2-21-10786/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10786

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistult teabe

saamiseks ja dokumentidega tutvuda võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.04.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu

(registrikood 80089899), lepinguline esindaja Marie Tsine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.04.2022 määrus osas, millega Tallinn, Nõmme tee

63a korteriühistu kasuks mõisteti X-lt välja menetluskulude hüvitis suuremas

summas kui 1230 eurot ja sellelt summalt viivis. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega jätta taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1230 eurot

ületavas summas ja sellelt viivise saamiseks. Ülejäänud osas jätta sama määrus

muutmata.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta X kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata X avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistult teabe

saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

4.2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

4.3. Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maakohtus

on 1230 eurot ja ringkonnakohtus 780 eurot.

4.4. Välja mõista X-lt Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu kasuks menetluskulud

2010 eurot (käibemaksuga) ja viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-21-10786

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 08.07.2021 avalduse Tallinn, Nõmme tee 63a

korteriühistult (puudutatud isik) teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks.

1.1. Avaldaja esitas 17.06.2021 puudutatud isiku juhatusele teabenõude, kuid sellele ei ole

vastatud. Avaldaja palub anda teavet ja võimaldada tutvuda dokumentidega, mis on koostatud

või saadud alates 31.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud heki lõikuse ja elektripirnide

vahetusega seoses juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt. Avaldaja palub esitada

dokumendid, mis on seotud ja põhistavad kulusid nagu juhatuse otsus, maksekorraldused ja/või

alternatiivselt tööde vastuvõtmise aktid ja arved (p 1). Alternatiivselt, kui asjas nr 2-21-2540 ei

tuvastata üldkoosoleku otsuse tühisust, haldusteenust osutava ettevõttega sõlmitud leping.

Avaldaja palub selgitada, kelle poolt ja millistel asjaoludel valiti majahaldur, millised on tema

ülesanded korteriühistus ja millist kutset ta omab ning esitada tõendav dokument (p 2).

1.2. Avaldaja soovib tuvastada, kas puudutatud isikul oli õiguslik alus tellida nimetatud töid,

kas need vastavad majanduskavale, kas toime on pandud rikkumisi ja kas kulud on

korteriomanikele kohustuslikud.

1.3. Avaldaja leiab, et avaldusest loobumiseks või täidetuks lugemiseks ei nähtu mingit alust.

Avaldaja hinnangul ei vasta tõele puudutatud isiku väide, et puudutatud isik on vastanud

avaldaja avaldusele. 16.07.2021 vastusega puudutatud isik ei ole täitnud ühtegi teabenõudes

esitatud nõuet ja seda õigeaegselt. 16.07.2021 vastus on mittenõuetekohaselt vormistatud ja

anonüümne, mille põhjal ei ole jälgitav ja tuvastatav, kes vastuse on saatnud. Avaldaja ootab

kohtult selgitavat kohtumäärust, kas kõigil korteriomanikel on õigus nõuda korteriomanikega

kooskõlastamata kaasomandi eseme korrashoiu ja remondi kulude hüvitamist ja esitada

korteriühistule arveid või korteriomanikega kooskõlastamata kaasomandi eseme korrashoiu ja

remondi kulud ei ole korteriomanikele kohustuslikud.

2. Harju Maakohus jättis 17.09.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmata.

3. Avaldaja esitas 30.09.2021 maakohtu 17.09.2021 määruse peale määruskaebuse, milles

palus avalduse läbivaatamist p 1 osas. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis

selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

4. Tallinna Ringkonnakohus 18.10.2021 määrusega tühistas Harju Maakohtu 17.09.2021

määruse osas, millega maakohus keeldus avalduse p 1 (anda teavet ja võimaldada tutvuda

dokumentidega, mis on koostatud või saadud alates 31.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud heki

lõikuse ja elektripirnide vahetusega seoses juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt; esitada

dokumendid, mis on seotud ja põhistavad antud kulusid nagu juhatuse otsus, maksekorraldused

2-21-10786

ja/või alternatiivselt tööde vastuvõtmise aktid ja arved) menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus

tegi tühistatud osas uue määruse, millega saatis asjas avalduse p 1 menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule. Harju Maakohtu 17.09.2021 määrus on jõustunud osas,

millega maakohus keeldus avalduse p 2 menetlusse võtmisest.

