3-23-244/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-244

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 02.02.2023 otsuse nr

TVH/23/005284 ja 03.02.2023 otsuse nr TVT/23/008966

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama

kaebaja 16.01.2023 esitatud taotlus TVH-23002393 uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kevin Kõo

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle

Rebane ja Maarika Nüganen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus ekspertiisi läbiviimiseks kaebaja töövõime

hindamiseks.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude ja nende tasumist tõendavate

dokumentide esitamiseks täiendava tähtaja määramiseks.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.10.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 16.01.2023 Eesti Töötukassale (ETK) taotluse töövõime hindamiseks ja

töövõimetoetuse määramiseks.

2. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Meeli Maripuu koostas 01.02.2023

eksperdiarvamuse, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

3. Eesti Töötukassa tegi 02.02.2023 otsuse nr TVH/23/005284, millega tuvastas, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud.

4. Eesti Töötukassa tegi 03.02.2023 otsuse nr TVT/23/008966, millega jättis kaebajale

töövõimetoetuse määramata, kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

2(10)

5. Kaebaja esitas 03.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 02.02.2023

otsuse nr TVH/23/005284 ja 03.02.2023 otsuse nr TVT/23/008966 tühistamiseks ning Eesti

Töötukassa kohustamiseks vaatama kaebaja 16.01.2023 esitatud taotlus TVH-23002393 uuesti

läbi.

6. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 20.02.2023 menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa 02.02.2023 otsus nr TVH/23/005284 on ebapiisavate

kaalutluste ja uurimispõhimõtte rikkumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna

töövõimetoetuse suurus sõltub tuvastatud töövõime ulatusest, tuleb ka 03.02.2023 otsus nr

TVT/23/008966 lugeda õigusvastaseks ja tühistada. Kuna tühistamisnõuded kuuluvad

rahuldamisele, tuleb rahuldada ka kohustamisnõue ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama

kaebaja 16.01.2023 esitatud taotlus uuesti läbi. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised.

7.1 Kaebaja ei nõustu vastustaja otsustega ning ekspertarsti hinnangutega valdkondades 1

(liikumine), 5 (õppimine ja tegevuste sooritamine) ja 6 (muutustega kohanemine ja ohu

tajumine). Valdkonnas 1 ei ole eksperthinnangus arvestatud neurokirurg dr Tarmo Areda ja

neuroloog dr Elke Zimmereri seisukohtade ja hinnangutega. Valdkonna 5 ja 6 osas ei suuda

kaebaja hinnangul ekspertarst Meeli Maripuu, kelle eriala on perearstindus, hinnata õigesti

piirangu olemust ja ulatust ilma, et ta küsiks täiendavaid kommentaare hinnangu andnud

psühhiaatrilt dr Margus Lõokeselt (Lõokene). Selliseid kommentaare raviarstilt küsitud ei ole.

7.2 Kaebaja on seisukohal, et läbi taotluses esitatud andmete ja tervise infosüsteemi (TIS)

andmete peab ekspertarst nägema ja tajuma taotleja reaalset tervislikku seisundit ja füüsilisi

ning vaimseid võimeid ja piirangud selleks, et anda neile õige hinnang. Absoluutselt lubamatu

on TIS-s olevate andmete eiramine, nendega mittearvestamine ja nende mittekajastamine

eksperthinnangus. Kaebajal on liikumise piirang ja osaline töövõime alates 2018 aastast, mis

olemuslikult seisneb selles, et kaebaja ei saa olla püsti või istuli asendis üle 1,5-2 tunni.

Püstiasendi alla kuulub ka liikumine (käimine). Kaebaja saab olla sundasendis veel vähem -

kuni 15-20 min. Kirjeldatud aja ületamise tulemusena tekib alaseljavalu, jalad muutuvad

vatiseks ja ei ole piisavalt hästi juhitavad. See võib kaasa tuua komistuse ja kukkumise.

Alaseljavalu

saab

maha

valuvaigistiga,

jalgade

tundlikkuse

tagasi

aga

üksnes

horisontaalasendis puhkamisega. Kõik kirjeldatu tähendab reaalelus seda, et kaebaja ei saa teha

füüsilist tööd ja saab teha üksnes arvutitööd istudes vaheaegadega või lamades. Kaebaja saab

osaleda lühikestel kuni 1,5-2 tundi nõupidamisel ja istungitel. Kaebaja ei nõustu, et selliste

sümptomite ja diagnoosidega ei ole kaebaja töövõime piiratud. Kaebaja on seisukohal, et

töövõime hindamine ei toimu mitte üksnes isikul diagnoositud haiguste põhjal ja punktide

arvutamisel, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet

reaalelus mõjutavad. Antud juhul on kaebaja seisukohal, et ekspertarst on suhtunud

hindamisesse pealiskaudselt ja formaalselt.

7.3 Kaebaja on seisukohal, et talle peab olema selge, miks tema suhtes just selline otsus tehti.

Kui praeguses olukorras oli põhjendatud tuvastada kaalutlusõiguse alusel töövõime vähenemise

puudumine, kuidas on kaebaja tervislik seisund ja töövõime 2020. aasta töövõime hindamisega

võrreldes paranenud. Kaebaja on hinnanud oma tervislikku seisundit halvemaks, kui 2020

aastal.

7.4 Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur,

sest töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed on juba olemas. Asjakohaste

terviseandmete olemasolu aitab tagada töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg-s 4 sätestatud

3(10)

kohustus käia kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, taotlejat

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kaebaja on selle tingimuse täitnud.

TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet

hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Sätte sõnastusest tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja

vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa, vaid sõltub

olemasolevate terviseandmete piisavusest. Kaebaja on seisukohal, et uurimispõhimõtte

järgmiseks piisab ka sellest, et vastustaja küsib täiendavaid terviseandmeid töövõime hindamise

taotlusel nimetatud arstilt.

7.5 Kaebaja esitas 30.06.2023 täiendavad seisukohad. Kaebaja põhjenduste kohaselt on

vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet ning ei ole arvestanud otsuste tegemisel asjas tähtsust

omavate asjaoludega. Otsuste aluseks olevast eksperthinnangust ei nähtu, et arvestatud oleks

kõigi kaebaja poolt ning TIS-is esitatud andmetega. Samuti ei nähtu eksperthinnangust ega

otsustest, kas ja kuidas on arvestatud kaebaja suhtes varasemalt tehtud otsuste ning

eksperthinnangutega. Vastustaja ei ole otsuste tegemisel kogunud täiendavaid terviseandmeid

taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt, kel on teavet kaebaja töövõime hindamise

kontekstis oluliste asjaolude kohta.

7.6 Kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud ka põhjendamiskohustust. Käesoleval juhul

puuduvad haldusaktides (ning ka ekspertarvamuses) mistahes põhjendused selle kohta (i) miks

ei ole arvesse võetud kõiki kaebaja poolt taotluses esitatud andmeid (eelkõige kaebaja arvamust

tegevuste piirangute kohta) või miks on need jäetud tähelepanuta, (ii) miks on tehtud varasemast

töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erinev otsus, (iii) mis põhjusel ei ole hinnatud kõiki

kaebaja suhtes tehtud hinnanguid tervikuna ning (iv) miks ei ole küsitud täiendavat teavet

kaebaja poolt taotluses esitatud arstidelt ja spetsialistidelt, kes omavad teavet asjas tähtsust

omavate asjaolude kohta.

7.7 Kaebaja hinnangul on võimalik ja vajalik viia käesolevas asjas läbi ekspertiis, mis hindaks

igakülgselt ja ammendavalt kaebaja töövõimet (sh kaebaja seisundit võrreldes varasemalt

koostatud hinnangutega, võtaks arvesse kõiki kaebaja terviseandmeid ning hindaks kaebaja

seisundit ka visiidipõhiselt).

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

8.1 Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 16.01.2023

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud

terviseandmed. Kaebaja ise on 16.01.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et

tal esinevad piirangud liikumise, õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, lisaks on kaebaja märkinud piirangu ravimite

kõrvaltoimete osas.

8.2 Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido (TTO) ekspertarst dr Meeli Maripuu,

võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma

tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 01.02.2023

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. TTO

ekspertarsti 01.02.2023 koostatud eksperdiarvamuse vaatas 02.02.2023 üle ja nõustus sellega

ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug. Eesti Töötukassa 02.02.2023

otsusega nr TVH/23/005284 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

8.3 Kaebaja esitas 03.02.2023 halduskohtule kaebuse, milles ei nõustunud vastustaja töövõime

hindamise ja töövõimetoetuse mittemääramise otsustega. Kohtumenetluse raames otsustati

kaebaja täiendavalt kutsuda visiidipõhisele hindamisele. TTO ekspertarst analüüsis

4(10)

kohtumenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise

taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja visiidil selgunud

asjaolusid ning koostas 06.04.2023 seisuga uue eksperdiarvamuse, mille kohaselt ei ole kaebaja

töövõime vähenenud.

8.4 Käesoleva kohtumenetluse raames on ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi

Tellmann kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle

vaadanud ning on 11.04.2023 allkirjastanud oma kokkuvõtliku seisukoha, milles nõustub TTO

ekspertarsti poolt eksperdiarvamustes toodud seisukohtadega.

8.5 TTO ekspertarst hindas, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Tegevuste

sooritamisel esineb kerge piirang. Kaebaja on kurvameelne, väsinud, motivatsioonitu.

Tähelepanu hajub kergesti. Igapäevategevusi korraldada, ellu viia on tavapärasest raskem. TTO

ekspertarst on valdkonna hindamisel tuginenud psühhiaater Margus Lõokene 01.11.2022

epikriisile.

TTO ekspertarst hindas, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Muutustega kohanemisel

esineb kerge piirang. Uute situatsioonidega kohaneda on kaebajal raske, võib tekkida paanika.

Pingetaluvus on madal ärevuse tõttu. TTO ekspertarst on valdkonna hindamisel tuginenud

psühhiaater Margus Lõokene 01.11.2022 epikriisile.

TTO ekspertarst on 06.04.2023 eksperdiarvamuses õppimise ja tegevuste sooritamise ning

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondade osas täiendavalt selgitanud, et 13.03.2023

toimunud dr Tobiase visiidil on arsti otsus, et psüühiline seisund kaebajal töötamist ei takista.

TTO ekspertarst hindas, et kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas

ei mõjuta töövõimet. TTO ekspertarst on selgitanud, et võtmetegevuste 1.1 Liikumine eri

tasapindadel“ ning „1.2 Ohutu ringiliikumine“ piirangute ulatust visiidi tulemus ei muuda, kuna

piirang ei mõjuta töövõimet – töövõime hindamisel hinnatakse võimekust läbida järjest 200

meetrit, liikuda treppidel. Tavapärases asendis, nn Rombergi seisus ei esine kaebajal

tasakaaluhäireid.

TTO ekspertarst on selgitanud, et piirangut võtmetegevuses „1.3 Seismine ja istumine“ ei

muudetud, kuna kaebaja suudab ühes kohas püsida, kui on võimalik aeg-ajalt asendit muuta.

TTO ekspertarst tuvastas, et kaebaja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei

leidnud TIS andmetel kinnitust. Pidevat kõhulahtisust, mis töövõimet mõjutaks, epikriisid ei

kajasta.

8.6 Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa

on 0. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu (määrus) § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui

võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks

võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.

8.7 Eelnevast tulenevalt on vastustaja 02.02.2023 otsuses nr TVH/23/005284 õigesti märgitud,

et kaebajal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

8.8 TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal on piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise

ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, ei mõjuta need tema töövõimet

ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud kaebajal töövõime

vähenemist. Kaebajal on kurvameelsuse, väsimuse ja motivatsiooni puudumise tõttu piiratud

igapäevategevuste korraldamine ja elluviimine. Tekkida võiva paanika, madala pingetaluvuse

5(10)

ja ärevuse tõttu on piiratud igapäevastes rutiinsetes tegevustes muutustega kohanemine ning

stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise

valdkonnas ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Taotluses kirjeldatud piirangud ravimite

kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud

kaebajal töövõime vähenemist.

8.9 TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv

töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vaidlustatud töötukassa töövõime hindamise otsuse

kohaselt vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt Eesti

Töötukassa 03.02.2023 otsusega nr TVT/23/008966 jäetud toetus määramata.

8.10 Vastustaja selgitab täiendavalt, et on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise

piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkondades

kergeteks,

arvestades

kaebaja

enda

hinnanguid

tegutsemisvõimele,

terviseandmeid ning visiidi tulemusi. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja

osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt

takistatud. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral,

mis vähendaksid püsivalt tema üldist töövõimet. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist

töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda,

et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll

tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg

3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei

ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende

prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

8.11 Asjaolu, et vastustaja on kaebajal tuvastanud varasemalt, s.t 2020. aastal, osalise töövõime,

ei tähenda, et ka hilisemate taotluste kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja

töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks

võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema

töövõimet iga kord uuesti hinnata. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluste

alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida

õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega.

Sellisele järeldusele on jõutud ka olemasolevas kohtupraktikas.

8.12 Vastustaja esitas 10.07.2023 täiendavad seisukohad. Vastustaja märgib, et eelmise

töövõime hindamise käigus (oktoobris 2022) on kaebaja töövõime hinnatud mitte vähenenuks

ehk hindamise lõpptulemus ei ole muutunud võrreldes eelmise hindamisega. Seega 2023. aasta

ekspertiisiotsuse tegemisel aluseks võetud eksperdiarvamuses ja otsuses ei põhjendatud seda,

et miks hinnati 2022. ja 2020. aastal kaebaja liikumispiiranguid erinevalt seetõttu, et 2020.

aastal tehtud otsus ei olnud kaebaja eelmine otsus. Kaebaja töövõimet hinnati ka 2022. aastal

mitte vähenenuks, nagu ka 2023. aastal (st, et 2023. aastal tehtud otsus ei olnud eelmise

otsusega võrreldes halvem). Käesoleva vaidluse ese ei ole seotud 2022. aasta hindamise

otsustega, ega ka selles esinevate põhjendamispuudustega osas, miks ei ole selgitatud

varasemast erinevat hindamistulemust.

8.13 On tõsi, et ekspertarstid on kaebaja piiranguid liikumise valdkonnas 2022. ja 2023. aastal

erinevalt hinnanud. Et tegemist on erinevate ekspertarstide poolt antud dokumendipõhiste

hinnangutega, siis meditsiinidokumentides olevate andmete kaalutlemisel võivad ekspertarstide

hinnangud mõnikord erineda. Eespoolöeldut arvestades viidi kohtumenetluse ajal läbi

visiidipõhine hindamine, kaebaja kutsuti visiidile ja tema tegutsemispiiranguid täpsustati visiidi

käigus. Visiidipõhise hindamise tulemusena selgus, et 2023. aastal enne visiidipõhist hindamist

kaebaja tegutsemispiirangutele antud hinnangud on õiged ja neid ei ole vaja muuta. Puudub

6(10)

vajadus uue ekspertiisi läbiviimiseks. Teostatud visiidipõhine hinnang annab põhjaliku ja

objektiivse ülevaate kaebaja tervislikust seisundist.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I) ning seejärel kaebuse sisuliselt (II).

I

11. Kaebaja on taotlenud ekspertiisi korraldamist, mis hindaks igakülgselt ja ammendavalt

kaebaja töövõimet (sh kaebaja seisundit võrreldes varasemalt koostatud hinnangutega, võtaks

arvesse kõiki kaebaja terviseandmeid ning hindaks kaebaja seisundit ka visiidipõhiselt). Samuti

taotles kaebaja täiendava tähtaja määramist menetluskulude ja nende tasumist tõendavate

dokumentide esitamiseks.

12. Halduskohtumenetluses võivad tõendiks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja halduskohtumenetluse

seadustikus (HKMS) lubatud tõendid.

13. Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Riigikohus on selgitanud, et

haldusakti kontrollimisel on halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava

eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid

õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) ning kohtul tuleb nõuda vastustajalt

nt teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut

vaidlusaluse eksperdiarvamuse kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-

17-1110, p-d 24 ja 26). Vaidlus puudub, et käesolevas kohtumenetluses on vastustaja esitanud

töötukassa ekspertarsti M. Maripuu visiidipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu (dtl 61-

80) ja töövõime hindamise ekspertarsti dr Alvi Tellmanni hinnangu vaidlusaluse

eksperdiarvamuse kohta (dtl 81-84). Seega on kohtumenetluses esitatud piisavalt tõendeid,

mistõttu täiendava ekspertiisi korraldamine vajalik ei ole. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et

töötukassa ekspertarsti arvamus oleks koostatud ebaõige metoodika alusel või tegemist on

ebausaldusväärse tõendiga. Kohus ei asu haldusorgani asemel tuvastama kaebaja töövõime

ulatust. Küll aga on kohtul võimalik asja läbivaatamisel hinnata, kas vaidlusalust haldusakti

toetav eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud kõiki

andmeid, sh teinud neist põhjendatud järeldused. Rikkumise tuvastamisel kohustab kohus

vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Käesolevas asjas on kaebaja suhtes lisaks

dokumendipõhisele hindamisele läbi viidud visiidipõhine töövõime hindamine. Kaebaja ei ole

esitanud vastuväiteid visiidipõhise hindamise protseduuride ega tulemuste osas, mistõttu ei ole

täiendava ekspertiisi korraldamine põhjendatud.

14. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja taotluse ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata.

15. Kaebaja esitas 30.06.2023 seisukohtadega taotluse täiendava tähtaja määramiseks

menetluskulude ja nende tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks. Kaebaja 30.06.2023

seisukohtadest (punkt 5, dtl 115) järeldub, et kaebaja oli teadlik 10.05.2023 kohtumäärusega

määratud tähtaegadest täiendavate seisukohtade, taotluste ja uute tõendite, sealhulgas

menetluskulusid ja nende tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi põhjendust, miks tal ei ole võimalik kohtu määratud tähtajaks

menetluskuludega seotud dokumente esitada. Kaebaja on tähtaegselt esitanud täiendavad

seisukohad ja ekspertiisitaotluse, seda enam jääb arusaamatuks, mis takistas kaebajal

menetluskulude dokumentide esitamist. Sellest järeldab kohus, et kaebajal ei olegi ühtegi

7(10)

mõjuvat põhjust, mis õigustaks täiendava tähtaja määramist ning kohus jätab täiendava tähtaja

määramise taotluse rahuldamata.

II

16. Poolte vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja

töövõimet ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

17. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

18. Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ning

kord on kehtestatud TVTS-s (vt TVTS § 1 lg 2). Lisaks reguleerib töövõime hindamist määrus

nr 39. Vaidlusaluses 02.02.2023 otsuses nr TVH/23/005284 on õiguslike alustena märgitud

TVTS §-d 5-9 ning määrus nr 39. Ühtlasi on 02.02.2023 otsuses nr TVH/23/005284 selgitatud,

et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Kohtupraktikas on

selgitatud, et haldusorgan võib anda õigusnorme, sh metoodikat, selgitavaid juhiseid, mis

lihtsas keeles ja vajaduse korral näidete varal avavad metoodika sisu (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17- 1110/84, p 18). Seetõttu on vastustaja tuginenud

asjakohastele õigusaktidele.

19. TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS §

5 lg 2). Isikul ei ole töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1). Töötukassa hindab isiku töövõimet,

kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi

eksperte (TVTS § 7 lg 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste

andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele

erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lg-s 5 sätestatud andmed (TIS-i

kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt

eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1).

20. Käesoleval juhul on kaebaja töövõime hindamise taotluses välja toonud järgmised

tegutsemispiirangud: 1) liikumise valdkonnas võtmetegevustes 1.1. liikumine eri tasapindadel;

1.2. ohutu ringiliikumine; 1.3. seismine ja istutmine; 5) õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonnas võtmetegevustes 5.2. tegevuste alustamine ja lõpetamine; 5.3. õppimise ja

tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonna võtmetegevustes 6.1. väljaskäimine; 6.3. toimetulek muutustega (dtl 15-19).

Alljärgnevalt kontrollib kohus valdkondade lõikes, kas kohtule esitatud tõendid toetavad

vastustaja järeldust, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole.

Liikumise valdkond

21. Kaebaja on märkinud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvnäitajaga 1,

võtmetegevuse 1.2. piirangu arvnäitajaga 4 ning võtmetegevuse 1.3. piirangu arvnäitajaga 2.

Seevastu TTO ekspertarst on hinnanud liikumise valdkonna toodud võtmetegevuste piiranguid

vastavalt 0, 0 ja 0 (dtl 20-22). TTO ekspertarst hindas seega, et kaebaja poolt taotluses

kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad.

22. 06.04.2023 eksperthinnangus on TTO ekspertarst M. Maripuu selgitanud, et

võtmetegevuste 1.1 Liikumine eri tasapindadel“ ning „1.2 Ohutu ringiliikumine“ piirangute

ulatust visiidi tulemus ei muuda, kuna piirang ei mõjuta töövõimet. 200 meetri läbimine ei ole

raske, seda kinnitavad visiidi käigus antud ütlused ja dr Tobiase 13.03.23 epikriisis märgitu.

8(10)

Võtmetegevuse 1.3 „Seismine ja istumine“ hinnangu osas on ekspertarst selgitanud, et kaebaja

suudab ühel kohal püsida aeg-ajalt asendit muutes (dtl 65).

23. Eelnevast nähtuvalt on vastustaja leidnud, et kaebaja kirjeldatud piirangud taotluses ei

leidnud samal määral kinnitust TIS-s olevate andmetega. Nimetatud asjaolu kinnitab ka

töötukassa ekspertarsti A. Tellmanni 11.04.2023 arvamus, mis on koostatud arvestades tervise

infosüsteemis olevaid andmeid ja tuginedes perearsti Reet Tobias 13.03.2023, neuroloogi Elke

Zimmerer 07.03.2023, psühhiaatri Margus Lõokene 01.11.2022 ja neurokirurgi Tarmo Areda

19.08.2022 epikriisidele ning OÜ Arstikeskus Confido korraldatud visiidi käigus tuvastatud

andmetele (dtl 82-84). Isegi kui vastustajale heita ette seda, et 01.02.2023 eksperthinnangus ei

ole eraldi välja toodud kaebaja kõikide raviarstide TIS-i sissekandeid, ei muudaks viidatud

sissekannete ülekandmine eksperthinnangule töövõime hindamise tulemusi, arvestades

kohtumenetluse käigus läbi viidud täiendavaid hindamisi.

24. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja eksperthinnang ei arvesta dr T. Areda ja dr

E. Zimmereri seisukohtadega. Asjaolust, et 01.02.2023 eksperthinnangus ei ole tsiteeritud

kaebaja raviarstide epikriise ei saa järeldada, et nendes tooduga ei ole arvestatud. Ekspertarsti

A. Tellmanni 11.04.2023 arvamuses on kinnitatud, et kõiki kaebusele lisatud arstide epikriise,

nendes märgitud haiguste diagnoose ja sümptomeid on töövõime hindamisel arvesse võetud,

kuid ka neid arvestades on kaebaja tegevuspiirangud kerged või töövõimet mittemõjutavad ning

ei põhjusta töövõime olulist vähenemist. Ülaltoodu kokkuvõtteks on vastustaja võtnud

töövõime hindamisel arvesse asjakohaseid TIS-i andmeid ning kõrvutanud neid kaebaja antud

hinnangutega. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud ilmselgeid vigu liikumise valdkonna

võtmetegevuste piirangute raskusastmete hindamisel. Ka visiidipõhise hindamise tulemustest

ei saa teha selliseid järeldusi, mille alusel saaks eksperthinnangute tulemused kahtluse alla

seada.

Õppimine ja tegevuste sooritamine

25. Kaebaja on märkinud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuse 5.2

piirangu arvnäitajaga 2 ja võtmetegevuse 5.3. piirangu arvnäitajaga 9. TTO ekspertarst on

hinnanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuse 5.2 piirangu

arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja 5.3 arvväärtusega 0 (dtl 25).

26. Vastustaja selgituste kohaselt arvestati kaebaja kirjeldatud piirangud võtmetegevuses „5.3.

Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ õppimise ja tegevuste sooritamise

valdkonna võtmetegevuse „5.2 Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ juures (dtl 56). Kaebaja ei

kirjeldanud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid võtmetegevuses

„tegevuste õppimine“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevus arvväärtusega 0 (piirangut ei

tuvastatud). TTO ekspertarst hindas seega, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.

27. Kaebaja hinnangul on tegemist mõõduka piiranguga, kuid ekspertarst M. Maripuu ei suuda

hinnata piirangu olemust ja ulatust õigesti ilma psühhiaatrilt täiendavate kommentaare

küsimata, kommentaare psühhiaatrilt küsitud ei ole (dtl 4).

28. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ekspertarst oleks pidanud küsima täiendavaid kommentaare

dr M. Lõokeselt. Vastustaja kinnitusel on TTO ekspertarst on valdkonna hindamisel tuginenud

psühhiaater Margus Lõokese 01.11.2022 epikriisile. Asjaolu, et dr Lõokese TIS-i sissekandeid

on arvesse võetud, nähtub 01.02.2023 eksperthinnangust (kaebuse lisa 2, dtl 26-28), 06.04.2023

visiidipõhisest eksperthinnangust (dtl 71-72, 77) ja 11.04.2023 eksperthinnangust (dtl 82-84).

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast põhjendust, millest saaks järeldada vajadust

psühhiaatri täiendavate kommentaaride osas. Ka ei nõustu kohus kaebajaga selles, et

perearstinduse erialaga ekspertarst ei suuda õigesti hinnata piirangu olemust ja ulatust.

Muuhulgas on kaebaja ekspertiisitaotluses avaldanud, et ekspertiisi läbiviimiseks on

9(10)

sobivaimaks arstiks Lembi Põder (dtl 118), kes avalikult kättesaadavate andmete kohaselt

tegutseb samuti perearstina. Seega ei ole kaebaja etteheited ekspertarsti erialale põhjendatud.

Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond

29. Kaebaja on märkinud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse

6.1 piirangu arvnäitajaga 2 ja võtmetegevuse 6.3 piirangu arvnäitajaga 2. TTO ekspertarst on

hinnanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse 6.1 piirangu

arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja 6.3 arvväärtusega 1 (dtl 26-27).

30. Kuivõrd kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga samadel põhjustel, mis on toodud otsuse

punktis 28 (dtl 4), nõustub kohus punktis 28 toodud põhjendustega juurde ja ei hakka neid

käesolevas punktis kordama.

