2-23-9047/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9047

Kohtuasi

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus X (X) paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat

Annemarie Kunila

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.06.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

2-23-9047

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 22.06.2023 Harju

Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X (puudutatud isik)

suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi

pikendamist 40 päevani. 22.06.2023 kell 11:40 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi

vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.

2. Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite ES ja GP ning arst-residendi

psühhiaatria erialal HK arvamuse.

2.1. Arvamuses kirjeldatakse, et puudutatud isik pöördus 12.06.2023 valvetuppa ema saatel

psühhootilise häire ägenemise tõttu. Puudutatud isik viibib SA PERH psühhiaatriakliinikus

ravil kolmandat korda. Viimati viibis statsionaarsel ravil 19.03.2023-26.04.2023 tahtest

olenematu raviotsuse alusel diagnoosiga F23.0 äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia

sümptomiteta ägeda stressita.

2.2. Eelmise hospitaliseerimise väljavõttest puudutatud isiku kohta nähtub järgnev. Juhtivateks

kaebusteks olid kehalised probleemid, südame kloppimine ja valu. Lisaks sellele avaldas

hirmusid jälitamisest ja mürgitamisest. Puudutatud isik toodi valvetuppa kiirabiga SA PERH

EMO-st ebaadekvaatse käitumise tõttu. Kiirabi oli kutsunud puudutatud isiku ema, kuna

puudutatud isik avaldas, et tal on kurgus kõrvaklapp ja ta ei saa selle tõttu rääkida. Visuaalselt

võõrkehi suus ega neelus ei olnud. Kiirabi kirjelduse järgi oli puudutatud isiku käitumine

ebaadekvaatne, ettearvamatu, kohati pidurdatud. Puudutatud isik koostööd teha ei soovinud. Ta

keeldus ka vere ja uriini analüüside andmisest. WC-s üritas ennast kägistada. Ebaadekvaatse

käitumise tõttu suunati puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Valvetoas mudis kaela

piirkonda, kus olid näha kriimustused. Ebaadekvaatse ja eelkõige endale ohtliku käitumise tõttu

hospitaliseeriti puudutatud isik PERH Psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise ravi otsusega 19.03.2023 kell 02:02. Osakonnas vajas puudutatud isik palju

suunamist, korraldustest hästi aru ei saa. Kriitika oma seisundi osas puudulik.

2.3. Puudutatud isik avaldas valvearstile kuulmismeelepetteid, paranoilise sisuga luulumõtteid

ja mõjutuselamusi. Rääkis, et kuuleb pahatahtlikku sisuga hääli. Arvas, et temale on needus

peale pandud, et tema sees on saatan, kes teda mõjutab. Tema käitumine on ajendatud

psühhootilistest elamustest. Puudutatud isik avaldab tungivalt soovi haiglast lahkumiseks.

Puudutatud isik varjab oma haigussümptomeid. Puudutatud isik jaatab, et on ka mõne

lähedasega telepaatia teel suhelnud. Raviskeemi korrigeerimisega puudutatud isik nõus ei ole,

soovib vaid rahusteid. Kodus ravi võtnud oma sõnul raviskeemi järgi. Raviskeemi järgimist

keegi kodus kontrollinud ei ole. On teada, et vähemalt ühel päeval on ravim jäänud võtmata.

Puudutatud isik ise seda eitab. Puudutatud isiku emal puudub sisuline arusaam haiguse

olemusest, kuid haiglaravi pooldab. Puudutatud isiku elukaaslane haiguse ägenemist ei tunnista

ja on varjanud raviarsti eest sümptomeid. Kodune keskkond ei ole käesolevalt piisavalt toetav,

et puudutatud isiku saaks suunata ambulatoorsele ravile.

2.4. Anamneesi ja kliinilise leiu alusel esineb puudutatud isikul haiguse ägenemine. Esinevad

meelepetted ja luulumõtted. Tunde- ja tahteelu on ajendatud psühhootilistest elamustest ning

võib seetõttu olla ohtlik nii teistele, kui temale endale. Puudutatud isik on kodus öösel põletanud

küünlaid, eesmärgiga ajada saatanat enda seest välja, mis on potentsiaalne tulekahju oht.

Eelmisel hospitaliseerimisel muutus äkiliselt agressiivseks haiglapersonali suhtes. Võttis seinalt

2-23-9047

tulekustuti ära, vehkis sellega. Rahustamisele ei allunud, ravimeid suu kaudu ei olnud nõus

võtma. Personali ohustava käitumise tõttu puudutatud isikut ohjeldati mehhaaniliselt ja

manustati lihasesiseselt rahustit. Lisaks sõi ta osakonnas viibides suitsukonisid ja väitis, et

neelas alla kõrvaklapi. On alust kahtlustada, et ta käitus meelepetete ajel. Puudutatud isikul

esineb raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire (F23.0) näol. Tal puudub haiguskriitika

ning võime adekvaatselt hinnata ravivajadust. Ravita jäämisel on ta oma ebaadekvaatse

käitumisega ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele.

3. Maakohus rakendas 22.06.2023 esialgse õiguskaitse määrusega puudutatud isiku suhtes

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva.

4. Psühhiaatriakliiniku valvearst teavitas 25.06.2023 maakohut sellest, et puudutatud isiku

seisund ei ole muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita

jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus pikendas 25.06.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

40 päevani alates tema 22.06.2023 kell 11.40 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile

võtmisest. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 01.08.2023 kell 11.40 või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isikule

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt

valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

5.1. Kohus kuulas puudutatud isiku ära 22.06.2023. Puudutatud isik väljendas ärakuulamisel

muuhulgas, et ta viibib 5. osakonnas. 5. osakonnast tuli ta 9. osakonda. Haiglasse sattumise

osas selgitas, et ta tuli ise haiglasse vabatahtlikult. Muret valmistas tema enesetunne. Oli ärev

olla. Ärevust võis tekitada see, et ta ei olnud inimestega päris aus. Puudutatud isik ei olnud päris

tema ise. Ta ei soovi haiglasse jääda ja soovib lepingust taganeda. Puudutatud isik küsis lepingu

koopiat, kuid raviarst ei andnud seda. Selgitas, et kurguprobleemid olid esimesel korral. Esimest

korda sattus ta haiglasse, kuna sõi kõrvaklapid ära. Tekkis paanika, sest kõrvaklapid jäid kinni.

Enam ei ole tal seda tunnet, et tiksub ja midagi liigub. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras

määratud esindaja toetas avaldust.

5.2. Puudutatud isiku raviarst HK selgitas ärakuulamisel muuhulgas täiendavalt, et puudutatud

isik viibib teist korda ravil psühhootilise häirega. Eelmine kord läks ta koju aprillikuus 2023.

Nüüd saabus kodust teave, et seisund on ägenenud. Puudutatud isik arvas, et on ära neetud ning

et tema ja tema elukaaslase sees on saatan. Puudutatud isik palvetas ja tegi nõiarituaale. Mida

aeg edasi, seda paranoilisemaks muutus. Ravimeid ta ei võta ja toob põhjuseid, miks ta ravimeid

ei võta. Pere isiku ravi suhtes toetav ei ole olnud. Elukaaslane on tema sümptomeid varjanud.

Eelmine kord oli isik agressiivne.

5.3. Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik,

on tahtest olenematu ravi pikendamine vajalik. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel

kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda psühhootilise häire (F23.0)

näol. Kohus tuvastas, et psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda

juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ka

ümbritsevaid isikuid. Käesoleval ajal esineb isikul haiguse ägenemine. Psühhoosiseisundis

avalduvad meelepetted ja luulumõtted, isiku tunde- ja tahteelu on ajendatud psühhootilistest

2-23-9047

elamustest ning võib seetõttu olla ohtlik nii teistele kui temale endale. Isik on kodus öösel

põletanud küünlaid ja viirukeid, eesmärgiga ajada saatanat enda seest välja. Tegemist on

potentsiaalse tulekahju ohuga. Puudutatud isik sõi suitsukonisid ja väitis, et neelas alla

kõrvaklapi. Varasemalt avaldanud, et kuuleb hääli, mis ütlevad, et „oled neetud, saatan on su

sees“. Puudutatud isik arvab, et talle on needus peale pandud ja tema sees on saatan, kes teda

mõjutab. Psühhoosi avaldumisel võib ta muutuda äkiliselt agressiivseks (võttis seinalt

tulekustuti ära, vehkis sellega, rahustamisele ei allu). Tal puudub haiguskriitika ja võime

adekvaatselt hinnata ravivajadust. Väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite

korrektne manustamine. Maakohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

täidetud. Viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale kui ka ümbritsevatele isikutele.

Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab kohtu hinnangul puudutatud isik hospitaliseerimist.

Vabatahtliku ravi korral võib vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi

ebaõnnestumise, mis ei ole tema huvides. Kohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset ja paigutas ta 40 päevaks kinnisesse asutusse alates tema 22.06.2023 kell 11.40

psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.

5.4. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Maakohus leidis,

et tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta

ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

25.06.2023 määruse tühistada.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste järgi peab puudutatud isik ravi pikendamist mittevajalikuks ja

põhjendamatuks. Haiglasse tulles tundis ta ärevust ja ebakindlust, kuid ta kinnitab, et juba pärast

neljapäevalist ravi tema normaalne enesetunne taastus. Sellest hoolimata ei lubanud arstid teda

kodusele ravile, kuigi nii tema ema ja elukaaslane tema kojutulekut toetasid. Puudutatud isik

kinnitab, et ta pole ohtlik ei endale ega ümbritsevatele. Meelepetteid ja sundmõtteid, mis tal

olid eelmisel korral ravil viibides, väidab puudutatud isik endal seekord mitte olevat.

Puudutatud isik pole rahul, et talle ei näidata tema raviplaani, haiguslugu ega kohtuistungi

protokolli. Ta ei tea, milliseid ravimeid talle antakse ja mis alusel teda tahtevastaselt haiglas

hoitakse. Puudutatud isik leiab, et temalt on ebaseaduslikult vabadus võetud.

7. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda

polümorfse

psühhootilise

häire

näol.

Tal

esinevad

elavad

halvustava

sisuga

kuulmismeelepetted ja paranoidsed luulumõtted. Puudutatud isikul ei ole välja kujunenud

sisulist haiguskriitikat, tema arusaam ravivajadusest ja enese tervise jälgimisest on puudulikud.

Ta eitab endal olevat psühhootilist häiret ja eelistab enda kaebuste leevendamisel esoteerilisi

võtteid. Käesolevalt ravita jätmisel ja ravi tõhustamiseta tema seisund suure tõenäosusega

süveneb ning ei pruugi hiljem enam ravile hästi alluda. Puuduliku haiguskriitika ja ravikoostöö

tõttu ei ole ambulatoorne ravi võimalik. Avaldaja põhjendab, et vestluste jooksul selgitati

puudutatud isikule korduvalt tema raviplaani, raviskeemi, ravimite oodatavat toimet ja

võimalikke kõrvaltoimeid. Puudutatud isik vastas omalt poolt nõusolekuga raviskeemi

korrigeerimiseks ja tema vastustest peegeldus, et ta on teadlik oma ravimitest ning nende

doosidest. Seetõttu ei jäänud kahtlust, et puudutatud isik ei olnud teadlik oma raviplaanist.

04.07.2023 küsis puudutatud isik esmakordselt raviarstilt oma raviskeemi paberile kirja

panemist. Talle anti üle paber, milles oli kirjas tema ravimuudatus, uus raviskeem ja

sümptomid, mida ta seoses antud ravimuudatusega jälgima peaks.

2-23-9047

8. Maakohus küsis määruskaebusele Rae Vallavalitsuse seisukohta. Rae Vallavalitsus tõi

seisukohas määruskaebusele välja, et puudub varasem kokkupuude puudutatud isikuga,

teadaolevalt ei ole ta pöördunud Rae Vallavalitsuse poole. Rae Vallavalitsus on seisukohal, et

puudutatud isiku ravi osas tuleb lähtuda psühhiaatrite hinnangust.

9. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

10. Avaldaja teatas 07.07.2023, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega ravi lõpetati.

11. Ringkonnakohus küsis 11.09.2023 avaldajalt asja lahendamiseks täiendavaid selgitusi.

12. Avaldaja esitas 15.09.2023 kohtule täiendavad selgitused, milles kokkuvõtvalt leiti, et antud

haigusjuhu puhul on täidetud kõik tahtevastasele ravile võtmise tingimused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras

paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt

täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas

piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise lause

alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see

on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik

võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi

korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata

(edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on

raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2)

haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

16. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus

psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus.

Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite

arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ning ravita jäämisel võib ta

olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega.

Puudutatud isik on varasemalt üritanud ennast kägistada, söönud suitsukonisid ja muutunud

äkiliselt agressiivseks haiglapersonali suhtes (seejuures võttis seinalt tulekustuti ära ja vehkis

sellega). Psühhiaatrid on leidnud, et anamneesi ning kliinilise leiu alusel esineb patsiendil

haiguse ägenemine. Tunde- ja tahteelu on ajendatud psühhootilistest elamustest ning võib

seetõttu olla ohtlik nii teistele, kui temale endale. Tal puudub haiguskriitika ning võime

adekvaatselt hinnata ravivajadust. Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit

ja häire iseloomu arvestades tõenäoline tema paranemine 4 päeva jooksul, mistõttu esines

vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni

01.08.2023.

2-23-9047

17. Avaldaja selgitas 15.09.2023, et puudutatud isik pöördus 12.06.2023 valvetuppa ema saatel

peamiselt kuulmispetete ja ebaadekvaatsete mõtete tõttu (häälte sisu pahatahtlik ja on

veendunud, et tal on needus peal ning et tema sees on saatan), kodus küünalde põletamise tõttu

ning põhjusel, et puudutatud isik ei rääkinud enam (hallutsineeris). Seejärel oli puudutatud isik

enda vabal tahtel haiglas kuni 22.06.2023, mil ta avaldas soovi haiglast lahkuda. Avaldaja

märkis, et 22.06.2023 püsis puudutatud isikul äge psühhootiline seisund. Ägedas psühhootilises

seisundis kaotab puudutatud isik kontakti reaalsusega, tegutseb lähtuvalt enda psühhootilistest

elamustest, millest tulenevalt esines oht eelkõige tema enda elule ja tervisele (varasemalt on ta

psühhootiliste elamuste ajel püüdnud end kägistada). Ringkonnakohtu arvates saab puudutatud

isiku sellisest ägedast haiguslikust seisundist järeldada ohtlikkust tema enda elule ja tervisele,

mistõttu ei olnud puudutatud isiku seisundit ja häire iseloomu arvestades tõenäoline tema

paranemine 4 päeva jooksul ning esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte

vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 01.08.2023. Samuti nähtub puudutatud isiku raskest

psüühikahäirest ja puudutatud isiku haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei

ole küllaldane. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega.

Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja tema raviskeemi

järgimist keegi kodus kontrollinud ei ole ning vähemalt ühel päeval on tal ravim jäänud

võtmata. Seetõttu pole ka tõenäoline, et puudutatud isik oleks võimeline ise ennast väljaspool

raviasutust ravima.

18. Asjaolu, et puudutatud isik kinnitab, et ta pole ohtlik endale ega ümbritsevatele ja

puudutatud isik väidab endal mitte olevat meelepetteid ja sundmõtteid, ei lükka ümber

psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervisliku seisundi osas ning ei saa olla määravaks

PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Puudutatud isik on kaebuses ka ise

möönnud, et vajas abi ning esialgne õiguskaitse oli vähemalt algselt põhjendatud.

19. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et avaldaja vastusest

määruskaebusele nähtub, et vestluste jooksul selgitati puudutatud isikule korduvalt tema

raviplaani, raviskeemi, ravimite oodatavat toimet ja võimalikke kõrvaltoimeid. Ühtlasi

põhjendati, et puudutatud isikule anti üle paber, milles oli kirjas tema ravimuudatus, uus

raviskeem ja sümptomid, mida ta seoses antud ravimuudatusega jälgima peaks.

Ringkonnakohtul puudub alus kahelda raviasutuse arsti määruskaebuse vastuses avaldatu osas.

20. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid

praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

21. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

22. TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg