varjati tegelikult

laenulepingu ja pandilepingu sõlmimist. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse

põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib kolleegium järgmist.

11. Hageja jääb apellatsioonkaebuses endiselt seisukohale, et poolte vahel ei ole sõlmitud

laenulepingut ega pandilepinguid. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

anna alust asuda selles küsimuses maakohtust erinevale seisukohale ega leida, et poolte vahel

oli sõlmitud Audi müügileping.

2-21-3740

8 (10)

11.1. Maakohtu järelduste õigsust ei mõjuta asjaolu, et hageja väitel töötab kostja müügijuhina

ning peab seega olema teadlik müügilepingu tähendusest ja tagajärgedest. Maakohus on asjas

esitatud tõendite põhjal põhjendatult leidnud, et praegusel juhul ei olnud poolte tegelik tahe

sõlmida Audi müügilepingut, s.o hageja ei soovinud Audit osta ja kostja seda müüa, vaid poolte

tahe oli sõlmida laenu- ja pandilepingud.

11.2. Põhjendatud ei ole hageja väide, et Audi müügilepingu sõlmimist kinnitab see, et kostjale

esitatud pretensioonis oli hageja tuginenud müügilepingule ja nõudnud kostjalt müügilepingust

tulenevate kohustuste täitmata jätmise korral 10 000 euro tagastamist.

11.2.1. Maakohus on hageja 3. veebruari 2021. a pretensiooni (tl-d 5–6) vaidlustatud otsuses

hinnanud ja leidnud, et hageja ei ole selles esitanud VÕS § 208 lg 1, § 101 lg 1 ja § 108 lg 2 p-

st 1 tulenevat müügilepingu täitmise nõuet ehk nõuet anda hagejale üle vaidlusalune sõiduk ja

lepingus nimetatud dokumendid. Hageja on esitanud kostjale hoopis rahalise nõude, et kostja

maksaks hagejale 10 000 eurot hiljemalt 15. veebruariks 2021. Maakohus järeldas sellest, et

hageja ei nõudnud mitte väidetava müügilepingu täitmist, s.o sõiduki üleandmist, vaid raha.

Maakohus tuvastas, et pretensioonis ei olnud viiteid lepingust taganemisele (nt põhjusel, et

kostja ei täida müügilepingust tulenevat sõiduki üleandmise kohustust), vaid üksnes märge, et

kui raha ei saa tagastada, siis on hageja nõus võtma kostja käest üle Audi hiljemalt 15.

veebruaril 2021.

11.2.2. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga nimetatud tõendile ja leiab, et pretensiooni

sisu kinnitab täiendavalt seda, et poolte vahel ei olnud sõlmitud müügilepingut Audi

omandamiseks hageja poolt, vaid pooled olid sõlminud laenulepingu, mida nad soovisid tagada

sõidukitega. Sellele viitab selgelt asjaolu, et hageja esmane soov oli saada tagasi kostjale antud

10 000 eurot ning Audi endale võtmisega oleks hageja nõustunud juhul, kui kostjal poleks olnud

võimalik raha tagastada.

11.3. Hageja arvates pole oluline see, et ta ei kontrollinud, kas sõiduk sai tema nimele

registreeritud. Kolleegiumi hinnangul võttis maakohus põhjendatult asjaoludena, mis viitavad

sellele, et pooled ei sõlminud Audi müügilepingut, arvesse seda, et hagejat ei vormistatud pärast

16. detsembri 2020. a tehingu sõlmimist Transpordiameti registris Audi omanikuks ning hageja

ei tundnud selle vastu huvi, jättes kontrollimata, kas Audi on registris tema nimele

registreeritud. Samas oli see vaid osa arvukatest asjaoludest, millega maakohus poolte tegelikku

õigussuhet kvalifitseerides arvestas.

11.4. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja kinnitas 19. jaanuari 2022. a kohtuistungil

müügilepingu sõlmimist ja täitmist. Hageja viitab kostja seletusele, mille kohaselt „BMW kohta

tegime müügilepingu koos hagejaga. BMW andsin hagejale üle. Vormistasime registris auto

müügi. Register kinnitab müüki, mitte mina. BMW sõiduauto tehnilise passi sai hageja kätte.“

Nende lausete hindamisel tuleb arvestada nende ütlemise konteksti, st kostja muid seletusi

samal istungil. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja küll selgitas müügilepingu

vormistamist ja BMW üleandmist, kuid kostja väitel oli BMW tegelikult pandiese, see oli

laenatud 10 000 euro tagatis ning kostja pole BMW eest raha saanud (vt kohtuistungi protokoll,

ajamärk 01:24:36). Seega ei ole kostja müügilepingu sõlmimist ja täitmist 19. jaanuari 2022. a

kohtuistungil kinnitanud.

11.5. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kostja väide pandilepingu sõlmimise kohta on

paljasõnaline, kuna kostja pole pandilepingut kohtule esitanud. Käsipandi seadmise kokkulepe

AÕS § 281 lg 1 ja § 282 lg 1 tähenduses võib olla sõlmitud ka suuliselt, kui sellega kaasneb

pandieseme valduse üleandmine pandipidajale, seega ei välista pandilepingu olemasolu

2-21-3740

9 (10)

kirjaliku lepingudokumendi puudumine. Maakohtu tuvastatud asjaolud, sh asjas esitatud

tõendid kinnitavad poolte vahel pandilepingute sõlmimist Audi ja BMW kohta ning hiljem

(pärast kostja poolt hagejale 700 euro tagastamist) Audi vabastamist pandi alt (AÕS § 286 p 3

järgi käsipant lõpeb mh panditud asja tagastamisega pantijale).

12. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette seda, et kohus jättis põhjendamatult

rahuldamata hageja taotluse tunnistaja Q ülekuulamiseks, kes nägi, kuidas hageja andis kostjale

10 000 eurot Audi eest.

12.1. Asja materjalidest nähtuvalt taotles hageja oma 8. oktoobri 2021. a menetlusdokumendis

tunnistaja Q ülekuulamist, kuna tunnistaja nägi, kuidas hageja andis kostjale 10 000 eurot Audi

eest. Hageja kordas oma taotlust 14. detsembri 2021. a menetlusdokumendis. 19. jaanuari 2022.

a kohtuistungil avaldas hageja, et tunnistaja saab tõendada ka seda, et hageja ei võtnud autot,

kuna kostja ütles, et tal on vaja autot veel kaks päeva kasutada (vt kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:33:35). Maakohus jättis 19. jaanuari 2022. a kohtuistungil protokollilise määrusega

hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et tunnistaja

ülekuulamiseks puudub vajadus, kuna vaidlust ei ole selles, et kostja on saanud 10 000 eurot.

Selle kohta, kas pooled sõlmisid Audi müügi- või pandilepingu, s.o milles pooled Audi osas

kokku leppisid, on tõendiks poolte vande all antavad ütlused ja hageja tunnistajat pole vaja selle

kohta üle kuulata (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:23:19, 00:37:24 ja 00:44:34).

12.2. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus hageja tunnistaja ülekuulamise taotluse

põhjendatult rahuldamata. Peamine asjaolu, mida hageja soovis tunnistaja ütlustega tõendada,

ei olnud vaidluse all (TsMS § 238 lg 1 p 1). Kostja ei ole menetluses vastu vaielnud sellele, et

hageja andis talle sularahas 10 000 eurot ja kostja andis hagejale Audi, kuid kostja väitel ei

olnud tegemist Audi müümisega hagejale, vaid hageja andis kostjale laenu ja sai Audi valduse

laenu tagasimaksmise tagatiseks. Ka 19. jaanuari 2022. a kohtuistungil avaldas kostja esindaja,

et kostja tunnistab 10 000 euro saamist, aga teise kokkuleppe alusel (vt kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:22:35). See, mis põhjusel hageja väidetavalt kohe kostjalt autot ei võtnud, ei oma

tähtsust hindamisel, kas auto üleandmise aluseks oli müügi- või pandileping. Seega ei oleks

olnud alust kuulata tunnistajat üle ka selle asjaolu kohta (TsMS § 238 lg 1). Kolmanda isikuna

ei oleks Q saanud anda ütlusi selle kohta, milline oli poolte tahe lepingu sõlmimisel ning mis

põhjusel hageja kostjale Audi eest raha andis ja kostja hagejale Audi pidi üle andma. Hageja ei

ole ka väitnud, et Q oleks olnud teadlik poolte kokkuleppe sõlmimise asjaoludest ja sisust.

Eelnevat arvestades ei ole maakohus hageja taotluse rahuldamata jätmisel menetlusõiguse

normi rikkunud.

13. Põhjendamatu on ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on hinnanud asjas kogutud

tõendeid valikuliselt ja jätnud põhjendamata, miks ta on osa tõendeid tähelepanuta jätnud,

samuti jätnud põhjendamatult vastamata osadele väidetele. Hageja ei ole viidanud ühelegi

tõendile (peale tunnistaja Q ülekuulamata jätmise) või hageja menetluses esitatud väitele, mille

maakohus oleks jätnud arvestamata ja sellekohased põhjendused esitamata.

14. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus on tuginenud asja lahendamisel asjaoludele,

mida ei ole menetluses arutatud, mistõttu maakohtu otsus oli üllatuslik. Hageja ei ole viidanud

apellatsioonkaebuses ühelegi sellisele asjaolule, millele maakohus oleks otsuses tuginenud ja

mille osas pooled poleks saanud menetluses oma seisukohti avaldada. Asja materjalidest ei

nähtu kolleegiumile, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust või asjaolude pooltega

arutamise kohustust viisil, mis oleks võinud tuua kaasa üllatusliku otsuse.

2-21-3740

10 (10)

15. Hageja heidab maakohtule ette ka seda, et kohus ei võtnud tarvitusele kõiki seaduses

ettenähtud abinõusid asja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ning ei

ole välja selgitanud kõiki asjaolusid. Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on võistlev

menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest

(TsMS § 5 lg 1, vt ka § 4 lg 2). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Maakohtul ei

olnud seega kohustust ise asjaolusid välja selgitada, vaid hagis esitatud nõude aluseks olevate

asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustus oli hagejal (vt ka TsMS § 230 lg 1).

16. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et pooled ei ole kehtivalt sõlminud Audi müügilepingut,

leidis maakohus õigesti, et kostja ei saanud müügilepingut rikkuda (sellega, et ta ei andnud asja

üle ega teinud võimalikuks selle omandi üleminekut) ning hageja ei saa nõuda müügilepingu

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist.

17. Kolleegium märgib, et praegusel juhul on maakohus põhjendatult jätnud vaidlustatud

otsuses hindamata selle, kas hagejal võib olla kostja vastu laenulepingust tulenevaid nõudeid.

Kohus peab hagi lahendamisel lähtuma hageja esitatud nõudest ning asjaoludest, mille hageja

on oma nõude põhjendamiseks esitanud (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1 ja 2). Esitatud hagis nõudis

hageja kostjalt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei tuginenud

menetluses alternatiivselt, s.o juhul kui kohus peaks nõustuma kostja väidetega müügilepingu

näilikkuse kohta, laenulepingu sõlmimisele ega esitanud laenulepingust tulenevaid nõudeid.

Vastupidi, hageja oli menetluses selgelt avaldanud seisukohta, et poolte vahel ei ole

laenulepingut sõlmitud (vt nt 30. septembri 2021. a seisukoha lk 3; 8. oktoobri 2021. a

seisukoha lk 2; 14. detsembri 2021. a seisukoha lk 2; ka apellatsioonkaebuses rõhutas hageja

korduvalt, et poolte vahel ei ole laenulepingut ega pandilepingut sõlmitud). Selles olukorras ei

oleks kohus saanud lahendada hageja nõuet laenulepingu alusel. Kui hagejal on kostja vastu

laenulepingust tulenevaid nõudeid, eelkõige kui laen või osa sellest on endiselt tagastamata, on

hagejal võimalik pöörduda kostja vastu kohtusse laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks. Sel juhul on kostjal võimalik esitada hageja nõudele ka vastuväiteid, nt praeguses

menetluses esitatud väide, et laenu tagastamise kohustus on pandiesemeks olnud BMW müügist

saadud raha arvel täidetud (vt nt kostja 15. septembri 2021. a menetlusdokumendi p 3.8).

18. Eelnevat arvestades jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

19. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus põhjendatult poolte menetluskulud TsMS §

162 lg 1 alusel hageja kanda.

20. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

21. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi kindlaks maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

22. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)