31. Nii kaebusest (dtl 115) kui vastustaja 10.07.2023 vastusest (dtl 150) nähtub, et kaebaja

töövõime on 28.10.2022 otsusega hinnatud mitte vähenenuks. Kaebaja selgituste kohaselt ja

KIS-st nähtuvalt rahuldas Tallinna Halduskohus 26.05.2023 haldusasjas nr 3-22-2327 kaebaja

kaebuse ja tühistas ETK 28.10.2022 otsuse (millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud) uurimis- ja põhjenduskohustuste rikkumise tõttu ning kohustati vastustajat vaatama

kaebaja 25.09.2022 esitatud taotlus uuesti läbi.

32. Käesolevas asjas ei nõustu kohus kaebajaga selles, et kaebaja töövõime hindamisel on

rikutud uurimispõhimõtet ning jäetud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Samuti

ei nõustu kohus, et otsuses on vastustaja rikkunud põhjendamiskohustust.

33. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes on käesoleva kohtumenetluse käigus lisaks

dokumendipõhisele hindamisele läbi viidud visiidipõhine töövõime hindamine, mille tulemusel

ei ole vastustaja jõudnud teistsugusele arvamusele võrreldes vaidlusaluse otsuse aluseks oleva

eksperthindamisega. Kaebaja ei ole teinud etteheiteid ega esitanud vastuväiteid visiidipõhise

hindamise protseduuride ega tulemuste osas. Kohus nõustub, et 01.02.2023 eksperthinnangus

ei kajastatud kõikide kaebaja raviarstide epikriise, kuid kõigi epikriiside kajastamata jätmine ei

ole rikkumine. On tavapraktika, et kajastatakse epikriise, millele tuginevad järeldused. Asjsas

tähtsust omavate epikriiside kajastamine ja ülejäänud epikriiside kajastamata jätmine ei

tähenda, et menetluses ei oleks kõigi epikriisidega arvestatud, st rikutud uurimispõhimõtet.

Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle

kontrollinud ETK ekspertarst. Samuti on andmed üle vaadatud visiidipõhise hindamise käigus.

Seega on kaebaja etteheited vastustaja uurimispõhimõtte rikkumises põhjendamatud.

34. Kohus nõustub kaebajaga, et kohtupraktika kohaselt peab olukorras, kus isikul oli

varasemalt tuvastatud osaline töövõime ning uue hindamise käigus leitakse, et isiku tervislik

seisund on paranenud ning osalise töövõime asemel määratakse, et isiku töövõime ei ole

vähenenud, olema isikul võimalik aru saada, milliste kaalutluste ning millistele

terviseandmetele tuginedes täpselt vastustaja varasemalt erinevale seisukohale on jõudnud.

Käesolevas asjas oli vastustaja teinud 28.10.2022 otsuse, millega tuvastati, et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud. Nimetatud otsus oli 02.02.2023 otsuse nr TVH/23/005284 tegemise ajal

kehtiv. Seega ei jõudnud vastustaja 02.02.2023 otsusega varasemast erinevale seisukohale.

Otsuses on välja toodud eksperdi hinnang taotleja töövõime ulatusele koos põhjendusega ning

viidatud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale

kättesaadav patsiendiportaalis ja e-töötukassas. Vastustaja on täiendavad selgitused esitanud

kohtumenetluses. Seega ei ole vastustaja kohtu hinnangul rikkunud põhjendamiskohustust.

35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ETK 02.02.2023 otsus nr TVH/23/005284 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata,

siis jätab kohus rahuldamata ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõude.

10(10)

36. Kuivõrd kohus leidis, et ETK 02.02.2023 otsus nr TVH/23/005284 on õiguspärane, on

õiguspärane ka nimetatud otsusel põhinev 03.02.2023 töövõimetoetuse määramise otsus nr

TVT/23/008966.

37. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.

38. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel isiku nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik