3-23-595/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-595

Haldusasi

Mittetulundusühingu Tahkuranna Maastikukaitse ja

Häädemeeste valla kaebus tühistada Keskkonnaameti

28.02.2023 väljastatud keskkonnaluba nr KL-516304

Menetlusosalised

Kaebaja I – MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse

Kaebaja II ‒ Häädemeeste vald

Kaebajate volitatud esindaja ‒ v.adv Tarmo Pilv

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Signe

Lehtme ja Evelyn Jallai

Kolmas isik ‒ V.T, volitatud esindajad v.adv Sandra

Sillaots ja v.adv Rauno Ligi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Keskkonnaameti 28.02.2023 väljastatud

keskkonnaluba nr KL-516304.

2. Mõista Keskkonnaametilt MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse kasuks välja

menetluskulud summas 1540 eurot ja Häädemeeste valla kasuks summas 1540 eurot.

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.10.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) väljastas 28.02.2023 keskkonnaloa nr KL-516304, mille järgi

Johan-Raisi maaüksuse (katastritunnusega 84801:004:0459, Võiste II liivakarjäär) eraldistel

nr 1-3 on lubatud maavara (liiv) kaevandamine kuni 28.02.2038. Samal päeval registreeriti 3

metsateatist nr 50000618037, 50000618039 ja 50000618041, mille järgi on Johan-Raisi

maaüksusel lubatud raadamine keskkonnaloa nr KL-516304 alusel. Enne keskkonnaloa

väljaandmist korraldati mitu koosolekut, millel osalesid kavandatava liivakarjääri

ümbritsevate maa-alade omanikud, MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald,

KeA ning kavandatava liivakarjääri maa omanik.

2. MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald esitasid 16.03.2023 Tallinna

Halduskohtusse kaebuse KeA 28.02.2023 väljastatud keskkonnaloa nr KL-516304 (edaspidi

ka: vaidlustatud keskkonnaluba või Võiste II keskkonnaluba) tühistamiseks. Koos

tühistamiskaebusega esitasid MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse ja Häädemeeste vald taotluse

esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamiseks. EÕK korras taotlesid MTÜ Tahkuranna

Maastikukaitse ja Häädemeeste vald kohtumenetluse ajaks peatada vaidlustatud kehtivus ja

täitmine.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.03.2023 määrusega kaebajate EÕK taotluse ning peatas

vaidlustatud keskkonnaloa täitmise kuni käesolevat menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Määruse kohaselt oli kolmandal isikul õigus Johan-Raisi maaüksuselt välja vedada juba

langetatud metsamaterjal. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.05.2023 määrusega V.T

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.03.2023 määruse jõusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vaatamata kirjalikes seisukohtades toodud põhjendustele ja ilmselgele keskkonna

hävitamise kahjulikkusele, jättis KeA keskkonnamõju hindamise (edaspidi: KMH) tegemata.

Vastustaja on täielikult jätnud tuvastamata vaidlustatud keskkonnaloa taotleja tegevuse

õiguspärasuse, mis on üheks seaduslikuks funktsiooniks, milleks vastustaja on üldse loodud.

Täielikult on jäetud kontrollimata kavandatavate tööde kahjulikke mõjusid läheduses

asuvatele vääriselupaikadele ja looduskaitsealadele. Uulu-Võiste maastikukaitseala kaitse-

eeskirja § 9 lg 2 järgi on Leina sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk aktiivse puhkemajanduse

säilitamine elupaikades ning metsaökosüsteemide, sealhulgas vanade loodusmetsade ja

metsastunud luidete ning kaitseala eesmärgiks olevate haruldaste ja ohustatud liikide

elupaikade säilitamine, taastamine ja soodsa seisundi tagamine. Praeguseks hetkeks on

alustatud metsa raadamistöid kiirendatud korras tagajärgedele mõtlemata ning puudutatud

isikute vastuargumente arvestamata. Eraldised, kus raadamistöid alustati, paiknevad Uulu-

Võiste maastikukaitseala naabruses ning seega omavad eraldistel teostatavad tööd ja

muudatused tõsist mõju lähiümbruses asuvale Uulu-Võiste maastikukaitsealale. Uulu-Võiste

maastikukaitseala (edaspidi ka: maastikukaitseala) kaitsekorralduskava lisa 3 näitab

maastikukaitseala väärtuste koondtabelit, mille hulka kuulub 10 erinevat loomaliiki.

Kavandatava liivakarjääri naabrusesse kuuluvate lindude kaitse eesmärgiks on mh liigi

arvukuse säilimine. Liivakarjääri rajamine ei võimalda maastikukaitseala kaitse-eesmärki

täita, kuna karjääri rajamisega hävitatakse suur osa metsast, kus nimetatud kaitsealused

lindude liigid elavad, pesitsevad ja toituvad. Alustatud raie- ja raadamistööd on juba

mõjutanud seadusliku kaitse alla kuuluvat maastikukaitseala, kus nimetatud tööd on rangelt

piiratud. Hetkel on keskkonnaloa andmisel seda asjaolu täielikult eiratud.

2) Häädemeeste Vallavalitsus on KeA-le Võiste II keskkonnaloa menetluses korduvalt

selgitanud, et ei nõustu Võiste II liivakarjääri keskkonnaloa väljastamisega. Peale 27.10.2022

toimunud keskkonnaloa avalikku arutelu juhiti KeA tähelepanu ka Riigikohtu 30.09.2022

lahendile 3-20-1247, milles on öeldud, et KeA peab keskkonnaloa menetluses kohalikule

omavalitsusele (KOV) peale taotluse esitamist mõistliku aja jooksul esitama ka eelhinnangu

kavandatava tegevuse kohta. KeA saatis eelhinnangu Võiste II keskkonnaloa mõjude kohta

11.03.2022 (10 kuud peale keskkonnaloa taotluse esitamist arvamuse andmiseks). Võiste II

keskkonnaloale koostatud eelhinnang ei tekita Häädemeeste Vallavalitsusele kindlust, et

kavandatav tegevus ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju ning KeA ei arvestanud mitte

ühegi Häädemeeste Vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekuga eelhinnangu täiendamiseks.

Seetõttu jäi Häädemeeste Vallavalitsus oma keelduvale seisukohale kindlaks. Ka on Tallinna

Ringkonnakohus 22.09.2022 lahendis 3-21-586 toonud välja selle, et maapõueseaduse

(MaaPS) § 49 lg 6 sõnastusest ei järeldu, et tegemist oleks õigust lõpetava tähtajaga ning

pärast kahe kuu möödumist kaotaks KOV üksus õiguse oma arvamust esitada.

5. Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kaebajad on kaebuse p-s 3.23 leidnud, et kaebajad on vaidlustatud keskkonnaloa

menetluses esitanud mitu kirjalikku seisukohta, kus nad on detailselt välja toonud argumendid

ja põhjendused, mis andsid aluse keskkonnaloa välja andmata jätmiseks. KeA on kaebaja II

06.12.2022 kirjale vastanud 06.01.2023 kirjaga nr DM115151-105, 12.01.2023 kirjale

18.01.2023 kirjaga nr DM-115151-114 ning 25.01.2023 kirja seisukohti on kaalutletud

28.02.2023 korralduse punktis 2.2. Seega on KeA kaalunud kõiki kaebajate poolt viidatud

argumente ja põhjendusi ning on asunud seisukohale, et ei esinenud alust jätta keskkonnaluba

välja andmata.

2) KeA ei algata KMH-d ainuüksi seetõttu, et mõni menetlusosaline arvab, et see on vajalik.

KMH algatamiseks on olemas vastavad lävendid. Olulise keskkonnamõjuga tegevuseks

peetakse pealmaakaevandamist suuremal kui 25 ha alal (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 p 28). Võiste II liivakarjääri

mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 7,33 ha, seega on tegemist KeHJS § 6 lg 2 p 2 kohase

tegevusega, mille korral ei ole KMH koostamine kohustuslik. KeHJS § 6 lg 2 p 2 ja Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 3 p 4

kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25

hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeA on koostanud KMH eelhinnangu ning on

objektiivselt hinnanud keskkonnamõju olulisust ning on seisukohal, et KMH algatamata

jätmist on objektiivselt põhjendatud.

3) Liiva kaevandamine on üldjuhul väikse keskkonnamõjuga tegevus. Kuna kaevandamise

käigus veetaset ei alandata (vett välja ei pumbata), ei mõjutata oluliselt juba kujunenud

veerežiimi ega piirkonna veetaset. Lähimatel elamumaadel ei ületata müra normtaset.

Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt

tahkeid peenosakesi ning need langevad kiiresti maha masinate töötsooni läheduses,

maksimaalselt 60-70 m raadiuses. Uulu-Võiste maastikukaitseala Leina sihtkaitsevöönd

kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Uulu-Võiste loodusalaga, millega kaitstakse järgmisi

elupaigatüüpe: metsastunud luited (2180), vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad

kuusikud (9050). KeA on hinnanud kaevandamise mõjusid Uulu-Võiste loodusalal

kaitstavatele elupaigatüüpidele ning samad mõjud on ka Leina sihtkaitsevööndile, kuna Leina

sihtkaitsevööndi ja Uulu-Võiste loodusala kaitse-eesmärk on sarnane. KeA on asunud

seisukohale, et kavandatav tegevus ei mõjuta Uulu-Võiste loodusala, kuna karjääriga kaasnev

ebasoodne mõju Uulu-Võiste loodusala kaitse-eesmärgiks olevale metsaelupaigatüübile

metsastunud luited (2180) on välistatud. Seega ei mõjuta tegevus ka Uulu-Võiste

maastikukaitseala Leina kaitsevööndit. Kavandatud tegevusel ei ole eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning KMH algatamine ei olnud põhjendatud. Kaebajad ei ole kaebuses

esitanud tõendeid, millele tuginedes saaks teha vastupidiseid järeldusi.

4) Kaebajatel puudub kaebeõigus Jõulumäe Tervisespordikeskuse õiguste kaitseks.

Kavandatud tegevus ei muuda puhke- ja spordivõimalusi Uulu-Võiste maastikukaitsealal, sest

olemasolevad terviserajad jäävad avatuks. Haldusasja lahendamisel tuleb jätta tähelepanuta ka

kaebajate väited metsa raadamistööde kiirendatud korras alustamisega või Linnu tee

kahjustamisega, mis ei oma tähendust vaidlusaluse keskkonnaloa õiguspärasuse hindamisel.

5) Seadusandja mõte MaaPS § 55 lg 2 p 11 puhul ei olnud viia KeA kaalutlusõigus nullini

kogu keskkonnaloa menetluse ajal. MaaPS § 55 lg 2 p 11 mõte oli anda KOV-dele võimalus

välistada kaalutlusõigus nullini olukorras, kus KOV on andnud oma keelduva arvamuse

MaaPS § 49 lg-s 6 toodud tähtaja jooksul. Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga asjas nr 3-21-

586 ei ole tegemist siduva pretsedendiga ning õigust tõlgendavad kohtulahendid ei ole

õigustloovateks aktideks, millele kohus peab oma põhjendustes tuginema.

6. V.T vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

1) Kaebajal I puudub kaebeõigus. Kaebusest ei nähtu, millised konkreetsed argumendid

seonduvad kaebaja I keskkonnakaitseliste eesmärkidega. On põhjust arvata, et kaebaja I on

loodud eelkõige eesmärgiga võimaldada kitsa ringi isikute ärihuvide kaitsmiseks

keskkonnaluba vaidlustada. Kaebaja I üheks asutajaks ning juhatuse liikmeks on kaebaja II

endise abivallavanema X.X vend Y.X. X perekonnale kuulub aga Pärnumaal teine

liivakarjäär, mistõttu võib eeldada, et X eesmärk kolmandale isikule keskkonnaloa

väljastamise takistamisel ei olnud kuidagi tegelikkuses seotud mistahes maastiku- või

keskkonnakaitseliste argumentidega. Kaebuse ptk-s III B toodud etteheited haldusaktide

sisulise õiguspärasuse vastu keskenduvad suuresti Uulu-Võiste maastikukaitseala

kaitsekorralduseesmärkide järgimise võimalikkusele. Esiteks keskendub kaebus suuresti

metsa raadamise küsimusele (kaebuse p-d 3.33-3.38 ning 3.40 -3.43), mis on arutluse all

eraldiseisvas haldusasjas nr 3-23-522. Teiseks on kaebuses osundatud Uulu-Võiste

maastikuala kaitsekorraldusekava eesmärkide ohustamisele, kuid puuduvad mistahes

selgitused selle kohta, kuidas vaidlustatud keskkonnaloa väljastamine mõjutab Uulu-Võiste

maastikuala kaitsekorralduseesmärkide täitmist olukorras, kus kaitseala kolmanda isiku

kinnistule ei ulatu.

2) KOV-d kui avaliku võimu kandjad saavad esitada kaebuse üksnes oma õiguste kaitseks.

KOV ei ole käsitatav keskkonnaorganisatsioonina, kellel oleks keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (KeÜS) alusel laiendatud kaebeõigus. Kaebaja II ei ole adekvaatselt selgitanud ega

põhistanud, kuidas vaidlustatud keskkonnaluba kahjustab kohaliku omavalitsuse õigusi

(HKMS § 44 lg 4) ega selgitanud, milliseid KOV üksuse ülesanded on vaidlustatud

keskkonnaloa väljastamise tulemusel raskendatud. Kaebuse p-s 3.15 toodud Linnu tee

seisukorraga seonduvad etteheited ei oma otsest puutumust vaidlustatud keskkonnaloaga.

Menetlusväliste isikute subjektiivsete õigustega seonduvad argumendid ei ole asjakohased,

arvestades HKMS-ist tulenevaid kaebaja II kaebeõiguse piiranguid.

3) Vastustaja on õiguspäraselt lähtunud KeHJS-st, mis sätestab alused, millisel juhul on KMH

läbiviimine kohustuslik. Käesoleval juhul väljastatud keskkonnaluba ehitusliiva

kaevandamiseks ei lange ühegi KeHJS § 6 lg-s 1 toodud tegevuse alla, mistõttu ei olnud antud

juhul KMH läbiviimine kohustuslik. Käesoleval juhul koostatigi enne vaidlustatud

keskkonnaloa väljastamist KMH eelhinnang, mida veel arutelude tulemusel täiendati. KMH

eelhinnangus asuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju

ning vajadust KMH menetluse läbiviimiseks ei esine. KMH eelhinnangu dokumentidest

nähtub selgelt, et vastustaja on teostanud vajalikus mahus uuringuid ning tutvunud avalikest

andmebaasidest kättesaadavate andmetega asumaks järeldusele, et KMH läbiviimine ei olnud

vajalik. Vaidlustatud keskkonnaloaga kaasnevaid mõjusid piirkonna looduskeskkonnale ja

majandusele on vastustaja KMH eelhinnangu raames välja selgitanud ning vaidlustatud

keskkonnaloa väljastamisel kaalunud. Analüüsi tulemusel on asutud järeldusele, et kaasnevad

mõjud ei ole sellised, mis välistaksid kaevandamise ning kaasnevaid negatiivseid mõjusid on

võimalik kõrvaltingimustega veelgi vähendada. Kolmanda isiku kinnistu ei kuulu Uulu-Võiste

maastikukaitsealasse ning kinnistule ei ulatu kaitseala sihtkaitsevöönd ega piiranguvöönd.

Maastikukaitseala piiride kehtestamisel ei ole peetud vajalikuks kinnistul toimuvat tegevust

piirata ning külgnemine maastikukaitsealaga iseenesest ei tähenda, et kinnistule peaks

kohalduma samad piirangud, mis aladele, mis on arvatud kaitseala piiridesse.

4) Kuna sisuliselt on MaaPS § 49 lg 6 alusel antava KOV seisukoha näol tegemist

kooskõlastusega, tuleb hilinenult esitatud kooskõlastuse puhul HMS § 16 lg 2 esimese lause

kohaselt lugeda kooskõlastus antuks. MaaPS § 55 lg 2 p 11 mõte on välistada kaalutlusõigus

nullini olukorras, kus omavalitsus on andnud keeldumise otsuse tähtaegselt. Riigikohtu senine

praktika kinnitab samuti, et omavalitsusel on kohustus anda arvamus just nimetatud tähtaja

jooksul (RKHKo 3-20-1247 p 25). Lahendis 3-21-586 toodud ringkonnakohtu järeldused

muudavad MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud tähtaja mõttetuks. MaaPS § 46 lg-s 6 sätestatud

tähtaja eesmärk on võimaldada keskkonnalubade menetlemine lähtuvalt haldusmenetluse

põhimõtetest, st tagada loataotluse kiire ja ökonoomne menetlemine. Tõlgendus, mille

kohaselt on MaaPS § 49 lg-s 6 sätestatud tähtaeg olemuslikult sisutühi, muudab viidatud

normi kasutuks – juhul, kui seadusandjal polnuks tahet sätestada omavalitsusele õigust

lõpetav tähtaeg, ei oleks seaduses konkreetset tähtaega ka ette nähtud. Tallinna

Ringkonnakohtu lahendi näol asjas nr 3-21-586 ei ole tegemist halduskohtule siduva

pretsedendiga. Ringkonnakohus hindas ka kohtuasjas nr 3-21-586 KOV keeldumise aluseks

olevaid põhjendusi sisuliselt.

5) Häädemeeste Vallavalitsuse 10.08.2021 korralduses nr 429 „Arvamuse andmine Võiste II

liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele“ (edaspidi ka: korraldus nr 429)

toodud põhjendused ei andnud sisulist alust keskkonnaloa väljastamisest keeldumiseks.

Korralduse nr 429 hilinenult esitamine oli pahatahtlik ning lähtus abivallavanem X.X

isiklikest ärihuvidest ‒ tema ning tema perekonnaga seotud ettevõtted olid huvitatud samas

piirkonnas liiva kaevandamisest. Korraldus nr 429 väljastati eelduslikult ilma asja

vallavalitsuse istungil arutamata ainuisikuliselt abivallavanema X.X poolt. Sisuliselt viitavad

asjaolud, et X.X on allkirjastades korralduse nr 429 toime pannud KarS §-s 3001 sätestatud

süüteo. Ühtlasi rõhutab kolmas isik, et 02.08.2022 moodustatud MTÜ Tahkuranna

Maastikukaitse juhatuse liige Y.X on X.X vend. See seab omakorda kahtluse alla ka kaebaja I

kaebeõiguse, kuna kaebus ei pruugi olla esitatud keskkonnakaitselistel kaalutlustel, vaid

toetamaks X ja Q.X ärihuve. Häädemeeste Vallavalitsus ei olnud korralduse nr 429 andmise

ajal otsustusvõimeline, kuna vallavalitsuse istungist ei võtnud osa üle poole vallavalitsuse

koosseisust.

6) Vastustaja on vaidlustatud keskkonnaloa väljastamisel õiguspäraselt kaalunud korralduses

nr 429 toodud seisukohti ning asunud järeldusele, et need ei anna alust keskkonnaloa

väljastamisest keeldumiseks. KOV kaalutlusotsuse aluseks ei saa olla riiklike huve

puudutavad küsimused nagu ehitusmaterjalide varustuskindlus ja kaevandamise otstarbekus.

Kolmas isik esitas EÕK otsustamise raames põhjalikud selgitused selle kohta, et liiva

varustuskindlus Pärnumaal on kriitiline. Jääb arusaamatuks, miks pidanuks teised,

samaaegselt menetluses olevad keskkonnaloataotlused kuidagi õigustama kolmandale isikule

keskkonnaloa väljastamisest keeldumist. Nimetatud põhjendus viitab taaskord sellele, et

keeldumise eesmärgiks oli vähendada konkurentsi ehitusliiva kaevandamisel ja müümisel.

7) Kaebaja II asus korralduses nr 429 seisukohale, et kaevandamine taotletavas liivakarjääris

rikuks piirkonna juurdepääsetavust, atraktiivsust ja puhkevõimalusi. Korralduses nr 429 ei ole

pikemalt analüüsitud seda, kuidas täpselt puhkevõimalusi kahjustatakse. Johan-Raisi kinnistu,

mille osas kaevandamisluba väljastati, ei asu ühelgi maastikukaitsealal ning seda ei läbi ükski

matkarada. Tegemist on võsastunud kinnistuga, mille sihtotstarbeks oli varasemalt määratud

100% maatulundusmaa. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kaebajal II olla ootusi selle osas, et

kinnistut saaks kasutada rekreatsioonilistel eesmärkidel. Hüpoteetilist negatiivset mõju

Jõulumäe Tervisespordikeskusele oli võimalik leevendada kõrvaltingimustega, mida

vastustaja vaidlustatud keskkonnaloas ka tegi. Kaebaja II on korralduse nr 429 resolutsiooni

p-s 3 lakooniliselt märkinud, et ei nõustu keskkonnaloataotluse andmisega põhjusel, et

kaevandamise vastu on kohalikud elanikud. Mingit põhjalikumalt analüüsi või huvide

kaalumist korralduse nr 429 põhjendustest ei nähtu.

8) Korralduse nr 429 õiguspärasust on võimalik hinnata haldusasja nr 3-23-595 raames. Kui

kohus siiski leiab, et korralduse nr 429 õiguspärasust tuleks hinnata eraldiseisvalt, st korraldus

nr 429 tuleks eraldiseisvalt vaidlustada, taotleb kolmas isik alternatiivselt korralduse nr 429

tühistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kolmas isik on vaidlustanud kaebaja I kaebeõiguse. E-äriregistris oleva kaebaja I kehtiva

põhikirja p 2.1 kohaselt on ühingu põhieesmärgiks Tahkuranna piirkonna külade

traditsioonilise- ja kaasaegse kultuuri parimate väärtuste propageerimine, elukeskkonna

arendamine ning loodusväärtuste kaitse. Eesmärgi saavutamiseks teeb kaebaja I koostööd

vallaga lootusväärtuste (sh kaitsealade) kaitse eesmärgil (põhikirja p 2.2.1) ja korraldab

keskkonnateemalisi üritusi (põhikirja p 2.2.5). Kuigi kaebaja I põhikirjas ei ole selgelt

mainitud, et tegemist oleks keskkonnaorganisatsioonina, vastab kaebaja I kohtu hinnangul

oma eesmärkide ja tegevuste kirjelduste poolest keskkonnaorganisatsiooni tunnustele. Ka

Riigikohus on korduvalt leidnud, et KeÜS § 31 ei tohiks tõlgendada kitsendavalt, vaid

arvestada tuleb keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse

osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) üldist

eesmärki avardada keskkonnaasjades üldsuse osalemise ja kohtusse pöördumise võimalusi,

mistõttu kaebeõiguse allikaks olevaid õigusnorme tuleb tõlgendada pigem laiendavalt

(RKHKo 3-3-1-81-03, p-d 23 ja 25 ning RKHKm 3-3-1-87-11, p 21). Seega puudub

põhjendatud alus kahelda, et kaebaja näol ei oleks tegemist keskkonnaorganisatsiooniga

KeÜS § 31 mõttes. Asjaolu, kas kaebaja I kõik väited seonduvad tema eesmärkidega, ei

tähenda tema kaebeõiguse puudumist, vaid seda tuleb hinnata kaebuse läbivaatamise käigus.

8. Kaebaja II kaebeõiguse osas leidis kohus 31.03.2023 määruses, et kaebaja II kaebeõigust ei

saa välistada (määruse p 7). HKMS § 44 lg 4 ja lg 5 kohaselt on KOV kaebeõigus piiratud.

Kohus leidis, et jaatada tuleb seda vähemasti aspektis, kas vastustaja jättis õiguspäraselt

kaebaja II hilinenult esitatud seisukoha vaidlustatud kaevandamisloale arvesse võtmata. Selles

osas puudutab vaidlustatud keskkonnaluba kahtlemata Häädemeeste valla „oma õigusi“

HKMS § 44 lg 4 mõttes. MaaPS regulatsioonist tulenevalt ei ole üldjuhul KOV-l vaja

kaevandamisluba vaidlustada, sest KOV-i nõusoleku puudumine on automaatne

kaevandamisloa väljastamisest keeldumise alus (MaaPS § 55 lg 2 p 11), KOV-l võib olla

vajadus ja on ka õigus vaidlustada Vabariigi Valitsuse (VV) nõusolekut, mis „murrab“ KOV-i

keeldumise (vt MaaPS § 55 lg 4), samuti ka VV nõusolekul antavat lõplikku kaevandamisluba

(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.05.2020 otsus 5-20-2/11, p 37).

Olukorras, kus KOV leiab, et KeA on õigusvastaselt jätnud arvestamata tema nõusolekust

andmise keeldumise, peab olema KOV-l võimalik väljastatud kaevandusluba vaidlustada, sest

tegemist oleks olulise menetlusliku minetusega, mis mõjutab keskkonnaloa õiguspärasust.

Siinjuures pole oluline, et kaebaja seda algses kaebuses välja ei toonud. Kaebeõiguse

olemasolu tuvastamine on kohtu kohustus. Kohus jääb 31.03.2023 määruse p-s 7 toodud

seisukoha juurde.

9. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse

saamiseks kavandatava kaevandamiskoha KOV-le, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe

kuu jooksul taotluse saamisest arvates. MaaPS § 55 lg 2 p 11 kohaselt keeldutakse

kaevandamisloa andmisest, kui KOV ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. KeA

28.02.2023 korralduse nr DM-115151-126 „Võiste II liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-

516304 andmine“ kohaselt saatis KeA 26.05.2021 kirjaga nr DM-115151-7 keskkonnaloa

taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks mäeeraldise asukoha KOV-le, st kaebajale II. KeA

juhtis 26.05.2021 kirjas nr DM-115151-7 tähelepanu asjaolule, et arvestab loa andmisel KOV

seisukohaga, mis on esitatud MaaPS § 49 lõike 6 sätestatud tähtaja jooksul. Lisaks teavitas

KeA, et kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud, lahendatakse tulenevalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lõikest 2 keskkonnaloa taotlus KOV arvamuseta.

Häädemeeste Vallavalitsus palus 29.06.2021 kirjaga nr 5-1/734-1 pikendada arvamuse

andmise tähtaega kuni 09.08.2021 (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 19.07.2021

dokumendina nr DM-115151-11), kuna juulikuusse ei olnud planeeritud Häädemeeste

Vallavalitsuse ega Häädemeeste Vallavolikogu istungeid. KeA vastas Häädemeeste

Vallavalitsuse arvamuse andmise tähtaja pikendamise taotlusele 19.07.2021 kirjaga DM-

115151-12, kus juhtis tähelepanu asjaolule, et MaaPS tähtaja pikendamise võimalust ei anna.

Häädemeeste Vallavalitsus tuginedes Häädemeeste Vallavolikogu 27.09.2018 määruse nr 23

"Pädevuse delegeerimine" §-le 5, ei nõustunud korraldusega nr 429 V.T-le keskkonnaloa

andmisega Võiste II liivakarjääri mäeeraldisel liiva kaevandamiseks. KeA on asunud

seisukohale, et kuna kaebaja II esitas arvamuse hiljem kui MaaPS § 49 lõikes 6 sätestatud

kaks kuud, ei saa KOV otsus olla MaaPS § 55 lõige 2 punktis 11 toodud põhjustel loa

andmisest keeldumise aluseks. KeA siiski vastas kaebaja II argumentidele, pidamata neid

siiski piisavalt kaalukateks, et keskkonnaloa väljastamisest keelduda.

10. Kohus juhtis 31.03.2023 määruses tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022

otsusele haldusasjas nr 3-21-586 (jõustus 07.03.2022), milles oli vaidluse alla muuhulgas

MaaPS § 49 lg 6 tõlgendamine. Nimetatud haldusasjas oli vaidluse osapooleks olnud

Lüganuse vald esitanud enda seisukoha 6 kuud peale MaaPS § 49 lg-s 6 toodud tähtaja

möödumist. Tallinna Halduskohus asus oma 10.11.2021 otsuses seisukohale, et KeA jättis

hilinenult esitatud arvamuse õiguspäraselt arvesse võtmata. Halduskohus tõi välja, et

asjaoludest nähtuvalt ei suutnud Lüganuse Vallavolikogu anda seisukohta tähtaegselt, kuna

kumbki seisukoha andmise alternatiiv ei leidnud volikogus piisavat toetust. Arvestades, et

volikogu istungi toimumise ajaks ei olnud 2-kuuline tähtaeg möödunud, võinuks Lüganuse

Vallavolikogu taotleda vastustajalt tähtaja pikendamist (nagu seda tehti korduvalt esimesel

korral), kuid seda ei tehtud (otsuse p 8). Tallinna Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu

seisukohaga. Ringkonnakohus leidis, et MaaPS § 49 lg 6 sõnastusest ei järeldu, et tegemist

oleks õigust lõpetava tähtajaga ning pärast kahe kuu möödumist kaotaks KOV õiguse oma

arvamust esitada (p 22.2). Ringkonnakohus leidis, et viide HMS § 16 lg 2 kohaldub olukorras,

kus haldusorgan on küsinud teise haldusorgani arvamusest, kuid viimane on jätnud oma

arvamuse esitamata. Olukorras, kus vastustajal oli kavandamisloa andmise hetkel olemas

Lüganuse valla otsus, millega ei antud nõusolekut kaevandamisloa väljastamiseks, tulnuks

ringkonnakohtu hinnangul vastustajal keelduda kaevandamisloa andmisest MaaPS § 55 lg 2 p

11 alusel (otsuse p 22.4). Halduskohus leidis, et olemasoleva kohtupraktika kohaselt tulnuks

vastustajal ka MaaPS § 49 lg-s 6 toodud tähtaega ületades esitatud kaebaja II seisukohta

arvesse võtta ning seda tulnuks käsitleda keskkonnaloa väljastamisest keeldumise alusena

MaaPS § 55 lg 2 p 11 mõttes (vt määruse p 14). Halduskohus tõi välja, et praegusel juhul on

vastamise viivitus veelgi väiksem ning Häädemeeste vald palus tähtaja sees vastamise aja

pikendust. Vastustaja tõlgendus MaaPS § 49 lg-st 6 oli halduskohtu hinnangul

kohtupraktikale tuginevalt liialt kitsendav (sealsamas).

11. Kolmanda isiku määruskaebust menetlenud Tallinna Ringkonnakohus jagas halduskohtu

31.03.2023 määruses väljendatud seisukohta oma 05.05.2023 määruses. Ringkonnakohus tõi

välja, et MaaPS ei anna vastustajale kaalutlusõigust ega õigust hinnata, kas valla keeldumine

oli õiguspärane või õigusvastane. Ringkonnakohus viitas ka sellele, et korraldus nr 429 kui

siduv keeldumine on halduskohtus eraldi vaidlustatav. Loataotluse rahuldamine oleks

ringkonnakohtu hinnangul võimalik vaid juhul, kui Vabariigi Valitsus annaks nõusoleku

väljastada luba riigi ülekaaluka huvi tõttu (MaaPS § 55 lg 4) (määruse p 16).

Kuigi tegemist on EÕK taotluse lahendamisel väljendatud kohtute seisukohtadega, ei ole

vastustaja ega kolmas isik toonud välja argumente, miks olemasolev selge kohtupraktika ei

peaks praegusele olukorrale kohalduma. Kuigi Eestis ei ole pretsedendiõigust, on madalama

astme kohtud kõrgema astme kohtute seisukohtadega siiski seotud. Ilma mõjuvate põhjusteta

selgest kohtupraktikast kõrvale kaldumine ohustab õiguskindluse põhimõtet. Olukorras, kus

menetluslik minetus on oluline ja toob kaasa kaebuse rahuldamise, ei pea kohus vajalikuks

asuda hindama, kas muid kaebajate argumente arvestades tulnuks kaebus siiski jätta

rahuldamata. See ei saaks mõjutada lõppostust antud kaebuse kohta.

12. Kolmas isik on leidnud (nt 31.08.2023 „V.T (V.T) vastuväited kohtu tegevusele ning

taotlus haldusasjade liitmiseks või alternatiivselt käesoleva menetluse peatamiseks“), et

käesoleva vaidluse raames peaks halduskohus hindama, kas korraldus nr 429 saab omada

õiguslikke tagajärgi. Kolmas isik leiab, et tegemist on haldusaktiga, mis on õiguslikult tühine.

Halduskohus jättis 08.09.2023 määrusega kolmanda isiku vastuväited rahuldamata. Kohus

käsitles seda küsimust ka 18.08.2023 määruses. Kohus märkis 18.08.2023 määruses:

„Kolmas isik leiab ekslikult, et käesoleva haldusasja raames on kohtul võimalik anda õiguslik

hinnang kaebaja II kaevandamisloale nõusolekust andmisest keeldumisele. Käesolevas asjas

on vaidluse esemeks KeA 28.02.2023 väljastatud keskkonnaluba nr KL-516304.

Menetlusosalisteks on MTÜ Tahkuranna Maastikukaitse (kaebaja I), Häädemeeste vald

(kaebaja II), KeA (vastustaja) ja V.T (kolmas isik). Käesolevas asjas ei saa kohus asuda

analüüsima, kas kaebaja II 10.08.2021 korraldusega nr 429 (edaspidi: korraldus nr 429)

väljendatud keeldumine on tühine või õigusvastane, arvestades mh vastustaja ja kolmanda

isiku seisukohta, et õiguslikus mõttes KOV kooskõlastusest keeldumist ei eksisteeri ‒

hilinenult esitatud seisukoht tuleks vastustaja ja kolmanda isiku arvates jätta tähelepanuta.“

(p 9). Kohus leidis ka, et käesolevat kaebust ei ole võimalik muuta ja täiendada kaebaja II

kooskõlastusest keeldumise õiguspärasuse kontrolliga, sest selles menetluses oleks kaebaja II

vastustajaks ning kaebust saab muuta üksnes kaebaja taotlusel (vt HKMS § 49). Seega saab

kohtu väljatoodu kohaselt kolmas isik ise vaidlustada kaebaja II keeldumist ning seda

eraldiseisvas menetluses. Kolmas isik ongi seda teinud ning vaidlustanud korralduse nr 429

eraldiseisva kaebusega (haldusasi nr 3-23-1918). Kohus ei jaga kolmanda isiku seisukohta, et

vastustaja peaks keskkonnaloa menetluses asuma hindama seda, kas KOV esitatud seisukoht

on antud kõiki KOV sisemisi töökorralduse reegleid arvestades, st kas täidetud on

kvooruminõuded, kas isikud, kes osalevad vallavalitsuse istungil, on ametlikult tööl või

puhkusel, kas küsimust arutaval vallavalitsuse liikmetel oli huvide konflikt jms. Seda saab

huvitatud isik välja tuua, kui vaidlustab KOV keeldumist. Kohus siiski märgib, et ükski

kolmanda isiku poolt 14.04.2023 ja 02.05.2023 menetlusdokumentides väljatoodud asjaolu ei

viita haldusakti (käesoleval juhul menetlustoiming) tühisusele. Vaidlust ju pole selles, et

arvamuse on andnud selleks pädev haldusorgan (vt HMS § 63 lg 2 p 3). Muid arusaadavaid

tühisuse aluseid pole kolmas isik välja toonud. Isegi, kui kolmanda isiku seisukohtade õigsust

eeldada, ei saa oluliste puuduste tuvastamisel KOV seisukohas KeA lugeda KOV-i nõusolek

antuks, vaid sellisel juhul tuleks KeA-l küsida KOV-lt uus nõuetekohane seisukoht. Seega ei

mõjuta kaebaja väited korralduse nr 429 tühisuse kohta antud asja lahendamist ning isegi, kui

neid pidada asjakohaseks, oleksid väited põhjendamatud.

13. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tühistab Keskkonnaameti

28.02.2023 väljastatud keskkonnaloa nr KL-516304.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti vastustaja kahjuks, tuleb vastustajalt välja mõista kaebajate menetluskulud.

Mõlemad kaebajad taotlevad menetluskulude hüvitamist samas summas 3 603,6 eurot (koos

käibemaksuga) (31.08.2023 menetlusdokument, menetluskulud on esitatud käesoleva

haldusasja ja haldusasja 3-23-522 osas koos), st kokku 7 207,20 eurot. Lisaks on kaebajad

tasunud riigilõivu summas 80 eurot.

Kohtule nähtuvalt on menetluskulud antud asjas suuresti kattuvad haldusasjaga nr 3-23-522.

Need haldusasjad olid omavahel seotud ning neis on kaebajad esitanud samu argumente.

Mõlemas haldusasjas esitasid kaebaja ühised seisukohad.

Kohus hindab haldusasjade nr 3-23-522 ja 3-23-522 kohtuasjade mahtu väikseks ja õiguslikke

küsimusi mitte keerukateks. Kaebajad osalesid esindaja vahendusel EÕK istungil.

Kokkuvõttes peab kohus põhjendatud õigusabikuluks käesoleva haldusasja raames 1500 eurot

(käibemaksuga) kaebaja kohta, st kokku 3 000 eurot (käibemaksuga). Lisaks sellele tuleb

vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista riigilõiv 40 eurot kummalegi kaebajale, st

menetluskulu on 1540 eurot kaebaja kohta. Kuna kolmas isik osales vastustaja poolel, jäävad

kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)