3-23-2013/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

15.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2013

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Viola Aleksejeva

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

(isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba

taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

käsutamise keelumärke kandmist X omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga

xxxxxx (xxxxxxxx) ning X kaasomandiosale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxx

(xxxxxxxxx).

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Xle.

3. Kohus asendab avaldatavas määruses nii füüsiliste kui juriidiliste isikute nimed (ja

muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed) tähemärgiga ning ei avaldada

määruse kirjeldavat osa.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

3-23-2013

2(4)

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas

käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses

kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist,

mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse

liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu

on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui

maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku

õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse

ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi

(Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.

5. Maksuhaldur on algatanud X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud

taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Kohtupraktikas on

tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega, seejuures

olukorras, kui äriühing deklareeris maksud ise (kuid jättis tasumata) ning deklaratsioonide

õiguspärasuses maksuhalduril kahtlusi ei tekkinud (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr

3-3-1-17-17 p 12; 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178 p-d 9-13).

3-23-2013

3(4)

6. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et X osas algatatud maksumenetluse tõenäoliseks

tulemuseks on vastutuskohustus summas 87 209,14 eurot (sh intress 29 430 eurot).

Vaidlust ei saa olla selles, et vastavas summas on X OÜ-l täitmata maksukohustus. Tasumata

maksusummad on äriühing ise deklareerinud ning tähtpäevaks tasumata maksusummaga

kaasneb intressi tasumise kohustus (MKS § 115), mille osas on äriühingule esitatud

intressinõuded (MTA taotluse lisa 2).

Maksuhaldur on taotluses põhjendatult leidnud, et X OÜ tegevus oli kõnealusel perioodil, s.o

maksustamisperioodidel 09.2019–01.2022 X kontrolli all (X oli X OÜ ainus juhatuse liige

perioodil 03.06.2008–14.02.2023 ja ainuosanik perioodil 25.04.2008–08.02.2023). Seega oli

ka X OÜ rahaliste vahendite kasutamine X kontrolli all. Maksuhaldur on tuvastanud, et X OÜ

rahalised vahendid on olulises osas sularahas äriühingu pangakontolt välja võetud (kokku

summas 91 495 eurot). Praegusel ajal ei ole küll teada raha kasutus, sh selle seotus X OÜ

ettevõtlusega ning võimalik X OÜ nõudeõigus X vastu. Samas on fakt, et vastavaid rahalisi

vahendeid ei ole kasutatud X OÜ deklareeritud maksukohustuse täitmiseks (summas 57 779,14

eurot, millele lisandub intress 29 430 eurot). Seega saab asuda seisukohale, et X OÜ-l on olnud

piisavalt vahendeid maksukohustuse täitmiseks, kuid X tehtud valikute tõttu ei ole

maksukohustusi täidetud. Nimetatu viitab seadusliku esindaja kohustuste (MKS § 8)

rikkumisele, mis on vastutuskohustuse tekkimise ja vastutusotsuse tegemise aluseks (MKS §

40 lg 1 ja § 96 lg 1).

Kohus nõustub seega maksuhalduriga, et eelviidatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel esineb

põhjendatud kahtlus, et X tegevuse ja X OÜ maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos

ning X võib vastutada maksuvõla eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1).

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS §

1361 lg 1).

7. Kolmas isik saab vastutatada äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane

ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Maksuhaldur on põhjendatult selgitanud, et

X OÜ-l puudub teadaolev vara, mille arvel maksukohustus täita, ning X OÜ ei ole tänaseks

tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri

nõuet rahuldada. Seega on põhjendatud järeldada, et X OÜ ei ole suuteline maksuvõlga summas

87 209,14 eurot tasuma.

8. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti

(vastutusotsuse) sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg

1). Arvestades X OÜ ja X osas maksuhalduri poolt kogutud teavet, millele on viidatud kohtule

esitatud taotluses, esineb põhjendatud alus eeldada, et X on rikkunud teadlikult seadusliku

esindaja kohustusi (MKS § 8), mis on põhjustanud X OÜ maksuvõlgade tekkimise. Sellises

olukorras esineb alus arvata, et Xl puudub soov täita vastavaid maksukohustusi ka isiklikult

vastutusmenetluse tulemusena (või täita nõudeid X OÜ ees, mille arvel viimane saaks

maksukohustusi täita). See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda

oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust

asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

9. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. X OÜ

maksuvõlg on tuvastatud äriühingu enda poolt esitatud deklaratsioonidega ja maksuhalduri

intressinõuetega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132) ning maksuvõlga ei

ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (X OÜ õigusvõime ei

ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole

möödunud (MKS § 96 lg 5).

3-23-2013

4(4)

10. Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt on X teadaolev sissetulek, samuti registrisse kantud

vallasvara (sõiduki) väärtus ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning

tõenäoliselt esineb vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades X tegevust X

OÜ majandustegevuse korraldamisel (millega kaasnes X OÜ maksukohustuse täitmata jäämine

ja algselt ka osaline deklareerimata jäämine), peab kohus võimalikuks, et X võib hakata enda

suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama. Sellisel juhul

võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik.

Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase

vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist

vastutusotsusega.

11. Maksuhaldur taotleb luba käsutamine keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse X

omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx ning X kaasomandiosale

kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx. Maksuhalduri hinnangul on kinnisasja (registriosa

numbriga xxxxxxxx) võimalik ligikaudne väärtus 49 837,50 eurot ja kinnisasja (registriosa

numbriga xxxxxxxx) kaasomandi väärtuseks ligikaudu 49 991,85 eurot. Kinnisasjade

võimaliku sundvõõrandamise korral on kohtutäituri tasu MTA arvestuse järgi ca 7956 eurot.

Kohtul puudub alus kahelda maksuhalduri esitatud andmetes.

Arvetades, et mõlemad kinnisasjad on kaaskoormatud hüpoteegiga summas 100 000 eurot, on

põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kohtuliku hüpoteegi arvestamine ja seadmine on

olemasoleva teabe alusel problemaatiline. Seega saab pidada põhendatuks käsutamine

keelumärke

kandmist

kinnistusraamatusse.

Käsutamise

keelumärgete

kandmine

kaasomandiosale ja kinnistule ei takista nende kasutamist omanike poolt ega piira omanikke

rohkem, kui on vaja võimaliku vastutusotsuse täitmiseks. Seetõttu saab pidada käsutamine

keelumärke kandmist kinnistusraamatusse X omandis olevale kinnisasjale ja kaasomandi osale

proportsionaalseks.

12. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti

toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel (87 209,14 eurot).

13. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus taotlejaga, et vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud

on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna

ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või

muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

14. Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel nii füüsiliste

kui ka juriidiliste isikute nimed (ja muud isikuid otseselt identifitseerida võimaldavad andmed)

tähemärgiga ning ei avalda määruse kirjeldavat osa.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik