2-21-19197/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-19197

Tsiviilasi

Leila Kroonbergi hagi Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. septembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leila Kroonbergi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. august 2023 kl 11.00

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Leila Kroonberg (hageja), ik XXXXXXXXXXXX;

esindajad vandeadvokaat Kristiina Lee ja vandeadvokaat Rait

Sarjas

Vastustaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus (kostja), rk

90000245; esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. septembri 2022 otsus muutmata.

2. Jätta Leila Kroonbergi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Leila Kroonbergi kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Leila

Kroonbergilt Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskulu 1245 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Leila Kroonberg (hageja) esitas 07.12.2021 Tartu Maakohtule hagi Maaelu Edendamise

Sihtasutuse (kostja, edaspidi ka MES) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 084/2021/7245. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning määrata, et

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.

Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei algatanud kostja avalduse alusel

täiteasja nr 084/2021/7245. Täitedokumendiks on notariaalne leping, millega seati hageja

kinnistule kostja kasuks hüpoteek summas 100 000 eurot. Vastavalt notariaalse lepingu p-le 4.1

on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded Foorum Puit OÜ vastu, mis tulenevad nende vahel

sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX ja XXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest.

Sundtäitmiseks esitatud nõue on alusetu. Foorum Puit OÜ (pankrotis) ei ole rikkunud

laenulepinguid nr XXXXXX ega XXX ning nimetatud lepingud on kehtivad.

Kostja ütles üles Foorum Puit OÜ (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe nimega

laenuleping nr XXXXXX lisa 3, mille kohaselt leppisid Foorum Puit OÜ (pankrotis) ja kostja

kokku, et laenulepingust nr XXXXXX, laenulepingust nr XXX, laenulepingust nr 4L17 ja

laenulepingust nr 32L17 tulenevad Foorum Puit OÜ kohustused kokku 636 962,51 eurot.

Laenuleping nr XXXXXX lisa 3 ei seo hagejat. Samuti ei ole tegemist kehtiva dokumendiga,

kuna tagatise andjad ei ole selle kehtimiseks nõusolekut andnud.

Laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 on täiesti iseseisev leping, millest tulenevad nõuded ei ole

tagatud hageja kinnistule seatud hüpoteegiga.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja on esitanud täitmiseks hageja ja MES-i vahel 14.12.2015 sõlmitud hüpoteegi seadmise

lepingu, millega hageja tagas endale kuuluva kinnistuga XXXXXXXX mh MES-i nõudeid

Foorum Puit OÜ vastu, mis tulenevad MES-i ja Foorum Puit vahel sõlmitud laenulepingust nr

XXXXXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest (lepingu p 4.1). Laenuleping

XXXXXX ja selle lisa 3 (mis jõustus 30.04.2018) on kostja poolt kehtivalt üles öeldud alates

26.09.2018.

MES ja Foorum Puit OÜ on laenulepingu nr XXXXXX lisas 3 leppinud kokku nelja

laenulepingu (XXXXXX, XXX, 4L17 ja 32L17) sisulise kokkuliitmise, vormistades selle kõige

suuremamahulisema laenulepingu nr XXXXXX lisana. Siinjuures leppisid pooled kokku, et

ülejäänud 3 laenulepingut (XXX ja selle lisa, 4L17, 32L17) kuuluvad lõpetamisele ja edasi

täidetakse ühtset laenu nr XXXXXX lisa 3 järgi (lisa 3 p 1.6) Igal juhul ei saa olla vaidlust, et

laenulepingu XXXXXX jääk 371 962, 51 eurot on sisaldumas lisa nr 3 sees ja hageja on andnud

hüpoteegi sellest laenulepingust ja lisadest tulenevate nõuete katteks.

Hageja on andnud tagatise ja nõusoleku, et kui põhivõlgnik OÜ Foorum Puit ja MES peaksid

laenulepingule nr XXXXXX sõlmima lisa või muudatuse, siis tagab hagejale kuuluv kinnisasi

ka sellisest lisast või muudatusest tulenevaid kohustusi. Selleks ei pea olema hageja nõusolekut,

nagu hageja on oma seisukohtades ekslikult väljendanud. Laenulepingu nr XXXXXX alusel

väljastatud laen (lisa 3 allkirjastamise ajal oli jääk 371 065, 28 eurot) on endiselt tagastamata.

OÜ Foorum Puit pankroti väljakuulutamisega 11. detsembril 2019 muutusid kõik Foorum Puit

OÜ laenud seaduse kohaselt sissenõutavaks.

Kostja ei nõustu hageja 11. aprillil 2022 esitatud väidetega lisa 3 käsitlemises iseseisva

lepinguna. Lisa 3 alusel ei antud laenusaajale täiendavat laenu, lisasse koondati lihtsalt kokku

neli erinevat laenu ja kokkuleppeliselt on teiste laenude jääkide võrra suurendatud laenulepingu

nr XXXXXX laenusummat. Pooled on vabad leppima konkreetse laenulepingu lisas

(muudatustes) kokku ka muudes tingimustes, mis puudutavad teisi laenulepinguid ja nende

lõpetamisi nõnda, et edasiselt jäi poolte vahel täitmiseks ühtne lepingudokument (vaadeldav

lisa 3). Laenusaaja 30.10.2017 taotluses nelja erineva laenulepingu refinantseerimiseks üheks

pikaajaliseks laenulepinguks on viidatud, et laenu jääksid tagama varasemad tagatised, st. ka

hagejale kuuluv kinnistu, ja hageja Leila Kroonberg on taotluses nimetatud laenusaaja

esindusõiguslikuks isikuks (tl 124-125). Samuti on hageja osalenud 30.04.2018 koosolekul, kus

on arutatud laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 sõlmimist ja selgitatud selle mõtet ning tingimusi

(tl 127).

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus jättis 30. septembri 202 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hagejalt mõistis maakohus kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1852,50 eurot.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:

- kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas kostja (sissenõudja) avalduse alusel hageja (võlgniku)

suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/7245;

- täitedokumendiks on Tartu notar Anne Priks-Toomi 14.12.2015 tõestatud hüpoteegi seadmise

leping nr 2105, millega seati hagejale kuuluvale kinnisasjale aadressil XXXXXX alevik,

XXXXXX vald hüpoteek summas 100 000 eurot kostja (hüpoteegipidaja) kasuks;

- hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on kinnistu

igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete

rahuldamiseks (hüpoteegi seadmise lepingu p 3.2.1);

- hüpoteegi seadmise lepinguga on tagatud kõik kostja (hüpoteegipidaja) nõuded Foorum Puit

OÜ (pankrotis) vastu, mis tulenevad laenulepingust nr XXXXXX ja selle võimalikest lisadest

ning muudatustest (hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1) ja laenulepingust nr XXX ja selle

võimalikest lisadest ja muudatustest (hüpoteegi seadmise lepingu p 4.2);

- võlgnik ja kostja sõlmisid laenulepingu nr XXXXXX lisa 3, milles leppisid kokku: „muuta

laenulepingut nr XXXXXX ja selle lisasid ning laenusumma kujunes laenulepingute nr

XXXXXX, XXX, 4L17 ja 32L17 alusel väljamakstud laenusummadest (laenulepingu nr

XXXXXX lisa 3, p 1.1);

- hageja ei ole ühegi eelnimetatud laenulepingu, sh laenulepingute nr XXXXXX, XXX ega

XXXXXX lisa 3, pooleks;

- kostja ütles laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 üles 19.09.2018.

TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 alusel, saab võlgnik muu kui kohtulahendi sundtäitmise

puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva

nõude olemasolule ja kehtivusele.

Kooskõlas AÕS § 279 lg-s 7 sätestatuga võib kinnistu omanik, kes ei ole võlgnik, esitada

hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja,

ning esitada vastuväiteid ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Seega võib kinnistu

omanik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväiteid nii laenulepingust

tuleneva nõude kui ka selle tagatiseks antud hüpoteegi seadmise lepingu (tagatiskokkuleppe)

kohta.

Hüpoteegiga on võimalik tagada nii hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku vastu kui ka

nõudeid kolmanda isiku vastu, st võlgnik ja pantija kui koormatud kinnisasja omanik võivad

erineda (VÕS § 278). Pooled ei vaidle, et täitmisavalduse esitamise ajal oli kostjal laenusaaja

vastu sissenõutav nõue. Hageja on hüpoteegi seadmise lepingu p-s 4.1 andnud nõusoleku

laenulepingule nr XXXXXX ja selle lisadest tulenevate nõuete täitmisele allumiseks.

Hüpoteegi seadmise lepingu p-st 3.1 nähtub, et hageja seab hüpoteegipidaja kasuks kinnisasjale

hüpoteegi summas 100 000 eurot ning kohustub hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäitmisel või

mittenõuetekohasel täitmisel alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete

rahuldamiseks (lepingu p 3.2.1).

Poolte vaidlus seisneb eelkõige selles, kas hüpoteegi seadmise lepingu punkti 4.1 saab

tõlgendada nii, et see tagab ka laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 täitmist. Hageja väidab, et

hüpoteegi seadmise leping ei taga laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 täitmist, sest see pole

laenulepingu nr XXXXXX lisa hüpoteegi seadmise lepingu tähenduses. Menetluse kestel on

hagejal saanud peamiseks argumendiks see, et lisa nr 3 puhul on tegemist iseseisva lepinguga.

Maakohus leidis, et hageja kinnistule seatud hüpoteek tagab ka laenulepingu nr XXXXXX

lisast 3 tulenevaid nõudeid.

Menetluse kestel on kostja viidanud korduvalt tsiviilasjale nr 2-18-19030 (Foorum Puit OÜ

hagi MES-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks), milles oli poolte vahel vaidlus, kas

laenulepingu lisa 3 on kehtivalt sõlmitud. Tartu Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2019

kohtumääruse p-i 14 kohaselt tuvastas maakohus õigesti, et laenulepingu lisa 3 jõustus 30.

aprillil 2018 ning MES on lepingu kehtivalt üles öelnud alates 26. septembrist 2018. Seega on

jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata võlgniku (Foorum Puit OÜ) hagi MES-i vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Selles tsiviilasjas on analoogne olukord, kus hageja on andnud tagatise ja nõusoleku, et juhul,

kui põhivõlgnik OÜ Foorum Puit ja MES peaksid laenulepingule nr XXXXXX sõlmima lisa

või muudatuse, siis tagab hagejale kuuluv kinnisasi ka sellisest lisast või muudatusest

tulenevaid kohustusi.

AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei ole hüpoteek tagatava nõudega seotud. Hüpoteek on poolte vahel

sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingus selgelt piiritletud. Asjaolu, et hüpoteek kanti sisse 2

aastat enne lisa 3 sõlmimist ei tähenda, et hüpoteek ei taga lisast tulenevaid nõudeid. Hüpoteegi

seadmise lepingu p 4.1 kohaselt on mh tagatud kõik kostja nõuded võlgniku vastu, mis

tulenevad laenulepingust nr XXXXXX ja selle võimalikest lisadest ning muudatustest. Seega

on hüpoteegiga tagatud ka laenulepingu nr XXXXXX lisast nr 3 tulenev nõue.

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga selles, et laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 on

iseseisev leping. Foorum Puit OÜ ja MES on laenulepingu nr XXXXXX lisas 3 kokku leppinud

nelja laenulepingu sisulise kokkuliitmise, vormistades selle kõige suuremamahulisema

laenulepingu nr XXXXXX lisana (lisa 3 p 1.1). Seejuures leppisid võlgnik ja MES kokku, et

ülejäänud laenulepingud kuuluvad lõpetamisele ja edasi täidetakse ühtset laenu nr XXXXXX

lisa 3 järgi (lisa 3 p 1.6). Seega on laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 näol tegemist laenulepingu

nr XXXXXX lisaga. Vastupidise väitmiseks ei ole hageja kohtu ette põhjendatud asjaolusid

toonud. Seega saab eeltoodust tulenevalt kohustuse sissenõutavaks muutumisel rakendada

sissenõude pööramist hüpoteegile.

Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole laenulepingu nr XXXXXX lisaga, on võlgnikul

täitmata laenulepingust nr XXXXXX tulenevad kohustused summas 371 065,28 eurot ning

vastavat nõuet tagab hageja kinnisasjale seatud hüpoteek.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja tunnistada lubamatuks sundtäitmine

täiteasjas nr 084/2021/7245. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja palus nõuda kostjalt välja krediidikomitee 7. detsembri 2017 protokoll nr 1-3.1/246 ja

krediidikomitee 22. detsembri 2017 protokoll nr 1-3.1/249.

Maakohus on kõik hageja väiteid ja viited tõenditele tähelepanuta jätnud ning avaldanud

kohtuotsuse p-s 9 üldsõnaliselt, et kohus ei nõustu, et laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 on

iseseisev leping. Tegemist on iseseisva lepinguga. Analüüsides Foorum Puit OÜ (pankrotis)

30.10.2017 esitatud laenutaotlust koostoimes 27.12.2017 koostamiskuupäevaga dokumendiga

„LAENULEPING nr XXXXXX lisa 3“, nähtub viimasest (p-st 1.2.), et Foorum Puit OÜ

(pankrotis) soovis refinantseerida laenulepinguid nr XXX, 4L17, 32L17. Lisaks nähtub MES-i

27.04.2022 menetlusdokumendi lisana esitatud 30.04.2018 kohtumise protokollist nr 3-1/623,

et MES ise käsitles, et Foorum Puit OÜ (pankrotis) poolt esitatud laenutaotlus on valesti

täidetud ning Foorum Puit OÜ (pankrotis) peab esitama uue laenutaotluse. Seejuures nähtub

vastavast koosoleku protokollist, et MES ise pidas vajalikuks ka kohustusi tagavate

käenduslepingute uuesti sõlmimist (allkirjastamist).

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-18-19030 tehtud Tartu Ringkonnakohtu

lahendit saab selles asjas analoogia korras kohaldada.

Arusaamatu on maakohtu järeldus, et isegi kui asuda seisukohale, et tegemist ei ole

laenulepingu nr XXXXXX lisaga, on võlgnikul täitmata laenulepingust nr XXXXXX tulenevad

kohustused summas 371 065,28 eurot ning vastavat nõuet tagab hageja kinnisasjale seatud

hüpoteek. Kohtu viidatud seisukoht ei ole kooskõlas täitemenetluses kehtiva formaliseerituse

põhimõttega, mille kohaselt ei lahenda kohtutäitur sundtäitmist läbi viies sisulisi juriidilisi

küsimusi, vaid lähtub täitedokumendist ning nii menetluse alustamiseks kui ka kindlate

toimingute tegemiseks on vajalik teatud formaalsete asjaolude esinemine.

08.12.2015 sõlmitud laenuleping nr XXXXXX ei ole lõppenud ülesütlemisega. MES on üles

öelnud 19.09.2018 avaldusega (nr 3-1/1200) üksnes dokumendi – laenulepingu nr XXXXXX

lisa 3. OÜ Foorum Puit (pankrotis) pankroti välja kuulutamine ei asenda lepingu lõpetamist,

mis veelkord kinnitab, et sundtäitmine on selle eelduste puudumise tõttu lubamatu.

Lepingulise esindaja selgitus ei ole tõend. MES-i lepingulise esindaja 30.06.2022 kohtule ja

menetlusosalistele saadetud e-kiri ei ole käsitletav dokumendina TsMS § 272 tähenduses. Seega

ei ole käesolevas menetluses esitatud tõendit selle kohta, millest koosneb MES väidetav

kogunõue summas 711 884 eurot.

Hageja arvates oli vaidlus käsitletav osana MES-i põhitegevusest ja kostjal puudus vajadus osta

õigusteenust. Tegemist on mittevajaliku ja põhjendamatu kuluga, mille väljamõistmine hagejalt

ei ole põhjendatud.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 ei ole iseseisev leping. MES ja Foorum Puit OÜ

(põhivõlgnik) on laenulepingu XXXXXX lisas nr 3 leppinud kokku nelja varasema

laenulepingu (nr XXXXXX, XXX, 4L17 ja 32L17) sisulise kokku liitmise, vormistades selle

kõige suuremamahulisema laenulepingu nr XXXXXX lisana. Siinjuures leppisid pooled kokku,

et ülejäänud 3 laenulepingut (XXX ja selle lisa, 4L17, 32L17) kuuluvad lõpetamisele ja edasi

täidetakse ühtset laenu nr XXXXXX lisa nr 3. Puudub vaidlus, et laenulepingu nr XXXXXX

lisas 3 sisaldub kogu laenulepingu nr XXXXXX laenujääk summas 371 065, 28 eurot ja teiste

tasumata laenude jäägid. Lisas nr 3 lepiti kokku kõikide tagastamata laenude maksmise

tingimustes ehk et laenujäägid summeeriti ja võimaldati laenusaajale tähtaja pikendamist.

Lisa nr 3 alusel ei antud laenusaajale täiendavat laenu, siia lisasse koondati lihtsalt kokku neli

erinevat laenujääki ja kokkuleppeliselt on teiste laenude jääkide võrra suurendatud

laenulepingu nr XXXXXX laenusummat.

Laenulepingute koondamine ühtsesse lepingudokument ja tähtaja pikendamine toimus

laenusaaja enda taotlusel ja selliselt tuli MES laenusaajale vastu. MES on esitanud 27.04.2022

seisukohtade lisana nr 1 laenusaaja Foorum Puit OÜ 30.10.2017 taotluse nelja erineva

laenulepingu refinantseerimiseks üheks pikaajaliseks laenulepinguks. Selles taotluses on

viidatud, et laenu jääksid tagama varasemad tagatised, s. ka hagejale kuuluv kinnistu, ja hageja

on siin nimetatud laenusaaja esindusõiguslikuks isikuna. Samuti on hageja osalenud 30.04.2018

koosolekul, kus on arutatud laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 sõlmimist ja selgitatud selle mõtet

ning tingimusi.

Maakohus ei ole öelnud, et tsiviilasjas nr 2-18-19030 tuvastatud asjaolud oleksid siduvad, vaid

et tegemist on analoogilise olukorraga ja puuduvad uued asjaolud, mis lubaksid selles asjas

tõlgendada tagatiskokkulepet ja laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 teisiti, kui jõustunud lahendis.

MES ei ole haldusorgan vaid eraõiguslik juriidiline isik ja tegemist on tsiviilkohtumenetlusega,

võistleva kohtumenetlusega, mille puhul peab hageja arvestama, et hagi rahuldamata jätmisega

võivad kaasneda kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustus. Ainult haldusorganis

ei hüvitata üldiselt välise õigusabi kasutamist.

6. Ringkonnakohus jättis 8. mai 2023 määrusega rahuldamata hageja taotluse nõuda kostjalt

välja krediidikomitee 7. detsembri 2017 protokoll nr 1-3.1/246 ja krediidikomitee 22. detsembri

2017 protokoll nr 1-3.1/249. Maakohus jättis 2. juuni 2022 määrusega tõendite kogumise

taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Krediidikomitee protokollid on kostja sisedokumendid, mis

ei ole asjakohased vaidluse lahendamisel. Sellistel dokumentidel ei ole välist mõju ning neid ei

saa arvestada lepingu tõlgendamisel ega kohustuste sisustamisel. Nimetatud protokollid ei ole

lepingu osaks, lepingu sisu kindlakstegemisel saab lähtuda lepingust enesest. Asjakohatut

tõendit ei võeta vastu muu hulgas põhjusel, et see koormab menetlust ja venitab asja

lahendamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ning on hageja nõude õigesti

jätnud rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

8. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses esmalt sellele, et Foorum Puit OÜ ja kostja vahel

sõlmitud laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 on iseseisev leping ja seda lepingut ei taga hageja

kinnisasjale seatud hüpoteek. Kosta väitel puudub laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 osas hageja

ja kostja vahel tagatiskokkulepe.

Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Tagatis on igasugune põhikohustuse täitmist tagav õigus.

Tagatiseks muudab õiguse tagatiskokkulepe, mis seob õiguse realiseerimise või kasutamise

põhikohustuse täitmise või täitmata jätmisega. AÕS § 346 lg 2 järgi kokkulepe, millega

määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud.

Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue

omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes.

Hageja ja kostja sõlmisid 14. detsembril 2015 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise

lepingus

tagatiskokkuleppe,

millega

hageja

tagas

endale

kuuluva

kinnistuga

XXXXXXXXXXXX mh MES-i nõudeid Foorum Puit OÜ vastu, mis tulenevad MES-i ja

Foorum Puit vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXXXX ja selle võimalikest lisadest ning

muudatustest (lepingu p 4.1). Tagatiskokkuleppes määratlesid hageja ja kostja, milliseid

kohustusi hageja kinnisasi tagab. Maakohus tuvastas õigesti, et laenuleping XXXXXX lisa 3 ei

ole iseseisev leping, vaid tegemist on lepinguga, mis on hõlmatud poolte vahel sõlmitud

tagatiskokkuleppega.

9. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti viidanud teise

tsiviilasja (nr 2-18-190309) asjaoludele. Maakohus ei lugenud teises tsiviilasjas tuvastatud

asjaolusid käesolevas vaidluses siduvaks. Arvestades vaidluse all olevaid asjaolusid oli

asjakohane märkida, et analoogses vaidluses on jõustunud kohtulahend.

10. Ringkonnkohus peab sisutuks hageja väidet, et kostja ei ole üles öelnud Foorum Puit OÜ-

ga sõlmitud laenulepingut nr XXXXXX. Asjas ei ole vaidlust, et Foorum Puit OÜ ja kostja

vahel sõlmiti laenuleping nr XXXXXX lisa 3, millega lepingupooled vormistasid senised

kohustused ümber. Tagatiskokkuleppe hõlmab nii laenulepingut nr XXXXXX, kui selle lisasid

ja muudatusi. Tagatiskokkuleppes on hageja kinnisasja vastutus piiritletud 100 000 euroga.

Kohus on õigesti tuvastanud, et täitmisele pööratud lepingu lisast 3 tulenev kohustus on

muutunud sissenõutavaks ja on sundtäidetav. Eeltoodu tõttu ei ole praeguse vaidluse raames ka

hüpoteetiliselt alust anda hinnangut laenulepingule nr XXXXXX.

11. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited nõude suuruse ebaselguse kohta ei ole asjakohased.

Hageja kinnitas hagiavalduses, et laenulepingu XXXXXX jääk enne lisa 3 sõlmimist oli

385 000 eurot (tl 23). 27. detsembril 2017 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXX lisa 3 p-s1.1. on

märgitud laenu suuruseks 636 962,51 eurot, millest laenulepingu XXXXXX alusel on välja

makstud 371 065,28 eurot (tl 30). Lepingu ülesütlemise teatises 19. septembrist 2018, on kostja

märkinud põhivõlgnevuse suuruseks 636 962,51 eurot (tl 54). Ringkonnakohtu arvates on

eelnimetatud tõendite ja hageja osalise omaksvõtuga tõendatud, et kostjal on oluliselt suurem

nõue, kui tagatiskokkuleppega kokkulepitud hüpoteegi summa 100 000 eurot. Hageja ei ole

väitnud, et laenusumma on tasutud, hageja ei ole selle kohta ka tõendite kogumist taotlenud.

Asjaolu, et kõrvalnõuete suurus on aja jooksul muutunud ei muuda kostja nõuet ebaselgeks ja

hageja väide, et see on tõendamata ei ole põhjendatud.

12. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja

kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kuna laenude andmine on kostja põhitegevus, siis

puudus kostjal põhjus kohtuvaidluses õigusteenuse kasutamiseks ja õigusabi kulud tuleks kostja

enda kanda jätta.

Ringkonnakohus leiab, et eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus õigusabi kasutada. Kohus

saab TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata õigusabikulude suurust ja mõistab menetluskulude jaotuse

alusel kohustatud poolelt välja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude

nimekirja järgi kulus esindajal apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisele aega 9,25 tundi

(130 ja 140 eurot h), kokku 1245 eurot. Arvestades, et hageja esindajal kulus õigusabi

osutamisele 12,5 tundi, samuti sellega, et hageja ei vaidlustanud kostja menetluskulude suurust,

loeb ringkonnakohus kostja taotluse põhjendatuks ning mõistab 1245 eurot hagejalt kostja

kasuks välja

/digitaalselt allkirjastatud/