5. Harju Maakohus 24.11.2021 määrusega võttis menetlusse avaldaja avalduse puudutatud

isiku teabe andmise kohustamiseks ja dokumentidega tutvumiseks (avalduse p 1).

Puudutatud isiku vastus

6. Puudutatud isik palus jätta avalduse täies ulatuses rahuldamata ja mõista avaldajalt välja

puudutatud isik kasuks menetluskulud ning menetluskuludelt viivise.

6.1. Tõele ei vasta avaldaja väide, et puudutatud isik ei ole avaldaja 17.06.2021 teabenõudele

vastanud. Puudutatud isik vastas avaldaja teabenõudele 16.07.2021, milles juhtis avaldaja

tähelepanu järgmisele. Punktis 1 nimetatud dokumentide osas on käimas tsiviilasi nr 2-20-

17583 ja kogu dokumentatsioon on kättesaadav teabe soovijale e-toimiku kaudu. Punkti kaks

osas on käsil tsiviilasi 2-21-2540 ja kogu informatsioon on samuti kättesaadav e-toimiku kaudu.

Samuti märkis puudutatud isik, et ühistu liikmel on võimalik haldurilt paluda võimalust tutvuda

dokumentidega, mis puudutavad erinevate kulude aluseks olevaid dokumente.

6.2. Avaldaja vastuväited on asjakohatud ja ebaõiged, et puudutatud isiku 16.07.2021 vastus on

mittenõuetekohaselt vormistatud ja anonüümne. Avaldaja on ise teabenõude suunanud

täitmiseks korteriühistule saates kirja korteriühistu e-posti aadressile XXX. Seejärel on

korteriühistu juhatus vastanud samalt e-posti aadressilt, kuhu avaldaja kirja saatis.

6.3. Avaldaja on oma arvamust avaldanud tsiviilasja 2-20-17583 menetluses vaidlusaluse

31.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud heki lõikuse ja elektripirnide vahetusega seoses. Samuti

on korteriühistu kohtule esitanud seisukohad eelpool nimetatud töödega seoses. Heki lõikuse ja

elektripirnide vahetusega seotud tööd on tellitud vastavalt kehtivale majanduskavale.

Majanduskavaga on ette nähtud tööde ja muude kulude kandmine. Majanduskava kinnitab

korteriomanike üldkoosolek, milles osales ka avaldaja. Tsiviilasja 2-20-17583 menetluses on

puudutatud isik kohtule esitanud üldkoosoleku protokolli ja sellele lisatud majanduskava, mille

alusel on puudutatud isikul õigus nõuda kulutuste kandmist korteriühistu liikmelt, sh avaldajalt.

Korteriühistu 06.07.2020 koosoleku protokolli ei ole kehtetuks tunnistatud. Puudutatud isik

pole kordagi keelanud avaldajal tutvuda teostatud töid puudutavate dokumentidega, sh

kuludokumentidega. Korterühistu liikmel on võimalik tutvuda teenust osutanud OÜ Austerus

poolt koostatud arvega ja korteriühistu poolt nimetatud arve tasumist tõendava dokumendiga

korteriühistu enda asukohas. Puudutatud isik on tasunud teenuse pakkuja poolt esitatud arve

teostatud heki lõikuse ja elektripirnide vahetusega seoses. Antud kulu on jagatud

proportsionaalselt kõigi korteriomanike vahel vastavalt seadusele ja korteriühistu põhikirjale.

Teostatud tööd olid vajalikud ja põhjendatud ning tekkinud kulutused on korteriomanikele

kohustuslikud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus jättis rahuldamata 21.04.2022 määrusega avaldaja avalduse puudutatud isikult

teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Menetluskulud jäid avaldaja

kanda. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1722 eurot ja

viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-21-10786

7.1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas 2-20-17583 kõik puudutatud isiku poolt

esitatud dokumendid 01.02.2021 avaldajale nähtavaks tehtud. Dokumentidest nähtub, et

avaldaja on osalenud 06.07.2020 korteriühistu üldkoosolekul, saanud seal sõna võtta ja

hääletada. Muuhulgas arutati koosolekul nii majanduskava kui vaidlusaluste tööde üle.

Avaldajal on puudunud igasugune sisuline vajadus alustada taaskord kohtumenetlust

puudutatud isiku vastu ja avaldaja eesmärk on üksnes koormata korteriühistut teabenõuete ning

kohtumenetlustega.

7.2. Avaldaja on pöördunud kohtu poole ennatlikult korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

(KrtS) 45 lg 3 sätestatut eirates. Maakohtule esitati tõendid, et puudutatud isik ei ole jätnud

avaldaja teabenõudele vastamata ega keeldunud dokumentidega tutvumise võimaldamisest. 29

päeva pärast teabenõude saamist 16.07.2021 on puudutatud isik juhtinud avaldaja tähelepanu,

et tsiviilasjades 2-20-17583 ja 2-21-2540 on puudutatud isik kõik dokumendid esitanud ja need

on avaldajale kättesaadavad. Samuti on puudutatud isik selgitanud, et ühistu liikmel on

võimalik haldurilt paluda võimalust tutvuda dokumentidega, mis puudutavad erinevate kulude

aluseks olevaid dokumente.

7.3. Maakohtu istungil selgitas avaldaja oma nõuet muuhulgas sellega, et VÕS eeldab lepingute

sõlmimist ja nõuded ei kajastu majanduskavas. Avaldaja on jätnud oma nõude põhistamata.

Puudutatud isik on selgitanud, et temal puudub kirjalik töövõtuleping ja tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt. Puudutatud isikul on olemas üks arve, mis sisaldab maja esise ja taguse heki

lõikust, okste koristust summas 350 eurot ja tänavavalgustite elektripirnide vahetust koos

tõstukikuluga 270 eurot, kokku 620 eurot. Maakohus pidas puudutatud isiku selgitusi veenvaks.

VÕS § 11 lg 1 ja § 635 tulenevalt ei pea kõik kokkulepped kirjalikud olema. 16.07.2021

puudutatud isiku e-kirjast avaldajale nähtub, et avaldajale on selgitatud võimalust arvetega

halduri kaudu tutvuda. Maakohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et avaldaja oleks

seda võimalust kasutanud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu 21.04.2022 määruse

tühistada ja teha uue määruse. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda või

alternatiivselt menetlusosaliste kanda.

8.1. Avaldaja ei nõustu kohtumääruse resolutsiooniga, kuna sellest ei nähtu avaldaja nõuete

õiguspärast lahendamist. Kaebuse väidete kohaselt maakohus ei ole piisavalt teostanud

uurimispõhimõttest lähtuvat menetlemist ja rikkunud põhjendamise põhimõtet. Maakohus ei

ole lähtunud seadusest, korteriomanike kokkuleppest ega kaalutlusõigusest, vaid veendumusest

ja kontrollimatutest puudutatud isiku väidetest. Avaldajale on arusaamatu, milles seisneb

maakohtu põhjendamata hinnangul avalduse ennatlikkus ja millised on sellest tulenevad

õiguslikud tagajärjed avaldajale ja lahendi tulemusele.

8.2. Puudutatud isik on kohustatud teabenõudes tõendama majandamiskulude suurust ja

asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel.

Kohtute poolt suuliste kokkulepete lubamine juriidiliste isikute vahel halvendab oluliselt

ärikliimat ja teeb võimatuks hilisemate pretensioonide esitamist juriidilisele isikule

(korteriühistule) ja töövõtjale.

8.3. Avaldaja taotleb tutvumist dokumentidega, mida ta ei ole üheski varasemas tsiviilasjas

puudutatud isikult küsinud ning puudutatud isik ei saanud neid seal ka esitada. Avaldajal ei ole

kohustust otsida dokumente erinevatest allikatest, kus neid ei ole (e-toimikust või mujalt).

2-21-10786

Maakohus ei põhjendanud avaldajale, miks korteriomanik peab küsima teavet kolmandatelt

isikutelt.

8.4. 06.07.2020 korteriühistu üldkoosoleku protokollis ei ole 30.10.2020 töödest üheski

päevakorra punktis selgesõnaliselt kirjas või otsusega heaks kiidetud. Avaldaja palus

puudutatud isikult dokumente, mis olid olemas või on vormistatud konkreetse 30.10.2020

toimunud tehinguga, mitte mitu kuud varem vastuvõetud korteriühistu üldkoosoleku otsuseid

või majanduskava. Nendes puuduvad kohtu poolt viidatud ja nimetatud majanduskulud ning ei

ole avaldaja käesoleva asja teabenõude esemeks. Need dokumendid on avaldajale korteriühistu

poolt saadetud ja neid ei ole avaldaja üle küsinud.

8.5. Avaldaja ei nõustu maakohtu menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramisega. Puudutatud isik ei ole kohtule kinnitanud, et kõik

kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Asjas puuduvad puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust

põhistavad dokumendid.

9. Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu. Puudutatud isik palus jätta

määruskaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

10. Maakohus

kaebust

ei

rahuldanud

ja

edastas

selle

lahendamiseks

Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-iga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis

puudutatud isiku kasuks avaldajalt välja menetluskulude hüvitise suuremas summas kui 1230

eurot ja sellelt summalt viivis. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega

jätab taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1230 eurot ületavas summas

ja sellelt viivise saamiseks. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

12. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus TsMS §

ga 659) alusel. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Asjas on tuvastatud, et avaldaja on korteriomanik korteriühistus. KrtS § 1 lg-st 4 tulenevalt

on avaldaja puudutatud isiku kui korteriühistu liige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

nõude õigusliku aluse moodustavad KrtS § 45 lg 1 ja kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud

KrtS § 45 lg 3. KrtS § 45 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise esimeseks eelduseks, et

korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult.

Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks

esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 11).

Avaldaja peab piisavalt selgelt näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda

soovib (RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt

piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi

peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses,

kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (RKTKo 17.01.2011, 3-2-1-108-10, p 12). Tutvumist

saab nõuda selliste dokumentidega, mis on olemas või mida ühistu on kohustatud koostama.

2-21-10786

Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte,

peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (TlnRnKm 29.03.2022, 2-20-17583, p 8 ja

RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p 14.1. ja p 14.2.).

14. Avaldaja palub avalduses anda teavet ja võimaldada tutvuda dokumentidega, mis on

koostatud või saadud alates 31.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud heki lõikuse ja elektripirnide

vahetusega seoses juhataja, töövõtja ja raamatupidaja poolt. Avaldaja palub esitada

dokumendid, mis on seotud ja põhistavad kulusid nagu juhatuse otsus, maksekorraldused ja/või

alternatiivselt tööde vastuvõtmise aktid ja arved (avalduse p 1).

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isik vastas avaldaja teabenõudele.

Avaldaja teabenõude 17.06.2021 e-kiri (lk 5) saadeti puudutatud isiku (korteriühistu)

registrijärgsele e-posti aadressile (lk 7). Puudutatud isik on samalt korteriühistu e-posti

aadressilt avaldaja teabenõude e-kirjale 16.07.2021 vastanud korteriühistu juhatuse nimel (lk

33). Seega on avaldaja etteheited alusetud, et puudutatud isik ei vastanud avaldajale ja

puudutatud isiku vastus on mittenõuetekohaselt vormistatud ning anonüümne.

16. Puudutatud isik on teabenõude vastuses avaldajale muuhulgas selgitanud, et ühistu liikmel

on võimalik haldurit paluda võimalust tutvuda dokumentidega, mis puudutavad erinevate

kulude aluseks olevaid dokumente (lk 33). Puudutatud isik on vastuses välja toonud lahtise

loetelu kulude aluseks olevates dokumentidest (ostuarved jms), mida on ühistu liikmel võimalik

haldurilt paluda tutvumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 16.07.2021 puudutatud

isiku e-kirjast avaldajale nähtub, et avaldajale on selgitatud võimalust arvetega halduri kaudu

tutvuda ja puuduvad tõendid selle kohta, et avaldaja oleks seda võimalust kasutanud.

17. Ringkonnakohus märgib, et kohtumenetluses saab nõuda vaid sellist teavet, mille puhul on

juhatus keeldunud teavet andmast või dokumentidega tutvumise võimaldamisest (KrtS § 45 lg

3). Antud juhul ei ole puudutatud isik 16.07.2021 e-kirjast nähtuvalt avaldajale keeldunud

teavet andmast või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, mis puudutavad erinevate

kulude aluseks olevaid dokumente viidatud heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse töödega.

18. Ringkonnakohtu hinnangul puudub ka avaldajal õiguskaitsevajadus nende dokumentide

osas tutvumiseks, mis avaldajal endal olemas on või kättesaadavad muul viisil (vt ka TlnRnKm

07.04.2021, 2-19-4171, p 17.2 ja RKTKm 19.10.2020, 2-18-13213, p 31). Antud juhul on

avaldajale kui ühistu liikmele halduri kaudu kätte saadavad viidatud heki lõikuse ja

elektripirnide vahetuse tööde kuludokumendid (arve ja arve tasumist tõendav maksekorraldus).

Avaldaja ei ole põhistanud vastupidist. Avaldajal puudub õiguskaitsevajadus tutvuda

kohtumenetluse

kaudu

viidatud

heki

lõikuse

ja

elektripirnide

vahetuse

tööde

kuludokumentidega (arvega ja arve tasumist tõendava maksekorraldusega).

19. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja väited ei ole piisavalt veenvad ja avaldaja pole avaldust

piisavalt põhistanud TsMS § 235 mõttes, miks ta arvas, et puudutatud isikul olid olemas seoses

viidatud heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse töödega muid dokumente kui arve ja arve

tasumist tõendav maksekorraldus (vt ka poolte vaidlust viidatud heki lõikuse ja elektripirnide

vahetuse töödega TlnRnKm 29.03.2022, 2-20-17583, p 8).

20. Antud juhul ei saa eeldada, et korteriühistul oleksid viidatud heki lõikuse ja elektripirnide

vahetuse tööde kohta olemas juhatuse otsus. Korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad KrtS § 35 lg 1 alusel korteriomanikud häälteenamuse

alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt ei ole korteriühistu põhikirjaga nähtud ette rangemaid nõudeid (lk 48). See tähendab,

2-21-10786

et korteriomandite kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimustes võetakse otsuseid

vastu üldkoosolekul (KrtS § 20 lg 1). KrtS § 35 lg 2 sätestab avatud loetelu tegevustest, mida

käsitatakse tavapärase valitsemisena, mh on selliseks tegevuseks kaasomandi eseme tavapärane

korrashoid ja remont. Ringkonnakohtu hinnangul heki lõikus ja elektripirnide vahetus on üldine

heakorrastus ning KrtS § 35 lg 2 p 1 mõttes kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont,

mille üle otsustamise pädevus on KrtS § 35 lg 1 järgi üldkoosolekul. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on puudutatud isik esitanud 06.07.2020 üldkoosoleku protokolli koos lisadega, mille

punktis 5 võeti vastu otsus teha üldine heakorrastus ja võtta koristusfirma ning kaasata jurist, et

välistada anarhia (lk 34 pöördel). 06.07.2020 üldkoosoleku protokoll koos lisadega on

avaldajale nähtav ja kätte toimetatud e-toimikus. Avaldaja ei ole ka määruskaebuses vastu

vaielnud, et need dokumendid on avaldajale korteriühistu poolt saadetud.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudutatud isiku selgitused on veenvad, et

puudutatud isikul puudub kirjalik töövõtuleping ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt viidatud

heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse töödega seoses. VÕS § 11 lg 1 ja § 635 ning § 638

tulenevalt ei pea töövõtuleping ja töö vastuvõtmine kirjalik olema (vt ka poolte vaidlust viidatud

heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse töödega TlnRnKm 29.03.2022, 2-20-17583, p 8).

22. Eeltoodust tulenevalt puudus alus avalduse rahuldamiseks puudutatud isikult teabe

saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldajale kui ühistu liikmele on

halduri kaudu kätte saadavad viidatud heki lõikuse ja elektripirnide vahetuse tööde

kuludokumendid (arve ja arve tasumist tõendav maksekorraldus). 06.07.2020 üldkoosoleku

protokoll koos lisadega on avaldajal olemas. Puudutatud isikul puuduvad muud viidatud heki

lõikuse ja elektripirnide vahetuse tööde dokumendid.

23. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse

muudele väidetele, välja arvatud menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Avaldaja ei nõustu maakohtu menetluskulude jaotusega. Ringkonnakohus märgib, et kui

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel otsustada,

et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab kohus seega lähtudes õiglusest (vt nt

RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29). Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse

muutmata osas, milles jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku dokumentidega

tutvuda võimaldamiseks, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust, milles

menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud on

samuti õiglane jätta TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.

25. Avaldaja vaidlustas ka maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist. Ringkonnakohus

hindab avaldaja vastuväiteid puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise osas.

26. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 alusel saab otsustada, kas kantud kulud olid

konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese

lause järgi kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus

on ületanud diskretsiooni piire. Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik kontroll

menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

2-21-10786

26.1. Puudutatud isik palus avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1435 eurot, millele

lisandub käibemaks (esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks). Puudutatud isik

on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja 2-21-10786 menetlusega (TsMS § 176

lg 5) ning 05.09.2023 menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane

või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kohustanud

puudutatud isikut esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Koos menetluskulude

nimekirjaga ei olnud vaja esitada kulu tõendavat kuludokumenti, sest TsMS § 176 lg 6 kohaselt

peab õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel.

Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et puudutatud isikul on kohustus õigusabikulud

kanda, mistõttu ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks kohustada puudutatud isikut esitama

õigusabi osutamise eest esitatud arveid ja nende tasumist tõendavaid dokumente.

26.2. Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isiku esindaja maakohtus esindades

kokku toiminguid 10,25 tunni ulatuses järgmiselt: avaldaja avaldusega jm, sh tsiviilasja 2-20-

17583 dokumentidega tutvumine, nõupidamine kliendiga ning asjaolude väljaselgitamine ning

avaldaja taotlusele seisukoha koostamine 5,5 tundi; avaldaja 09.01.2022 vastusega tutvumine

ja seisukoha koostamine 2 tundi ja 5 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit;

16.03.2022 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 2 tundi ja 10 minutit.

Konkreetsete toimingute osas ei ole avaldaja kaebuses vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus kaalumispiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud ning ei

ole alust toimingute suhtes ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

26.3. Ringkonnakohtu hinnangul ületab puudutatud isiku esindaja tunnitasu 140 eurot (lisandub

käibemaks) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetlusosalise esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas

lahendatud vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline ega mahukas, et võiks rakendada kõrgemat

tunnitasu kui 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus võtab siinjuures ka

arvesse, et puudutatud isikule ei osutanud õigusabi advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole.

26.4. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu

maakohtus koos käibemaksuga 1230 eurot (= 10,25 tundi x 120 eurot). Lisaks peab avaldaja

tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4

järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni. Seega vähendatakse maakohtus avaldajalt puudutatud isiku kasuks

väljamõistetud menetluskulude hüvitist koos käibemaksuga 492 euro (=1722-1230) võrra.

27. Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab ringkonnakohus kindlaks puudutatud

isiku ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei pea kontrollima

menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 175 lg 1 järgi puudutatud isiku majanduskavasid

ja korteriomanikele väljastatavaid arveid, vaid eelkõige puudutatud isiku õigusabile kulunud

aega ja keerukust hindama (RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56).

27.1. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik palunud avaldajalt välja mõista lepingulise

esindaja kulu 1255,34 eurot, millele lisandub käibemaks (esindaja tunnitasu 140 eurot, millele

lisandub käibemaks). Puudutatud isik on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

2-21-10786

tsiviilasja menetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane

või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

27.2. Avaldaja ei saa taotleda TsMS § 176 lg 6 järgi, et kohus kohustaks esitama

menetluskulusid tõendavaid dokumente. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et

puudutatud isikul on määruskaebemenetluses kohustus õigusabikulud kanda, mistõttu ei pea ka

vajalikuks kohustada puudutatud isikut esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.

27.3. Avaldaja toob vastuväidetes määruskaebuse menetluskuludele välja, et MK ei oma

juhatuse liikme volitusi ega omanud õiguslikke aluseid õigusteenuse tellimisel. Avaldaja viitab,

et on vaidlustanud 06.07.2020 üldkoosoleku otsuse valida seaduslikuks esindajaks MK

tsiviilasjas 2-22-12261. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja vastuväited ei välista puudutatud

isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaksmääramist. Toimikus oleva puudutatud

isiku äriregistri väljavõttest nähtuvalt on puudutatud isiku juhatuse liige MK (lk 7 pöördel), kes

on andnud volikirja puudutatud isiku lepingulisele esindajale esindamiseks (lk 22-23). Kohus

saab lähtuda äriregistri väljavõttest puudutatud isiku juhatuse liikme kohta, mitte pooleliolevast

kohtuvaidlusest tsiviilasjas 2-22-12261, milles puudub jõustunud kohtulahend.

27.4. Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isiku esindaja ringkonnakohtus esindades

kokku toiminguid 8,97 tundi järgmiselt: 09.05.2022 kohtulahendite jõustumise kontroll ning

kohtusse päring jõustumismärkega lahendi saamiseks 12 minutit; 18.05.2022 Harju Maakohtu

21.04.2022 kohtumääruse, ringkonnakohtu määruse ja avaldaja määruskaebusega tutvumine 2

tundi ja 20 minutit; 18.05.2022 avaldaja määruskaebusele seisukoha koostamine 5 tundi ja 24

minutit; 19.05.2022 avaldaja määruskaebusele vastuse täiendamine 1 tund ja 2 minutit.

27.5. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

tuleb rahuldada osaliselt. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus ei ole

TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Võttes arvesse, et määruskaebuse

vastuses korratakse juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti ning vastuse sisuline

maht ei ole suur ega ole õiguslikult keerukas, on määruskaebuse vastuse koostamise ja sellele

eelnenud toimingute (sh dokumentidega tutvumine) põhjendatud ajakulu kokku 6,5 tundi.

27.6. Samuti ületab puudutatud isiku esindaja tunnitasu määr 140 eurot (lisandub käibemaks)

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et

praeguses asjas lahendatud vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline ega mahukas, et võiks

rakendada kõrgemat tunnitasu kui 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

27.7. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu

ringkonnakohtus koos käibemaksuga 780 eurot (= 6,5 tundi x 120 eurot). Lisaks peab avaldaja

tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4

järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni. Puudutatud isiku ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

jääb rahuldamata koos käibemaksuga 475,34 euro (=1255,34-780) ulatuses.

27.8. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

28. Avaldaja tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et

avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivuseaduse

2-21-10786

(RLS) § 59 lg 5 sätestab, et avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras

läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise

avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. RLS § 59 lg-st 15 tulenevalt tuleb seega ka

määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu samas suuruses. Allkirjastatud riigilõivu

tagastamise taotluses tuleb märkida tagastatava riigilõivu summa ja kellele ning millisele ja

kelle arveldusarvele lõiv tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel

selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

29. TsMS § 617 lg 2 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg