2-22-9421/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.09.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-9421

Tsiviilasi

Xi hagi Galas lifelike OÜ vastu töötasu

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

1322,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx)

Kostja Galas lifelike OÜ (registrikood 16336883,

Toome pst 8, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Galas lifelike OÜ-lt Xi kasuks töötasu 1220,70 eurot (bruto).

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud 92% ulatuses Galas lifelike OÜ kanda ja 8% ulatuses Xi

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. X (hageja) ja Galas lifelike OÜ (kostja) sõlmisid 20.11.2021 töölepingu, mille alusel

hageja asus kostja juures alates 20.12.2021 täistööajaga tööle xxxna. Tööleping oli sõlmitud

tähtajaga 19.12.2022. Hageja kinnitusel oli ta sunnitud 29.03.2022 allkirjastama avalduse

töölt lahkumiseks 25.03.2022. 21.04.2022 esitas hageja töövaidlusavalduse ja 01.05.2022

ning 07.05.2022 selle täpsustused, milles palub kostjalt välja mõista märtsi töötasu

brutosummas 1448 eurot.

2. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 20.05.2022 otsusega osaliselt hageja nõude

kostja vastu ning mõistis viimaselt hageja kasuks välja 1322,16 eurot töötasuna ajavahemiku

01.03.-29.03.2022 eest.

2(4)

3. Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas kohtule taotluse

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks.

4. Hageja esitas korrigeeritud hagiavalduse 19.09.2022, milles palub kostjalt välja mõista

märtsikuu töötasu 1322,16 eurot.

5. Hageja on seisukohal, et tööandjal on alati õigus maksta töötajale kokkulepitust suuremat

palka ning see ei anna alust järgmisel kuul kokkulepitust väiksema palga maksmiseks. Maja

üürikulusid töölepingus ei märgitud ja see oli kokkuleppel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt, s.o summas 44,64 eurot. Kostja põhjenduste

kohaselt võttis Tallinnas elamiseks esmalt üürile korteri aadressil xxx, seejärel korteri

aadressil yyy. Kostja käsundi alusel Y tasus üüriga seotud kulud kogusummas 500 eurot.

Hageja lubas kompenseerida tööandjale ülalmärgitud kulud, aga hiljem keeldus

7. Kostja maksis hagejale töötasu 2022. aasta jaanuari ja veebruari eest rohkem kui oli kokku

lepitud töölepinguga. Vastavalt töölepingule töötasu on 1448 eurot bruto, ehk 1189,14 eurot

neto. Kostja tasus hagejale töötasu jaanuarikuu eest summas 1239,87 eurot, ehk 50,73 eurot

rohkem. Samuti kostja tasus hagejale töötasu veebruarikuu eest summas 1239,87 eurot, ehk

50,73 eurot rohkem. Hageja viimane tööpäev oli 29 märts. Hageja töötas märtsis 21 päeva,

järelikult tema töötasu moodustab 1322,16 eurot bruto. Kostja tasaarvestab hageja nõude

summas 1322,16 eurot oma nõudega hageja vastu summas 1277,46 eurot ja tasaarvestuse

tulemusel hagejal on kostja vastu nõue töötasu märtsi kuu eest summas 44,64 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

9. Kohus täitis 30.06.2023 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 70-71 pöördel).

10. Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus

ei vaidlustatud (TvLS § 59 lg 11 ls 1). Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud

töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas (TvLS § 59 lg 11 ls 2).

Antud juhul on kostja vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse 1322,16 euro osas, s.o

tervikuna. Seetõttu vaatab kohus läbi üksnes rahuldatud nõude.

11. Hageja esitab kostja vastu töötasunõude. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja)

teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab

töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). TVK tuvastas töösuhte olemasolu. Töölepingu

lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja rahalised nõuded (TLS § 84 lg 1).

Töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt lõppes töösuhe 29.03.2022. Antud juhul ei ole

poolte vahel vaidlust hageja nõutava märtsikuu töötasu 1322,16 euro suuruse üle. Vastavalt

on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu 1322,16 eurot.

12. Kohus analüüsib, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestav nõue. Kostja tasaarvestab

hageja 1322,16 euro suuruse nõude enda 1277,46 euro suuruse nõudega ja tunnistab hageja

nõuet summas 44,64 eurot. VÕS § 197 lg-s 1 sätestatakse, et kui kaks isikut (tasaarvestuse

pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise

kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. Seega peab viidatud sätte järgi tasaarvestava poole nõue teise poole

vastu olema sissenõutav. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see

3(4)

ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82

lg-s 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 82 lg-s 3

sätestatakse, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja

jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

13. VÕS § 198 kohaselt saab tasaarvestuse teha vaid tasaarvestuse avalduse tegemisega

teisele poolele. Seega ei toimu tasaarvestus automaatselt, vaid vajab sellekohase

tahteavalduse tegemist. Tasaarvestuse avaldus muutub kehtivaks TsÜS § 69 lg 1 esimese

lause kohaselt selle kättetoimetamisega teisele poolele. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea

esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse

ajal. Seega tasaarvestus saab olla toimunud vaid tasaarvestuse avalduse tegemisega hagejale

ning tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava

poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu.

14. Kostja leiab, et tal on hageja vastu nõue summas 1277,46 eurot mis koosneb jaanuaris

enamtasutud töötasust 50,73 eurot ja veebruaris enamtasutud töötasust 50,73 eurot ning

üürikulust.

Töölepingu p 4.1 kohaselt oli kokkulepitud töötasu suuruseks 1448 eurot kuus (tl 35). Seega

oli hagejal õigus saada igakuiselt palka 1189,14 eurot (neto). Kostja tasus jaanuaris ja

veebruaris 2022 hageja pangakontole töötasu 1239,87 eurot (tl 58). Kohus leiab, et kostjal

on õigus hagejalt tagasi saada enammakstud töötasu. Hageja ei ole toonud kohtu ette

asjaolusid millest nähtuks, et poolte vahel oli kokkulepe töölepingus sätestatud töötasust

suurema töötasu maksmiseks. Seega tasus kostja hagejale jaanuaris ja veebruaris töötasu

suuremas summas, ehk 101,46 eurot (2x50,73) rohkem.

Kohus selgitas 30.06.2023 määruses kostjale, et tasaarvestusnõudega seonduvate asjaolude

(nõude olemasolu, suurus ja kujunemine, tasaarvestatava nõude täitmise tähtaja saabumine,

tasaarvestuse avalduse hagejale esitamine jmt) esile toomine ja tõendamine on kostja

kohustus. Kohus leiab, et kostja ei ole toonud esile ega tõendanud tasaarvestusavaldust üüriga

seotud kulude osas. Kostja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selles osas, et hageja

hüvitab kostjale üürikulud. Kohtule 25.10.2022 esitatud kontoväljavõtted ei tõenda

kokkuleppe olemasolu (tl 56-57). Vastavalt ei ole kostjal hageja vastu tasaarvestusavaldust

üürikulude osas.

15. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasaarvestusnõue hageja vastu põhjendatud summas

101,46 eurot. Vastavalt tuleb kostja nõue hageja nõudega tasaarvestada ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista töötasu 1220,70 eurot (bruto) (1322,16 eurot – 101,46 eurot).

16. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

17. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on

seisukohal, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud

jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 92% ulatuses. Seega

jätab kohus menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda. Hagejal

menetluskulud puuduvad. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude rahalist

suurust.

4(4)

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik